muu keha. · Ümber Maa tiirlevate tehisobjektide arv arvatakse olevat 7000 Kuidas jõuab tehiskaaslane orbiidile? · Maa orbiidile jõudmiseks peab tehiskaaslane (või selle kanderakett) saavutama esimese kosmilise kiiruse, Maa orbiidilt lahkumiseks on vajalik vähemalt teine kosmiline kiirus. · Esimene kosmiline kiirus on 7,9 km/s · Teine kosmiline kiirus on 11,01 km/s Millal satelliit jääb orbiidile tiirlema? · Maa tehiskaaslased lennutatakse kosmosesse tavaliselt Maa pöörlemise suunas. · Kui ekvaatori kohal tiirleva tehiskaaslase orbiidi raadius Maa keskmest loetuna on 42 100 km, siis on tal Maa pöörlemise kiirusega võrdne nurkkiirus. Mis on tehiskaaslaste ülesanne? · Eristatakse rakenduslikke ja teaduslikke tehiskaaslasi. Töölaadilt võivad teaduslikud tehiskaaslased olla passiivsed, kui maapinnal registreeritakse kaugseire teel neilt peegelduvat päikesekiirgust või nende
orbiidilt lahkumiseks on vajalik vähemalt teine kosmiline kiirus. · Pärast kanderaketi eraldumist saab tehiskaaslane mootorite abil oma orbiiti muuta, orbiidilt lahkuda, põkkuda kosmoselaevaga või teha muid manöövreid · Üldjuhul on tehiskaaslase orbiit elliptiline ja allutatud häiritustele. Ümber Maa tiirleb tehiskaaslasi ka geotsentrilistel ringorbiitidel, mis kulgevad kas üle Maa pooluste (polaarorbiidid) või ekvaatori kohal. · Maa tehiskaaslased lennutatakse kosmosesse tavaliselt Maa pöörlemise suunas. · Esimene Maa tehiskaaslane Sputnik 1 lennutati kosmosesse 4. oktoobril 1957. Esimene heliotsentrilise orbiidiga tehiskeha ehk Päikese tehiskaaslane oli 2. jaanuaril 1959 üles lennutatud Luna 1 ja esimene selenotsentrilise orbiidiga tehiskeha ehk Kuu tehiskaaslane oli 31. märtsil 1966 lennutatud Luna 10. · Aastas lennutatakse Maalt kosmosesse harilikult üle saja tehiskaaslase, kuid paljud
Satelliidid Mis on satelliit • Satelliit ehk tehiskaaslane on mõne planeedi gravitatsiooniväljas tiirlev kosmoseaparaat • Passiivsed tehiskaaslased- Maalt registreeritakse kaugeseire teel neilt peegelduvat päikesekiirgust. • Aktiivsed tehiskaaslased- nende pardal asub uurimisaparatuur või nad lähetavad kaugseiret ja -mõõtmisi võimaldavaid signaale. Aktiivsel tehiskaaslasel on informatsiooni kogumise, salvestamise ja edastamise seadmed, näiteks raadiotelemeetriaseadmed, laser ja mõõteaparatuur. Seadmete energiaallikana kasutatakse nt. päikesepatareisid Millised satelliidid • Sõjalised satelliidid • Vaatlussatelliidid • Sidesatelliidid • Navigatsioonisatelliid id • Ilmasatelliidid GPS-satelliitide orbiidid • Kosmoseteleskoobid keskmisel Maa orbiidil. Millist kasu saame meie satelliitidelt • Põllumehed määravad radari satelliidipiltide abil parima aja oma põldude niisutamiseks ja nisu korista...
6. Selgita, miks tekivad Maal aastaajad? Maal tekivad aastaajad sest maa on viltu 7. Miks on suvel soojem kui talvel? Too välja kaks põhjust. Suvel on soojem kuna päike on siis kõige kõrgemal.+ Suvel on valget aega rohkem ja siis soojendab päike rohkem, aga talvel on valget aega vähem ja päike soojendab vähem 8. Kas Maal on looduslikke kaaslasi? Kui jah, siis mitu ja mis on nende nimed? Jah, maal on looduslik kaaslane ja see on Kuu 9. Mis on tehiskaaslased? Tehiskaaslased on satelliidid mis on inimeste poolt orbiidile saadetud 10. Kas Maa looduslik kaaslane ja tehiskaaslased saaksid kokku põrgata? Põhjenda. Kuu on liiga kaugel satelliidid ei lähe nii kaugele. 11. Selgita, miks öeldakse, et Kuul on varjatud külg ehk pool, mida me Maalt vaadates kunagi ei näe? Sest kui kuu tiirleb ümber maa siis ta on ainult ühe poolega meie poole ega keerle ja sellepärast näeme kuu ühte poolt koguaeg 12 ja 13. Milles seisneb kasvuhooneefekt?,
teleskoobi nimi on The Hubble Space Telescope. Tõlkes tähendab see Hubble'i kosmose teleskoopi. Teleskoobid pole ainsad seadmed, millega uuritakse astronoomiat. Tänapäeva tehnoloogia võimaldab palju rohkem, kui silmaga näha. Peale tähtedevahelise tolmu ja gaasiliste ainete osakeste on kosmoses ka raadio- ja muud lained. Neid paljalt tavateleskoobiga ei näe. Infrapunakiirgust võtavad vastu tehiskaaslased ja maapealsed teleskoobid. Kiirgus lähtub galaktikate keskmest ja gaasipilvedest, milles moodustuvad tähed. Ultraviolettkiirguse ehk lühilaine kiirguse saavad teadlase teavet tähtede koostise kohta. Tähe ultraviolettkiirguse põhjal tehtud arvutipilt näitab, milline on tähte ümbritseva atmosfääri väliskihi gaaside koostis ja liikumise kiirus. Röntgenkiirgust võtavad vastu mõningad tehiskaaslased. Nende abil on avastatud
Kas Maa tehiskaaslased toimivad ka Pascali ja Archimedese seaduses? Ke tly Nurm ik 11 b Maa tehiskaaslane Tehiskaaslane (ka tehissatelliit, satelliit, sputnik) on mõne planeedi või selle loodusliku kaaslase, ka Päikese gravitatsiooniväljas mingil kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat (näiteks orbitaaljaam) või muu keha (näiteks kanderaketi viimane aste) Pärast kanderaketi eraldumist saab tehiskaaslane mootorite abil oma orbiiti muuta, orbiidilt lahkuda, põrkuda kosmoselaevaga või teha muid manöövreid Pascali seadus e h k hüdrostaatika põhiseaduse ko h a s e lt ka nd ub rõ h k ve d e likus võ i g a a s is e d a s i ig a s s uuna s üh te viis i Archimedese seadus hüdro- ja aerostaatika seadus, mille kohaselt igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga Üleslükkejõud ehk Archi...
Mitu planeeti on universumis ja mitu kuud neil on? Iseseisevtöö Tauno Tikko K-2 Olustvere TMK 12.01.2011 Planeedid ja nende kuud. Merkuur Merkuuril ei ole kaaslasi ega kuid . Tal puuduvad need. Veenus - Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased. Maa Maal on ainult 1 kuu mis taevakehale peale paistab. Marss Marsil on 2 kuud ( Phobos Kreeka keeles , hirm ) ja ( Deimos Kreeka keeles , ahastus ) . Jupiter Jupiteril on 63 kuud neist neli suuremat on Io , Europa , Ganymedese ja Callisto . Saturn Saturnil on 18 kuud , kaugemast lähemale : Phoebe , Iabetus , Hyperion , Titan , Rhea , Helena , Dione , Kalypso , Telesto , Tethys , Enceladus , Mimas , Janus , Epimetheus , Pandora , Prometheus , Atlas, Pan . Uraan Uraanil on 27 kuud Neptuun Neptuunil on 13 kuud , 7 väikest ja Tr...
peaaegu ei ole Pilved Kollakasvalged Liiguvad pöörlemisele vastassuunas kiirusega 350 km/h Pilvkate on mitmekihiline Põhiline pilvkiht on 20 km paks ning ulatub 60- 70 km kõrgusele Teleskoobist pole Veenuse pind vaadeldav, sest taevas on kogu aeg pilves Veenuse orbiit on praktiliselt ringikujuline Pöörlemistelg orbiidi tasandiga peaaegu risti aastaaegu pole Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased Arvatavasti planeedil magnetväli puudub põhjuseks aeglane pöörlemine Tänan kuulamast!
Veenus Referaat Veenus on oma nime sanud jumalanna Venuse järgi. Kõigist planeetidest meenutab just Veenus kõige rohkem Maad. Ta meenutab Maad nii oma suuruselt, kui ka tekkeviisilt. Kuid teda ei saa Maa õeks pidada. Tema kliima ja maastik erineb vägagi Maa omast. Kõige suuremaks erinevuseks Maaga on temperatuur. Ülikõrget temperatuuri põhjustab paksud pilved, mis katavad kogu Veenust. Kõrgest temperatuurist on ka põhjustatud teised erinevusi Maaga. Veenuse läbimõõt on 12 104km.(Maa läbimõõt on 12 756km.) Ja Veenusel pole ühtegi kuud. Veenuse üks ööpäev võrdub 243 Maa ööpäevaga. Kogu18. Sajandi vaatlesid astronoomid meie kõige lähema naabri pinnast. Nadarvasid seal nägevat Veenuse pinnavorme. Itaalia astronoom avaldas koguni Veenuse kaardi kus on näha selle planeedi ,,ookeane" ja ,,mandreid". Kahele neist anti isegi nimed: Christopher Columbius ja Amerigo Vespucci. Kuid Veenuse kohanimed osutusid enneaegseks. Tegelikult polnud see, m...
planeet kogu aeg sama kuum. Pilved on kollakasvalged, sest nad koosnevad põhiliselt väävelhappest. Veenusel oli kunagi vesi, aga see kõik aurustus rohkete vulkaanipursete tagajärjel. Veenus ja Maa on peaaegu sama suured. Veenus paistab teleskoobis alati sirbikujulisena. Ta orbiit on praktselt ringi kujuline. Esimese kosmosejaama saatis sinna Nõukogude Liit. Veenusel puuduvad looduslikud kaaslased. Tal on ainult tehiskaaslased. Veenus on teine planeet päikesesüsteemis. Ta on taevast kergesti leitav kuna temast on heledamad ainult Päike ja Kuu. Veenust mida nähti hommikul kutsuti Koidutäheks, aga kui teda nähti õhtul siis kutsuti teda Ehatäheks. Veenus on saanud oma nime Rooma mütoloogia jumalanna järgi. Ta oli armastuse ja ilu jumalanna.
Metoor-tahke tükk, mis on sattunud Maa atmosfääri,põleb seal täielikult ära Meteoriit-maale kukkunud taevakeha tükk(raud-,kivi-,raudkivi meteoriit) Taevakehade näiv liikumine on tingitud maa pöörelmisest Aastaegade vaheldumine tuleneb sellest,et Maa tiirlemisel ümber päikese Maa pöörlemistelg säilitab oma kaldu asendi Maa teekonna suhtes Päikesevarjutus-leiab aset siis,kui kuu satub tiireldes ümber maa,maa ja päikesega ühele joonele ning varjab päikesevalgust Kuuvarjutus-leab aset siis,kui maa on päikese ja kuu vahel ning maa vari langeb kuule Uurimismeetodid-vaatlus,vaatlus teleskoobiga(lääts-,peegel-,raadio teleskoop)kosmosesondid(tehiskaaslased),inimesed kosmoses Maarühm-Merkuur,Veenus,Maa,Marss(1.nende mõõtmed,massid ja tihedused on võrreldavad 2.pöörelvad aeglaselt 3.vähe kaaslasi v puuduvad 4.tahke pind) Hiidplaneedid-Jupiter,Saturn,Uraan,Neptuun(1.suur mass ja mõõtmed 2.väike tihedus 3.palju kaaslasi 4.kõigil rõngad ja rõngastesü...
GMES-I eesmärk on pakkuda pidevalt keskkonna ja julgeolekuga seotud usaldusväärseid ja õigeaegseid teenuseid, mis rahuldaks poliitikakujundajate vajadusi. 30 tehiskaaslasest koosnema hakkav GMES võimaldab kiiresti saada igast maailma punktist teravaid pilte ja mõõtmistulemusi, lubades näiteks avastada ebaseaduslikku raiet vihmametsades või hinnata põgenikelaagri asukate arvu. Eriti väärtuslik oleks info loodusõnnetuste ajal, samuti edastavad tehiskaaslased koostöös maapealsete anduritega teavet keskkonna seisundist. Euroopa oleks seega sõltumatu võõrast informatsioonist. [http://www.postimees.ee/010507/lisad/euro/256222.php] (8.06.08) GMES-ist GMES töötatakse välja sammhaaval katsefaasi teenuste evitamise abil, alustades kolme kiirendatud korras evitatava teenusega (maal, merel, kriisiolukordades) 2008. aasta lõpus.
Veenus 1, Veenus on teine planeet Päikesest ja suuruselt kuues meie Päikesesüsteemis. Veenuse orbiit on kõige ringikujulisem Päikesesüsteemi planeetide hulgast, ekstsentrilisusega vähem kui 1%. Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased. orbiit 108,200,000 km (0.72 AU) Päikesest diameeter: 12,103.6 km mass: 4.869e24 kg 2. Veenus (Kreeka: Aphrodite; Babüloonia: Ishtar) on armastuse ja ilu jumalanna. Arvatavasti nimetati planeeti nii sellepärast, et ta oli heledaim antiikrahvaste poolt tuntud planeet. Veenust tuntakse juba esiajaloolistest aegadest peale. Ta on heleduselt teine objekt taevas peale Päikese ja Kuu. Nagu Merkuurigi puhul, arvati ka Veenusest, et on olemas kaks erinevat taevakeha: Eosphorus ehk hommikutäht ja Hesperus ehk Õhtutäht. Esimene kosmoselaev, mis külastas Veenust oli Mariner 2 1962 aa...
Veenus oli armastuse ja ilu jumalanna. Arvatavasti nimetati planeeti nii sellepärast, et ta oli heledaim antiikrahvaste poolt tuntud planeet. Veenust tuntakse juba esiajaloolistest aegadest peale. Ta on heleduselt teine objekt taevas peale Päikese ja Kuu. Nagu Merkuurigi puhul, arvati ka Veenusest, et on olemas kaks erinevat taevakeha: hommikutäht ja õhtutäht. Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (minimaalne kaugus 42 milj. km). Temperatuur planeedi pinnal on 480 °C. Veenust võib võrrelda kasvuhoonega: kõrge temperatuur tema pinnal tuleneb sellest, et atmosfäär nagu kasvuhooneklaas laseb läbi suure osa soojendavat päikesekiirgust, kuid takistab pinna soojuskiirguse hajumist. Soojust neelab peamiselt süsinikdioksiid. Veenuse atmosfäär sisaldab seda 96,5%, lämmastikku 3,4% ja argooni 2% ja hapnikku 0,1%. Vähesel määral (kokku 0.1%) on vingugaasi (CO), vääveldioksiidi (SO2) ja veeauru. Vedel vesi puudub. Veenusel on...
Päikesesüsteemi suurim planeet, olles 3 korda massiivsem kui kõik teised planeedid kokku.Oma mõõtlete, keemilise koostise ja energiabilansi poolest on Jupiter midagi tähe ja planeedi vahepealset.Jupiteril on 16 kuud millest lo , suuruselt teine kuu on Päikesesüsteemi vulkaaniliselt aktiivseim objekt ( kaheksa tegutsevat vulkaani, meteoriidikraatrid mis on kaetud väljavoolanud laavaga. Saturn on tuntud oma rõngaste poolest ning tal on vähemalt 60 kuud 2007 aasta seisuga (lisaks 3 kinnitamata kuud). Enamik neist on väga väikesed: 34 on diameetrilt väiksemad kui 10 km ja veel 13 väiksemad kui 50 km. Saturni ööpäev kestab 10 tundi 32 minutit 15 sekundit, täistiiruks ümber Päikese kulub 29,5 Maa aastat. Rõngaste osakesed koosnevad jääst, mis on segatud metaani ja ammoniaagiga. Osakeste suurus kõigub mikromeetrist kilomeetrini. Merkuur on Päikesesüsteemi kõige väiksem planeet. Ta on Maa kaaslasest Kuust pisut suurem. ...
näeb taevas korraga umbes 800 tähte. Mõtteliselt ühendatakse tähtkujudeks. Planeedid - tiirlevad ümber Päikese ja kuuluvad Päikesesüsteemi. Asteroidid - väikeplaneedid, mis tiirlevad Marsi ja Jupiteri vahel. Komeet - sabatäht, väike ja väga hõreda ehitusega külaline Päikesesüsteemi ääremailt. Meteoor - väike ainekilluke, mis Maa atmosfääri sattudes enamasti ära põleb. Tehiskaaslased - inimese poolt orbiidile lennutatud tehnika. Enamik neist pole siiski palja silmaga nähtavad. Linnutee - meie kodugalaktika, mis koosneb 100 miljardist tähest ja on läbimõõduga 100 000 valgusaastat. Andromeeda udu- umbes kahe miljoni valgusaasta kaugusel asuv galaktika, mida palja silmaga saab eristada uduse täpina. Päikesesüsteem Päike, Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun,
planeet ) kui Maa. Ei ole Veenusel ei ole Kuu Omab Teadaolevalt Kaaslane on Omab viite 8 kaaslast kaaslasi looduslikke kaaslasi 16 kaaslast Titaan kaaslast Kaaslased kaaslasi, vaid ainult ( 2 tk ) tehiskaaslased. Magnetväli Üsna Virmalised; Tal on rõngad; Suur ilus Teatakse11 Rõngad, virmalised, sagedased seal asub suur rõngas ümber kitsast tumesinine ja Iseloomulik pinnal on maavärinad. olümpia magnetväli. rõngast; Ta on tumedad
Veenus Kati Nevzorov 12.H Veenus Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (minimaalne kaugus 42 milj. km). Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Veenuse orbiit on ringikujuline. Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased. Veenuse uurimine Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal "Venera 7" 1970. Kosmosest on Veenust uuritud väga põhjalikult. "Venera 10", "Venera 14", "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid tasandikule. Nende mõõtmised näitasid, et pinnas on vulkaanilise koostisega. Automaatjaamade "Venera 9" ja "Venera 10" pildid näitasid jämedateralisel pinnasel lebavaid lamedaid kive ja vulkaanilise päritoluga pinnast, mis on erineval määral erosioonist rikutud. Veenuse uurimine "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid Aphrodite maa põhjaosas, Russalka tasandikul. "Venera 13", mille kaamera la...
xxxxxxxxxx 12. klass Maailm aastatuhande vahetusel. Küsimustele vastamine 1. Kosmoseuuringud osutusid kulukaks, kuna tuli arendada võrdlemisi kallist kosmosetehnikat. See andis tööd paljudele teadlastele, tänu kellele on meil satelliitside ja maa tehiskaaslased. Teaduse areng võimaldas võtta proove teistelt planeetidelt ja viia inimesed kuule. Küll aga on põhjendamatult kulukas võidujooks ,,kosmose vallutamise" nimel suur-riikide USA ja NSVL vahel, kus tegeleti eri riikides sama tehnoloogia aren- damisega. 2. AIDS-i ilmumine tõi avalikkuse ette homoseksuaaalid, kes seepeale oma õiguste eest võitlema asusid. Nende eeskujul tegid seda ka muud vähemused. AIDS-i levikuga
Euroopa ilma ennustada võimaldavate andmete kogumist satelliitidelt. Seal võetakse ka andmed vastu ja töödeldakse sobivaks. Globaalne meteoroloogiline satelliidisüsteem koosneb kahest geostatsionaarsest ehk ühes orbiidi punktis paigal püsivast satelliidist, mis jälgivad India ookeani ja selleäärseid kontinente, kahest satelliidist, mis jälgivad Euroopat, Aafrikat ja Atlandi ookeani, ning ühest, mis jälgib polaaralasid. Tehiskaaslased mõõdavad väga paljusid atmosfääri, maa- ja merepinna parameetreid. Need on saanud eluliselt tähtsaks osaks arvulise ilmaennustuse mudelitele, mis ennustavad üha täpsemalt ka näiteks Eesti ilma kolme kuni viie päeva peale ette. Selle töö põhimõtteks on kalibreerimine, iseloomustamine, pidevus, järjekindlus ja jätkusuutlikkus. Põhirõhk on sellel, et satelliidid edastaksid andmeid pidevalt ja kindlalt. Andmed peavad olema usaldusväärsed, s
F1=-F2 Impulss – keha massi ja kiiruse korrutis p=mv ühik kg*m/s Impulsi jäävuse seadus – suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel m1 v 1' −m1 v 1 vastasikmõjul jääv.Jõu impulss F= t Takistusjõud on jõud, mis tõttu keha aeglustub teatud keskkonnas. Nt. Vees,gaasis. 2 valemit Ft= β∗v 2 Ft= β∗v Def. valem – valem, millega def. mingi füüsikaline suurus.Maa tehiskaaslased. 1) Keha muutub maa tehiskaaslaseks (u.8km/s) 2)keha väljub Maa mõjusfäärist, saab päikese kaaslaseks (u.11,2km/s) 3)objekt lahkub Päikese mõjusfäärist (u.42km/s).
Laius: 109m Kõrgus: ~20m Keskmine kiirus: 7706,6 m/s (27 743,8 km/h) Täistiiru Kestus: 91min Satelliidid Satelliit on maa mingil kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat. Aastas lennutatakse Maalt kosmosesse harilikult üle saja tehiskaaslase, kuid paljud neist jäävad lühiealisteks. Ümber Maa tiirlevate tehisobjektide arv arvatakse olevat üle 7000. Satelliidid Maa orbiidilt lahkumiseks on vajalik vähemalt teine kosmiline kiirus (paokiirus) ja tehiskaaslased lennutatakse kosmosesse tavaliselt Maa pöörlemise suunas. Pärast kanderaketi eraldumist saab tehiskaaslane mootorite abil oma orbiiti muuta, orbiidilt lahkuda, põkkuda kosmoselaevaga või teha muid manöövreid. Eristatakse rakenduslikke ja teaduslikke tehiskaaslasi. Aktiivsel tehiskaaslasel on informatsiooni kogumise, salvestamise ja edastamise seadmed. Energiaallikana kasutatakse päikesepatareisid, akumulaatoreid, kütuseelemente ning tuumareaktoreid. Satelliidid
Viimasest valemist on näha, et ka väga väikese seisumassiga keha omab väga suurt seisuenergiat. Kui muutb keha energia, muutub ka tema mass. ΔE = Δm * C2 Δm = ΔE / C2 Üldrelatiivsusteooria Einstein üldistas oma erirelatiivsusteooria ja avaldas 1916 üldrelatiivsusteooria. Ta asendas ühtlase sirgjoonelise liikumise keha loomuliku liikumisega. Keha liigub loomulikult, kui ta oma liikumisega annulleerib teiste kehade gravitatsioonivälja. Loomulikult liiguvad ka taevakehad ja tehiskaaslased ümber Maa. Klassikaline inertsiseadus võtab järgmise kuju: Keha liigub loomulikult senikaua, kuni teised kehad selle liikumist ei takista. Einstein sõnastas üldrelatiivsusprintsiibi: Kõik loodusseadused kehtivad ühtviisi kõikides taustsüsteemides. Sellest järeldub ka, et kõik liikumised on samaväärsed, ükskõik missugune on nende kiirendus. Tõus ja mõõn - Looded, neid põhjustab Kuu gravitatsioon
Mikroobid võivad elada ja paljuneda Veenuse õhukeses pilvekihis, mida kaitsevad päikesekiirguse eest selles leiduvad väävliühendid. Mõni aasta tagasi avastati meie planeedil bakter, mis on võimeline elama ja paljunema pilvedes. Samasugune evolutsioon võis toimuda ka Veenusel ning kui pinnas muutus seal elamiseks liiga kuumaks, võis pilvedest saada sealse elu ainus pelgupaik. Kuud Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased. 8. Detsembril 2010 aastal avaldas Jaapani aeronautika- ja kosmoseuuringute agentuur JAXA, et nende kaua aega Veenuse poole triivinud karbikujuline kosmosesond sond ei suutnud pidurdada piisavalt et jääda Veenuse gravitatsioonivälja lendas lihstalt planeedist mööda kosmosesse. Ligi 3,5 miljardit krooni maksev projekt nurjus. JAXA pressiesindaja Hitoshi Soeno ütlest, et kontroll satelliidi üle on säilinud ning Umbes kuue aasta pärast jõuab
Esimeseks õnnestunud kosmiliseks päikeseuurijaks loetakse 11. märtsil 1960 startinud ning Veenuse ja Maa vahelisele orbiidile jõudnud USA automaatjaam Pioneer 5, mille pardal olnud aparatuur registreeris ligi kahe kuu jooksul päikesetuult. Huvi päikese vastu kestab siiani. Üsna mitu uut Päikese uurimiseks mõeldud tehiskaaslast-automaatjaama jõudis kosmosesse 2006. aastal. Kõiki aegade jooksul Päikest vaadelnud tehiskaaslased ja automaatjaamad mainitud ei saanud. Neid on märksa rohkem ja kindlasti tekib ka aegade jooksul juurde. Ma ei suuda endale ette kujutada, kui päike lihtsalt ühel hetkel kaoks. Siis hävineks ka meie planeet Maa. Päikese eeldatav eluiga on 5 miljardit aastat. Ma loodan, et see ennustus peab paika ja minu elu aja jooksul ei kao päike kuhugi. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ike http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/sol.html
Magnetväli ja püsimagnetid Magnetiit Antiik-Kreekas arvati, et omaduses teisi kehi ligi tõmmata väljendub kivimi hing. Leiukoha järgi (Magnesia linn Väike-Aasias) hakati selliseid kivimeid nim magnetiteks. Tegelikult oli tegu magnetilise rauamaagi ehk magnetiidiga. Magnetväli Magnetväli on liikuvate laetud osakeste poolt tekitatud väli, mis toimib magnetilise vastastikmõju vahendajana. (Vrdl paigalseisvate laetud osakeste ümber on ainult elektriväli). Elektromagnetväli Rangelt võttes tekitab magnetvälja muutuv elektriväli. Eraldi erilisi magnetlaenguid ei eksisteeri. Elektriväli ja magnetväli koos moodustavad elektromagnetvälja (EMV). Püsimagnet Püsimagnet – aine, mida alati ümbritseb magnetväli. Püsimagneti magnetväli on ainet moodustavate osakeste (pms elektronide) magnetväljade summa. Aineosakesed omavad magnetvälja oma pöö...
Click icon Clicktoicon addto picture add picture Satelliidid ja neilt saadav ilmainfo Marianne Kangur KM21 Mis on satelliit? Satelliit on objekt, mis tiirleb ümber mõne teise objekti. Kuu on näiteks Maa looduslik satelliit. Tegelikult peetakse satelliitidest rääkides tavaliselt silmas inimese valmistatud aparaate, mis saadetakse kosmosesse Maa ümber tiirlema. Satelliite lahutavad meist sajad kilomeetrid pimedust ja tühjust. Satelliidid võtavad iga sekund vastu ning saadavad tagasi Maale tuhandeid raadiosignaale. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ajalugu... Satelliidiajastu algas 4. oktoobril Click to edit Master text styles 1957, kui Nõukogude Liidust saadeti Second level orbiidile Sputnik 1...
Mikroobid võivad elada ja paljuneda Veenuse õhukeses pilvekihis, mida kaitsevad päikesekiirguse eest selles leiduvad väävliühendid. Mõni aasta tagasi avastati meie planeedil bakter, mis on võimeline elama ja paljunema pilvedes. Samasugune evolutsioon võis toimuda ka Veenusel ning kui pinnas muutus seal elamiseks liiga kuumaks, võis pilvedest saada sealse elu ainus pelgupaik. KUUD Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Veenus http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/ven us.html
Kas ufod on tõesti olemas ? Ufod -(Unknow Flying Objects- tundmatud lendavad objektid) Ufode uurimistega tegelavatele asutustele saabub iga päev enam-vähem sellelaadseid teateid:"Märkasin salapärast lendavat objekti." Asja uuritakse ja ehkki enamasti tuleb välja, et tegemist on vale häirega, leiab teade vahel harva ka kinnitust. Kuid selle harukordsusest hoolimata on juba ainuüksi Prantsusmaal 800 tõestatud UFO juhtumit. USA-s on neid tunduvalt rohkem.sellegipoolest pole teaduses teist nii vaieldavat teemat, kui küsimus" Kas tulnukat on tõesti olemas?" Väidetavasti on ufosid õnnestunud ka filmilindile jäädvustada. Astronaudid ja kosmonaudid UFOsid näinud.Paljud teadlased suhtuvad neisse siiski ubusuga. Mõned õpetlased on aga veendunud , et tulnukad o juba aastatuhandeid ufodelt meie maakera jälginud. Miks neid ,,lendavateks taldrikuteks" nimetatakse? 1947.aastal oma eralennukiga Mount Rainieri läheduses lennanud Kenneth Arnold nägi rüh...
Atmosfääri hõreduse tõttu kõigub temperatuur suuresti. Merkuuri keskmine temperatuur on 179 kraadi, maksimaalne 427 kraadi ja minimaalne -173 kraadi. Veenuse läbimõõt on 12100 km. Planeedi mass on 4, 9* 1021 t. Atmosfäär, mis Veenust ümbritseb, koosneb põhiliselt süsihappegaasist (96,5%), leidub ka lämmastikku (3,4%) ning vähesel määral vingugaasi, vääveldioksiidi ja veeauru. Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased. Pinnavormidelt on Veenus üsna sarnane Maaga. Veenus on üldiselt tasane, rohkem kui pool pindalast mahub poolekilomeetrilisse kõrgusvahemikku. Temperatuur planeedi pinnal on 480 kraadi. Maa läbimõõt on ekvaatoritasandil 12 756,270, poolusi läbival sirgel 12 713,500 km. Kogupindala on 510 065 284,702 km². Planeedi mass on 5.9736×1024 kg. Maa atmosfääri põhiosa koosneb praegu lämmastikust - 78%, hapnikku on 21%, ülejäänud gaase tunduvalt vähem (süsihappegaasi näiteks 0, 03%)
võimaldavate andmete kogumist satelliitidelt. Seal võetakse ka andmed vastu ja töödeldakse sobivaks. Globaalne meteoroloogiline satelliidisüsteem koosneb kahest geostatsionaarsest ehk ühes orbiidi punktis paigal püsivast satelliidist, mis jälgivad India ookeani ja selleäärseid kontinente, kahest satelliidist, mis jälgivad Euroopat, Aafrikat ja Atlandi ookeani, ning ühest, mis jälgib polaaralasid. Tehiskaaslased mõõdavad väga paljusid atmosfääri, maa- ja merepinna parameetreid. Need on saanud eluliselt tähtsaks osaks arvulise ilmaennustuse mudelitele, mis ennustavad üha täpsemalt ka näiteks Eesti ilma kolme kuni viie päeva peale ette. ,,Meie töö põhimõtteks on kalibreerimine, iseloomustamine, pidevus, järjekindlus ja jätkusuutlikkus," iseloomustas EUMETSAT-i tööd ekspluatatsioonidirektor Mikael Rattenborg 3. detsembril Darmstadtis toimunud meediapäeval
Tumeda pinna kiirgusvõime on suurem 120. Tuletikk süttib, kui tõmmata tiku peaga piki tikutoosi karedat pinda. Seletada nähtust. Mehaaniline töö tõttu pinnad soojenevad nii palju, et tekib isesüttimine 121. Miks autorehvid sõidu ajal soojenevad? Mehaaniline töö tõttu pinnad soojenevad 122. Mööda köit kiirelt laskudes, seda läbi pihkude libistades, võivad kätele tekkida isegi põletushaavad. Miks? Mehaaniline töö tõttu pinnad soojenevad 123. Miks süttivad Maa tehiskaaslased ja meteoriidid atmosfääri jõudes põlema? Mehaaniline töö tõttu pinnad soojenevad nii palju, et tekib isesüttimine 124. Ühes õpikus on kirjutatud: "Vesi soojeneb aeglaselt ja jahtub aeglaselt". Kuidas tõlgendada seda lauset füüsikaterminite abil? Pole nii hea soojusjuht 125. Miks auruv vedelik jahtub? Et vedelikult väljuvad suurema ja alles jäävad väiksema kineetilise energiaga molekulid, siis siis allesjäänud molekulide keskmine
1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteeem? V: Päike, 8 põhiplaneeti, planeetide kaaslased-kuud, asteroidid, komeedid, meteoriidid, meteoorkehad, hõre vesinik, ,,tolm". 2. Loetlege üheksa suurt planeeti. V: Merkuur; Veenus; Maa; Marss; Jupiter; Saturn; Uraan; Neptuun; (Pluuto) 3. Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? V: Maa-tüüpi ehk kiviplaneedid (ingl. terrestrial or rocky planets): Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Koosnevad peamiselt kivimeist ja metallidest, on suhteliselt suure tihedusega, neil on tahke pind, nad pöörlevad aeglaselt neil pole rõngaid ja neil on vähe kaaslasi. 4. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused? V: Hiidplaneedid (ingl. giant planets): Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Nende planeetide diameeter on suurem kui 48000 km. 5. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? V: P...
Põhiline pilvekiht on paarkümmend kilomeetrit paks, ta ulatub 60- 70 kilomeetri kõrgusele. Veenus pöörleb aeglaselt tagurpidi, kestab Veenuse päikeseööpäev 117 Maa ööpäeva. Seega on Veenuse aastas 2 ööpäeva. Veenuse suur keskmine tihedus lubab oletada raud-nikkeltuuma olemasolu. Sellegipoolest pole planeedil magnetvälja õnnestunud avastada. Arvatavasti on magnetvälja puudumise põhjuseks aeglane pöörlemine. Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased. 2 8. Mida teatakse Veenuse pinnaehitusest? Temperatuur planeedi pinnal on 480 °C. Pinnavormidelt on Veenus üsna sarnane Maaga. Veenus on üldiselt tasane, rohkem kui pool pindalast mahub poolekilomeetrilisse kõrgusvahemikku. Suurim kõrgustevahe on 12 kilomeetrit (Maal 20 kilomeetrit). Madalamad alad ("ookeanid") vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondade (mandritega). Veenusel on üsna sageli ka maavärinaid.
väävelhappe näol. Samal ajal tunneme me ka mitmeid Maal elavaid organisme, mis saavad väävlilises keskkonnas väga hästi hakkama.Teadlased on ka teinud NASA-le ettepaneku saata Veenusele kosmoseaparaat, mis tooks võimalikud proovid Veenuse “elanikest” Maa peale. Veenus on küll Maale kõige lähemal olev planeet, kuid äärmuslike tingimuste tõttu võib tema pinnal viibida vaid robot. Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased. Mõnikord on omistatud Veenusele niisugused nimed nagu "hommikutäht" või "õhtutäht", kuid ta on palju heledaim kui lihtsalt "täht" taevas. Veenus on hele ehatäht ning kergesti leitav õhtuti edelataevas kui kõige heledam taevakeha. Planeet asub peaaegu teisel pool Päikest ning asudes Päikesele lähemal orbiidil, jälitab ta Maad, lähenedes sellele. Et Veenus on kaetud tiheda pilvkattega, mis ei lase otseselt vaadelda tema pinda, on
toetudes ülemaailmsele gravitatsiooniseadusele ja dünaamikaseadustele. Üheks ülemaailmse gravitatsioonijõu väljenduseks on raskusjõud. Nii nimetatakse kehadele mõjuvat Maa külgetõmbejõudu. F= m g, kus g on vaba langemise kiirendus Raskusjõud on suunatud Maa keskpunkti. Teiste jõudude puudumisel langeb keha vabalt Maale vaba langemise kiirendusega. Keskmine vaba langemise kiirenduse väärtus Maal on võrdne 9,81 m/s2. Vaatleme nüüd Maa tehiskaaslasi. Tehiskaaslased liiguvad väljaspool Maa atmosfääri ning nendele mõjub üksnes Maa külgetõmbejõud. Sõltuvalt algkiirusest võib keha trajektoor kosmoses olla erinev. Siinkohal vaatleme üksnes tehiskaaslase liikumist mööda maalähedast ringikujulist orbiiti. Sellised tehiskaaslased liiguvad umbes (200-300) km kõrgusel ning nende kauguse Maa keskpunktini võib lugeda ligikaudselt võrdseks Maa raadiusega RM. Sel juhul on
ü. kaugusel asuvast komeedipilvest, milles häirituse tulemusena komeedid muudavad orbiiti ja lähenevad Päikesele. 1950.a esitab sama idee ka Jan Oort, seetõttu nimetatakse seda Öpik-Oorti pilveks. · Lehitsedes Öpiku arvukaid tõid, torkab otsekohe silma teemade suur mitmekesisus. Pole vist ühtki makrokosmose objektide klassi, mida ta poleks uurinud: kõigepealt meie eluase - planeet Maa, tema paleoklimatoloogia, meteoriidikraatrite tekkimine. Maa tehiskaaslased, Maa atmosfääri uurimine nende abil, meteooride lend atmosfääris; edasi Kuu, planeedid Veenus, Marss, Jupiter, Neptuun -- nende atmosfäärid ja pinnavormid; päikesesüsteemi väikekehad - meteoorid, komeedid, asteroidid; lõpuks veel süsteemi kooshoidja Päike ise, millest ta noorpõlves kirjutas raamatu "Päike uuemate uurimuste valguses", mis ilmus nii eesti kui ka vene keeles; edasi uurimused tähtede kohta -
- (iga neljas aasta on liigaasta, sajandivahetus ei ole liigaasta, kui täissajad ei jagu päikese neljaga) - palju igasugust peenemat "prahti" - meteoorid - geograafiline asend maal on määratud kahe koordinaadiga pikkuskraad ja - tehiskaaslased laiuskraad - päike on süsteemi keskne keha ja tema mass on 750 x suurem planeetide - (geogr. pikkust arvestatakse 0-180o ip ja 0-180o lp, geograafilist laiust aga 0-90o kogumassist pl ja 0-90o ll) - planeete liigitatakse kahel viisil
Selle põhjuseks võib olla tõusu-mõõnajõudude mõju, kuid päris kindel see ei ole. · Temperatuur planeedi pinnal on 480 °C. Veenust võib võrrelda kasvuhoonega: kõrge temperatuur tema pinnal tuleneb sellest, et atmosfäär nagu kasvuhooneklaas laseb läbi suure osa soojendavat päikesekiirgust, kuid takistab pinna soojuskiirguse hajumist. Soojust neelab peamiselt süsinikdioksiid. · Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased. 3. Marss · Marss on Päikesesüsteemi neljas planeet. Marss asub Päikesest 1½ korda kaugemal kui Maa. Marsi keskmine kaugus Päikesest on 227,9 miljonit km ehk 1,52 aü ja kaugus Maast 55400 miljonit km. · Marsi läbimõõt on ekvaatori kohal 6974 km, pindala 144,8 miljonit km² ja ruumala 163,18 miljardit km³. Marsi mass on 6,4219*1023 kg ehk 0,106 Maa massi ja tihedus 3933 kg/m³ · Atmosfäärirõhk Marsi pinnal on võrreldav õhurõhuga Maal 35 km kõrgusel maapinnast
Võrdluseks Maal oleks selline kiht 3 km läbimõõduga. Veenuse endise kliima on maises mõistes hävitanud kasvuhooneefektist tingitud peatumatu soojenemine. Kui Maa atmosfääri kuumutataks Veenusel oleva temperatuurini, siis ookeanid aurustuksid ja veeauru rõhk oleks 300 atmosfääri. (Tegelikult on meil veeauru rõhk alumistes õhukihtides umbes tuhandik atmosfääri.) Kuud Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased. Ehatäht ja Koidutäht Et Veenus on Maalt vaadates alati Päikese lähedal, siis ta paistab kas õhtu- või hommikutaevas. Esialgu ei teatud, et tegu on sama taevakehaga. Veenust nimetati eesti rahvaastronoomias vastavalt Ehatäheks ja Koidutäheks või Aotäheks, Vana-Kreekas vastavalt Hesperoseks (ladina Hesperus) ja Phosphoroseks (ladina Phosphorus). 11
Kiirendusega liikuva kehakaal. Kui keha liigub mingi kiirendusega vertikaalselt, siis tema kaal kas suureneb või väheneb. Kui keha liigub alla, siis P=m(g-a) aga kui üles, siis P=m(g+a). Kaaluta olek. Kui keha langeb vabalt, siis a=g seega sellisel juhul on kehakaal 0 ja tegemist on kaalutusega. Kui keha liigub kumeral või nõgusal pinnal, siis rõhk, mida ta sellele avaldab on arvutatav valemiga (kõige ülemises punktis) F=P-mv 2/r ; F=P+mv2/r. Maa tehiskaaslased Kui visata keha väikse algkiirusega horisontaalselt maapinnaga, siis eeldame, et maapind on tasapind. Tegelikult on Maa aga kera kujuline seega ta kaugeneb pidevalt oma trajektooril liikuvast kehast. On võimalik valida algkiirus sellise suurusega, et maapind oma kõveruse tõttu kaugeneb kehast just nii palju kui keha Maa külgetõmbe jõu mõjul läheneb Maale. Sel juhul liigub keha maapinnast jääval kaugusel mööda ringjoont R+h.
jada- ja rööpühenduse kombineerimise teel mooduliteks, need aga omakorda patareideks. Fotoelementide mooduleid valmistatakse võimsusega mõnest millivatist kuni mõnesaja vatini. Tööstuslikult toodetud fotoelementide kasutegur on 14 17%. Fotoelemente kasutatakse taskuarvutite toiteks, signalisatsioonisüsteemide toiteallikatena. Patareidena ühendatuna kinnitatakse hoonete katusele ja kasutatakse kohaliku elektritoiteallikana. Päikesepatareidega on varustatud kõik tehiskaaslased. Keskkonnasõbraliku fotoelementide eelised energiaallikana seisnevad liikuvate osade puudumises, hooldamise lihtsuses ja kõrges töökindluses. Puuduseks on suur erimaksumus ja väike kasutegur. Türistor Türistor on mitme pn-siirdega pooljuhtseadis, mille tunnusjoonel on negatiivse diferentsiaaltakistusega lõik. Türistorid valmistatakse ränist. Sisselülitatud (avatud) türistoril on väike takistus, väljalülitatud (suletud) türistoril aga suur takistus
Maa pilvedes. Sealt võib leida isegi veekomponente, ent need esinevad seal muidugi vaid kontsentreeritud väävelhappe näol. Samal ajal tunneme me ka mitmeid Maal elavaid organisme, mis saavad väävlilises keskkonnas väga hästi hakkama. Teadlased on ka teinud NASA-le ettepaneku saata Veenusele kosmoseaparaat, mis tooks võimalikud proovid Veenuse "elanikest" Maa peale. Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased. 3. peatükk: Veenus Veenus on Maale lähim (minimaalne kaugus 42 milj. km), Päikesest lugedes teine planeet. Mõõtmetelt Maale väga sarnane, kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga. Orbiit on Veenusel praktiliselt ringikujuline; pöörleb Veenus väga aeglaselt, et see aga toimub tiirlemisele vastassuunas, on päikeseööpäev (117 päeva) pöörlemisperioodist lühem. Telg on orbiidi tasandiga enam-vähem risti, aastaaegade vaheldumine seega puudub.
VALGUSALLIKAD TEHISLIKUD LOODUSLIKUD (inimese leiutatud) • Enamik esemeid on valguse peegeldajad, mitte kiirgajad. Nende hulka kuuluvad ka planeedid ja nende looduslikud kaaslased ehk kuud. Ka meie planeedi ainuke looduslik kaaslane Kuu ja kõik tehiskaaslased on nähtavad ainult siis, kui meie silma satub nende pinnalt peegeldunud päikesevalgust. ? Küsimusi ja ülesandeid 1. Milliseid soojuslikke ja mittesoojuslikke valgusallikaid sa oled kasutanud? 2. Loetle võimalikult palju valgusallikaid ja jaota need erinevate tunnuste alusel. 3. Milliseid helendavaid taevakehi sa oled taevasse vaadates märganud?
Inimene näeb taevas korraga umbes 800 tähte. Mõtteliselt ühendatakse tähed tähtkujudeks. · Planeedid - tiirlevad ümber Päikese ja kuuluvad Päikesesüsteemi. · Asteroidid - väikeplaneedid, mis tiirlevad Marsi ja Jupiteri vahel. · Komeet - sabatäht, väike ja väga hõreda ehitusega külaline Päikesesüsteemi ääremailt. · Meteoor ehk lendtäht - väike ainekilluke, mis Maa atmosfääri sattudes enamasti ära põleb. · Tehiskaaslased - inimese poolt orbiidile lennutatud tehnika. Enamik neist pole siiski palja silmaga nähtavad. · Linnutee - meie kodugalaktika, mis koosneb 100 miljardist tähest ja on läbimõõduga 100 000 valgusaastat. · Linnutee- Pimedal ööl selgelt üle taevavõlvi laotuv hele piimjas linik. See koosneb paljudest tähtedest. Selles tähesüsteemis läbimõõduga umbes 100 000 valgusaastat on umbes 100 miljardit tähte.
Pärast seda ujutas laava madalmikud üle ning moodustas siledad tasandikud. Seejärel tekkis mikrometeoriitide toimel tolmune pind, mida nimetatakse ka regoliidiks. Suuremad meteoriidid tekitasid kiirtega kraatreid. Merkuuri pind ei ole miljoneid aastaid enam muutunud, kui jätta kõrvale aeg-ajalt aset leidvad kokkupõrked meteoriitidega. Veenus Veenus on Maale lähim (minimaalne kaugus 42 milj. km), Päikesest lugedes teine planeet. Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased. Planeet on kaetud tiheda pilvekihiga ja peegeldab Päikese valgusest 77%, kaks korda rohkem kui Maa. Juba sajandeid on teada, et Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva, kuid alles paarkümmend aastat tagasi õnnestus USA astronoomil G. Pettingil radari abil kindlaks teha planeedi tavapärasele vastassuunaline pöörlemine. Ehkki üheks pöördeks kulub 243 Maa ööpäeva, on tiirlemise tõttu Veenuse päikeseööpäeva pikkus 117 ööpäeva. Maale lähenedes on Veenus alati sama
meie taevas ta kasvab ja kahaneb, muutub ükskord peaaegu nähtamatuks noorkuuks ja teinekord jällegi juustukeraga sarnanevaks täiskuuks. Seetõttu on erinevate rahvaste elurütmi määramises olnud Kuul palju olulisem roll kui Päikesel. Erinevate tööde ja toimetuste aega, millal külvata või puid saagida, seati ikka kuufaaside järgi. Kuidas Kuu Maa ümber tiirlema sai, on olnud aastasadu inimkonnale mõistatuseks. Selgemaks hakkas asi saama siis, kui esimesed tehiskaaslased maandusid Kuu pinnal ja osutus võimalikuks Kuu kivimeid uurida. Inimesed ise on kõndinud meie loodusliku kaaslase pinnal kuus korda, neist viimane missioon, Apollo 17, külastas Kuud enam kui 35 aastat tagasi. Ei saa siiski väita, nagu oleks kihk meie Päikesesüsteemi avastada teadlastes, astronautides või ka täiesti harilikku igapäevaelu elavates inimestes vähenenud. Lihtsalt külma sõja ulmeliste projektide lõppedes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
