50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-04-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
niggerdigger
Õppematerjali autor
17.juuni 1940 loetakse NSVL okupatsiooni alguseks A.Ždanov hakkab juhtima Eesti liitmist NSVL-ga 21.juuni 1940 meeleavaldus Tallinnas (Ždanov, Ruus, Lauristin) J.Varese valitsus „Valimised“ 1940 juulis Eesti Töötava Rahva Liit 21. juuli 1940 Eestist sai ENSV 6.august 1940 Eesti delegatsioon läks Moskvasse, Eesti võeti NSVL koosseisu Nõukogude aasta Ainupartei- Eestimaa Kommunistlik (bolševike) Partei, juht Karl Säre Rahvuskomissaride Nõukogu- esimees Johannes Lauristin ENSV Ülemnõukogu- presiidiumi esimees Johannes Vares Rahareform kroon> rubla Natsionnaliseeriti: errevõtted, elamispinnad, kauplused Maareform- talu ei tohtinud olla suurem kui 30ha 14 juuni 1941- juuniküüditamine Toimus mitte ainult Eestis, vaid ka mitmes teises piirkonnas F Eestist küüditati 10 016 inimest, kellest umbes 6% hukkus Suvesõda 1941 Sõjategevus Eestis 1941 aasa suvel ja sügisel 22.juuni sõja algus Saksamaa ja NSVL vahel 3
● Eesti kuulutas end erapooletuks riigiks “Orzel” 28.09.1939-baasideleping Baltisakslaste lahkumine 1939.aasta sügisel vahetus Eesti valitsus Jüri Uluots - viimane seaduslik peaminister 1940 ● 16.Juuni NSV Liidu ultimaatum Eestile ● 21.Juuni Tööliste meeleavaldus J.Varese valitsus “Valimised” 1940.a juulis. Kandideerida ei saa. Nõukogude aasta Ainupartei- Eestimaa Kommunistlik (bloševike) Parteri Juht Karl Säre Rahvakomissaride Nõukogu- esimees Johannes Lauristin ENSV Ülemnõukogu- presiidiumi esimees Johannes Vares. ● Maareform- 30ha ● Rahareform ● Natsionaliseerimine. 14.juuni 1941 - juuniküüditamine Küüditamist viis läbi operatiivstaap ENSV julgwolekujuhi Boris Kummi juhtimisel. Eestist küüditati 10 016 inimest, kellest umbes 60% hukkus Sõjategevus Eestis 1941.aasta suvel ja sügisel 3.juulil asuvad metsavennad võtma võimu üle Lõuna-Eestis Juuli keskpaigast augusti alguseni peatud rinne Pärnu-Emajõe joonel
1923 – Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liit (DSL): sõjaveteranide majandusliku olukorra parandamine; 1 koht Riigikogus (Heinrich Laretei) 1926 – DSLi Tallinna, Haapsalu ja Tapa osakonnad – vabadussõjalaste liidud (Tallinna liidu aseesimeheks valitakse Artur Sirk) 1929 – üleriigiline Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (EVKL) 1930 – EVKL I kongress nõudmised – veteranide majanduslik olukord, Vabadussõja vaimsus juhatus – Andres Larka (esimees), Ernst Põdder, Johannes Roska, Artur Sirk 1931 – EVKL II kongress politiseerumine Põhiseaduse muutmise nõue 1932 – EVKL III kongress vabadussõjalaste liikumise rajamine ideede radikaliseerumine, juhatuse noorenemine (Sirk, Karl Podrätsik, Paul Telg jt) 17. VII 1932 – Tapa parteipäev: põhiseaduse muutmise nõue, poolsõjaväelise organisatsioonina esinemine (pataljonid, lipp, vorm, tervitus, hümn); kähmlused sotsiaaldemokraatide võimlemisrühmadega; liikumises 20 000 liiget
● Ametisse J. Vares- Barbaruse valitsus; ● Nõukogude valimised– üks kandidaat; ● 21. juuli ENSV; ● 6. aug võeti Eesti NSVL liikmeks– anneksioon. Ühiskondliku elu sovjetiseerimine: ● Kogu elu allutamine Moskva korraldustele; ● NLKP– EKP; ○ I sekretär K. Säre. ● Ülemnõukogu- parlament; ○ presiidiumi esimees J. Vares-Barbarus. ● Rahvakomissaride Nõukogu- valitsus; ○ esimees J. Lauristin. Ümberkorraldused: ● Maareform– taludel ei tohtinud olla maad üle 25 ha; ● Ettevõtete natsionaliseerimine– riigistamine; ● Rubla kasutuselevõtt– röövellik vahetuskurss; ● Tsensuur; ● Propaganda; ● Mälestusmärkide hävitamine– üritati hävitada kõik, mis viitas Eesti Vabariigile. Repressioonid: ● NKVD – arreteerimiste korraldamine; ● Poliitilise ja majandusliku eliidi hävitamine; ● 14. juuni 1941 küüditamine;
võimalusest saada maad, kodule palju lähemal. Venemaa oli killustunud. Vene väikeriikidele tungisid kallale mongoli-tatarlased. See takkistas venemaa laienemist läänepoole. 1223 Kalka lahing - Vene-Mongoli lahing. Mongoli vägesid juhtis TsingishKhan. Mongolid võitsid. 1240-1480 Mongoli-Tatari ikke Venemaal. Ristiusk hakkas nii idast kui läänest rahulikul teel Eestisse levima. 1070 - Bremeni peapiiskop Hiltinus määras läänemeremaade peapiiskopiks piiskoppi nimega Johannes. See ei saanud oma tööga hakkama. 1167 - Lundi piiskopi poolt määrati eesti peapiiskopiks munk Fulko, tema abiliseks oli eestlasest Nicolaus. 1184 - Liivlaste juurde saadeti augustiinlasest munk Meinhard. Ta tuli Väina jõe suudmesse ja hakkas seal oma missiooni tegevusega pihta. Meinhard lasi ehitada Üksküla kivilinnuse ja kiriku. Tema abiliseks oli munk Theoderich. Viimane tapeti 1219 Tallinna lähedal, kui taanlased käisid Tallinna all. Tema telki peeti
1985- Venekeelne ülevaade töölisklassi ajaloost. 2005- Eesti ajalugu VI. Põhilised uurimisteemad ja valdkonnad: Massirepressioonid- H. Ligi, A. Rahi- Tamm, L. Õispuu. Julgeolekuorganite tegevus- V. Ohmann, M. Saueauk. Vastupanuliikumine- M. Laar, E. Laasi, V. Niitsoo, T. Noormets Poliitilised olud- O. Kuuli, K. Tammistu. Võimustruktuur- O. Kuuli, O. Liivik. Majandus- O. Mertelsmann, K. Kukk Väliseestlus- R. Raag, E. Nõu, M. Orav, I. Jürjo. Taasiseseisvumine- M. Laar, M. Lauristin, T. Vahet, R. Ruutsoo, T. Made. II. Nõukogude Eesti: TERRITOORIUM JA HALDUSJAOTUS: (EA VI, 260264) [L] Moskva piiripoliitika üldiseloomustus Ida-Euroopas: Moskva peamised eesmärgid: Saavutada NSV Liidu piiride tunnustamise 22.06.1941 seisuga. Et muu maailm tunnustaks ühemeelselt NSVL piire. Korraldada sõjajärgsed piirid endale soodsalt ümber: piirilepingud (Poola, Tsehhoslovakkia, Rumeenia, Soome), Tuva (Tõva)
I MAAILMASÕDA 1914 -1918 Põhifaktid 28. juuni 1914 atentaat Franz Ferdinandile Sarajevos 28. juuli 1914 Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale August 1914, Euroopa suurriigid sõjaseisukorras. Üldmobilisatsioonid. Läänerinne: august 1914 Saksamaa tungis Belgiasse ja Prantsusmaale. Positsioonisõda Prantsusmaal läänerindel. 1916 Somme'i, Verduni, Jüüti lahingud.11. nov. 1918 Compegne'i vaherahu. Saksamaa kapitulatsioon. I maailmasõja lõpp. Armeede demobiliseerimine. Idarinne: august 1914 Venemaa tungis Ida-Preisimaale (Saksamaa) ja Galiitsiassse (A-Ungari). Manööversõda idarindel kuni 1918. a alguseni. Venemaa taganemine. 3.03.1918 Bresti rahuleping Venemaa ja Saksamaa vahel. Venemaa lõpetas sõjategevuse. 1919 Pariisi rahukonverents. Versailles' rahuleping 28. juunil 1919 Antanti ja Saksamaa vahel. Sõja põhjused 1.Suurriikide vahelised tülid valduste pärast Inglismaa soovis oma
Orzel tuli siia 15. september 1939. Eestit süüdistati neutraliteedi rikkumises Talvesõda Soomes november 1939 - märts 1940. Tegi Eesti jaoks olukorra keeruliseks, sest Eesti oli endiselt neutraalne, sõlmitud oli VAP ja nõukogude pommitajad startisid Eesti lennuväljadelt Soome poole Nõukogude võimu ümberkorraldused: Võimuaparaadi ümberkorraldamine: *Põhiseadus (aluseks NSVL 1936.a PS) *Seadusandlik võim Eesti NSV ülemnõukogu, Johannes Vares-Barbarus *Täidesaatev võim Rahvakomissaaride Nõukogu, Johannes Lauristin *Kohtuvõim Eestimaa Kommunistlik Partei Majandusreformid: *Natsionaliseerumine riigistati kõik ettevõtted, maa jne *Tsentraliseeritud juhtimine kõik käsud tulid Moskvast *Plaanimajanduse sisseseadmine *Agraarreform loodi riiklik maafond *Sovhoosid sotsialistlikud suurmajandid Kultuurielu nõukogustamine: *Nõukogulik kultuurirevolutsioon
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid