Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eksamivalemid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
töötu, kapital, tööjõud, sääst, piirkalduvus, rahvasti, rahvastik, investeeringud, inflatsioon, reservimäär, multiplikaator, töötud, intressimäär, koguprodukt, piirprodukt, tarbimiskulutused, amortisatsioon, nominaalne, hinnaindeks, hoiused, tööealine, tootmisfunktsioon, rahapakkumine, eksogeensed, kasvumäär, muutuja, töötaja Sissetulekute meetod SKP = W + rt + r + Π + D + Ti W- töötasu koos sots.maksuga (wages) Rt- on renditulud (rental income), r-on netointressitulud (net interest income), Π- on kasum (profit), D -on amortisatsioon (põhivara kulum, depreciation), Ti-on kaudsed netomaksud (indirect taxes). Tarbimise meetod e kulutuste meetod SKP = C + I + G + X – M C( consumption)-eratarbimiskulutused e majapidamiste kulutused I(investments)- eraettevõtete investeeringud (inv põhivarasse s.o. masinad,seadmed,ehitised ja kaubavarudesse) G(goverment expenditures)-avaliku sektori lõpptarbimiskulutused X-M (exports-imports)-netoeksport SPP(sissemajanduse puhasprodukt)=SKP-D RKP(rahvuslik koguprodukt)= SKP + Yf Yf – esmane netosissetulek välismaalt (net factor income from abroad) GNDI - kasutada olev kogurahvatulu (GNDI – gross national disposable income) GNDI = RKP + TRf
kas lõpptarbimiseks, akumulatsiooniks või ekspordiks, mitte aga edasiseks töötlemiseks või edasimüügiks. Õige 14. Potentsiaalne koguprodukt on selline arvestuslik kogutoodang, mida oleks võimalik toota, kui ühiskond suudaks täielikult ja efektiivselt ära kasutada kõiki olemasolevaid ning kättesaadavaid tootmistegureid. Õige 15. Netoinvesteeringud väljendavad kapitalikaupade lisandumist, olles uued investeeringud, mis jäävad üle asendusinvesteeringu. 16. Rahvamajanduse arvepidamises peame selgelt eristama nominaalset ehk jooksevhindades ja reaalset ehk püsivhindades arvutatud sisemajanduse koguprodukt. Õige 17. Vältimaks korduvat arvestust, kasutatakse RKP ja SKP arvestamisel tootmismeetodil lisandväärtuse printsiipi, mille kohaselt kogutoodangust arvestatakse maha lõpptoodang. VALE, kogutoodangust arvestatakse maha vahetoodang 18
isikud, heitunud, koduperenaised 7. RKP arvestamise aluseks on tootmistegurite omanduse põhimõte,lähtutakse residentide majandustegevusest nii riigi majandusterritooriumil kui välismaal. SKP arvestus lähtub territoriaalsuse printsiibist, mõõtes ainult majandusterritooriumil loodud (lõpp)väärtusi 8. Kodumaiste (sisemaitse) erainvesteeringute võimalikud alarühmad on: ettevõtete püsiinvesteeringud, ehitusinvesteeringud ning varu investeeringud ehk investeeringuid varudesse?, see tähendab valmis toodangu ja pooltoodete investeerimine uuritaval ajavahemikul. 9. Eksogeensed muutujad on autonoomsed (sõltumatud) muutujad ehk mudeli välised muutujad. Need muutujad võetakse mudelis ettenatuna, fikseerituna. Endogeensed muutujad on sõltuvad ehk mingi nähtuse poolt põhjustatud muutujad, mida käsitletakse mudeli siseste muutujatena. 10. Tootmismeetod on koguprodukti arvepidamine, mille korral arvatakse kogutoodangust
tootmissisendi ühik toob kaasa järjest väiksema toodangu kasvu. 12. Kasutatava tulu ja tarbimiskulutuste seost kirjeldab tarbimisfunktsiooni joon, mille tõus on määratud MPC 13. Nominaalne intressimäär on laenuprotsent, mida investeerijad maksavad laenu kasutamise eest, reaalne intressimäär on aga korrigeeritud inflatsiooninäitajaga. 14. Rahvamajandusliku arvepidamise ühe põhiseose kohaselt võrduvad investeeringud rahvamajanduse säästuga 15. Kasutatavast tulust tarbimiskulutuste lahutamisel saame erasäästu 16. Avaliku sektori ostude kasv vähendab investeeringud. Seega tekitavad need efekti, mida nimetatakse väljatõrje efektiks. 17. Milline muutuja on tootmisfunktsioonide puhul tavaliselt konstantne, fikseeritud suurus? tootmistehnoloogia 18. Kasum võrdub kogutulud miinus kogukulud 19. Kasumit maksimeeriv firma palkab tööjõudu seni kuni MPL = W/P 20
Mõjurid: üldine hinnatase P, kapitali hulk K, tööjõu hulk L, tehnoloogia A, reaalpalk W/P. Retsessioon kogutoodangu langus vähemalt kahe järjestikuse kvartali jooksul. Depressioon madalseis, periood, mida iseloomustavad suur tööpuudus, väike toodangu maht, loid investeerimine, kahanenud äriline usaldatavus, langevad hinnad ja laialdane ettevõtete pankrotistumine. Deflatsioon üldine hinnataseme langemine. Stagflatsioon majandusareng on seiskunud ning ühtaegu esineb nii inflatsioon kui kõrge tööpuudus. Maksebilanss - aruanne, mis kajastab antud riigi rahvusvahelisi tehinguid mingil ajavahemikul. Osad jooksevkont, kapitali- ja finantskonto ning välisvaluuta reservid. Puudujääk põhjustab välisvaluutareservide vähenemist. Jooksevkonto koosneb kaubandusbilansist, teenuste bilansist, tulude bilansist ja ülekannete bilansist. Kapitali- ja finantskontol kajastatakse kapitali eksporti ja importi. Vahetuskurss ühe valuuta hind väljendatuna teises valuutas.
NB AD = C + I + G + (X M) G planeeritud avaliku sektori kuulutused (X-M) planeeritud netoeksport Tarbimisfunktsioon tarbimise ja kasutatava tulu vaheline seos C = C0 + Yd C tarbimine C0 autonoomne tarbimine Yd sissetulek, mille alusel saame nõuda Tarbimis- ja säästmisfunktsioonid C 1) tarbimise piirkalduvus MPC Yd 2) keskmine tarbimiskalduvus C APC 3) säästmine Yd S = Yd - C 4) keskmine säästmiskalduvus APS S Yd 5) säästmise piirkalduvus S MPS
finantseerida investeerimiskaupade ostusid. Avalik sektor, valitsus saab tulusid maksudest ning kasutab neid selleks, et teha kulutusi, see tähendab maksta ostetavate toodete ning teenuste eest. Igasuguse majanduse tootmise väljund ehk SKP sõltub esmajoones kahest tegurist: · kasutatavate tootmistegurite hulgast ning · võimest muuta tootmisprotsessi käigus tootmistegurid ehk tootmissisendid väljundiks. Tootmistegurid on sisendid, mida kasutatakse hüviste tootmisel. Kaks tähtsamat: tööjõud L´ , kapital ´ K Tehnoloogia määrab ära kui palju kogutoodangut saab valmistada etteantud kapitali ja tööjõu kogusega. Tootmisfunktsioon väljendab tehnoloogia mõju, mis näitab, kuidas tootmistegurid määravad toodetud hüviste hulga. Y=F(K,L) Konstantne mastaabiefekt kui tootmistegurite hulk suureneb mingi protsendi võrra, siis kogutoodang kasvab sellesama suuruse võrra z x Y = F(z x K, z x L) z pos arv
AS-kogupakkumine Piirtulu ATC-keskmine kogutulu ATCmin-minimaalne keskmine tulu Töö piirprodukti tulu AVC-keskmine muutuvkulu kus L on töötajate arv Piirprodukti väärtus C-tarbimiskulutused C=MPC-tarbimise piirkalduvus Töö piirprodukti tulu mittetäieliku konkurentsi D-hoiused ehk deposiidid korral D-amortisatsioon E-kogukulutused Kogukulutused (E) Eq;p-nõudluse hinnaelastsuse koefitsient Sisemajanduse puhasprodukt FC-püsikulu NDP=SKP-D, kus D on amortisatsioon G-avaliku sektori kulutused
Majanduse põhiprobleem- on vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Majandustegevus- kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised- on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu (raamatuid, kasukaid) kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine- on hüviste valmistamine. Tarbimine- on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmistegurite kategooriad- Maa, Töö, Kapital, Ettevõttlikus Majandusagendid- kodumajapidamised, firmad, avalik sektor, välismaailm Mikroökonoomika - uurib majandusagentide valikuid, neid valikuid mõjutavaid majandusjõude ja nende valikute mõju konkreetsele turule ning majandusele tervikuna. Makroökonoomika -uurib majandust kui tervikut. Majandusanalüüs- on vajalik majandusmudelite ja majandus- teooriate väljatöötamiseks. Majandusmudel- on majandusliku reaalsuse lihtsustus, mis väljendab üksnes vaadeldava
Kui täieliku konkurentsi turg, siis VMP=MR. Kasumi maksimeerimise reegel: MR = MC. Nõudluse sissetuleku elastsus = hüvise nõutava koguse suhteline / sissetuleku suhteline . SKP Sisemajanduse kogutoodang SKP Sissetulekute lähenemisviis: Liidetakse kõik tootmisprotsessis loodud sissetulekud. SKP = palgad + ettevõtete tulu + kasumid + rendid + netointressid + amortisatsioon + kaudsed ärimaksud Kulutuste lähenemisviis: SKP = C + I + G + (X M), kus I kodumaised investeeringud ehk investeerimiskulutused C kodumajapidamiste kulutused ehk tarbimiskulutused G avaliku sektori kulutused ehk valitsuse kulutused kaupadele ja teenustele ostuks X eksport, välismaale müüdud M import, välismaalt ostetud (X M) - netoeksport Nominaalne SKP jooksvates või praegu kehtivates hindades arvestatud SKP. Reaalne SKP = Nominaalne SKP / SKP deflaator. Rahvuslik koguprodukt RKP = SKP + netotulud välismaalt (puhasinvesteeringud)
kokku kõik kulutused mis on tehtud lõpptoodagu ostmiseks vastavalt selel turuväärtusele. Sissetulekute lähenemisviis liidetakse kokku kõik saadud sissetulekud ja lisatakse juurde amortisatsioon ja kaudsed maksud. (SKP=E=palgad(w) +rent+intressid+kasum+amortisatsioon+kaudsed maksud) SKP=E=C+I+G+(X-M)=w+rent+intressid+kasum+amortisatsioon+kaudsed maksud Netoeksport ekspordi ja impordi vahe Koguinvesteringud plaanitud+planimatta investeeringud. Netoerainvesteeringud mõõdavad kapitalikaupadele lisanduvat voogu. Netoerainvesteeringute väärtus leitakse, kui koguinvesteeringutest lahutatakse amortisatsioon. Rahvamajanduse arvepidamine on reglitte ja deffinitsioonide kogum mida kasutataske koumajanduses valmisattud toodangu ja saadud tulu mõõtmiseks. Rahvamajanduse koguprodukt RKP mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes
puhastus). Tootmine ja tarbimine: Tootmine on hüviste valmistamine. Tarbimine on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmisprotsessi sisendid on ressurssid ehk tootmistegurid (kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmistegurite kategooriad: 1. MAA hõlmab kõiki loodusressursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada. 2. TÖÖ inimeste vaimsete ja kehaliste võimete kogusumma, mida kasutatakse hüviste tootmiseks. 3. KAPITAL hõlmab inimtööga varasema tootmisprotsessi käigus valmistatud tootmisvahendeid. Kapital kui tootmistegur kujutab endast reaalset, füüsilist kapitali. 4. ETTEVÕTLIKKUS inimressurss, mis ühendab teisi ressursse hüviste valmistamiseks. Tootmisprotsessi väljundid on hüvised (kaubad ja teenused). Ressursside piiratus võimaldab toota ka hüviseid piiratud koguses. Siit tuleb valiku tegemise vajadus. Majandusagendid on: 1) kodumajapidamised 2) firmad
9. TARBIMINE, SÄÄSTMINE JA INVESTEERIMINE (XI, XII nädal) 9.1.Tarbimine ja säästmine 9.2.Investeerimine 9.3.Tasakaal lihtsas majandusmudelis 10. RAHVAMAJANDUSE KOGUTULU MÄÄRAMINE (XII, XIII nädal) 10.1. Avaliku sektori kulutused, netoeksport 10.2. Rahvamajanduse kogutulu tasakaalutase 10.3. Multiplikaator 11. FISKAALPOLIITIKA (XIV nädal) 11.1. Fiskaalpoliitika olemus 11.2. Automaatne ja situatsioonikohane fiskaalpoliitika 12. TÖÖTUS JA INFLATSIOON (XV nädal) 12.1.Töötuse olemus ja mõõtmine 12.2.Töötuse liigid 12.3.Inflatsioon ja selle mõõtmine 13. MAJANDUSPOLIITIKA AVATUD MAJANDUSE TINGIMUSTES (XVI nädal) 13.1.Maksebilanss 13.2.Valuutakursi kujunemine 13.3.Euroopa Liidu majanduspoliitika Seminarid: seminarides, mis toimuvad õppekavas nimetatud teemadel, lahendatakse
Majandusressurside alla kuuluvad: loodusressursid (maa, vesi, õhk), tehisressursid (masinad, seadmed), inimressursid (töölised), tehnoloogiad (tootmismeetod, informatsioon) · Tootmine hüviste valmistamine · Tarbimine kaupade ja teenuste (hüviste) kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks Ressursid · Tootlikud ressursid ehk tootmistegurid kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. On olemas kolm tootmistegurite kategooriat: maa, kapital, töö. · Tootmises kasutatavad ressursid koosnevad inimressursidest ja ainelistest ressursidest. · Ainelised ressursid jagunevad omakorda looduslikkeks ja mittelooduslikkeks ressurssideks. o Maa hõlmab kõiki loodusressurse (haaritav maa, mineraalid, nafta leiukohad, metsad, veeressursid jne.) o Kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid (tootmishooneid, masinaid, seadmeid, materjale).
1. Sisemajanduse puhasprodukti suurus muutub alati proportsionaalselt muutustega sisemajanduse koguproduktis VALE, sisemaj.-e puhasprod.-i suurus sõltubtarbimise mahust ja SKP suurusest. 2. Kapitali kogus suureneb täpselt niipalju kui suurenevad koguinvesteeringud VALE, kapitali kogus suureneb vaid netoinvesteeringute korral. 3. Tarbimiskulutused on vahe isikliku tulu ja säästude vahel VALE, tarbimiskulutused on vahe kasutatava tulu ja säästu vahel. 4. Kui tarbimise piirkalduvus on 0,9, siis tarbijad kulutavad alati 90% oma tuludest tarbimiseks VALE, MPC näitab kui suur osa kasutatava tulu lisaühikust kulutatakse tarbimisele. 5. Netoeksport võrdub kaupade ja teenuste impordi ja ekspordi summaga VALE, netoeksport = eksport - import 6. Mida rohkem valitsus vähendab avaliku sektori kulutusi, seda suurem on kitsendava fiskaalpoliitika mõju majandusele ÕIGE 7. Mida suurem on kohustuslik reservinõue, seda suurem on raha multiplikaator VALE, raha
.. Autonoomne tarbimine tarbimise väärtus, kui Yd=0 Indutseeritud tarbimine on sõltuvuses kasutatavast tulust. Tarbimisfunktsioon näitab tarbimise ja kasutatava tulu vahelist seost. C=Ca+cYd, kus C on tarbimine, c on konstant, Ca on autonoomne tarbimine (mõnes kohas C0). Näide: C=2000+0,8Yd 2000 kulutus, mis on vaja ikkagi teha ka sel juhul, kui ei ole üldse jooksvat tulu. Oletame, et nüüd Yd=5000 (saad iga kuu 5000 juurde). Siis C=2000+0,8*5000 Konstant c tarbimise piirkalduvus (MPC): MPC = tarbimiskulutuse muut / kasutatava_tulu_muut. Avaldub tarbimisfunktsiooni tõusuna. APC keskmine tarbimiskalduvus. APC = tarbimine / kasutatav_tulu. Meie näite puhul: MPC = 0,8. ATC = 6000/5000=1,2 Vt. Joonis 11.1 mingi näide lihtsalt koos selle 45-kraadi abijoonega. Näite puhul veel: et mis maani saab veel tarbimise ära teha, et tulu kui sellist poleks (kõik tarbid ära): Yd=2000+0,8Yd , Yd = 10000 (ehk siis pmst leiad selle
liidetakse kokku kõik kulutused mis on tehtud lõpptoodagu ostmiseks vastavalt selel turuväärtusele. Sissetulekute lähenemisviis liidetakse kokku kõik saadud sissetulekud ja lisatakse juurde amortisatsioon ja kaudsed maksud. (SKP=E=palgad(w) +rent+intressid+kasum+amortisatsioon+kaudsed maksud) SKP=E=C+I+G+(X-M)=w+rent+intressid+kasum+amortisatsioon+kaudsed maksud Netoexport ekspordi ja impordi vahe Koguinvesteringud plaanitud+planimatta investeeringud. Netoerainvesteeringud mõõdavad kapitalikaupadele lisanduvat voogu. Netoerainvesteeringute väärtus leitakse, kui koguinvesteeringutest lahutatakse amortisatsioon. Palk w on tasu tööjõu müügi eest Rahvamajanduse arvepidamine on reglitte ja deffinitsioonide kogum mida kasutataske koumajanduses valmisattud toodangu ja saadud tulu mõõtmiseks. Rahvamajanduse koguprodukt RKP mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates
· Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud sidemed enam ei toiminud. · Raharinglus toimis väga halvasti, ettevõtted olid üksteisele võlgu, tekkisid makseraskused ja ei suudetud tihtipeale palkasid õigel ajal välja maksta. · Põllumajanduse totaalne allakäik Venemaal tekitas pingeid toiduainete turul. Spekulatsioon. Spekulatsioon · Kõrge inflatsioon. Lembit Viilup PhD IT Kolledz Eesti üleminek turumajandusele 11. Turumajandusele T j d l üleminek ül i k algas l 1988 aastal. t l Hinnad lasti osaliselt vabaks. 2. Tegelik võimalus alustada oli 1992 a. pärast rahareformi 3. 1990 - 1992 toimus elatustaseme järsk langus, ca 2/3 võrra
Sisukord LOENG 9 SISSEJUHATUS MAKROÖKONOOMIKASSE...............................................2 LOENG 10 SISEMAJANDUSLIK KOGUTOODANG.....................................................4 LOENG 11 MAKROMAJANDUSLIKUD MUDELID......................................................6 LOENG 12 INVESTEERINGUD.............................................................................. 11 LOENG 13 RAHATEOORIA................................................................................... 12 LOENG 14 INFLATSIOON..................................................................................... 16 LOENG 15 FISKAAL JA MONETAARPOLIITIKIA......................................................18 LOENG 16 MAKSEBILANSS...........................................................................
1. Makroökonoomika aine ja makroökonoomilised põhinäitajad Makroökonoomika e makromajandusteadus, on majandusteaduse osa, mis analüüsib majandust kui terviksüsteemi Agregaatnäitajad e. kogunäitajad majanduse üldnäitajad, mille abil makroökonoomikas uuritakse majandust tervikuna Nt: koguprodukt, üldine hinnatase ja selle muutus ehk inflatsioon või deflatsioon, töötus ja tööhõive, kogunõudlus ehk agregeeritud nõudlus AD, kogupakkumine ehk agregeeritud pakkumine AS , töötusemäär Makroökonoomika analüüsib erinevalt mikroökonoomikast mitte majanduse üksikelementide, vaid kogutoodangu, tootmiskulude, hindade ja tööpuuduse lähtekohalt majanduse kui terviku seisundit. Õige arvepidamine kogu rahvamajandusliku tegevuse üle on kõige aluseks, sest kuna ekslikud või ebakorrektsed arvestused moonutavad
Makroökonoomika- kogumajanduses toimuvate protsesside analüüs ja süsteemide käsitlus (majanduskasv, inflatsioon, tööpuudus jne) Põhiraamistik: • Majandusprotsessid on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist • Protsesse saab juhtida majanduspoliitika kaudu • Majandust mõjutabad ette prognoositavad majandusšokid • Majandusobjektide käitumine on seotud ootustega SKP mõõtmise olulisus • SKP suuruse muutust käsitletakse kui majanduskasvu/langust • Peamine ühiskonna majandustegevuse ulatuse näitaja • Peamine ühiskonna jõukuse näitaja
1. Põhimõisted Majandustegevus - kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Ressursid ehk tootmistegurid kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks (maa, kapital, töö). Investeerimine uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess. Alternatiivkulu teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). Tootmisvõimaluste kõver (PPC) - näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Käsumajandus riik jaotab ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu.
säästmiseks ei jää midagi järgi. Majanduses tekkivad säästud võib jagada kolmeks (eeldusel et majanduses on ka valitsussektor, mille meie esialgu lihtsuse mõttes välistasime): Investeerimine on oma raha paigutamine eesmärgiga teenida paigutatud raha arvel täiendavat tulu. Investeerida võib nii erinevatesse finantsinstrumentidesse kui ka muusse varasse - näiteks kinnisvarasse. 10. Mis on MPC, APC, S, APS, MPS. Kuidas neid leitakse? a. MPC – Tarbimise piirkalduvus – igast täiendavast tuluühikust tarbimisele kulutatav osa. MPC = ΔC(muutus tarbimises)/ΔY (muutus tulus) b. APC – Keskmine tarbimiskalduvus – kirjeldab tarbimise ja tulude vahelist seost igal konkreetsel tulutasandil. APC = C/Y c. S – Säästud – S=-AC + MPS x Y (S = isikl. tulu – eratarb. - isikl.netomaksud) d. APS – Keskmine säästmiskalduvus – kirjeldab säästmise ja IKT
2. J.M. Keynes ja Tema roll. J.M.Keynes phjendas ja näitas ette kuidas kriisist välja tulla. Tema phitees oli :kaasaegne kapitalistlik majandus ei suuda end ise reguleerida. Ainus jud, kes saab majandust reguleerida on riik, selleks, et tootmist elavdada, peab riik toetama investeeringuid krediitide ja laenudega. Et turgu laiendada, tuleb luua sotsiaalhoolekanne, abirahad, kehtestada paindlik maksukorraldus. Eelarve vib olla defitsiitne, tekib inflatsioon, aga majanduse saab liikuma. 1921.aasta 21.jaanuaril kaotati keeluseadus. Arendati välja sotsiaalhoolekandesüsteem: abirahad töötutele ja pensionäridele. 3. Milton Friedman ja Tema roll. Ta oli USA majandusteadlane, keda peetakse üheks oluliseimaks majandusteadlaseks 20-ndal sajandil. Põhjapanev oli tema töö rahateooria vallas Friedmani töödest lähtub olulises osas tänapäevane arusaam inflatsioonist ja
q2 sissetuleku-tarbimiskõver q1 FIRMATEOORIA 30.09.2013 · Tarbija maksimeerib heaolu, ettevõtja maksimeerib kasumit. · Ettevõte käitub ratsionaalselt (homo oeconomicus). · Kõik ressursid ostetakse turuhinnaga ja müüakse samuti turuhinnaga. · L tööjõud (inimene) K kapital (kõik muu) C kogukulu (cost) w tööjõu hind (wage) r kapitali hind · Ettevõtja kulutab tööjõule ja kapitalile. C = wL + rK - ettevõtte kogukulud K C/r samakulujoon Tootmisvõimaluste hulk C/w L Sisendikomplekt ehk tegurikomplekt ostetakse tööjõudu ja kapitali · Iga inimene annab erineva kogu toodangut. Iga inimese toodangut nimetatakse
5. Nimetage tootmisressursse, mida kasutatakse tootmisprotsessis. Tööjõud, elekter, kapital, maa, materjal 6. Kuidas saab turgu defineerida? Kes on turul osalejad ja missugused motiivid neil on? Turg on mehhanism, mis tood kokku teatud hüvise ostjad ja müüad. Ostjad tahavad osta rohkem väiksemate hindadega ja müüjad pakkuda rohkem suuremate hindadega. 7. Mida näitab nõudluskõver? Missugusel kujul saab nõudlusseadust väljendada? Nõudluskõver näitab kui palju on tarbijad mingi hinna eest hüviseid ostma. Liikudes mööda nõudluskõverat üles või alla
1 ÕIGE VALE. TEE VALE ÕIGEKS 1 - 10, Iga õige vastus annab 1 p, kokku 10 p. 1. Kui reaalne SKP ja hinnaindeks suurenevad, siis suureneb ka nominaalne SKP, õ 2. SKP mõõdab sotsiaalset heaolu. V, -mõõdab riigi maj. teg. tulemusi 3. Kahesektorilises majandusmudelis võrdub kogutulu säästude ja tarbimiskulutuste summaga. õ 4. Tarbimiskulutused võrduvad alati nulliga, kui kasutatav tulu võrdub nulliga. V- autonoomstete tarbimiskulutustega 5. Mida suurem on tarbimise piirkalduvus, seda suurem on mulltiplikaator. õ 6. Kui töötuse tase on kõrge, siis tuleks rakendada ekspansiivset fiskaalpoliitikat. õ 7. Kommertspankade tegelikud sularaha reservid võrduvad kohustuslikud reservid pluss lisareservid. õ 8. Tasakaalu intressimäär määratakse rahanõudlus ja rahapakkumisjoonte lõikepunktiga. õ 9. Mitte igasugune töötus ei ole vabatahtlik. õ 10. Kui IBM ostab maad Eestis, siis kajastub nimetatud tehing Eesti maksebilansis kui kreedittehing. õ
inimvajaduste rahuldamiseks. Inimeste vajadused on piiramatud, ressurssid piiratud. Majandustegevus kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks.(teenused ja kaubad) Tootmine on hüviste valmistamine. Tarbimine on nende kaupade ja teenuste kasutamine. Tootlikud ressursid ehk tootmistegurid vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. · Maa loodusressursid · Kapital inimtööga valmistatud tootmisvahendid · Töö kehalised ja vaimsed võimed Alternatiivkulu ühe hüviste tootmise suurenemisel peab teise hüvise tootmismaht vähenema. Alternatiivkuluks nimetatakse parimast alternatiivist loobumise hinda. Tootmisvõimaluste kõver näitab kahe hüvise kombinatsiooni, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral.(punktid mis asuvad paremal
21. Nominaalne SKP- 22. Sisemajanduse puhastulu on kõikide indiviidide sissetulekute summa, mis leitakse , kui liidetakse kokku palgad, kasumid intressid ja rent. 23. Tulusiirded kujutavad endast tulu ümberjaotust ning rahvamajanduse arverpidamise ei arvestata neid avaliku sektori kulutuste hulka. Suurima osa tulusiirdest moodustavad reeglina sotsiaalkindlustuse maksed 24. Kogukulutused (E) on SKP komponentide summa (tarbimine, investeeringud, avaliku sektori kulutused ja netoeksport) 25. Investeerimine on uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess (kapitali olemi suurendamist nim investeerimiseks) 26. Säästmise piirkalduvus (MPS) on säästmise muudu ja kasutava tulu muudu suhe. 27. Tarbimise piirkalduvus (MPC) on tarbimiskulutuste muud ja kasutatava tulu muudu suhe. 28. Impordi piirkalduvus (MPM) väljendab ühikulist muutust rahvuslikus kogutulus, mida kulututakse impordile 29
3. Multiplikaatori tugevus..................................................................................14 2.4. AD-AS mudeli olemus...................................................................................15 2.5. SKP määramine AD-AS mudelis ...................................................................18 2.6. Keinsistliku ja klassikalise teooria põhierinevus.............................................19 3. TÖÖPUUDUS JA INFLATSIOON ...................................................................21 3.1 Tööpuudus......................................................................................................21 3.2. Inflatsioon .....................................................................................................23 3.3. Inflatsiooni ja tööpuuduse vaheline komproiss AD-AS mudelis .....................26 3.4. Phillipis kõver ....................
c) eraülikooli arhiivides hoitavate rariteetsete väljaannete maksumus d) eraisiku koju ostetavate uute raamatute maksumus 5. Inflatsiooniline majanduskasv tekib juhul, kui a) tehnoloogiliste täiustuste tõttu tööviljakus suureneb ja kogupakkumine kasvab b) raha pakkumine kasvab c) streigiähvarduste survel tõstetakse ettevõtetes palku d) ettevõtetevaheline konkurents suureneb 6. Kolmesektorilise majanduse kohta on teada järgmised andmed: eratarbimiskulutused C=250+0,8Y d , planeeritud investeeringud I 0 =100, avaliku sektori kulutused G 0 =600, autonoomsed maksud T0 = 600. 6.1. Kui suur on tasakaalutulu Y? AE=C+I0+G0=C0+c(Y-T0)+I0+G0=250+0,8(Y-600)+100+600 0,8Y+250-480+100+600 0,8Y+470 Tasakaalu korral Y=AE Y=0,8Y+470 Y-0,8Y=470 0,2Y=470:0,2 Y=2350 msp = 6.2. Kulumultiplikaator msp=1/1-c=1/1-0,8=1,25 6.3. Kui suur on kogutulu muutus, kui avaliku sektori autonoomsed kulutused suurenevad 200 rahaühiku võrra? Arvestage multiplikaatorefektiga. Y =
Kõik on seotud maksude ja tulusiirete kaudu. 27. SKP on majanduse väljundi standardne mõõt, mis mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates piirides toodetud lõpphüviste turuväärtust. SKP arvutamine käib kas kogukulutuste meetodil (SKP=E=C+I+G+(X-M)) või sissetulekute meetodil (palgad+rent+intressid+kasum+amortisatsioon+kaudsed maksud) 28. Kogukulutuste komponentidest on autonoomsed avalik sektor e. G, netoeksport ka, netomaksud samuti. 29. MPC- tarbimise piirkalduvus, näitab, kui palju iga lisanduv tuluühik võimaldab suurendada tarbimist MPC =C/Yd MPS- säästmise piirkalduvus, näitab kui palju iga lisanduv tuluühik võimaldab suurendada säästmist: MPS = S/Yd APC- keskmine tarbimiskalduvus näitab tarbimiskulutuste osatähtsust kasutatavast tulust ja on C/Yd APS keskmine sööstmiskalduvus näitab säästude osatähtsust kasutatavast tulust ja on S/Yd 30. Maksud ja säästud on väljavoog ning sissevoo moodustavad
350 krooniga. Kui suur oleks kogu selle majandustegevuse tulemusena tekkiv SKP komponent? 350 (200 + 20 + 30 + 30 + 20 + 50) 7.Amortisatsioon on sisuliselt: 1.ärakulutatud kapitalikaupade (seadmed, hooned jne.) asendamine 2.amortide kulumise kiirus autodel 3.portfellinvesteeringud 4.ettevõtte võimalus hankida täiendavaid võõrvahendeid 8.Arvuta toodud tabeli alusel sisemajandusliku koguprodukti (SKP) väärtus kulutuste meetodil! SKP arvutamine kulutuste meetodil E = Kulutused (C) + Investeeringud (I) + Riigi ostud (G) + (Eksport (X) Import (Z)) Arvesse lähevad: 1, 4, 8 (2-6) = 400 + 250 + 350 + (200-300) = 900 9.Kui tegelik SKP (Q) on madalam kui potentsiaalne SKP (Q*), siis on tegelik töötus (U) suurem kui töötus täieliku tööhõive (U*) korral. Kui see olukord kestab kaua, milline allpool toodutest sündmustest suure tõenäosusega realiseerub? 1.inflatsioonimäär tõenäoliselt tõuseb 2.ettevõtlikus väheneb 3.tööviljakus kasvab 4.inflatsioonimäär ei muutu 5
annaabi.ee 
