50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-05-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Anni122
Õppematerjali autor
" (Sarin, 2015, lk. 37) Tulekahju puhul inimese vaenlane nr 1 on suits. Põlemise käigus eraldub kuumuse toimel erinevatest ainetest mitmed gaase, hapniku hulk väheneb (Klaos, 17.09.2013). ,,Kõige sagedamini põlevad tulekahju ajal süsinikku, vesinikku ja hapnikku sisaldavad orgaanilised ained: puit, paber, riie, naftasaadused jne. Sellest tulenevalt kuuluvad suitsu koostisse tavaliselt lämmastik, hapnik, süsinikoksiid (vingugaas), süsinikdioksiid (süsihappegaas), veeaur ja vaba süsinik imeväikeste tahkete osakeste kujul. Ainete ja materjalide mittetäielikul põlemisel tekivad osakesed, mis teatud põhjusel, kõige sagedamini hapniku vähesuse tõttu, ei jõua ära põleda ning kanduvad gkoos kuumade gaasivooludega põlemistsoonist välja. Hõljuvas olekus moodustavad need koos veeauruga suitsu, seega nimetatakse suitsuks nähtavat tahkete ja/ või vedelate põlemis- ja soojuslagunemise osakeste segu õhuga. Paljud suitsu kuuluvad põlemis- ja soojuslagunemise saadused on
kuni 93%) kivisöeks ehk bituminoosseks söeks. Kivisüsi on musta värvusega. Kuna söekihte surub ülalt järjest paksem setetekiht ja altpoolt mõjutab kuumus, muutub bituminoosne süsi antratsiidiks, mis on kõige kvaliteetsem süsi (süsinikusisaldus kuni 98%). Antratsiit on musta värvusega, metallilise läikega ja tugevam kui teised söeliigid. Antratsiidi kohta kasutatakse järgmisi nimetusi: raske süsi, sinine süsi, pime süsi, Kilkenny süsi, kaarnasüsi ja must teemant. Millal võeti süsi energiaallikana kasutusele? 17. sajand. Kuidas on muutunud söe osatähtsus energiaallikana? Osatähtsus on langenud( elektri kasutuselevõtt). Turvas leiab kasutamist kohaliku kütusena, ning põllumajanduses alusturba ja väetisena. Põlevkivi on kasutusel kohaliku kütuse ning toorainena keemiatööstuses. Pruunsütt kasutatakse toorainena keemiatööstuses ning elektrijaamades.
V Eluslooduse ilu aluseks on süsinikuühendid SÜSINIK. SÜSINIKUÜHENDID 32 V. SÜSINIK. SÜSINIKUÜHENDID 14. SÜSINIK LIHTAINENA 14.1. Süsiniku levik looduses Süsinik (C) on keemiliste elementide perioodilisustabelis IVA rühma +3 2. perioodi esimene element. Süsinik on mittemetalliline element. Kõik tema lähemad naabrid tabelis boor (B), räni (Si) ja lämmastik (N) on samuti mittemetallilised. Süsiniku aatomnumber on 6 ja aatom- liitium (Li) leelismetall mass 12. Kuna süsinik on tabelis perioodi keskel, ei moodusta ta posi- IA rühm tiivse laenguga ioone (nagu leelismetallid tabeli vasakul serval) ega
Ja elutegevuse käigus jõuda biosfääri. Maa sees moondekivim sulab satub magma koostisse. Purskumise tulemusel satub magma maakoore ülakihti, kus moodustuvad tardkivimid ja selle murenemisel jõuab aine uuesti biosfääri kiiiremini liikuvamatesse osadesse. 7. Looduses kulgevaid protsesse põhjustavaks en.allikaks on Päike. 8. Vee pidev ringlemine Maal toimub P.en. raskusjõu ja organismide elutegevuse vahendusel 9. Orgaanilise elu aluseks on süsinik. Süsinikuringes on kõige liikuvamaks komponendiks CO2, mille sidumine toimub peamiselt assimilatsiooni kaudu (fotosüntees), vähemal määral ka mikroorganismide ja maapõues (veekogude põhjas) mineraliseerumise (karbonatiseerumise) tulemusena. Viimasel juhul võib CO2 otseselt üle minna mineraalide koostisesse võivad moodustuda suures CACO3 lademed lubjakivi, kriit selles protsessis märkimisväärne CO2 lahustumine vees. Hingamise
Päikesevalguse ja HC koosmõjuna aitavad noksgaasid kaasa sudu ja happevihmade tekkimisele. Teadlaste hinnangul mõjutavad heitgaasis sisalduvad lämmastikoksiid viljakust. Itaalias tehtud uuring näitab, et heitgaasid halvendavad oluliselt noorte ja keskealiste meeste sperma kvaliteeti. · TAHKED OSAKESED Tahked osakesed on väga väikesed kübemed, mis tekivad ebatäieliku põlemisprotsessi korral põlemata kütusest ja õlist. Must suits, mida diiselmootor suure koormuse all töötades eritab, sisaldab suurel hulgal tahkeid osiseid, kuna suurel koormusel tekib mootoris põlemisõhu defitsiit ja osa kütust jääb põlemata. Tahked osakesed aitavad kaasa hingamisteedes vähi tekkimisele. Diiselmootori töötamisel tekib süsinikmonooksiidi (CO) suhteliselt vähe. Süsivesinik HC on diiselmootori tööprotsessi jääkaine, sisaldades halvasti lõhnavaid komponente. Ka HC põhjustab sudu teket.
Ilm on pidevalt muutuv atmosfääri seisund, mida põhjustavad päikeseenergia mõjul ja aluspinna kaastoimel atmosfääris toimuvad füüsikalised protsessid. Ilm on atmosfääri olek mingil ajamomendil, mingis kohas ( ilm on atmosfääri hetkeseisund mingil ajal, mingis kohas) Atmosfääri nähtusi ja füüsikalist olekut iseloomustavaid karakteristikud nimetatakse meteoroloogilisteks elementideks - iseloomustab atmosfääri füüsikalist olekut kvantitatiivselt (mõõtühik). N. õhurõhk, õhutemperatuur meteoroloogiline nähtus iseloomustab atmosfääri olekuid kvalitatiivselt (mõõtühik puudub). N. optilised nähtused atmosfääris. Kliima on mingi paiga ilmade pikaajaline korrapärane vaheldumine. Kliima on mingi piirkonna pikaajaline keskmine ilmade reziim, mille on kujundanud päikesekiirgus, aluspinna iseärasused ja neist sõltuv atmosfääri üldtsirkulatsioon K
SOOJUSMASINA D Referaat Sisukord SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 SOOJUSMASINAD .......................................................................................................3 AURUMASIN.................................................................................................................5 SISEPÕLEMISMOOTORID.......................................................................................... 8 GAASITURBIIN...........................................................................................................10 LISAD..........................................................................................................................11 Soojusmasina kasutegur.......................................................................
Peaaegu kõik metallid reageerivad kontsentreeritud väävelhappega. Seejuures ei eraldu vesiniku, vaid vääveldioksiidi, vesiniksulfiidi või vaba väävllit, olenevalt metallist ja katsetemperatuurist: 2H2SO4+Cu=CuSO4+2H2O+SO2 Toatemperatuuril ei toimi kontsentreeritud H2SO4 rauasse, seepärast kasutatakse väävelhappe säilitamiseks ja transportimiseks rauast terast. Väävelhape õtab orgaanilistelt ainetelt vee koostiselemendid, süsinik oksüdeerub osaliselt CO2ks, osaliselt eraldub söena: H2SO4 C6H12O6(glükoos)----------6C+6H2O Püsiva ja raskesti lenduva happena tõrjub väävelhape teisi happeid nende sooladest välja: NaCl+H2SO4=NaHSO4+HCl KNO3+H2SO4=KHSO4+HNO3 Kahealuselise happena moodustab väävelhape 2 rida soolasid: sulfaate (Na2SO4, CuSO4) ja vesiniksulfaate (NaHSO4). Väävelhappe ja sulfaatide lahustes sulfaatiooni kindlakstegemiseks kasutatakse baariumkloriidi lahust
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid