100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2018-12-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
86 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Ingrid Lembavere
Õppematerjali autor
Atmosfäär Õhu koostis: Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. · Lämmastik 78%- orgaanilise aine lagundamisel; tähtis toitaine taimede kasvamisel · Hapnik 21%- fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus; hingamiseks · Süsihappegaas-0,03%- fossiilsete kütuste põletamisel, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel; neelab pikalainelist soojuskiirgust Troposfäär- enamus õhkkonna massist, temp. langeb keskmiselt 6 kraadi kilomeetri kohta; peamised ilmastikunähtused: pilved, sademed, õhk liigub ja seguneb, kujuneb ilm ja kliima Tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal temp. ei lange Stratosfäär- temp. kõrguse kasvades tõuseb, osoon neelab UV-kiirguse, õhk soojeneb Mesosfäär- osooni pole, temp. langeb kõrguse kasvades, õhk hõre Termosfäär- õhumolekule vähe, temp tõuseb; läheb üle planeetide vaheliseks ruumiks Atmosfäär jaotataks
Kliimaks nimetatakse mingile maaalale iseloomulike ilmastikuolude kordumist paljude aastate jooksul. Kliimatekketegurid · Astronoomilised tegurid- Maa kaugus päikesest, Maa telje kallakus, saadav päikesekiirte hulk, Maa pöörlemine ümber oma telje ja tiirlemine ümber Päikese. · Geograafilised tegurid- mandrite ja ookeanide paigutus, koha geograafiline laius, suurte mäeahelike või madalike olemasolu, merehoovused, igijää ning lumi. Aastaaegade vaheldumine on tingitud Maa tiirlemisest ümber Päikese. Päikesekiirguse jaotumine ja kiirgusbilanss. Päikesekiirte jaotumist mõjutab Maa kerakujulisus, seega sõltub Päikeselt saadava energia jagunemine koha geograafilisest laiusest , mis määrab ära maapinna ja päikesekiirte vahelise nurga. Mida suurem on päikesekiirte langemisnurk, seda rohkem nad soojendavad. Kõige suurem on ekvaatorile langev päikesekiirte hulk, seal on langemisnurk 90*, maapinnaga risti. Eestis
või päevades. Ilm on kohaliku iseloomuga, s.t mõne kilomeetri kaugusel võib olla ilm erinev. Ilma ja ilmastikunähtusi uuriv teadus on meteoroloogia, mille ülesanneteks on ilm ennustamine e. Prognoosimine. Ilma mõju keskkonnale: - Ehitus - Põlluharimine - Lennundus - Laevandus - Riietus - Õues tegutsemise võimalused Kliima e. Ilmastu – õhkkonna pikaajaline keskmine seisund ehk tüüpiliste ilmade vaheldumine mingis piirkonnas. Iseloomustamiseks kasutatakse mitmekümnete aastate ilmavaatluste tulemusi. Kliima mõju keskkonnale: - Mis riided tuleb muretseda - Taimed - Põllukultuur - Loomad Kliima kujunemine: - Päikeselt saadav kiirgushulk - Geograafiline laius - Õhumasside liikumine - Aluspinna erinevused, maismaa vs ookean - Merehoovused - Pinnamood Atmosfäär: Atmosfäär e. Maad ümbritsev õhkkond on u. 1000 km paksune, see ei lase maal
Geograafia eksam -Teadus, mis tegeleb kõigi Maa pindmiste sfääridega. Põhiküsimused, millele geograafid peavad suutma vastata on järgmised: Kus? Selle küsimuse lahendamiseks kasutatakse meetodeid, mis võimaldavad määrata objektide asendit ruumis. Abivahendeiks on peamiselt klassikaline kartograafia ja uuemad nüüdisaegsel tehnoloogial põhinevad meetodid (digitaalkartograafia jms). Milline? Sellele küsimusele vastamine tähendab erinevate keskkonnanäitajate mõõtmist, milleks rakendatakse klimatoloogilisi, geoloogilisi, hüdroloogilisi, maastikulisi ja muid meetodeid Millal? Sellele küsimusele vastamiseks tuleb appi võtta paleogeograafia, mis aitab mõista, milliste minevikuprotsesside kaudu on tänapäevane maailm kujunenud. Kolmemõõtmelisele geograafiale liitub neljas mõõde – aeg. Siia kuuluvad meetodid, millega uuritakse mineviku sündmusi ja leitud seaduspärasustele tuginedes koostatakse tuleviku arengustsenaarium. Kuidas? Et saada vastuseid sellistele k
Õhurõhk on õhu rõhk mingis kindlas kohas Maa atmosfääris. Õhu liikumine mõjutab õhurõhku enamasti väga vähe, mistõttu võib enamasti kasutada mudelit, milles õhk on liikumatu ning õhurõhk võrdub kõrgemal asuva õhu kaalust tingitud hüdrostaatilise rõhuga. Õhurõhku mõõdetakse baromeetriga. Seda väljendatakse tavaliselt hektopaskalites või millimeetrites elavhõbedasammast. Õhurõhu muutusi toob kaasa sooja ja külma õhu vaheldumine. Kõrgemal atmosfääris õhurõhk väheneb. 8. Päikesekiirguse karakteristikud, tema neeldumine ja muundumine atmosfääris. Päikesekiirgus on Päikselt lähtuv elektromagnetlainete (lainepikkus jääb vahemikku 0,1-4 mikromeetrit) ja aineosakeste voog. Maale langeb Päikese kiirgusenergiat 1,8×1017 J sekundis. Umbes kolmandik sellest peegeldub ilmaruumi tagasi (Maa albeedo ehk tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusessega on 0,367)
all. Talvine pööripäev on iga aasta 21. detsembri paiku, sellel päeval saab põhjapoolkera kõige vähem otsest päikesevalgust, päikesevalgus langeb maapinna suhtes siis kõige väiksema nurga all. Võrdpäevsuste ajal on maakera pöörlemistelg suunatud Päikese suhtes nii, et maakera mõlemale poolkerale paistab ühepalju valgust. Kehtib seaduspärasus, et mida suuremate laiuskraadide poole, seda ekstreemsemad on aastaaegade vaheldumine. Üldiselt vormib neli geoloogilist protsessi kõiki maatüüpi planeete ja kuusid: erosioon, vulkanism, tektoonika, löögikraartid Lisaks domineerib ainult Maal maastiku vormimisel erosioon. Maal on ka kõrged stratovulkaanid. Planeetide omadused määrab ära nende suurus, asukoht Päikesest ja pöörlemiskiirus. Koht päikesesüsteemis määrab ära ka tiheduse, Maatüüpi
Tegijapoiss 2010 Üldmeteoroloogia konspekt eksamiks Konspekt on tehtud Hanno Ohvril-I üldmeteoroloogia materjalide põhjal . Üsna vigu täis . Igast kasulikku infot on siin , kuid paljud asjad võivad segaseks jääda , kuna ma panin kirja enamasti selle mida ma ise ei tea ( peaaegu kõik). Valemite tuletusi ma kirja ei pannud , sest normaalsed inimesed selliseid asju ei õpi. Kasu on konspektis kindlasti. Termini meteoroloogia all peetakse harilikult silmas kindlatel kellaaegadel tehtavaid õhu temperatuuri, rõhu, niiskuse, pilvisuse, nähtavuse jt meteoelementide rutiinseid mõõtmisi javaatlusi. Klimatoloogia - Paljuaastane iseloomulik ilmastik mingis piirkonnas. Klimatoloogia on meteoroloogia ja füüsilise geograafia piiriteadus. Fahrenheiti skaala Kaks püsipunkti 1) 0 F Kraadi = -17.78 C , madalaim temperatuur mis ta laboris sai . 2) 96 F = 35.55 C , tema arvates inimese keha temperatuur. Jää sulab Fahrenheidi skaala järgi 32 F kraadi juures ja vesi keeb 212 F kr
Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid Erkki Eeessaar Osooni olukord ja seda mõjutavad tegurid autor:aErkki Eessaar vormistas: Merlin-hans Hiiekivi BT I 1 Osooni olukord ja seda mõjutavad tegurid autor:aErkki Eessaar vormistas: Merlin-hans Hiiekivi BT I Sissejuhatus..........................................................................................................................................................................2 1Osoonikiht................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid