RENESANSS:*15.saj. saavutasid paljud linnad autonoomia*tekkisid linnriigid mille kultuur hakkar erinema euroopast.*vastandus keskajale*gootika ja renessanssi piir hägune*hakati hindama kreeka ja rooma kultuuri*õpiti tundma antiikaega(kunst kirjandus..jne) *humanism *renessanslikmoraal-saavutati eesmark vahendeid valimata*hakati ka tegelema ilmalikusega*platon *tunnustati ehitusmeistreid,teadureid ja maalijaid kes tundsid matemaatilisi reegleid antiikkunsti,kirjandust,filosoofiat ja mütoloogiat.ARHIDEKTUUR:*15.saj-profaanarhidektuur-palazzo (medice- 4kandiline,3korrust,sisehooviga,1korrus rustikaalne)*brunellezchi-1.suurmeister ,tsentraalperspektiivi õpetus.*16.saj-michelangelo-peetri kiriku kupli kavand*palladio-villa rotonda .*eluasemed tähtsad * viimne kohtupäev-baroki algus MAALIKUNST:
puutahvlile maalitud pühapilt · Bütsantsi riigi õitseajal kunst segunes Türgi, PõhjaAafrika, Itaalia kunstiga Bütsantslik kunstilaad Venemaal · Bütsantsi riigile ja kunstile tegi lõpu pealinna lõplik langemine türklaste kätte 1453 · Bütsantslik kunstilaad elab edasi Venemaal · 10.saj lõpul abiellub Kiievi vürst Vladimir Bütsantsi printsessiga · Bütsantsi munk Kyrillos pani aluse vanavene tähestikule (kirillitsa) · Bütsantsist saabus Venemaale ehitusmeistreid ja ikoonimaalijaid, neist tuntuim Theophanes · Peagi kerkisid esile venemaa enda võimekad ikoonimeistrid · Eriti hinnatud Theopanese õpilane ANDREI RUBLJOV (13701430) · Tema kuulsaim ikoon "Kolmainus" Kolmainus Apostle Meie päästja Pavel Andrei Rubljov Theophanes Doni jumalaema Issanda Neitsi Maarja muutumine Vene õigeusu kirikud
Barokk-kunst Eestis · Jõudis Eestisse hilja, põhjuseks on pikk sõdade periood · Rahvaarv oli mitu korda vähenenud · Eesti barokk-kunsti võib jaotada kaheks: 1. Tagasihoidlikum Põhjamaade realistlikum barokk (17.sajandi teine pool) 2. Tõeline Itaalia-moodi barokk (18.sajandi algus) Vene aja algus · Peeter I ja mitmed teised vene valitsejad kutsuvad mitmeid ehitusmeistreid ja maalikunstnikke peamiselt Itaaliast ROOTSI AEG · Rootsi aeg on seotud suurte kindlustustöödega, valmistatakse sõjaks Venemaaga, ehitatud välja suured linnakindlustused Narvas , Tallinnas, Tartus (täiesti hävinud) Bastionid · Kindlustused bastionid o 5-nurkse põhiplaaniga, tohutu suured mullast ja kivist o Narvas on säilinud Narva jõe ääres 4-5 bastionit o Tallinnas 3 bastionit (nüüd nimetatakse Harju mäeks, Linda mäeks jne)
Lähedal maalikunstile on ka nn Bayeux' vaip, millele on tikitud William Vallutaja Inglismaa-retke lugu. Prantsusmaa Kõige silmapaistvamad olid ehitusmeistrite saavutused Prantsusmaal, kus tekkis üle kümne erineva koolkonna. Prantsusmaal loodi ka suurim romaani kirik viielööviline kahe põikhoone ja paljude tornidega basiilika Cluny klooster. Itaalia Paljude erinevate mõjude risttules sündis romaani stiil Itaalias. Siin säilinud antiigi pärand ei lasknud itaalia ehitusmeistreid mitte kunagi täiesti vabaks. Bütsantsile kuulunud aladel võidutsesid bütsantslikud jooned. Lõunast peale tungivad maurid tõid endaga kaasa islami kunsti. Nii võimegi osal kirikutest leida bütsantslikke osi (liseene, petikuid ja kääbusgaleriisid), mis itaallaste kaudu leidsid tee ka Saksamaale. Täiesti bütsantsipärane on Püha Markuse kirik Veneetsias. Osa kirikuid kaeti eri värvi marmorist mustritega ja sellisena meenutavad nad roomaaegseid hooneid
kinni ja kehtis range piirivalvekontroll. Täpsemalt võib öelda, et Vene kunst sai alguse aastal 988, kui Valitseja Vladimir võttab vastu ristiusu. Sellega tõi ta Venemaale lubimördi ja kiviarhitektuuri. Tänu tihedatele suhetele Bütsantsiga võib vanavene kunsti pidada Bütsantsi kunsti jätkuks ning edasiarenduseks. Vürstid kutsusidki oma linnadesse Bütsantsi ehitusmeistreid. Esimesed suuremad meieni säilinud kirikud on Sofia kirikud Kiievis ja Novgorodis. Sofia katedraal Kiievis - Valminud 11. sajandi I poolel Jaroslav Targa tellimisel. Tsentraalehitis, algselt viie lööviga, katusel 13 kuplit. Hiljem (17. saj.) ehitati 9 lööviliseks, seega oli põhja-lõuna suunas pikem kui ida-lääne suunas. Idaseinas 9 apsiidi. Sofia katedraal Novgorodis- Valminud 11. sajandi keskpaigas. Klassikaline viiskuppelkirik. Samuti hilisemate lainendamistega muudetud
niivõrd omanäoline, et tüüpilisi barokkstiili tunnuseid sealt ei leiagi. Portreede, usu ja mütoloogiateemaliste maalide kõrvale tulid natüürmordid ja olustikupildid. Maalikunst täienes linnavaadete, maastiku ja meremaalidega. Kirevaid lahendusi pakkusid uued villa ja pargitüübid. Barokk kujunes lossiarhitektuuri hiilgeajaks. Eeskuju andis Prantsuse kuningate esindusloss Versailles oma rohkete purskkaevude, raidkujude, pargiga. Hakati hindama itaalia ehitusmeistreid. Näiteks kavandas B. Rastrelli Peterburi Talvepalee, Peterhofi, Katariina lossi.Tallinna Kadrioru lossi arhitektiks sai itaallane Niccolò Michetti. Mitmekesisust lisas muusika. See oli oreli ja keelpillimuusika kõrgaeg.16. sajandi lõpul tekkisid orkestrid. Professionaalsete muusikute põhitööks sai esinemine õukonnapidustustel. Arenes välja kammermuusika. Sündisid ooperizanr,oratoorium, sonaat, süit. Vaimulik muusika taandus. Barokiajastu kuulsamad heliloojad on itaallased A
sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärase kujuga pärli, ebatavalist, eriskummalist. 4. Iseloomusta barokk arhitektuuri ja too näiteid! Lisa pilt dokumenti! Sel ajal ehitatakse palju suurejoonelisi linnalähedasi losse, skulptuuride ja purskkaevudega parke, väljakuid. Barokk kujunes lossiarhitektuuri hiilgeajaks. Eeskuju andis Prantsuse kuningate esindusloss Versailles oma rohkete purskkaevude, raidkujude, pargiga. Hakati hindama itaalia ehitusmeistreid. Barokk tõi muutusi ka hoonete põhiplaanidesse. Tekkis ehitisi, mille põhiplaan moodustus üksteisesse põimunud ovaalidest. Ümarad ruumiosad, kaarjad ja vonklevad jooned sulasid kokku omapäraseks tervikuks. Taas tuli käibele basiilika, kuid uudselt ümberkujundatuna. Pealööv ehitati hästi avar ja valge, külglöövidest moodustati rida kabeleid, altaripoolses osas kerkis kuppel. Kirikutel võis leiduda ka fassaaditorne; neil kõrgusid
Maarja kirik Neeli jõe ääres. Väga omapärane ehitusstiil Novgoridis. Kaheks ja pooleks sajandiks jäi Venemaa range tatarimongoli itke alla. Pääses sellest 1480aastal. Selle vabastamisega tegeles põhilisel suur vürst Ivan 4'jas. Tema hakkas koondama enda alla väikesi vürstiriike keskusega Moskvas. Pärast Teise Maailmasõja itket sai Venemaa uueks keskuseks/pealinnaks Moskva. Ivan 4'jas kutsus palju ehitusmeistreid Itaaliast. Tänu Itaalia meistritele tekkis omapärane ehituskunst, mis oli seotud itaaliavene stiil (arvestati vene iseärasustega). Tänapäevani on säilinud Moskva punasel väljakul Vassili Blazenõi peakirik. Ikoon on pühapilt, mis tekkis juba Bütsantsi ajal. Neile kirjutatakse pühakuid tseene piiblist ja on väiksemõõtmelised. Neid paigutatakse kirikutesse, kodudesse. Euroopas pole levinud, ainult Venemaal. Bütsantsist tekkinud meister Theophanes (kreeklane; 13401410)
1700. aastal puhkes Rootsi ja Venemaa vahel Põhjasõda, mille lõppedes liideti Eesti alad pikaks ajaks Venemaaga. Tartut 18. sajandil tabanud rängad tulekahjud ei jätnud linna vanemast arhitektuuripärandist midagi alles. Tartut hakati uuesti üles ehitama, arvestades vene arhitektuuris valitsenud klassitsismi nõudeid. Ehitati kesklinna ansambel, Kivisild, Uspenski katedraal. See kõik meelitas kohale võõramaa ehitusmeistreid. Neist oli võimekaim Johann Heinrich Bartholomäus Walter. Ülikooli taasavamine 1802. aastal rikastas linna paljude ülikooli ehitistega (ülikooli peahoone, Zizzle 11 klass 2012 tähetorn, anatoomikum ). Tartu Ülikooli peahoone on ehitatud Johann Wilhelm Krause poolt(1805-1809) 8. Seleta mõisted :- trofeekimp , büst ja too nende kohta näiteid.
Eesti kunsti ajalugu keskajast klassitsismini: Saare Lääne kirikud: Juba enne 14.sajandit olid seal püstitatud kõik tähtsamad kirikud. Teisest Eestist suhteliselt erineva majandusliku-poliitilise olukorra pärast arenes siin ehituskunst omalaadselt. Ehitust soodustas ka dolomiidi olemasolu. Liivi ordu ja Saare-Lääne piiskop võitlesid omavahel ka ehitustegevuses ning see stimuleeris ehitustegevuse arengut. Vahel kasutati isegi samu ehitusmeistreid. Peaaegu kõik Saaremaa vanemad kirikud on ehitatud kaitsekirikutena (kindlustatud, linnuseid peaaegu pole). Läänemaal kaitsekirikud peaaegu puuduvad (arvukalt linnuseid kaitsefunktsioon). Kirikud on ühelöövilised, tornid puuduvad. Nad vastasid dominiiklaste ja tsistertslaste ehituskunstilistele nõudmistele. Kirikud on suhteliselt väikesed, proportsioonid on hästivalitud ja mõõtmeilt tagasihoidlikud. Ruumipilt on lihtne ja selge,
Muusikamaja 7. Klassitsism Tartus. Kirjuta, mida ja kuhu ehitati jne. 1700. aastal puhkes Rootsi ja Venemaa vahel Põhjasõda, mille lõppedes liideti Eesti alad pikaks ajaks Venemaaga. Tartut 18. sajandil tabanud rängad tulekahjud ei jätnud linna vanemast arhitektuuripärandist midagi alles. Tartut hakati uuesti üles ehitama, arvestades vene arhitektuuris valitsenud klassitsismi nõudeid. Ehitati kesklinna ansambel, Kivisild, Uspenski katedraal. See kõik meelitas kohale võõramaa ehitusmeistreid. Neist oli võimekaim Johann Heinrich Bartholomäus Walter. Ülikooli taasavamine 1802. aastal rikastas linna paljude ülikooli ehitistega (ülikooli peahoone, tähetorn, anatoomikum ). Tartu Ülikooli peahoone on ehitatud Johann Wilhelm Krause poolt(1805-1809) Tartu Ülikooli peahoone 8. Seleta mõisteid ja too näiteid: - trofeekimp- on arhitektuuriline kaunistus kokkuköidetud relvadest; pärineb Vana-Roomast. Moskva Borodino sillal
ja paljude tornidega basiilika Cluny kloostris. Kui normannid 1066. aastal Inglismaa vallutasid, viisid nad sinna koos prantsuse kultuuriga ka tollal Normandias levinud romaani stiili. Inglismaal nimetatakse seda praegugi normannide stiiliks. Paljude erinevate mõjude risttules sündis romaani stiil Itaalias. Siin säilinud antiigi pärand ei lasknud itaalia ehitusmeistreid mitte kunagi täiesti vabaks. Bütsantsile kuulunud aladel võidutsesid bütsantslikud jooned. Lõunast peale tungivad maurid tõid endaga kaasa islami kunsti. Nii võimegi osal kirikutest leida bütsantslikke liseene, petikuid ja kääbusgaleriisid, mis itaallaste kaudu leidsid tee ka Saksamaale. Täiesti bütsantsipärane on Püha Markuse kirik Veneetsias. Osa kirikuid kaeti eri värvi marmorist mustritega ja sellisena meenutavad nad roomaaegseid hooneid
Keskaegsed linnad rajati juba iidsete kaubanduslike sõlmpunktide juurde. Tallinn oli juba varem olnud hooajaliselt asustatud rävalaste poolt (Lindanise linnus Toompea mäel). Siin toimus sadama kaudu aktiivne ülemerekaubandus. Asukoht kaubanduslikuks tegevuseks oli väga soodne ja sellepärast asusid vallutajad (taanlased ja Mõõgavendade/Liivi ordu) siia kaupmehi kutsuma. See oli esimene tunnus püsiva elanikkonnaga linna loomisel. Järgmise lainena saabus siia ilmselt käsitöölisi ja ehitusmeistreid, põhiliselt saksakeelsest kultuurisfäärist. Siinkohal tõstatub tähtis probleem. Nimelt olid saabuvad uuselanikud enamjaolt vallalised mehed, kes saabusid siia ilma naisteta. Võib oletada, et suurem osa naistest võeti kohaliku elanikkonna seast, mis kausaalse loogika järgi tähendab, et need kohalikud naised ilmselt saksastusid ja eitasid hiljem oma esialgset päritolu. Saksastumine toimus esialgu keeleliselt ja hiljem kultuuriliselt
Tallinna keskaegne valitsemisviis võiks olla midagi kaubandusliku oligarhia taolist. Tallinna raad kui omavalitsuslik institutsioon, garanteeris Tallinna linnale autonoomse arengutee, mida ilmestasid sagedased võimutülid teiste Vana- Liivimaa jõududega: ordu, vasallide ja kirikuga. Tallinna all-linna kujunemise aluseks oli kaubandus. Kaubanduskontaktid ja soodne asukoht meelitasid siia kaupmehi, kes jäid siia paikseks. Kaubanduse arenedes tuli veel käsitöölisi ja ehitusmeistreid mujalt, põhiliselt saksakeelsest kultuurisfäärist. Siinkohal tõstatub tähtis probleem. Nimelt olid saabuvad uuselanikud enamjaolt vallalised mehed, kes saabusid siia ilma naisteta. Ilmselt võib oletada, et suurem osa naistest võeti kohalike seast, mis tähendab, et need kohalikud naised saksastusid ja hiljem eitasid oma päritolu. Samasugune protsess kordus mõningate eesti meessoost linnaelanike saksastumisel. Eestlaste saksastumine jättis
koolkonna. Siin loodi ka suurim romaani kirik viielööviline kahe põikhoone ja paljude tornidega basiilika Cluny kloostris. Kui normannid 1066. aastal Inglismaa vallutasid, viisid nad sinna koos prantsuse kultuuriga ka tollal Normandias levinud romaani stiili. Inglismaal nimetatakse seda praegugi normannide stiiliks. Paljude erinevate mõjude risttules sündis romaani stiil Itaalias. Siin säilinud antiigi pärand ei lasknud itaalia ehitusmeistreid mitte kunagi täiesti vabaks. Bütsantsile kuulunud aladel võidutsesid bütsantslikud jooned. Lõunast peale tungivad maurid tõid endaga kaasa islami kunsti. Nii võimegi osal kirikutest leida bütsantslikke liseene, petikuid ja kääbusgaleriisid, mis itaallaste kaudu leidsid tee ka Saksamaale. Täiesti bütsantsipärane on Püha Markuse kirik Veneetsias. Osa kirikuid kaeti eri värvi marmorist mustritega ja sellisena meenutavad nad roomaaegseid hooneid. Vast
omanäoline, et tüüpilisi barokkstiili tunnuseid sealt ei leiagi. Portreede, usu- ja mütoloogiateemaliste maalide kõrvale tulid natüürmordid ja olustikupildid. Maalikunst täienes linnavaadete, maastiku- ja meremaalidega. Kirevaid lahendusi pakkusid uued villa- ja pargitüübid. Barokk kujunes lossiarhitektuuri hiilgeajaks. Eeskuju andis Prantsuse kuningate esindusloss Versailles oma rohkete purskkaevude, raidkujude ja pargiga. Hakati hindama itaalia ehitusmeistreid. Tallinna Kadrioru lossi arhitektiks sai itaallane Niccolò Michetti. 5 Barokk Eesti rahvakunstis Eesti rahvakunst on oma arengu jooksul käinud kummalist ja käänulist teed. Alates 18. sajandist sai see varasemast uuenäolisema arengusuuna, sest koos võõrmaise vallutusega jõudis siia ka Lääne-Euroopa kõrgkultuur. Sellest alates võib hakata eesti rahvakunstist otsima selgemaid stiilikunsti jooni
normannid 1066. aastal Inglismaa vallutasid, viisid nad sinna koos prantsuse kultuuriga ka tollal Normandias levinud romaani stiili. Inglismaal nimetatakse seda praegugi normannide stiiliks. Püha Markuse kirik San Miniato al Monte kirik Pisa katedraali kellatorn Veneetsias Firenzes Paljude erinevate mõjude risttules sündis romaani stiil Itaalias. Siin säilinud antiigi pärand ei lasknud itaalia ehitusmeistreid mitte kunagi täiesti vabaks. Bütsantsile kuulunud aladel võidutsesid bütsantslikud jooned. Lõunast peale tungivad maurid tõid endaga kaasa islami kunsti. Nii võimegi osal kirikutest leida bütsantslikke liseene, petikuid ja kääbusgaleriisid, mis itaallaste kaudu leidsid tee ka Saksamaale. Täiesti bütsantsipärane on Püha Markuse kirik Veneetsias. Osa kirikuid kaeti eri värvi marmorist mustritega ja sellisena meenutavad nad roomaaegseid hooneid. Vast kauneim
Ta ehitas sinna Narva ja Moskva võiduväravad. Eriti oluline oli tema osa aga Talvepalee taastamisel pärast 1837. a. tulekahju ning Uue Ermitaazi valmimisel. Pärast pealinna üleviimist Peterburgi 1713. aastal jäi Moskva kunstielugi veidi varju. Kui 1755. aastal asutatud ülikool jättis Moskvale juhtrolli teaduse vallas, siis 1757 avatud Peterburi Kunstide Akadeemia võimendas veelgi Neevalinna osa arhitektuuris ja kujutava kunstis. Moskvas ehitati loomulikult ka, kuid enamus juhtivaid ehitusmeistreid tegutses siiski Peterburis või selle ümbruses. Ehitustegevus Moskvas hoogustus pärast 1812. aastat, mil sõjas prantslastega hävis enamus linnast. Sellegi poolest ei ole seal nii palju klassitsistlikke hooneid kui Peterburis. Selle aja tuntumad arhitektid olid Domenico Gilardi ja Ossip Beauvais (Bove). EESTIS esindavad kõrgklassitsistlikku arhitektuuri peamiselt mõisahooned, millest paljud on hetkel küll väga halvas seisukorras
Euroopas. Valitses eelkõige Itaalias, Prantsusmaal , Saksamaal ja Inglismaal. Romaani kunstis juhtiv osa arhitektuuril. Kõik esemed tehti kiriku jaoks. Ehituskeskusteks olid romaani stiili ajal kloostrid. Mungad määrasid ehitise põhiplaani ja välisilme. Detailide mõõtmed ja raiusid välja skulptuurkaunistused.seega olid mungad ehitusmeistrid, raskema töö ja transporditöö tegi lihtrahvas. 19.saj hakkasid tekkima linnad, mis vajasid samuti ehitusmeistreid. Nii tekiisidki linnades töökojad, kus kiviraidurid olid nii ehitajad kui skulptorid.( sakraal- kirikuga seotud; ilmalik..) Romaani kirik mõjus paksude kivimüüride ja väikeste akendega raskepärasena. Materjalina kasutati maakivi, mis tahuti parajateks plokkideks, tellist kasut vähe. Neid kasutati kindluse ja varjupaigana.Sama eesmärk ka tornidel- et näha kaugele jne. Romaani stiili olulised tunnused: ümarkaar, horisontaaljoon. Põhiplaanilt ikka ladinaristi kujulised.
Bütsantsi riik hõlmas õitseajal ka Türgit, osa Põhja-Aafrikast ning Itaaliat, seal kohtab ka praegu kauneid näiteid bütsantsi arhitektuurist. Bütsantsi riigile ja kunstile tegi lõpu pealinna lõplik langemine türklaste kätte 15.sajandil. kuid bütsantslik kunstilaad elas edasi Venemaal 10.sajandi lõpul oli Kiievi vürst abiellunud bütsantsi printsessiga, nii astus Venemaa tihedasse läbikäimisse bütsantsiga. Sealt saabus Venemaale ehitusmeistreid ja ikoonimaalijaid. Peagi hakkas venelaste endi hulgast võimekaid meistreid esile kerkima, hinnatud ikoonimaalija oli Andrei Rubljoo. Vene õigeusukirikud ehitati enamasti bütsantsi stiilis. Venemaal omandas see stiil teatud omapära, mis väljendus eriti kuplite rohkuses ja värvide kirevuses. Iseloomulikuks jooneks olid sibulkuplid, mis võimalusel üle kullati. Puhast vanavene kunsti saab näha Kiievis, Novgoridis, Pihkvas ja Moskvas. Moskva Punasele väljakule annab ilme Vassili
erineva koolkonna. Siin loodi ka suurim romaani kirik viielööviline kahe põikhoone ja paljude tornidega basiilika Cluny kloostris. Kui normannid 1066. aastal Inglismaa vallutasid, viisid nad sinna koos prantsuse kultuuriga ka tollal Normandias levinud romaani stiili. Inglismaal nimetatakse seda praegugi normannide stiiliks. Paljude erinevate mõjude risttules sündis romaani stiil Itaalias. Siin säilinud antiigi pärand ei lasknud itaalia ehitusmeistreid mitte kunagi täiesti vabaks. Bütsantsile kuulunud aladel võidutsesid bütsantslikud jooned. Lõunast peale tungivad maurid tõid endaga kaasa islami kunsti. Nii võimegi osal kirikutest leida bütsantslikke liseene, petikuid ja kääbusgaleriisid, mis itaallaste kaudu leidsid tee ka Saksamaale. Täiesti bütsantsipärane on Püha Markuse kirik Veneetsias. Osa kirikuid kaeti eri värvi marmorist mustritega ja sellisena meenutavad nad roomaaegseid hooneid
Romaani stiili juhtivaks kunstiliigiks oli arhitektuur. Eriti tähtsal kohal oli sakraalarhitektuur. Peamisteks ehituskeskusteks olid romaani stiili ajal kloostrid. Varem määrasid mungad kindlaks ehitise põhiplaani ja välisilme, raiusid välja kapiteelid ja muud skulptuurkaunistused ning olid nõnda ise ehitusmeistrid. Raskema mulla- ja transporditöö aitas ära teha lihtrahvas. XI sajandil hakkasid tekkima noored linnad ja need vajasid eelkõige ehitusmeistreid. Nii tekkisid linnades ehitusmeistrite töökojad. Ehituskivina kasutati kohalikku maakivi, mida tahuti parajateks plokkideks. Mõningal määral kasutati ka tellist. Romaani kirik mõjus oma massiivsete, paksude kivimüüride ja suhteliselt väikeste akendega üsna raskepäraselt. Paksud müürid ja massiivsed tornid olid head kaitseotstarbeks. Romaani kiriku massiivsus tuleb esile eelkõige välisarhitektuuris. Kirik on küllaltki madal, rõhutatakse horisontaaljoont ja ümarkaart
Vanavene kunst hakkas kujunema 9.10.sajandil, kui moodustus esimene idaslaavlaste riik keskusega Kiievis. Kuni 17.saj lõpuni säilitas vanavene kunst iseseisva ja LääneEuroopa kunstist oluliselt erineva ilme. Slaavlaste läbikäimine Bütsantsiga kiirendas neil riigi tekkimist. Ristiusu vastuvõtmine avas neile bütsantsi kultuuri. Vanavene kunsti võibki pidada Bütsantsi kunsti jätkuks ja edasiarenduseks. Kiievi suurvürstid kutsusid oma linnadesse Bütsantsist ehitusmeistreid. Jaroslav Targa tellimisel valminud Kiievi Sofia katedraali südamik meenutab kreeka risti. Novgorodi Sofia katedraali välisilme on väga lihtne ja range. Skulptuur leidis Venemaal vähe viljelemist. Ümarplastikat ei olnud. Suuremad on saavutused vanavene maalikunstis. Kõige väärtuslikum osa vanavene kunstist on ikoonimaal. Esimesed ikoonid toodi Bütsantsist ja seal pärineb ka kogu ikoonide põhimõte ning maalitehnika. § 24. Islami kunst.
pärast. Nende käigus imbusid Euroopasse Idamaa kultuuride mõjud. Üldise killunemise taustal sai Euroopa ühendajaks katoliku kirik. Kiriku võim muutus nii suureks et paavsti, piiskoppide ja vaimulike paindusid kõik, nii ülemkiht kui alamrahvas. Usk haaras praktiliselt kõik elualad. Nii ongi romaani kunst eelkõige kiriklik. Romaani - Paljude erinevate mõjude risttules sündis romaani stiil Itaalias. Siin säilinud antiigi pärand ei lasknud itaalia ehitusmeistreid mitte kunagi täiesti vabaks. Bütsantsile kuulunud aladel võidutsesid bütsantslikud jooned. Lõunast peale tungivad maurid tõid endaga kaasa islami kunsti. Nii võimegi osal kirikutest leida bütsantslikke liseene, petikuid ja kääbusgaleriisid, mis itaallaste kaudu leidsid tee ka Saksamaale. Täiesti bütsantsipärane on Püha Markuse kirik Veneetsias. Osa kirikuid kaeti eri värvi marmorist mustritega ja sellisena meenutavad nad roomaaegseid hooneid
· 13. sajandil kasvas linnade tähtsus: kaubavahetuse ja võõrvõimu esinduse keskused kohut. Võib seega arvata, et muinasaja lõpuks oli Eesti ühiskond juba küllaltki kihistunud ning nii · Vajadus linnu kaitsta ja kindlustada kutsuti kohale ehitusmeistreid ja käsitöölisi võim kui ka maa ja tootmisvahendid olid koondunud väikese hulga ülikute (vanemate) kätte. · Linnaõigus maaisanda kehtestatud kohustused ja eesõigused linnakodaniekele Aadelkonna ja mõisate kujunemine
6.12.2007 Barokk Eestis lk174, 177 Jõudis Eestisse hilja, põhjuseks on pikk sõdade periood Rahvaarv oli mitu korda vähenenud Eesti barokk-kunsti võib jaotada kaheks: 1. Tagasihoidlikum Põhjamaade realistlikum barokk (17.sajandi teine pool) 2. Tõeline Itaalia-moodi barokk (18.sajandi algus) Vene aja algus Peeter I ja mitmed teised vene valitsejad kutsuvad mitmeid ehitusmeistreid ja maalikunstnikke peamiselt Itaaliast ROOTSI AEG Rootsi aeg on seotud suurte kindlustustöödega, valmistatakse sõjaks Venemaaga, ehitatud välja suured linnakindlustused Narvas , Tallinnas, Tartus (täiesti hävinud) Bastionid Kindlustused - bastionid 5-nurkse põhiplaaniga, tohutu suured mullast ja kivist Narvas on säilinud Narva jõe ääres 4-5 bastionit Tallinnas 3 bastionit (nüüd nimetatakse Harju mäeks, Linda mäeks jne)
puutahvlitele maalitud pühapilte. Bütsantsi riigile ja kunstile tegi lõpu pealinna lõplik langemine türklaste kätte 1453. a. Kuid bütsantslik kunstilaad elas edasi Venemaal. 10. saj. lõpul oli Kiievi vürst Vladimir abiellunud Bütsantsi printsessiga. Nii astus Venemaa tihedasse läbikäimisse Bütsantsiga. Bütsantsi munk Kyrillos on ka vanavene tähestikule alusepanija; tema järgi nimetatakse seda kirillitsaks. Bütsantsist saabus Venemaale ehitusmeistreid ja ikoonimaalijaid. Peagi hakkas aga venelaste endi hulgast võimekaid meistreid esile kerkima. Eriti hinnatud on ANDREI RUBLJOV (u. 1370-1430), kelle mahedates toonides, inimlikult väljendusrikkad maalid kuuluvad maailma ikoonikunsti paremikku. Tema kuulsaim ikoon on "Kolmainsus". Vene õigeusu kirikud ehitati enamasti bütsantsi stiilis. Loomulikult omandas see stiil Venemaal teatud omapära, mis väljendus eriti kupliterohkuses ja värvikirevuses.
kunst üsna iseseisvana ja läänest mõjutamatuna, kuna riigi piirid olid kinni ja kehtis range piirivalvekontroll. Täpsemalt võib öelda, et Vene kunst sai alguse aastal 988, kui Valitseja Vladimir võttab vastu ristiusu. Sellega tõi ta Venemaale lubimördi ja kiviarhitektuuri. Tänu tihedatele suhetele Bütsantsiga võib vanavene kunsti pidada Bütsantsi kunsti jätkuks ning edasiarenduseks. Vürstid kutsusidki oma linnadesse Bütsantsi ehitusmeistreid. Esimesed suuremad meieni säilinud kirikud on Sofia kirikud Kiievis ja Novgorodis. Sofia katedraal Kiievis - Valminud 11. sajandi I poolel Jaroslav Targa tellimisel. Tsentraalehitis, algselt viie lööviga, katusel 13 kuplit. Hiljem (17. saj.) ehitati 9 lööviliseks, seega oli põhja-lõuna suunas pikem kui ida-lääne suunas. Idaseinas 9 apsiidi. Sofia katedraal Novgorodis- Valminud 11. sajandi keskpaigas. Klassikaline viiskuppelkirik. Samuti hilisemate lainendamistega muudetud
koolkonna. Siin loodi ka suurim romaani kirik viielööviline kahe põikhoone ja paljude tornidega basiilika Cluny kloostris. Kui normannid 1066. aastal Inglismaa vallutasid, viisid nad sinna koos prantsuse kultuuriga ka tollal Normandias levinud romaani stiili. Inglismaal nimetatakse seda praegugi normannide stiiliks. Paljude erinevate mõjude risttules sündis romaani stiil Itaalias. Siin säilinud antiigi pärand ei lasknud itaalia ehitusmeistreid mitte kunagi täiesti vabaks. Bütsantsile kuulunud aladel võidutsesid bütsantslikud jooned. Lõunast peale tungivad maurid tõid endaga kaasa islami kunsti. Nii võimegi osal kirikutest leida bütsantslikke liseene, petikuid ja kääbusgaleriisid, mis itaallaste kaudu leidsid tee ka Saksamaale. Täiesti bütsantsipärane on Püha Markuse kirik Veneetsias. Osa kirikuid kaeti eri värvi marmorist mustritega ja sellisena meenutavad nad roomaaegseid hooneid.
Ümarplastika puudus, kuid on säilinud elevandiluust nikerdatud reljeefe. Suur mõju vanavene kunstile. 17.Vana-Vene arhitektuur. Vana vene kunst hakkas kujunema 9.-10.saj kui moodustus keskus Kiievis. Kuni 17.saj säilitas iseseisva ja Lääne-Euroopa kunstist oluliselt erineva ilme. Idaslaavlaste naabruses asus võimas ja rikas vana kultuuriga Büstantsi riik, neil oli omavahel palju sidemeid. Kiievi suurvürstid kutsusid oma linnadesse Büstantsist ehitusmeistreid. Esimesed suuremad meieni säilinud kiviehitised on Sofia peakirikud Kiievis ja Novgorodis. Jaroslav Tark tellis Kiievi Sofia karedraali. See meenutab kreeka risti. Välisilmes domineerivad kuplitega tornid Novgorodi esinduslikuma ja toredama arhitektuuriga sarnanes ka Pihkva ehituskunst. Vladimir-Suzdalimaa arhitektuuri õiteaeg oli 12.-13.saj. Sealsete kirikute fassaadidel kasutati erandlikulr reljeefseid kaunistusi. Üldiselt levis siin väiksem, üheksaosaliseks jaotatud ruumi
Tallinn on ehitatud gooti stiilis, kuid tegemist pole siin traditsioonilise õhulise ja pitsilise gootikaga, mis on Prantsusmaalt lähtununa levinud enamikus Lääne-Euroopas, vaid nn kohaliku Tallinna gootikaga, mis erineb Euroopa gootikast oluliselt, paistes silma massiivsuse ja raskepärasusega. Ühest küljest on seda põhjustanud romaani stiil, mis polnud 13. sajandil Euroopas veel hääbunud ning mõjutas suuresti Tallinna ehitusmeistreid. Teisest küljest on konstruktsioonide massiivuse tinginud aga kohaliku materjali - paekivi - kasutamine, mis ei luba rajada eriti õhukesi seinu. Kolmandaks kujunes Tallinnas keskajal välja oma arhitektuurikoolkond, kes oli suures osas sõltumatu ülejäänud Euroopast ning mõjutas suuresti Tallinna arengut. Selle koolkonna mõju oli tuntud lähemas ümbruses, ulatus aga ka kaugemalegi. Paekivi hea töödeldavus lubas Tallinnas areneda raidkivikunstil, millega oli Tallinn
Rubl- raiutud jupp (rubla teke). V mündid väga heas hinnas, seal tähtis vene hõbeda plastus (praktiliselt puhtast hõbedast, solgitud hõbe ei veni nii). Ivan III abielus Maria Borissovnaga. Maria suri 1467.a, samal ajal Konstantinoopol türklaste kätte langenud. Natu hiljem vallutasid teised Kreeka riigid. Üks Kreeka pagulastest oli, Zoe (Sophia) Pacaiologina, kes kasvas üles paavsti eeskoste all. Ka It ning paavstide pilk pöördus Vene alla. Moskva riigi ülesehituseks vaja ehitusmeistreid, palgati It-st. Moskvast paavste huvitas Türgi küss. Türklased sõjaliselt edukad. Katsed vastu punnida pole edukad. Avaneb võimalus, et kusagil Ida-Eur suur, võimas suurvürst Türgi vastane. Ja kes tooks õigeusu kiriku tagasi paavsti rüppe. Poola dipl peavad tõsiselt vaeva nägema, et Moskva midagi koledat (paavsti silmade jaoks). Hösch on välja pakkunud, et seletamatu plaani taga kreeka immgrandid ise. Zoe abielu Ivan III-ga kreekaste organiseeritud (justkui mõtteline seos
9 8. Vana-Vene kunst Vanavene kunst hakkas kujunema 9.-10. saj, kui moodustus esimene idaslaavlaste riik keskusega Kiievis. Kuni 17. saj lõpuni säilis vanavene kunst iseseisva ja Lääne-Euroopa kunstist oluliselt erineva ilme. Seda võib pidada Bütsantsi kunsti jätkuks ja edasiarenguks. Kiievi suurvürstid kutsusid oma linnadesse Bütsantsist ehitusmeistreid. Jaroslav Targa tellimisel valmis Kiievi Sofia katedraal, mille ,,südamik" meenutab kreeka risti. Hiljem ehitati juurde kaks löövi. Novgorodi Sofia katedraali on samuti hilisemate laiendamistega muudetud. Kiriku välisilme on väga lihtne ja range, kuid levis ka esinduslikum ja toredam laad. Novgorodi arhitektuuriga sarnanes ka Pihkva ehituskunst. Selle linna kirikud olid aga sageli väga väikesed. Pihkva-pärases stiilis on ka mõned kirikud Petseri kloostris.
Tüüpiline on tumedama seinapinna ( punane, lasuursinine, kollane ) ja valgete arhitektuuridetailide ( sambad, pilastrid jm. ) kontrastid, ornamenteeritud detaile kaeti tihti kullaga. Üldjoontes võib vene baroki arenguloo jagada kaheks: varabarokk ( nim. ka Peetri-aegne barokk ) 1700-25 ja kõrgbarokk - 1725-60. aa. Barokkarhitektuuri areng Venemaal oli eeskätt seotud uue pealinna Peterburi ehitamisega. Peeter I kutsel tuli Venemaale palju välismaa ehitusmeistreid, kelle looming määras ära linna esialgse, varabarokse ilme. Selle perioodi ehituskunsti peaesindajaks oli itaalia päritolu meister D. Trezzini ( 1676-1734 ), kelle loomingus on silmapaistvamad ehitised Peeter-Pauli katedraal ( 1712-33 9, iseloomuliku barokse kupli ja sihvaka kellatorniga; Peeter I suveloss ( 1710-14 ), mille projekt oli lähedane ülikutemaja kinnitatud tüüplahendusele ja 12 kolleegiumi hoone, milles kaheteistkümnel üheks kokkuliidetud hoonel on igaühel eenduv
koolkonna. Siin loodi ka suurim romaani kirik viielööviline kahe põikhoone ja paljude tornidega basiilika Cluny kloostris. Kui normannid 1066. aastal Inglismaa vallutasid, viisid nad sinna koos prantsuse kultuuriga ka tollal Normandias levinud romaani stiili. Inglismaal nimetatakse seda praegugi normannide stiiliks. Paljude erinevate mõjude risttules sündis romaani stiil Itaalias. Siin säilinud antiigi pärand ei lasknud itaalia ehitusmeistreid mitte kunagi täiesti vabaks. Bütsantsile kuulunud aladel võidutsesid bütsantslikud jooned. Lõunast peale tungivad maurid tõid endaga kaasa islami kunsti. Nii võimegi osal kirikutest leida bütsantslikke liseene, petikuid ja kääbusgaleriisid, mis itaallaste kaudu leidsid tee ka Saksamaale. Täiesti bütsantsipärane on Püha Markuse kirik Veneetsias. Osa kirikuid kaeti eri värvi marmorist mustritega ja sellisena meenutavad nad roomaaegseid hooneid. Vast kauneim selletaolistest
hauaraidkirjad valdavalt. * Kujunes rodu linnriike, kolm kuulsamat: Byblos, koht kus foniikia kiilkiri ehedal kujul valmis sai, kaks uut suurriiki Sidon ja Tyros. Need olid monarhiliselt valitsetud linnriigid, mille eesotsas seisis kuningas, olid olulised kaubanduslikult ja käsitöölislikult.Oli üsna jõuliselt Asüüria turul, ühelt poolt asüürlased vajasid oskustöölisi kahes asjas laeva ehitus teiselt poolt ehitusmeistreid. Eksportisid need linnad siis oskustöölisi. Asüürlased vajasid siis veel ka erinevaid metalle, nt rauda vajati Aasias ja ka üha enam läänepoolt Hispaaniast ja Itaaliast al.9 saj kui Uus Asüüria impeerium hakkas esile kerkima, sellest hakkas pihta ka foniiklaste kolonisatsioon vahemerel. 9 saj rajasid oma asuala Küprosele, põhiosa oli asutatud kreeklaste poolt. Ei rajanud kreekasse neid, peaasjalikult hakkasid rajama asulaid
Ei ole õige oodata, kuni katus hakkab läbi tilkuma. Hooldusele tuleb mõelda iga aasta ja katusekatte vahetusele ning põhjalikumale remondile tuleb mõelda, kui katuse oodatav kasutusiga hakkab lähenema lõpule. Vana maamaja katusekatte vahetuse korral tuleb eelistada elamu ehitusjärgset katusekatet ja vältida mittesobivaid imitatsioonmaterjale. Korralikult ehitatud laastukatus võib heaperemeheliku hoolduse korral pidada vastu aastakümneid. Kogenuid ehitusmeistreid on olemas (OÜ Katusõkatja, OÜ Ökokatused, FIE Jüri Metsalu, FIE Mart Hommik, OÜ Tani Mets, FIE Jaanus Salm, OÜ Impel jne.), tuleb vaid aegsasti ennast töödejärjekorda panna. Katusekonstruktsioonide kandevõime Katusekonstruktsioonid peavad taluma lume-, tuule-, hoolduse- ja katusekonstruktsioonide omakaalu koormusi. Eestis kehtivate projekteerimisstandardite järgi on normatiivne lumekoormus maapinnal vahemikus 1,0…1,75 kPa so. umbes 100…175 kg/m2
annaabi.ee 
