1924-a kommunistide mäss (0)

1924. aasta kommunistide mäss
 Leningradis ja Moskvas – tegutsenud Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP) pöördus 12. augustil 1924 kirjalikult VKP poole, teatades, et EKP juhtkond  on olukorda Eestis kaalunud ning otsustanud korraldada ülestõusu. EKP oli veendunud, et ülestõus õnnestub ning VKP KK Poliitbüroo otsus oli toetada igatpidi EKP relvastatud ülestõusu Eestis, mis tõttu anti neile suuri rahalisi toetusi. Värvati ka Venemaal elavate inimeste seast 10 000 meest, kes vajaduse korral oleksid välja astunud ülestõusu toetama .
Relvastatud riigipööre pidi algama  1. detsembri  hommikul kell 5:15. Plaan oli tehtud arvestusega, et töölised ja sõdurid ühinevad ülestõusuga ja üheskoos võetakse võim Tallinnas üle. Seejärel oleks välja kuulutatud Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik ja moodustatud töörahva valitsus, mis oleks Eestisse kutsunud Nõukogude Liidu väed. Eesti politsei ja peastaap olid aga võimalikust riigipöördekatsest informeeritud, kuid kuupäeva ei teatud, mis tõttu olid nad teinud eeltööd ning kõrvaldanud suure hulga mässu korraldamises osalenud kommuniste.
Esmajärjekorras oli plaan vallutada Tondil asunud sõjakool , mis asus sel ajal Tondi kasarmutes, seejärel kitsarööpmelise raudtee peajaam Tallinn-Väike ja inseneriväe pataljon  Nõmmel. Sõjakooli ründas üks kõige suurematest lööksalkadest esialgu olid edukad ent kui avati vastu tuli põgenesid ründajad. Juhkentali kasarmute vallutamine ebaõnnestus. Sõjaministeeriumi vallutamiseks planeeritud 23-meheline löögiüksus riietatud Eesti sõjaväe mundrites, alustasid rünnakut kell 5:25. Vastupanu tõttu mässajad põgenesid
13 mässulist ründasid Lasnamäel asunud sõjaväelennuvälja ja lennuväedivisjoni, mis oli ka ainuke sõjaväeüksus, mida mässajatel õnnestus vallutada ja kus osa  divisjoni   sõdureid ühines ründajatega. Kui kohale saabunud tapsid ühe ründaja, põgenesid teised.
Auto-Tankidivisjoni ründamine sammuti ebaõnnestus.   Raudtee peajaam Tallinn-Väike õnnestus hõivata vaid 1.5 tunniks kui nähti lähenemas sõjaväe salka, jätsid mässulised jaama maha ja põgenesid. Politsei ratsareservi ründasid 37 mässajat kolmes löökrühmas. Rünnak ebaõnnestus, sest kasarmu aknast sisse visatud kolm granaati põrkusid tagasi ja plahvatasid tänaval, tugevajõuline lõhkekeha aga ei plahvatanudki. 12 mässulist saadeti vallutama eeluurimisvanglat, et vabastada äsja vangistatud 149 kommunisti. Kui mässajad kuulsid sõjakooli vallutamise läbikukkumisest, loobusid nad oma kaasvõitlejate vabastamisest ja põgenesid.

Posti-telegraafimaja – kus ei olnud ka politseivalvet – hõivati, ja kolmveerand tunniks katkestati telefoniühendus. Alates kella 6:45 vallutasid valitsusvägede salgad soomusauto toetusel posti-telegraafimaja tagasi. Toompea võimuasutuste hõivamine nurjus täielikult. Balti jaam suudeti hõivata ent kell 8:15 jõudsid nooremallohvitseride koolist kohale kadetid , kes vallutasid jaama tagasi.

Et takistada valitsusvägede Tallinna  toomist , lasti õhku Vasula  sild  Tartu ja  Tapa  vahelisel raudteel ning hiljem Mustjõe sild Aegviidu lähedal Tapa–Tallinna raudteel.
1. detsembri hommikul kella 10:00 aegu oli mäss Tallinnas likvideeritud. Mässajate jälitamine kestis aga veel mitu päeva.
Ka Pärnus koguti kokku 40 meheline mässajate salk , ent kui jõudsid kohale uudised Tallinnas riigipöördekatse läbikukkumisest, saadeti mässajad laiali ja eestvedajad põgenesid NSV Liitu.