Kuna koostöö teiste põrandaalustega ei klappinud, naasis 1929. a NSV Liitu. Tegutses 1930. aastatel õppejõuna, toimetajana kirjastuses, tõlkijana ning Kominterni liinis. Arreteeriti 1938. a NKVD poolt, oli lühikest aega ilma süüdistust saamata eeluurimise all ja vabastati. 1940. a juulis komandeeriti Karotamm tööle Eestisse, kus asus tegevusse kommunistliku riigipöörde järgse olulisima päevalehe Kommunist vastutava toimetajana, kuni kinnitati augustis EKP KK II sekretäriks. 1941. a suvel evakueeriti Eestist NSV Liitu, kus tegutses sisuliselt Eesti NSV parteiliidrina, sest Eestisse jäänud parteijuhi Karl Säre olid sakslased arreteerinud. 1944. a sügisel, pärast Eesti tagasivallutamist, kinnitas ÜK(b)P KK Karotamme EKP KK I sekretäriks, sisuliselt liiduvabariigi juhiks. Tema ametiaega langevad laiaulatuslikud sovetlikud ühiskonna- ja majanduselu ümberkorraldused, mille eesmärk oli Eesti NSV ühtlustamine NSV Liidu muude piirkondadega
Maailmapank algselt euroopa ja jaapani ülesehitamiseks, nüüd arenguriikides vaesuse vähendamiseks Marshalli plaan abiandmisplaan euroopa riikidele majanduse ülesehitamiseks Makartism kommunistid eemaldati juhtivatelt ametikohtadelt, hakati tagakiusama Trumani doktriin usa välispoliitika eesmärgiks oli toetada vabasid rahvaid- ehk kommunismi vastane Eisenhoweri doktriin aidata aasia rahvaid, keda ähvardab kommunism Uus rajajoon tuleb rajada õiglasem ühiskond,kaotada vaesus, jõuda kosmosesse, nihutada kogu inimkonna rajajooni Suur Ühiskond leevendada sotsiaalseid vastuolusid, õnnestus põhja- ja lääneeuroopas Yom Kippuri sõda 1973 Egiptus, Süüria vs Iisraeli vaheline sõda? Reaganoomika aitas usal majanduskriisist väljatulla, vähendati makse, riik sekkus vähem majandusse Briti Rahvaste Ühendus riikide ühendus, millest enamik on endised kolooniad, Partei keskkomitee poliitbüroo kogu võim Stalinil ning tema lähikon...
1941.veebruar. Tuli J.K Eestisse tööle Sündmused 1940 aasta juunil suunati N.K NSV Liidust parteiaparaati 1947. aastal suunati K.V Eestisse ajalehe "Kommunist" toimetajaks parteitööle oli seal kuulek 1941. aastast juhtis N.K sisuliselt EK(b)P-d 1948.a. Sai J.K partei ideoloogiasekretär 1978. saab K.V EKP KK 1944.a.sügisel sai ametlikult EKP KK I 1950.märts- J.Kst sai Eesti NSV "esimene Tema võimuletuleku järe sekretäriks mees" Moskva otsesel heakskiidul juhtkonnast lahkuma mit Moskva toetas eelkõige enda poolt saadetud kaadrit J.K ei läinud kaasa lahmiva poliitikaga ega kommunistid.
1. Mis iseloomustab EKP juhtide Karotamme, Käbini ja Vaino ametiaega? Nikolai Karotamme Püüdis arvestada Eesti vajadustega. Teda süüdistati kodanlikus natsionalismis, vääras kolhoosipoliitikas ja muudes möödalaskmistes. Vabastati ametist 1950. Johannes Käbin Oli kuulekas Mosva suunist täitja, kuid mitte ka Eesti äärmuslik venestaja. Ta ajas mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva- meelne ning samas arvestades ka Eesti NSV eripäradega. Ta suutis muganduda nii stalinismi, sulaaja kui ka 1960. Aastatel seisakuaja poliitiliste oludega ja säilitada oma ametikoht. Vabastati ametikohast 1978. Karl Vaino Üdini Moskva meelne ning peaaegu umbkeelne, tema võimuletulekuga algas uus venestamisaeg. 2. Millised on käsumajandusele iseloomulikud tunnused? Majanduse põhiküsimused mida toota, kuidas toota ja kellele toot otsustab poliitiline võim ehk poliitilisel võimul on täielik k...
Tavaliseks said majanduslikult põhjendamatud gigantprojektid. 4. Miks on 1980. aastate esimese poole võimusüsteemi Nõukogude Liidus hakatud nimetama gerontokraatiaks? Selgita näidete abil. V:Sest kõik NL juhid olid vanemad inimesed. Neil polnud uusi ideid. Nt Leonid Brežnev, Juri Andropov, Konstantin Tšerneko. (Surid kõik (v.a Brežnev) kiiresti peale ametisse tulekut.) Iseloomusta Karotamme, Käbini ja Vaino poliitika põhisuunda EKP Keskkomitee esimese sekretärina. V:Nikolai Karotamm-oli kohe peale sõda, püüdis natuke arvestada kohalike liiduvabariigi vajadustega aga see ei meeldinud Moskvale ning ta kukutati. (1944-1950) Johannes Käbin-kuulekas Moskva käskude täitja, ta polnud äärmuslik venestaja. Käbin ajas laveerimispoliitikat, püüdis hoida tasakaalu, ta elas üle nii stalinismi, sulaaja ja seisaku. (1950-1978)
26.riigikord ja sisepoliitika 1920-1934. I põhiseadus ja riigikorraldus selle alusel: Millal võeti vastu? 15.juuni 1920 Riigipea --- Asutav Kogu PS'e koostamisel, Järgiti lääne suurriikide Parlament 100liikmeline; 1- kellest võeti eeskuju? saavutusi ja tradistioone kojaline, valimised 3a tagant Riigikord Demokraatlik parlam- Rahva võimalus Kõrgema võimu kandja; Entaarne vabariik osaleda poliitikas Rahva hääletused, -algatused Täitevvõim Riigikogu poolt Kõrgem 1-kojaline Riigikogu moodustatud ...
1939-1940.aastate Eesti - kas ainult hääletu alistumine? Samal ajal, kui Saksamaa lubas likvideerida rahulepingute ebaõigluse ja liita kõik Saksa alad Suur-Saksamaaks ja aidata aarja rassil võidule pääseda, seadis Nõgukogude Liit eesmärgiks laiendada nõukogudelikku sotsialismimudelit kogu Euroopale ja tagasi võita kaotatud valdused, sealhulgas ka Eesti.Kuigi otseselt Moskva sõjast ei rääkinud, valmistusid nad selleks ette.Sündmuste arenedes ja eriti pärast Molotov-Ribbentrop'i pakti sõlmist jäi Eestil kaks valikut: kas kaitsta ennast Nõukogude Liidu vastu relvaga või Vene soovidele vastu tulla. 1939. aastal esitas Nõukogude Liit Eestile nõudmise allkirjastada vastastikuse abistamise pakt, mis annaks Nõukogude Liidule õiguse luua Eesti territooriumil sõjalaevastiku baasid. Eesti juhid seda rahvaga ei arutanud ja ei näidanud ka üles vastupanu ning olid sellega nõus. 28. septembril 1939 kirjutati alla Eesti-NSV Liidu vastas...
Eesti 1918-1939 1. Maareform, majanduselu 2. Sisepoliitiline areng demokraatlikus Eestis, põhiseadus 3. EKP riigipöördekatse 4. Suur kriis 5. Vabadussõjalased 6. Riigipööre, tasalülitamine 7. Muudatused Eesti sisepoliitikas 1938. aastast, põhiseaduse muutmine Maareform: maareformi aluseks oli 10 oktoobril 1919 vastu võetud maaseadus. Reformi käigus riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jms. Võõrandatud maad jagati välja (35 000 uut asundustalu). Kõige pealt said maa sõjamehed ja seejärel ülejäänud soovijad. Maareformi tulemusel
piiratud. Eesti nõustus ja 17. juunil 1940 okupeerisid punaarmeelased Eesti, algas Nõukogude okupatsiooniperiood. Järgmise sammuna saadeti Moskvast Eestisse uue valitsuse nimekiri, mis koosnes eesti kommunistidest. Valitsuse asendamise kiirendamiseks hakati korraldama meeleavaldusi. Miitingu survel nimetas president Konstantin Päts uue valitsuse ametisse. Juunipöörde järel algasid Eestis arreteerimised ja puhastused riigiaparaadis, sõjaväes ja mujal. Põranda alt tuli välja endine EKP, kes riigipöördes erilist osa ei mänginud. Keelati teistel erakondadel tegutseda, keelustati Isamaaliit ja Kaitseliit. Algselt oli uuel valitsusel palju toetajaid, eriti tööliste, maatameeste ja pahempoolse intelligentsi seas. Oli ka lihtsalt kaasajooksikuid ja ärahirmutatuid. Enamik rahvas vaatas toimuvat passiivselt pealt või oli selle vastu. Samal ajal tegi K. Päts koostööd uue valitsusega, allkirjastades uusi otsuseid. Nii aitas ta hävitada Eesti Vabariiki
Nõukogude okupatsiooniperiood Juunipööre ja valimised Balti riikides Stalini eriesindajaks Tallinnas sai Andrei Zdanov, kelle suunamisel hakati kokku seadma uut valitsust. Ülesandeks sai ka Moskva poolt esitatud ultimaatumi toetamine. 21. juunil koguti Tallinna Vabaduse väljakule mõnituhat inimest: vabrikutöölisi, Petserimaa venelasi ja tsiviili riietatud punaväelasi. Nõuti Uluotsa valitsuse väljavahetamist, samuti võeti üle tähtsamad riigiasutused. Samal päeval kirjutas Konstantin Päts alla valitsusevahetuse nõudele uue valitsuse etteotsa määrati Johannes VaresBarbarus. Riigikogu saadeti laiali ning kuulutati uued Riigivolikogu valimised. Nende korraldamiseks moodustati Eesti Töötava Rahva Liit. Riigivolikogu valimised toimusid 14.15. juulil neid võib pidada ebademokraatlikeks, kuna üles seati ainult 1 kandidaat, valijaid hirmutati ja tulemusi võltsiti....
EESTI VABARIIK 1920.-1940. AASTAD Põhiseaduslik kord: ● aprill 1919. aasta– Asutav Kogu; ● juuni 1920. aasta– põhiseadus; ○ 100 liikmeline Riigikogu 3 aastaks; ○ valitsus, ees riigivanem; ○ kodanikuvabaduste austamine, rahvusvähemuste kultuuriautonoomia. ● valitsuse keskmine eluiga 11 kuud. Detsember 1924. aasta- märts: ● Organiseerija NSVL ja Komintern; ● Täideviija EKP (Eesti Kommunistlik Partei); ● Umbes 300 ründajat; ● Hukkus 20 mässulist ja 21 valitsuse toetajat (teedeminister Kark); ● Hiljem mõisteti surma 97 kinnivõetut; ● Kaitseliit– moodustati taas, et hoida korda erinevates Eesti piirkondades. Majandus 1920. aastatel: ● Oktoober 1919. aastal tuli maaseadus; ● Tehti umbes 35 000 asundustalu; ● Eesti mark; ● 1923. aasta kriis– Venemaa turg kukkus ära; ● 1924
parteikomiteed. Kohalik võimueliit ja nomenklatuur Eesti NSV sõjajärgne partei- ja valitsuskaader koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest. Moskva toetas eelkõige enda saadetud kaadrit ja kohalikus võimuvõitluses jäi kohalik kaader alla ja pidi 1950. aastate alguses loovutama oma positsioonid. Enamik tolleaegseid kommuniste olid parteiametnikud. Alguses, 1950. aastatel iseloomustas EKP madal haridustase, partei liikmete haridus paranes 1980. aastateks. Sõjajärgseid aastaid iseloomustas ka parteikaadri pidev puhastamine, muutus eriti tuntavaks 1940. aastatel, mil võisteldi kodanliku natsionalismiga. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuursete ametikohtade loetelu. Nomenklatuur oli vahendiks, mille abil ühiskonda kontrolliti ja suunati. Standardvalimised Alates 1950. aastast ei langenud enam poolthääletanute protsent alla 99.5%
Kohe pärast Tallinna vallutamist asus valitsus ümber sinna. Sõjajärgsetel aastatel oli väga suur tegevusvabadus julgeolekuorganitel, mida Eestis juhtis siseminister Boris Kumm. Partei 1. sekretäriks sai 1944. aastal aga Nikolai Karotamm, valitsusjuhiks Arnold Veimer. Kommunistlik valitsus teostas äärmiselt brutaalset repressioonipoliitikat, areteeriti ja põlu alla pandi kümneid tuhandeid inimesi. Selline poliitika tipnes kahe sündmuse, märtsiküüditamisega 1949. aastal ning EKP VIII pleenumiga 1950. aastal, kui valitsus täielikult staliniseeriti ja mitmed haritlased ning avaliku elu tegelased põlu alla pandi ja nende tööde avaldamine keelati. Uueks parteijuhiks sai Venemaa eestlane Ivan Käbin (hiljem Johannes Käbin), kes jäi sellele kohale 28 aastaks. Äärmine rahuolematus valitsuse repressioonipoliitikaga väljendus metsavendade väga aktiivse tegutsemisega ajavahemikus 19441953. Ka linnades tekkisid mitmed
Vaino Väljas Üldiselt Sündinud 28. märtsil 1931 Külakülas, Emmaste vallas Endine Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik Nõukogude Liidu Diplomaat Haridus ja töö Lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo osakonna Töötas erinevatel ELKNÜ ja EKP juhtivatel kohtadel Eesti NSV Ülemnõukogu juhataja EKP KK EKP KK liige Johannes Käbini lahkumine Karl Vaino või Vaino Väljas? NSV Liidu suursaadik Venezuelas ja Nicaraguas EKP KK I sekretär Tähtsus Eestile EKP reformimine Eesti iseseisvusliikumine Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest (16. november 1988) NSVL lagunemine Tähtsustas Eesti iseseisvuse saavutamist (XX Kongress) EKP lõhenemine, eestimeelse tiiva juhtimine Eesti Demokraatliku Tööpartei esimees Veel... "Eesti - sild Ida ja Lääne vahel"
MUUTUSED ENSV-s VAINO VÄLJASE AJAL. REFERAAT Koostas Madis Veeäär Pärnu Hansagümnaasium 10c Pärnu 2009 Eesti olukord enne Väljase ametisse määramist Vaino Väljas oli EKP Keskkomitee esimene sekretär aastatel 1988- 1990. Ta juhtis EKP reformimist ja osales Eesti iseseisvusliikumises. Olulisemad sündmused Eestis kuni 1988 aastani: · Mihhail Gorbatsovi võimuletulek 1985.aastal ja Moskvas väljakuulutatud uuenduspoliitika, mis esialgu Eestis erilist vastukaja ei leidnud 1987.a. fosforiidikampaania, mis oli rahva esmakordne ulatuslik protest NSVL keskvõimude plaani vastu hakata Virumaal fosforiiti kaevandama
Neile määratud ülesandeid täidavad Euroopa Keskpank ja riikide keskpangad koos. Alates 1999. aasta jaanuarist, mil esimesed üksteist Euroopa Liidu riiki võtsid kasutusele ühisraha euro, vastutab Euroopa Keskpank euroalasse kuuluvate riikide rahanduspoliitika eest. (Eurosüsteem...2013) Euroopa Keskpanga otsustusorganid Euroopa Keskpanga presidendiks on alates 1.novembrist 2011 itaallane Mario Draghi, enne teda oli aastatel 2003-2011 EKP presidendiks Jean-Claude Trichet. Euroopa Keskpanga kolm otsustusorganit on: · nõukogu, · juhatus, · üldnõukogu Euroopa Keskpanga nõukogu koosneb Euroopa Keskpanga kuuest juhatuse liikmest ja euroala kõigi 17 riigi keskpankade presidentidest. Nõukogu saab kokku kaks korda kuus Frankfurdis. Kohtumiste protokollid ei ole avalikud, kuid pärast kohtumisi toimuvad pressiistungid. Nõukogu peamised kohustused on: · kujundada euroala rahapoliitikat ning
Ülemnõukogu Presiidiumi esimees 19781983. Käbinit peetakse tavaliselt suhteliselt mõõdukaks poliitikuks, kes ei sundinud väga peale Moskva-poolseid suuniseid. Ta kasutas kõnekeelena enamasti eesti keelt. Käbini perekond asus 1907. a Eestist ümber Venemaale. Käbin astus 1927 ÜK(b)P liikmeks ning tegutses seejärel peamiselt parteilistel ametikohtadel. Astus 1936 Moskvas Punase Professuuri Instituuti, mida ei lõpetanud. 1941 suunati ta tööle Eesti NSVsse ja hakkas töötama EKP KK aparaadis. Saksamaa Nõukogude Liidu sõja algul evakueerus Eesti NSVst. Pärast Eestisse tagasipöördumist 1944 töötas EKP KK aparaadis ja oli 19471948 Partei Ajaloo Instituudi direktor, 1948 edutati EKP KK sekretäriks propaganda ja agitatsiooni alal. EKP KK märtsipleenumil 1950 oli Käbin üks peategelasi EKP KK I sekretäri Nikolai Karotamme tagandamise organiseerimisel, misjärel kinnitati ta ise Moskva heakskiidul Eesti parteiliidriks. Juhtis EKP keskkomiteed 28 aastat
Keskkooli · 1979 lõpetas Tartu Ülikooli orgaanilise keemia alal. · 19871989 Eesti Põllumajanduse Akadeemia, agronoomia · 1992 Yorki Ülikool Torontos, ärijuhtimine · 2000 Briti Nõukogu koolitus Brüsselis, Dublinis ja Edinburghis Varajane elu ja karjäär Ansip töötas Tartu Riiklikus Ülikoolis. Ta uuris ravimudade koostist, osales röntgenkontrastaine ja taimekaitsevahendite väljatöötamises. Ta töötas kaks aastat EKP Tartu Rajoonikomitee tööstusosakonnas, seejärel neli aastat Estkompeximis. Ta on tegutsenud Rahvapanga ja Sotsiaalpanga juhatuses ning olnud Tartu Kommertspanga pankrotihaldur. Ta on olnud ka Raadio Tartu juhatuse esimees. Töökäik · 19791981 Tartu Riikliku Ülikooli orgaanilise keemia kateedri vaneminsener · 19811982 sõjaväeteenistus Balti laevastikus sõjaväeosas nr 63413 414.
c) uusmaasaaja – riik andis kelletki ära võetud maa talle d) kulak – rahvavaenlane 5. EK(b)P Pleemum toimus 21.-26. märts 1950. Omavahel rivaalitsesid põrandaalused kommunistid ja Eesti korpuses võidelnud mehed (kellel oli omavahelgi probleeme) ning venemaa-eestlased ja venelased. Esimesi süüdistati ''kodanlike natsionalistide'' aitamises, iseseisvusaegsete teadlaste, kunstnike, kirnjanike jm. soosimises. Selle tulemusel vahetati välja kogu ENSV ja EKP juhtkond, mis ei toonud eestlastele mitte midagi head kaasa, sest uueks esimeseks sekretäriks sai Venemaa eestlane Ivan Käbin, kes oli mõõdukas satlinist ja tema võimuletulek tähendas teispoole (venemaa-eestlaste jne) võitu võimuvõitluses. 6. ''40 kiri'' See kiri valgustas venestamise negatiivseid külgi, rahvuslikke konflikte, eestlaste ebakindlust tuleviku osas jne. samuti kaitses see ka eesti kultuuri ja keelt ning tõi väja lahendamata
Põhiülesanne on tagada hinnastabiilsus. Täpsemalt tuleb euroala keskpankadel hoida inflatsioon ehk tarbijahindade tõus pisut madalamal tasemel kui 2% aastas. Eurosüsteemi rahapoliitilised ja muud otsused tehakse Euroopa Keskpanga nõukogus. Nõukogusse kuuluvad Euroopa Keskpanga juhatus ja kõikide euroala riikide keskpankade presidendid.. 4.2 Euroopa rahapoliitika eesmärk • Eurosüsteemi esmane eesmärk on säilitada hinnastabiilsus ehk säilitada raha ostujõud • EKP nõukogu tugineb oma otsustes kahesambalisele rahapoliitika strateegiale ja rakendab otsuseid nii standardsete kui ka mittestandardsete rahapoliitika meetmete kaudu. • EKP standardse rahapoliitika kõige olulisemad vahendid on avaturuoperatsioonid, püsivahendid ja miinimumreservide hoidmine. • EKP mittestandardne rahapoliitika hõlmab varade ja riigivõlakirjade ostmist järelturult, et tagada hinnastabiilsus
Eesti Grupp) poliitiline ühendus, eesm avalikustada 1939a MRP tõeline sisu ja tagaj Baltimaadele; 23.aug Hirvepargi miiting e pol meeleavaldus, osales 2000+ in; esimene omataoline poliitiline massimeeleavaldus. Püüti maha vaikida. Eesti Muinsuskaitse Selts – 87nda lõpul. Esimene demokraatlikele põhim tuginev üle-eestiline massiorganisatsioon.Vabadussõja mälestusm taastamine ja Ee ajaloo tõepärane käsitlemine. Rahvarinne – E. Savisaare üleskutsel; vastanduti EKP ja Moskva vanameelsele ladvikule ning seati sihiks Gorbatsovi reformide toetamine ja uuendusprotsessidele kaasaaitamine. Loodeti demokratiseerida valitsevat reziimi. Laulev revolutsioon – (1988)Tartu muinsuskaitse päevadel sinimustvalge; Alo Matiiseni 5 isamaalist laua; Tallinna vanalinnapäevadest kujunes omapärane öölaulupidu – tantsiti lauldi öösel tänaval lippudega. Tänu sellele vahetati K. Vaino välja Vaino Väljase vastu, rahvas rahunes. Sept.
Johannes Lauristin Brett Sügis JG 2015 Johannes Lauristin Johannes Lauristin sündis 29 oktoober, aastal 1899 Tallinnas. Lauristin oli eesti poliitik ja kommunist (EKP Illegaalse büroo liige ja EKP keskkomitee sekretär. Suri 28 august, 1941. Johannes Lauristin oli Nõukogude Eesti poliitiku Olga Lauristini abikaasa ning Eesti poliitiku ja teadlase Marju Lauristini isa. Poliitiline tegevust Johannes Lauristin oli Eesti illegaalse kommunistliku liikumise aktivist aastatel 1922–1923, EKNÜ illegaalse häälekandja – ajalehe Noor tööline toimetaja, aastal 1922/1923–1933, EKP KK liige aastail 1922– 1924, Eestimaa Töölisühingute Üldliidu
Sõna teine tähendus käib partei liikmete määramise kohta kindlaksmääratud nimestikus äranäidatud ametikohtadele. Kõige tähtsamaid ametkohti N Liidus ja liiduvabariikides valitses NLKP KK sekretariaat või poliitbüroo. Sõna kolmas tähendus kehtib nendesamade parteiliikmetest nomenklaatorite kohta nemad moodustavad nõukogude ühiskonna valitseva klassi, mida kutsuti ka ,,partokraatiaks". Vaadated lähemalt EKP KK nomenklatuuri- ametikohtade loetelu ja nomenklaatoreid, tuleb tõdeda, et tõepoolest selle käes võim ongi. Niipaljukest kui NLKP KK seda siia andis. EKP KK'le kuuluvaid nomenklatuurseid ametikohti oli 1047 aastal 2149 ning 1953ks aastal 2203. Vahetevahel tuli käsk nomenklatuuri kärpida, kuid see kosus peagi. Nomenklatuur jagunes kolmeks. Kõige lahjem oli arvestus-reserv nomenklatuur, neisse ameteisse kinnitas nomenklaatori KK vastav osakond, kellele ametkond parteiliselt allus
1.Tabel (EESTI NSV) 1.Aeg 2. Liider NSVL/ENSV 3.Sündmused 4.Iseloomulikud jooned Stalinism 1944-1953 J.Stalin 1944.31.jaanur-Eesti Omavalitsus kuulutab välja üldmobilisatsiooni 1944.9.märts- Nõukogude lennuvägi sooritab suurrünnaku Tallinnale 1944.september-J.Uluots määrab ametisse Eesti Vabariigi valitsuse 1944. Saab N.Karotammest EKP KK I sekretär Liiduvabariigi kõrgeim seadusandlik võimuorgan-Eesti NSV Ülemnõukogu oma presiidiumiga Eesti NSV sõjajärgne partei- ja valitsuskaader koosnes peam: juunikommunistidest, korpusest tulnud eestlastest, Venemaa eestlastest ning muulastest 1944.24.nov. kogu eesti territoorium on langenud Punaarmee kontro 1944.a inkorporiteeriti Eesti taas NSV Liidu koosseisu *Eestist sai jällegi impeeriumi keskvõimust täielikult sõltuv liiduvabar (Eesti Nõukogude Sotsalistlik Vabariik) 1944
aastate teisel poolel nõukogude ühiskonnas vastuseks tagurluse pealetungile. Isikud: Nikita Hrustsov- Nõukogude Liidu riigitegelane. Ta tegi esimese NSV Liidu riigijuhina Ameerika Ühendriikide presidendi kutsel riigivisiidi Ameerika Ühendriikidesse. Leonid BreZnev- Nõukogude poliitik ja riigijuht. Sisepoliitikas oli ta konservatiiv. Välismaailmas kinnistus NSV Liit Breznevi ajastul sõjalise ja poliitilise üliriigina, kes laiendas oma mõjuvõimu Aafrikas ja Aasias. Nikolai Karotamm- EKP esimene sekretär. KOMMUNIST. Eestis sündinud Johannes Käbin- EKP esimene sekretär. Eestis sündinud. Karl Vaino- EKP juht. Sündis Siberis eesti peres. Teemad: 1.) sotsialistlik majandus ja poliitiline süsteem- See tugines rangele plaanimajandusele. Tarbekaupade tootmine oli teisejärguline. Plaanid olid täitmiseks ja ületamiseks. Nõukogude ülemvõimu all ühtlustati nende riikide poliitilne elu Nõukogude Liidu eeskujul. Loodi kommunistlik partei
ENSV TASAND 1. Rahulolematus Moskva röövellikku majanduspoliitika vastu, mis kulmineerus teatega, et Rakvere lähistel hakatakse rajama fosforikavandusi, mis viiksid Eesti ökoloogilise katastroofini. 1987. a algasid protestiaktsioonid ja Moskva loobus oma plaanist. 2. Eesti ühiskond politiseerus - tekkis esimene poliitiline partei ja liikumised 3. Võimukriis - 16. juunil 1988. a oli Moskva sunnitud rahva meeleavalduste survel vabastama EKP keskkommitee esimese sekretäri kohalt Karl Vaino ja tema asemele sai Vaino Väljas Taasiseseisvumisprotsessi võib jagada kolmeks etapiks. Etapp/dateering Tähtsamad sündmused Rahvuslik ärkamine e uus ärkamine. · Fosforiidisõda Protest oli veel küllaltki ettevaatlik ja piirdus teatud teemadega. Oli märgata, et muudatused on saabumas kui
Kollaboratsioon koostöö võõrvõimuga või võõrriigi peale surutud reziimi toetamine Kollaborant kodanik, kes abistab vaenlast. Kollaborante Eestis Eesti konteksis võib enamik EKP-sse kuulunud isikuid nimetada kollaborantideks. 1.Nikolai Karotamm juunikommunistide juht (juunikommunistid isikud, kes olid Eesti valitsuse vastased , korraldades aastal 1940 21.juunil demonstratsioone ja valmistasid ette Eesti okupeerimist). 2.Karl Vaino EKP Keskkommitee liige. Ei kaitsnud Eesti kultuuri ja vältis eesti keele kõnelemist. 3.Johannes Käbin EKP juht 1950-1978. Kollaborante mujal maailmas 1. Vidkun Quisling Norra poliitik, kes tegi koostööd saksa okupatsioonivõimudega. 2. Philippe Pétain Prantsusmaa sõjaväelane ja riigipea aastatel1940-1944. Toetas Saksamaad, kus oli tal ka eksiilvalitsus. Läks kaasa juutide hävitamisepoliitikaga. 3. Andrei Vlassov Oli Nõukogude liidu suhtes kollaborant
aruteludel nõuandva häälega. Juhatuse liikmed valitakse ametisse kaheks ja pooleks aastaks. Esimeeste konverents on parlamendi poliitiline juhtorgan, mis koosneb parlamendi presidendist ja poliitiliste fraktsioonide esimeestest. See koostab täiskogu istungite päevakorra, määrab parlamendi organite töö ajakava ja kodukorra ning parlamendi komiteede ja delegatsioonide töö lähtealused ja suuruse. Euroopa Keskpank Euroopa Keskpank (EKP) on üks Euroopa Liidu institutsioonidest. EKP ja Euroopa Keskpankade süsteem (EKPS) asutati põhikirja alusel 1. juunil 1998. EKP moodustab eurosüsteemi ja EKPSi tuumiku. Neile määratud ülesandeid täidavad EKP ja riikide keskpangad koos. EKP tähtsaim ülesanne on hoida inflatsioon madala ja stabiilsena. Selleks jälgib EKP hoolikalt euroala majandusarengut ja püüab seda otsuste tegemisega mõjutada. EKP kolm otsustusorganit on: · EKP nõukogu, · EKP juhatus, · EKP üldnõukogu.
1989 veeb Sinimustvalge Pika Hermani torni rõhutada Eesti sümboolikat 1989 veeb Kodanike komiteed Iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidavuse alusel kodanike registr. 1989 aug Balti kett juhtida tähelepanu Baltikumi probleemidele 1990 veeb Eesti Kongressi valimised Eesti Kongressi Komitee esmiees Tunne Kelam 1990 mär EKP lõhenemine EKP kaheks rahvuskommunistid ja impeeriumimeelsed 1990 mär ENSV Ülemnõukogu valimised Esimeheks A.Rüütel 1990 mai taastati EV nimetus lõpetati ENSV sümbolite kasutamine 20.aug EV taasiseseisvumine Ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eesti riiklikust 1991 iseseisvusest
juunikommunistidele suuniste täitja umbkeelne ja laskurkorpusest Laveerimispoliitika Venestamisaeg Eestis tunud eestlastele, Moskva ja Eesti Vene keele arvestas vahel kasutamise liiduvabariigi Venemaa eestlane propaganda vajadustega EKP esimene Venemaa eestlane, Venemaa eestlane sekretär EKP esimene EKP esimene Mugandus stalinismi, sekretär sekretär sulaaja ja Süüdistati kohalikus seisakuajaga, natsionalismis, säilitades oma vääras positsiooni
1924. aasta kommunistide mäss Leningradis ja Moskvas – tegutsenud Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP) pöördus 12. augustil 1924 kirjalikult VKP poole, teatades, et EKP juhtkond on olukorda Eestis kaalunud ning otsustanud korraldada ülestõusu. EKP oli veendunud, et ülestõus õnnestub ning VKP KK Poliitbüroo otsus oli toetada igatpidi EKP relvastatud ülestõusu Eestis, mis tõttu anti neile suuri rahalisi toetusi. Värvati ka Venemaal elavate inimeste seast 10 000 meest, kes vajaduse korral oleksid välja astunud ülestõusu toetama. Relvastatud riigipööre pidi algama 1. detsembri hommikul kell 5:15. Plaan oli tehtud arvestusega, et töölised ja sõdurid ühinevad ülestõusuga ja üheskoos võetakse võim Tallinnas üle. Seejärel oleks välja
Seda teravnes veelgi 19461947a põud ja sellega kaasnenud nälja hädad. NKLelanikkonnavarustus esmaste toiduainete ja tarbekaupadega oli 1950a algul märgatavamalt viletsam kui venemaa tsaariaja lõpus. Stalini surma järel hakkas ministrite esimees malenkov senist majanduspoliitikat muutma. 1960a tõsteti toiduainete hindu. Ja majandus pidurdus. 7. KarotammEestis sündinud, kuid 1920a NL lahkunud kommunist. 1940a tuli ta eestisse uut võimu üles ehitama. Temast sai EKP üks juhttegelasi. 1944 nim, ta ametlikult EKP esimeseks sektetäriks. Käbineestis sündinud.. tsaariajal rändas oma perekonnaga venemaale. seal sai temast kommunist. 1941a suunati ta eesti parteitööle. 19501978 oli EKP esimene sekretär. Vaino sündisSiberis eesti peres. Pärast sõda kolis eestisse ja alustas karjääri komparteis, tegeles töötlusega. 19781988 EKP juht. 8.vastupanu liikumine E. 19441953a eesti peamiseks vastupanuvormiks uuele võimu aktiivne relvavõitlus
EESTI TAASISESEISVUMINE SISSEJUHATUS Eesti NSVL iseloomustus - Eesti EKP: Karatamm, Käbin, Vaino. 1950. aasta oli Eestis oluline, kuna toimus EKP kaheksas pleenum. See tõi endaga kaasa selle, et need, kes varem Eesti EKP juhtimises olid osalenud, nemad Eesti NSV juhtimise juurest kõrvaldati ja võim läks Venemaa eestlaste ja Venemaal Eestisse saadetud tööjõu kätte. Käbin sai, oli Venemaa eestlane. Terve rea Eesti kultuuritegelaste tegevus mõisteti hukka. Nad kaotasid mõneks ajaks avaldamisvõimalused. Vaino – venestamine. Soositi vene keele kasutamist igati (tundide arvu suurendati, igati soositi venekeelset asjaajamist).
1985 10.märts Sureb ka Tsernenko . 11.märts NLKP Keskkomitee peasekretäriks saab Mihhail Gorbatsov. 1986 26.aprill Tsernobõli aatomielektrijaama katastroof. 1987 Veebruar Gorbatsovi visiit Eestisse. Kevad Rahva üldine protestilaine Virumaale fosforiidikaevanduste rajamise vastu. Tartu üliõpilased on kaasatud tagajärgede küsimuste arutamises ning taunitakse NSVL'i koloniaalpoliitikat ja avaldatakse umbusaldust. 19.Mai EKP Keskkomitee sekretäriaadi koosolekul kritiseeritakse teravalt Tartu Ülikooli õpilaste nõukogudevastast hoiakut. Juuli Tallinna vanalinnas taastatakse ajaloolised tänavanimed (Rüütli, Munga, Kuninga jne). 15.august Endised Eesti poliitvangid moodustavad Molotov-Ribbentropi pakti avalikustamise Eesti grupi MRP-AEG 23.august Hirvepargis leiab aset MRP-AEG poolt organiseeritud rahvakoosolek,
Linn linna järel okupeeris Punaarmee Eestit, kuna nad said Saksa rindest läbi ja sakslased alustasid oma vägede Eestist väljatõmbamist. Oktoobri alguseks oli Punaarmee käes kogu Eesti mandriala, kuid saartel lahingud veel jätkusid. Viimased Saksa väeosad taandusid Sõrve säärelt alles 24. novembril. Eesti NSV võimustruktuur oli analoogiline NSV Liidu omaga, kus juhtiv koht oli Eestimaa Kommunistlikul Parteil. Aastal 1945 kuulus EKP rahvuslikku koosseisu 2409 liiget, kellest 40% olid eestlased ja 60% venelased. Aastal 1955 oli EKP-s liikmeid 21 511, kellest 44% olid eestlased. Kuldsed 60-ndad tõid kaasa EKP eestistuse ehk aastal 1965 oli liikmeid 54 836, kellest eestlased olid 52%. Aastaks 1980 oli eestlasi parteis aga 51% ja liikmeid kokku 70 195. 50-ndate alguses iseloomustas EKP liikmeskonda madal haridustase: ligi 2/3 parteilastest olid alg- või mittetäieliku keskharidusega. Edaspidi haridustase kasvas ja 1980
K. Säret 1941. aastal pärast kinnipidamist Saksa okupatsiooni ajal poliitilise politsei ametnikuna üle kuulanud Evald Miksoni andmetel olevat Säre tegutsenud nõukogude luureorganite jaoks: Shanghais 19251927 , Eestis aastatel 19281929, Siberi ekspressrongis 19291934, Kopenhaagenis 1934 1936, Inglismaal, USA-s ja Kanadas 19361937, Stockholmis 19361938 ja seejärel Eestis. 1936. a. mõrvas (koos Johannes Meeriti ja August Vakepeaga) Taanis Kopenhaagenis oma EKP kaaslase Johannes Eltermanni, keda kahtlustati nende illegalse kommunistliku liikumise reetmises. TEGEVUS EESTI KOMMUNISTLIKUS LIIKUMISES 1917 oli üks Eestimaa Kommunistliku Noorsooühingu organiseerijaid. Peale Nõukogude Venemaa kaotust Eesti Vabadussõjas, emigreerus 1921. aastal Nõukogude Liitu, kus Petrogradis õppis töölisülikoolis ning Leningradi ülikoolis, mida ei lõpetanud. 1927. aastast Eestimaa Kommunistliku Partei
● A.Jakovlev – glasnosti eestvedaja ● B.Jeltsin – NSVL poliitik, Venemaa esimene president ● L.Walesa – Poola ametiühingutegelane, poliitik ja inimiõiguste aktivist ja kaitsja ● Havel – sametrevolutsiooni juhtfiguur, Tšehhoslavakkia esimene ja Tšehhi esimene president ● N.Ceausescu – Rumeenia kommunistliki diktaator ● N.Karotamm – eesti poliitik ● J.Käbin – ENSV riigitegelane, EKP juht ja ENSV Ülemnõukogu Prestiidiumi esimees ● K.Vaino – ENSV poliitik ja parteitegelane, EKP eelviimane I sektretär Selgita mõisted: ● Sotsialismileer – leer, rühmitus, kuhu kuulusid sotsialistlikud riigid ● Sotsialistlik sõprusühendus – NSV Liidule kuulekad sotsialismimaad ● VMN – sotsialismimaade majanduskoostöö organisatsioon ● VLO – sotsialismimaade sõjalis-poliitiline liit ● Sulaaeg – ühiskonna liberaliseerumine
Eurosüsteem koosneb EKPst ja euro kasutusele võtnud riikide keskpankadest. (Eesti Pank 2013) Eurosüsteemi põhieesmärk on säilitada hinnastabiilsus euroalal. Eesti Pank aitab kaasa euroala rahapoliitika ülekandemehhanismi toimimisele Eestis. Eesti Pank eurosüsteemi liikmena vastutab alates 1.jaanuarist 2011 koos teiste eurosüsteemi pankadega eurosüsteemi põhieesmärgi saavutamise eest. Selleks Eesti Pank kujundab ja viib ellu euroala ühtset rahapoliitikat, lähtudes EKPSi ja EKP põhikirjast, Euroopa Liidu toimimise lepingust, Eesti Panga seadusest ja EKP õigusaktidest. Eesti Pank ja selle juhatuse liikmed on oma tegevuses iseseisvad ega tohi saada oma seadusjärgseid ülesandeid täites korraldusi või suuniseid valitsuselt ega teistelt pangavälistelt huvigruppidelt. (Eesti Pank aastaaruanne 1999) Eesti Panga eesmärk on säilitada hinnastabiilsus ja toetada eurosüsteemi ühtses rahapoliitikas osaledes euroala riikide majanduse kestlikku mitteinflatsioonilist kasvu
NLKP Keskkomitee NSV Liit - NLKP KK - Ülemnõukogu Poliitbüroo/Presiidium - Ülemnõukogu Presiidium - NLKP KK Orgbüroo kuni 1952 - Rahvakomissaride - NLKP KK Sekretariaat Nõukogu/Ministrite Nõukogu - ÜK(b)P KK Eesti Büroo (1944- - Rahvakomissariaadid, 47) Ministeeriumid ja komiteed EKP Keskkomitee ENSV - EKP KK Büroo/Presiidium - Ülemnõukogu - EKP KK Sekretariaat - Ülemnõukogu Presiidium - Rahvakomissaride Nõukogu/Ministrite Nõukogu Partei ja riigi vahekorrad Kommunistlik partei NSVL massipartei Partei liikmed ja kandidaadid NLKP liikmeskond 1986 üle 19 miljoni ehk ca 10% täiskasvanud elanikkonnast
toimunud ühtegi uuendust. Kehtestas ka Breznevi doktriini, uus venestamine, maj mahajäämus suurenes, kujunes dissidentlus J. ANDROPOV NSVLi juht 19821984 K. TSERNENKO NSVLi juht 19541985 A. SALZENITSÕN kirjutas raamatu Gulagist, sai 1970 Nobeli kirjanduspreemia A. SAHHAROV vesinikupommi leiutaja, inimõiguste eest võitleja NSVLis, 1975 sai Nobeli rahupreemia N. KAROTAMM (juunikommunist, eestlane) ENSV EKP I sekretär 19441950, arvestas eestlastega ja selle tõttu ei olnud Moskvale meelepärane. Kõrvaldati ametist EKP VIII pleenumil, süüdistati kodanlikus natsionalismis J. KÄBIN (VM'l sündinud eestlane) ENSV EKP I sekretär 19501978, kuulekas Moskva käsu täitja, samas arvestas ka ENSV huvidega K. VAINO ENSV EKP I sekretär 19781988, venestaja, lähtus valitsemisel vaid Moskva huvidest 3. AASTAARVUD NSVLi juhtide valitsemisaastad: STALIN 19221953 N. HRUSTSOV 19531964 L
Nõukogu esimees Bruno Saul) Rahvas pooldas pleenumi seisukohti. · aprilli keskel (telesaates "Mõtleme veel") sündis ja viidi kohe ka ellu Rahvarinde idee. Rahvarinne oli suurim massiliikumine Eestis (ametlik nimi: Rahvarinne Perestroika Toetuseks). Selle juhiks oli Edgar Savisaar. · aprilli keskel toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi avalikult välja sini-must-valge lipp (juunis kuulutati rahvuslipuks). · juunis toimus võimuvahetus EKP juhtkonnas: EKP senine esimene sekretär Karl Vaino asendati Moskva poolt Vaino Väljasega. Selle sammuga üritas NSVL keskvalitsus vähendada tekkinud pingeid ning rahva kasvanud rahulolematust senise vanameelse Eesti NSV valitsuse ja EKP juhtkonna vastu. Moskva lootis sellega radikaliseeruma kippuvat ning võimude kontrolli alt väljuda võivat rahvaliikumist maha rahustada. · 16. novembril võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni. Selles dokumendis:
Eesti NSV valitsus koosnes 1946.aastani rahvakomissariaatidest, seejärel ministeeriumitest ja teistest keskasutustest. Kõrgem seadusandlik organ oli Eesti NSV Ülemnõukogu, kellel ei olnud reaalset võimu. ENSV partei- ja valitsuskaader koosnes sõja järel peamiselt juudikommunistidest, Eesti laskekorpuse veteranidest, Venemaa Eestlastest j ateistest NSV Liidu piirkondadest pärit inimestest. ENSV parteijuhtude võimuperioodid: Olid kõik Venemaa Eestlased. EKP esimesed sekretärid. Nikolai Karotamm-1944- 1950a.1. Püüdis oma tegevuses arvestada ka Eesti vajadustega.2. Teda süüdistati kodanlikus natsionalismis, vääras kolhoosipoliitikas ja muudes möödalaskmistes. Johannes Käbin- 1950-1978a. 1. Ajas möödukat laveerimispoliitikat. 2. Püüdis olla Moskva-meelne, kuid samas arvestades Eesti NSV eripäradega.3. Suutis muganduda erinevate oludega. Karl Vaino- 1978-1988a. 1. Üdini Moskva-meelne. 2. Oli umbkeelne. 3. ENSV algas uus venestamisaeg. 4
Kõrgem seadusandlik organ oli Eesti NSV Ülemnõukogu , kellel ei olnud reaalset võimu . ENSV partei- ja valitsuskaader koosnes sõja järel peamiselt juunikommunistidest, Venemaa eestlastest , Eesti Laskurkorpuse vetenaridest ning teistest NSV Liidu piirkondadest pärit inimestest . Parteijuhtide võimuperioodid. Nikolaid Karotamm . 1. Võimuloleku aeg : 1944-1950 2. Tegevuse põhisuunad . · Venemaa eestlane · EKP esimene sekretär · Püüdis oma tegevuses arvestada Eesti vajadustega · Süüdistati kodanlikus natsionalismis ja muudes möödalaskmistes, kolhoosipoliitikas . Johannes Käbin 1. 1950 - 1978 2. · Venemaa eestlane · EKP esimene sekretär · Püüdis olla moskvameelne , kuid arvestas Eesti NSV eripäraga · Moskvale kuulekas , kuid mitte äärmuslik venestaja . · laveerimispoliitika Moskva- Eesti vahel Karl Vaino 1. 1978 - 1988 2. · Venemaa eestlane
meeleavaldus Tallinnas Hirvepargis 23.augustil 1987. 1987 september- Isemajandava Eesti (IME) kontseptsioon. Ajalehes "Edasi" ilmus artikkel ettepanekuga viia Eesti NSV täielikule isemajandamisele, allutada majandus kohalikule juhtimisele ja eelarvele, minna üle turumajandusele ning kehtestada oma raha (ehk teisisõnu eemalduda/eralduda üleliidulisest majanduskomoleksist). Ettepaneku autoriteks olid Siim Kallas, Mikk Titma, Tiit Made ja Edgar Savisaar. Tollased Eesti NSV valitsus ja EKP (eesotsas vanameelne Karl Vaino) vastasid ettepanekule karmi kriitikaga; rahva hulgas leidis see aga suurt poolehoidu. IME ettepanek sai hiljem ENSV majanduspoliitika aluseks (näiteks E.Savisaare valitsusjuhiks oleku ajal 1990-1991). 1987 lõpp- Eesti Muinsuskaitse Seltsi (EMS) asutamine. EMS oli esimene rahvuslikult meelestatud massiorganisatsioon, mis seadis oma eesmärgiks eestlaste ajaloomälu taastamise ja osales aktiivselt ka poliitilises tegeuses.
1968. aastal sai partei juhiks Alexander Dubček. Rahva hulgas populaarne Dubček püüdis hakata valitsevat režiimi ümber kujundama nn inimnäolise sotsialismi põhimõtetel. Samal ajal muutus ühiskond (eelkõige haritlaskond) radikaalsemaks: nõuti poliitiliste vabaduste kehtestamist ja suhete katkestamist VLO-ga. Seda perioodi hakati nimetama Praha kevadeks. 6. Karotamm - 1944. a sügisel, pärast Eesti tagasivallutamist, kinnitas ÜK(b)P KK Karotamme EKP KK I sekretäriks, sisuliselt liiduvabariigi juhiks. Tema ametiaega langevad laiaulatuslikud sovetlikud ühiskonna- ja majanduselu ümberkorraldused, mille eesmärk oli Eesti NSV ühtlustamine NSV Liidu muude piirkondadega. Vallandati Eesti NSV parteiliidri kohalt 1950. a märtsipleenumil, süüdistatuna „kodanlike natsionalistide” soosimises. Käbin- 1948 edutati EKP KK sekretäriks propaganda ja agitatsiooni alal. EKP KK
Oma esindatust suurendas Põllumeeste Kogud ja tsentrisse kuuluvad rühmitused Erakondade paljusus näitas, et üksik partei polnud üksinda suuteline looma tugevat valitsust Kümnendil tegutses Eestis 11 valitsust, mille keskmiseks elueaks kujunes 11kuud. Võitlus riigivastastega Põhilised vastased: Vene impeeriumi taastamisest unistavad vene emigrandid Baltisaksa parunid Kommunistid Riigipöörde katse teostati 1.detsember 1924.a Poliitilise stabiilsuse suurenemine Mäss kujunes EKP jaoks enesehävitamiseks, kuna rahvas pööras vägivallatsejatele kindlalt selja Võitluseks riigivastaste jõududega võeti parlamendis vastu riigikorra kaitse seadus ja pandi uuesti alus kodanike vabatahtlikule relvaorganisatsioonile Kaitseliidule Tänan kuulamast!
......................... d...................................................................................... Kultuurivaldkonnas võib positiivsena välja tuua................................................................................. NSVL tegevusele kujunes ka vastupanu. Aktiivseim nendest oli.............................Tean veel................... ja 1980.a. kirjutatud..................., kus ..............tuntud kultuuritegelased muretsesid(nimeta 3probleemi). Seosta EKP liidritega Stalini valitsusaeg Hrultsov Breznev Perestroika ja glastnosti algus II massiküüditamine I sõjajärgne üldlaulupidu ETV teke ,,kuldsed 60-ndad" Üleminek kohustuslikule keskharidusele ,,40 kiri" Moskvas OP purjeregatt Tallinnas Kes või mis on ENSV-, EKP Kulak Kolhoos Küüditamine Metsavend Karotamm Käbin Vaino Sebe Kodueesti kultuur Väliseesti kultuur
ühekojaline EV parlament täidesaatvaks võimuks valitsus riigivanem valitsuse juht, kes täitis ka riigipea ülesandeid demokraatlikud õigused ja vabadused b) Mitmeparteisüsteem ja koalitsioonivalitsused: erimeelsuste tõttu sagedased valitsuskriisid ühe valitsuse pikkus keskmiselt 11 kuud c) Kommunistlik mässukatse Tallinnas 1. detsembril 1924: vasakpoolsete ideede populaarsus EKP plaan Vene kommunistidega võim haarata ja ühendada Eesti NSVL-ga mässu ebaõnnestumine ja EKP keelustamine 2. Välispoliitika a) Peaeesmärk omariikluse kindlustamine: Suurim oht nõukogude Venemaa b) Balti liidu loomise kava (Soome. Eesti, Läti, Leedu ja Poola) ebaõnnestus: Eesti-Läti kaitsekoostöö leping c) Osalemine Rahvasteliidus (alates 1921) 3. Majanduslik areng a) Tähtsaim haru põllumajandus: maareform mõisamaade
Eurosüsteemi liikmena osaleb Eesti Pank euroala ühtse rahapoliitika väljatöötamises ja sellega seonduvate otsuste tegemises ning nende elluviimises. Euroopa Liidu toimimise leping ütleb, et eurosüsteemi eesmärkidel on selge tähtsuse järjekord. Esmane eesmärk on hinnastabiilsus. Hinnastabiilsus on rahapoliitika kõige olulisem panus soodsa majanduskeskkonna ja kõrge tööhõive saavutamisel. Rahapoliitika saab reaalmajandust mõjutada lühiperioodil. Seetõttu peab EKP üldjuhul vältima majanduskasvu ja tööhõive liigset tasakaalustamatust, kui see on kooskõlas tema esmase eesmärgiga ehk hinnastabiilsuse säilitamisega. Rahapoliitika jaguneb kaheks: Ekspansiivse rahapoliitika eesmärgiks on suurendada rahapakkumist ja kogunõudlust Kitsendava rahapoliitika eesmärgiks on vähendada rahapakkumist ja selle kaudu pidurdada inflatsiooni Kitsendavat rahapoliitikat iseloomustab: Rahapakkumiste vähenemine
b) Sotsialistlike riikide c) Stagnatsiooni kujunemine Brežnevi ajal (§ 23/4, tv 23/2,3) ühisjooned (tv 22/3) d) Dissidentlus (§ 23/5) c) Sotsialistlike riikide koostöö e) Gorbatšovi perestroika eesmärk ja suuremad muudatused (tv 28/1,2) (tv 22/4) f) Augustiputš ja Nõukogude Liidu lagunemine (§ 28/5, tv 28/4,5) 3. Idabloki lagunemine 4. Eesti NSV a) Kommunismi a) Valitsemine ja EKP juhtide tegevus (tv 24/1,2 ja lk. 35./2.ül.) kokkuvarisemise põhjused (tv b) Vastupanu vormid (tv 24/3) 28a/1) c) Side läänega (tv 24/4) b) Murranguline 1989.aasta (tv d) Käsumajanduse tagajärjed (tv 24/5,6) 28a/2,3): e) Kultuurielu põhijooned (tv 24a/1) Poolas f) “40 kiri” (tv 24a/4) Tšehhoslovakkias Saksa DV-s Rumeenias c) Muutused riiklused (§ 28a/6):
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
