.......................................5 Näätskorgik, majakorgik, majanääts.........................................................................................6 Puidukorgik..............................................................................................................................7 Majamädik, keldrivamm, majakoorik.......................................................................................8 Koorikulised.............................................................................................................................9 Kuidas mõjuvad majaseened inimese tervisele?.....................................................................10 Majaseente tekke- ja leviku tingimused..................................................................................10 Mikro- ehk hallitusseened......................................................................................................
lihakastmed viinerid puljongikuubikud pastatooted supi ja supisegud sojakastmed (See tundmatu allergia 1992:24) (Allergia ja toit 2004:27). KALAD allergeen võib olla nii magevee-kui ka merekala ning kalamari. Tuleb meeles pidada, et allergilist reaktsiooni võib anda ka praadimisel, keetmisel ja hautamisel tekkivate kalaaurude sissehingamine. Väga allergeensed on koorikulised (nt krevetid, krabid), mis sisaldavad kolme temperatuurile vastupidavat valku. Ülitundlikkust võib põhjustada nii nende liha kui isegi keeduvesi. Molluskid (nt jõekrabid, austrid) tekitavad allergiat harva. Sagedamini on nende söömise tagajärjel ilmnenud kaebuste põhjuseks toidutalumutus või mürgistus. LIHA ka sealiha tekitab harva allergiat. Kui vaevused tekivad, on need tingitud tavaliselt
kõrvaldamiseks? Kahjustuste vältimiseks: steriliseeriv kuivatus, renoveerimisel ka termiline töötlemine. Konstruktiivsed abinõud, mis väldivad liigse niiskumise, tagavad õhutuse. Ekspluateerimise tingimused. Värvkatted. Nõrgenenud kohtade eemaldamine. Keemiline töötlemine. Võõpamine. Sügavimmutus. Esimesena tuleks kindlasti kasutada konstruktiivseid kaitseabinõusid, et vältida liigset niiskumist ja tagada õhutus. Seenkahjustused: majavamm, koorikulised, mädanikseened, sinitus- ja hallitusseened. 19. Milliseid puitmaterjale mädanemise ja putukate vastase keemilise töötlemise variante teate? Võitlusvahenditeks kahjuritega on steriliseeritav kamberkuivatus 80’C juures ja samuti kombineeritud antiseptiline ja insektitsiidne- heksakloor valmistoodete pinnapealne immutus, mis hoiab ära putukatega nakatumise. Parim vahend on aga sügavimmutus. 20. Puithoonete kahjustuste vältimise profülaktilised abinõud
teha nende kõrvaldamiseks? Kahjustuste vältimiseks: steriliseeriv kuivatus, renoveerimisel ka termiline töötlemine. Konstruktiivsed abinõud, mis väldivad liigse niiskumise, tagavad õhutuse. Ekspluateerimise tingimused. Värvkatted. Nõrgenenud kohtade eemaldamine. Keemiline töötlemine. Võõpamine. Sügavimmutus. Esimesena tuleks kindlasti kasutada konstruktiivseid kaitseabinõusid, et vältida liigset niiskumist ja tagada õhutus. Seenkahjustused: majavamm, koorikulised, mädanikseened, sinitus- ja hallitusseened. 17. Milliseid puitmaterjale mädanemise ja putukate vastase keemilise töötlemise variante teate? Võitlusvahenditeks kahjuritega on steriliseeritav kamberkuivatus 80'C juures ja samuti kombineeritud antiseptiline ja insektitsiidne- heksakloor valmistoodete pinnapealne immutus, mis hoiab ära putukatega nakatumise. Parim vahend on aga sügavimmutus. 18. Puithoonete kahjustuste vältimise profülaktilised abinõud
annaabi.ee 
