Nimetu (0)

Eesti Arhitektuurimuuseum
Eesti Arhitektuurimuuseum asutati 1.jaanuaril 1991.aastal dokumenteerimaks,säilitamaks ja teadvustamaks Eesti arhitektuuri ajalugu ja arengut tänapäeval.Nagu enamik arhitektuurimuuseume maailmas tegeleb Eesti Arhitektuurimuuseum eeskätt 20.sajandi arhitektuuriga.Eesti arhitektuurimuuseum on Rahvusvahelise Arhitektuurimuuseumide Konföderatsiooni ICAM liige.
Muuseum alustas tegevust ajutistes ruumides Tallinna vanalinnas Kooli 7,kogud asusid keskaegses Loewenschede tornis.1996. aastal kolis muuseum Rotermanni soolalattu.Hoone avati publikule 7.juunil 1996.
Eesti Arhitektuurimuuseumi põhiülesanne on Eesti arhitektuuriga seotud materjalide kogumine, säilitamine, uurimine , vahendamine ning eksponeerimine hariduslikel, teaduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel.Eesti Arhitektuurimuuseumis on olemas ka lugemisaal ,kus saab lugeda Eesti ja välismaiseid arhitektuuriraamatuid ja ajakirju ning saab laenata arhitektuuri DVD-si.Koolidele on olemas ka haridusprogrammid.
1991. aastal loodud Eesti Arhitektuurimuuseumi näituste arv jõudis 2004. aasta lõpus ümmarguse 200-ni. Nende hulgas on 159 arhitektuuri-ja disaininäitust ning 41 Rotermanni soolalaos Arhitektuurimuuseumi ruumides toimunud kujutava ja tarbekunsti, teatri-, moe- ja elektroonilise kunsti näitust (sealhulgas kunstiakadeemia iga-aastased näitused).
Arhitektuurimuuseumi põhikogu sisaldab linnade ja asulate plaane,arhitektuurseid jooniseid ja projekte,makette,käsikirju ja dokumente,arhitektuuri- ning linnaehitusalaseid uurimistöid.
Arhiivkogu tuumiku moodustavad kunagise ENSV Riikliku Ehituskomitee valduses olnud 1920-1930.aastate linna- ja asulaplaanid,planeerimiskavad ja üksikehitiste projektid ning ENSV Arhitektuuri Valitsuse arhiivi projektmaterjalid 1940.-1950.aastatest.Üksikuid dokumente on kogus siiski ka varasemast ajast ,näiteks Tallinnas ,Toompeal paikneva Rüütelkonnahoone.(Arhitekt:Georg Winterhalter,1848).
Suhteliselt  hästi on esindatud ka sõjajärgsed aastakümned: on linnade ja uute asulate planeerimisprojekte, Tallinna Keskväljaku ja Kultuurikeskuse kavandid (1945–1951), elamute , lasteaedade ja maakoolimajade tüüpprojektide võistlustööd aga ka Tallinna laululava ja Tartu Vanemuise teatrimaja konkursiprojektid (fond 3).
Lisaks plaanidele-projektidele sisaldab arhiivkogu ka mitmesuguseid tekstidokumente, sh Ehituse Teadusliku Uurimise Instituudis 1970. – 1980. aastatel koostatud uurimusi. Märkimisväärse osa muuseumi põhikogust moodustavad arhitektide isikuarhiivid, mis sisaldavad väga erilaadset materjali – õpilastöid, jooniseid ja projekte, fotosid , käsikirju (sh mälestusi, kirjavahetust).
Muuseumi Maketikogu on kasvanud paarisajani, kolmandik sellest on püsivalt eksponeeritud I korruse näitusesaalis. Kogu sisaldab nii ajaloolisi kui muuseumi enda näituste jaoks tellitud makette, samuti arhitektuurivõistlustele esitatud töid.
Mööblikogu hõlmab nii vanema põlve arhitektide Edgar Johan Kuusiku, Edgar Velbri ja August Volbergi kavandatud rahvuslikus stiilis mööblit kui valikut eesti 1970. – 1990. aastate disainmööblist (autorid Helle ja Taevo Gans , Ivi Schneider, Malle Agabuš, Maile Grünberg, Katrin Kask , Toivo Raidmets, Eero Jürgenson, Tea Tammelaan).
Väikesearvulise kunstikogu moodustavad arhitektide Ernst Kühnerti, Karl Burmani , Paul Mielbergi, Edgar Johan Kuusiku, Toomas Reinu ja Avo-Himm Looveeri joonistused ja akvarellid ning Leonhard Lapini, Vilen Künnapu ja Ignar Fjuki arhitektoonid.
Käesoleval ajal on arhitektuurimuuseumi põhikogus arvel 10 158 säilikut ehk museaali.
Materjal: www.arhitektuurimuuseum.ee
Kristel-Liis Voorel 11.K3