Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Renesanssi (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
RENESANSS :*15.saj. saavutasid paljud linnad autonoomia *tekkisid linnriigid mille kultuur hakkar erinema euroopast.*vastandus keskajale *gootika ja renessanssi piir hägune*hakati hindama kreeka ja rooma kultuuri*õpiti tundma antiikaega( kunst kirjandus..jne) * humanism *renessanslikmoraal-saavutati eesmark vahendeid valimata*hakati ka tegelema ilmalikusega*platon *tunnustati ehitusmeistreid,teadureid ja maalijaid kes tundsid matemaatilisi reegleid antiikkunsti,kirjandust,filosoofiat ja mütoloogiat.ARHIDEKTUUR:*15.saj-profaanarhidektuur-palazzo (medice-4kandiline,3korrust,sisehooviga,1korrus rustikaalne)*brunellezchi-1.suurmeister ,tsentraalperspektiivi õpetus.*16.saj- michelangelo -peetri kiriku kupli kavand*palladio-villa rotonda .*eluasemed tähtsad * viimne kohtupäev-baroki algus MAALIKUNST : *vararenesans-*õlimaal*mosaccio-„ paradiisist väljaajamine“ *andrea montegna-„surnud kristus“* sandro botticelli-kõrg eliidi maitse-tegi töid medicitele. *kõrgrenesanss-vararenesansist suursugusem ja üllam, tähtsaim maalikunst*leonardo da vinci (maalikuntstnik, skulptor , arhidekt ,filosoof, insener,luuletaja) *maale vähe aga kuulsad („madonna kaljukoopas “,“püha õhtu söömaaeg“, “mona lisa“)*taustaks maastik *michelangelo-*kuulsaim skulptuur (pieta-püramidaalne) *vincilik mõju*taavet valm. 1504 5,5m*moses*sixtuse kabeli laemaal1508-1512(kokku üle 350 inimfiguuri) *sixtuse kabeli altari maal*medicite hauakabel.*rafael-kasutab palju värve * kompositsioon on parallelsete ridadena*“ ateena kool-platoni ja aristotelese koolkondade vaidlus *paavst julius2. portree *sixtuse madonna-altari maal julius 2. tellis kodu taust pisikesed inglid . *“madonna roheluses“ MADALMAADE MAALIKUNST:*erineb itaalia renesansist* ilmalikum *kujutatakse rahvast ja talupoegi*tähtsaim maalikunst– realistlik ja looduslähedane* fantastiline kooslus-sürrealism *tiibaltarid*põhiline õlimaal mitte fresko*peenmaali tehnika *jan ja hubert van eyck *hubert suri varem*genti altar(24pilti) *arnolfini abielupaar -tegi ainult jan. *hieronimus boch-*lõbude aed-tripühhon(vasakult jubedamaks)*püha antoniuse kiusamine *`ristikandmine *pieter braughel vanem-*maalib talupoegi humoorikalt ja lihtsalt *ei kannata hispaanlasi* Pimedad - kujutab vaimset nõrkust.* jahimehed lumes-aastaaegade sari 1 viiest maalist*kasutab oma töödes esi- taga- ja keskplaani.SAKSA:albrecht dürer-puu lõige,vase kravüür, graafik ,maalikuntstnik* Matthias grünevald -„isenheimise altar“(piitsutas iseennast et töö valmiks)*hans holbein -portretist Henri VIII portree.EESTI:*michel sittow-peenmaali tehnika, portree maalija ,töötas mitmetes euroopa õukondades .*arent passer - mustpeade maja fassad, arhidekt.PRANTSUSMAA:* francois I-louvrei loss,blois loss,fontainebleu loss
Renesanssi #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 31 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mariliisa Õppematerjali autor
spikker

Sarnased õppematerjalid

Romaani stiilist Flandria kunstini
23
doc

Romaani stiilist Flandria kunstini

Romaani stiili arhitektuuri süsteem ja ehitusmälestised 11. saj. kiviehitiste rajamine, võeti üle rooma ehitustehnika võtteid (ümarkaar, silindervõlv) Kirikud peamiselt basiilika stiilis: · Idapoolses osas püham · Transept ja pikihoone, nende ristumiskohal nelitis · Apsiidi ja transepti vahel kooriruum · Kooriruumi põrand kõrgemal ja selle all kabel ehk krüpt ­ matmispaik · Basiilika peatunnus valgmik Ka teised tüübid: 1. ühelööviline 2. kodakirik · 3-lööviline · Aknad kesklöövi ülaosas puudusid · Portaal nii idapoolses osas kui ka pikiküljel · Lööve eraldasid ümarkaarelised arkaadid · Arkaadid toetusid piilaritele · Arkaadide ülaosas empoorid · Empooride puudumisel trifoorium, käigu puudumisel pseudotrifoorium · Laed esialgu puust, madalad ja lamed

Kunstiajalugu
Kunstiajalugu 13-18 sajand
39
doc

Kunstiajalugu 13-18 sajand

Romaaniajastu 24.10.2007 Marmorkirikud: Itaalias võib kohata ka marmorkirikuid. Ehitatud maakividest. Erandiks on Firenzes mõned marmorkirikud. Hispaanias väga kuulus romaaniajastu kirik, aga see on ümber ehitatud barokkstiiliks. Seal sees võib näha romaani stiili sees. SANTIAGO DE COMPOSTELA (Põhja-Hispaanias.) Püha Jaakobus oli 1 Kristuse jüngreid. Ristisõjad algasid tema haua kaitsemisega Hispaanias. Lõppesid katsega vallutada tagasi Jeesuse haud Jerusalemmas 12.-13. Saj Saksamaa: MARIA LAACH - suure nelitistorniga kirik Lääne- Saksamaal Kõrgemate külgtornidega kirik - SPEYER. WORMS'i kirik Saksamaal. Skandinaavia: Skandinaavia ristiusustamine toimus rahumeelselt 11.saj alguseks on kõik maad võtnud vastu ristiusu vabatahtlikult Skandinaavia romaanikirikutest olulisim LUNDi kirik Lõuna-Rootsis. Skane. Igipõline Taani

Kunstiajalugu
kunstiajalugu renessansist romantismini
38
docx

kunstiajalugu renessansist romantismini

Itaalia renesanssarhitektuur 15 saj 36-40 ((15.-16. sajandil toimunud vaimne ja kultuuriline murrang. Renessansi ja uusaja majanduslik alus oli varakapitalistlike, st rahaliste suhete kujunemine linnades. Esirinnas olid Itaalia jõukad kaubalinnad, kus 14.-15. sajandil tekkisid esimesed pangad.)) Firenze kunstikeskus Filippo Brunelleschi (1377-1446) esimene renessanssi “suurmeister” mitmekülgne menu ehitaja ja kunstiteoreetikuna 1419 - Firenze toomkiriku kaheksatahuline kuppel - kuulsus arhitektina Firenze Leidlaste Kodu - fassaadi ilmestab peentele korintose sammastele toetuv kaaristu Medicide tellimusel San Lorenzo kirik - lameda puulaega basiilika, lööve eraldavad sammastele toetuvad ümarkaared Pazzi kabel - antiigipärased sambad, kolmnurkne viil, Siseruum kaalutletult mõistuspärane, näib koosnevad täpsetest kuubi-

Kategoriseerimata
kunstikultuuri ajalugu 11 klass
52
docx

kunstikultuuri ajalugu 11 klass

India kunst Taust: suur osa Indoneesiast ja Indo-Hiinast, alates 4500 aastat tagasi. Induse kultuur – Induse jõe orus 3. a. tuh. E.m.a. Tähtsamad linnad Harappa, Mohenjo-Daro: reeglipärane planeering, eeskujulikult heakorrastatud, kaevud ja kanalisatsioon. Puudusid templid ja valitseja paleed, peamised elamud, osa 2-3 korruselised. Ehitusmaterjaliks põletustellis. Keraamilised ja pronksist esemed nappide kaunistustega, kuid otstarbeka vormiga. Kunst ja religioon: looduses suured kontrastid: kõledad kiltmaad ja rohelised orud. Kontrastide seosele rajatud kõik valitsevad usundid: hinduism, budism, džainism – põimuvad omavahel. Kunst religiooni teenistuses. Mütoloogia tohutult fantaasiarikas. Hinduism – keerukas fantaasiaküllane mütoloogia, peajumalad Brahma, Višnu, Šiva, veel jumalaid, pooljumalaid jms. Budism – levis 3. saj. E.m.a. valitses Ašoka, rahuarmastaja, rasked monoliitsed Buddha mälestussambad, tipus budistlike sümbolitega kapiteelid. N: Lõvidega kapite

Kultuuriajalugu



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun