Prügilasse ladestatud biojäätmed hakkavad seal lagunema ja selle tulemusel eraldub prügilakehandist prügilagaasi, mis on kahjulik keskkonnale. Samuti mõjutab suur biojäätmete osakaal prügila stabiliseerumist, mida rohkem biojäätmeid, seda pikaajalisem on stabiliseerumisprotsess. definitsioon Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed ning väljaveetav pinnas, mis tekib ehitamisel, lammutamisel või remontimisel ning mida sellel ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata. Ehitusjäätmed on ka need ehitustööde jäägid, mida ei viida prügilasse, vaid kasutatakse tööde tegemiseks (näiteks maa täitmiseks) mõnel teisel objektil. See on jäätmete taaskasutamine. Iga omavalitsus kehtestab oma jäätmehoolduseeskirjaga nõuded ehitusjäätmete käitlemiseks. Tallinna Jäätmehoolduseeskirjaga seatakse jäätmevaldajatele konkreetsed kohustused. Eeskirja lisaga
võimalusi jäätmete hulga ja ohtlikuse vähendamiseks. Füüsilised isikud peavad jäätmeid käitlema omavalitsuste kehtestatud korras. Jäätmete liigitamine Jäätmeid liigitatamiseks on mitmeid võimalusi. Jäätmeid saab liigitada: · Tekkekoha alusel: nt tööstus, olme, põllumajandus, meditsiini, kaevandus, ehitusjäätmed jne · Algotstarbe (kasutuse): nt pakendijäätmed, toidujäätmed, jt · Materjali: vanapaber, klaas, metall, jt · Agregaatoleku: tahked, vedelad, gaasilised, pastad · Omaduste: põlevad, isesüttivad, korrodeerivad, biolagunevad jne · Ohtlikkuse: tavajäätmed, inertjäätmed ja ohtlikud jäätmed · Suuruse: peenprügi, suurjäätmed Jäätmeseaduse järgi on jäätmed liigitatud: · Tavajäätmed - kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. · Püsijäätmed - tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi
min 70 % William Hogland, Landfilling, Lund, 1996 ARVESTUSTÖÖ min 70 % Charles Y.Wereko-Brobby, Essel B.Hagan, Biomass Conversion and Technology, Wiley&Sons, 1996 Puudujäägid lahendada Norman J.Crampton, Preventing Waste at the Source, individuaalselt (lisaülesanded, Lewis Publishers, 1998 järeltöö, ... ) Michael D.LaGrega et al, Hazardous Waste Management, 1994 B.Bilitewski et al, Waste Management, Springer, 1994
3. Kuhu panna tekkinud jäätmed? a) Jäätmete ladustamine b) Jäätmete uputamine c) Jäätmete sortimine- võimalused d) Jäätmete energeetiline kasutus e) Jäätmete taaskasutus Asjad meie ümber muutuvad varem või hiljem jäätmeteks Jäätmete liigitus 1. Tekkekoha alusel: tööstus, olme, põllumajandus, meditsiini, kaevandus, ehitusjäätmed 2. Algotstarbe alusel: pakendi ja toidujäätmed 3. Materjali: vanapaber, klaas, metall 4. Agregaatoleku: tahked, vedelad, gaasilised, pastad 5. Omaduste: põlevad, isesüttivad, korrodeerivad, biolagunevad jne 6. Ohtlikkuse: tava, inert ja ohtlikud jäätmed 7. Suuruse: peenprügi, suurjäätmed Jäätmed: 1. Olmejäätmed: a) Tarbimisjäätmed- köögijäätmed, pakendijäätmed, remonditööde jäätmed b) Heakorrajäätmed- haljastusjäätmed 2. Püsijäätmed 3. Erijäätmed- suurjäätmed, kodumasinad, puidujäätmed 4
Jäätmete töötlemiseks ei loeta nende kokkupressimist mahu vähendamise eesmärgil, näiteks prügilasse vedamisel või ladestamisel. Jäätmete mehaanilise töötlemise eesmärk on ette valmistada või lihtsustada jäätmete edasist käitlemist või kasutamist. Mida tähendab sortimine? Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab jäätmete sortimise ja liigiti kogumise Sortimisel lahutatakse taaskasutatavad ning ohtlikud jäätmed Paber, papp, metall, plast, klaas Kui see on tehniliselt, keskkonna seisukohast ja majanduslikult teostatav • Jäätmete lõhkumine ja mahu vähendamine – Purustamine – Peenestamine – Tihendamine (pressimine) • Jäätmete sortimine (mõne iseloomuliku tunnuse järgi) – Mehaaniline sortimine –sõelumine – Käsitsisortimine • Jäätmete omaduste muutmine – Jäätmete niisutamine ja pesemine – Jäätmete kuivatamine (termiline, bioloogiline) – Jäätmete sulatamine
13.10.2014 Pärnumaa Kutsehariduskeskus KESKKONNAPROBLEEMID SÄÄSTEV ARENG, AGENDA 21 ÖKOLOOGILINE JALAJÄLG PAKENDID JA ÖKOMÄRGISTUS, JÄÄTMED JA JÄÄTMEKÄITLUS Teksti kujundas Vello Paluoja 13.10.2014 Aino Juurikas - PKHK 1 13.10.2014 2 G. Raagmaa materjalidest 21. sajandi iseärasused 6nda Kondratjevi laine algus nüüd! Ressursse ei j�
KÜSIMUSED ja vastused 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused SO2 NOx PM10 Pb benseen CO PAH x Cd x As x Ni x Hg x 2. Õhu puhastamine aerosoolidest Heterogeensete gaasisegude lahutamine on keemilises tehnoloogias üks levinumaid põhiprotsesse. Eristatakse järgmisi tolmu ja piiskade eraldamise põhimeetodeid: sadestamine raskusjõu mõjul (gravitatsioonpuhastus); sadestamine inertsijõudude, näiteks tsentrifugaaljõu toimel; filtrimine; märgpuhastus; sadestamine elektrostaatiliste jõudude toimel (elektropuhastus). Tavaliselt ei saavutata heitgaasi vajalikku puhtust ühes seadmes ning seetõttu lülitatakse mitu sama või erinevat tüüpi seadet järjestikku. Gaasi puhastusaste (%-des) ühes seadmes avaldub järgmiselt: = (C1- C2) / C1 * 100, 132 kus C1 ja C2 on lisandite kontsentratsioonid gaasis (näiteks, g/m3) enne ja pärast puhastusseadet. Puhastusastme efektiivsuse mõistet saab kasutada aerosooli koguhulga või iga
ravimijäätmete käitlemisel ei esine. Ka on rakendatud erinevaid meetmeid vähendamaks ohtu jäätmekäitleja tervisele ning varale. CONCLUSIONS In this work, the author searched for answers to some questions, such as: do people know that they can give away old medicines to pharmacies without fee and whether they know why this is important in terms of environmental protection. We've taken a look at what happens next with drug waste. The author concludes that the awareness of the people in this options is poor. It is recommended that there must be more rules on that how clean the treated wastewater must be. Basic knowledge of recycling should be taught in grade schools. If we teach our kids how to protect the environment, then we have a hope that one day our grandchildren can live in clean world again. KASUTATUD KIRJANDUS Seadusandlus ja riigiasutused Jäätmeseadus (JäätS) https://www
2. tootmisjäätmed; 3. ohtlikud jäätmed; 4. erijäätmed. Olmejäätmed (majapidamisjäätmed) on jäätmed, mis tekivad koduses majapidamises inimeste igapäevase elutegevuse käigus. Sarnase koostisega on nn. segamajandusjäätmed, mille allikaks on kauplused, bürood, toitlustus- ja õppeasutused, jms. Samuti kuuluvad siia kategooriasse üldise heakorra tagamisel tekkivad jäätmed. (Inglisekeelses kirjanduses kasutatakse nende jäätmeliikide tähistamiseks terminit municipal solid waste (MSW), mis tuleneb asjaolust, et nende jäätmete kogumise,transpordi ja käitluse korraldamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses.) Põhimõtteliselt kuuluvad segamajandusjäätmete hulka ka ehitus- ja lammutusjäätmed, mida aga tavaliselt käsitletakse eraldi jäätmekategooriana või loetakse kuuluvaks nn. inertsete jäätmete hulka. Inertsed jäätmed on materjalid, mis keskkonda ladustatuna ei allu
PILET nr. 1 1. TEHNOÖKOLOOGIA KUI TEADUSALA MÕISTE TÄHENDUS 2. MIS ON SADAMA EESKIRI? 3. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUD 1) Tehnoökoloogia on teadusala, mis uurib ja kavandab meetodeid ja meetmeid inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning inimühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia on õppeaine, mis tutvustab meetodeid ja meetmeid, mis on vajalikud inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia nimetus on tuletatud selle sisust: tehno (kr. techne tehis, kunst, meisterlikkus) + öko (oikos - kodu, kodukoht) + loogia (logos - õpetus). 2) Sadama eeskiiri on dokument,mis peab olema iga sadamal ja kus on peavad olema kirjeldatud vähemalt: 1) sadama üldandmed; 2) veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus; 3) laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil; 4) veesõidukite sadamas seismise korraldus; 5) veesõidukite sadamast lahkumise korraldus; 6) osutatavad sadamateenused ja
1.Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Kõige olulisemad õhu saasteained on järgmised: - Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. - Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest (eelkõige vääveldioksiidist). Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust. - Vääveldioksiid (SO2): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja diiselmootorites. Pikaajaline mõju inimorganismile võib tekitada häireid kopsude töös. - Lämmastikoksiidid (NOx): on happevihmade peapõhjustajad ja hõlmavad lämmastikmonooksiidi (NO) ning lämmastikdioksiidi (NO2). Viimane on kollakaspunase värvusega mürgine gaas, mis tekitab sudukupli suurlinnade k
1. Lipp, K. (2011) Milline on puuvillase T-särgi eluring? [WWW-materjal] http://www.bioneer.ee/eluviis/tarbimine/aid-10122/Milline-on-puuvillase-T-s%C3%A4rgi- eluring- (vaadatud: 04.03.2012) 2. Homutov, T. (2011) Mis peitub kiirmoe taga? [WWW-materjal] http://www.bioneer.ee/eluviis/tarbimine/aid-11558/Mis-peitub-kiirmoe-taga- (vaadatud: 04.03.2012) 3. Ilves, P. (2009) Kiirmood Eestis [WWW-materjal] http://www.femme.ee/aktiivne/sotsiaalia/5362?P=0 (vaadatud: 04.03.2012) 4. Claudio, L. (2007) Waste Couture: Environmental Impact of the Clothing Industry [WWW-materjal] http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1964887/ (vaadatud: 08.03.2012) 5. Chua, J. M. (2010) Is H&M's New Lower-Priced Clothing Encouraging Disposable Fashion? [WWW-materjal] http://www.ecouterre.com/is-h-m-new-lower-priced-clothing-encouraging- disposable-fashion/2/ (vaadatud: 13.03.2012) 6. Bjurling, L. E. (Rezissöör). (2004). Santa's workshop [Film]. Rootsi 7. Elklund, L. (Rezissöör). (2002) We shop, who pays
mitmeid eeliseid. Süsteemi on kerge ülal pidada, selle remont ja varuosad on üldiselt kergelt kättesaadavad ning installeeritavad. Materjali osas eelistatakse ühtlasema suurusega ja ilma väljaulatuvate teravate metallkoordi jäätmeteta rehvitükke. Sellise tulemuse saamiseks kasutatakse lõikavat tenoloogiat. Peenemate fraktsioonide saamiseks kasutatakse mitmeastmelist purustamist, kus jämepurustamisele järgneb peenpurustamine ning erinevate komponentide nagu näiteks kangas ja metall eemaldamine. Tehnoloogia halvaks küljeks on purustamisel eralduv tolm ja müra. Töötamine selle protsessi juures on räpane ning võib ohustata tervist. Negatiivseks pooleks on ka tehnoloogia maksumus ja sõltuvalt purustamise astmelisusest, kasvab märkimisväärselt energia kulu valmistoodangu ühiku kohta [13]. 19 7.2 Krüogeentehnoloogia
1 Ajalugu Mis on ökoloogia? Kas ta on üks mõtlemisviisidest? Kas ökoloogial on oma uurimisobjekt nagu on see olemas keemial, kus see on väga täpselt määratletud? (Keemia uurib aineid ja nendega toimuvaid muutusi). Millal tekkis ökoloogia? Nii võiks küsimusi jätkata. Termini ökoloogia võttis kasutusele Saksa teadlane Ernst Haeckel (1834 1919) 1869 aastal. Sõna ökoloogia tuleneb kreeka keelest, sõnadest "oikos", mis tähendab maja või majapidamist ja "logos", mis tähendab õpetust. Õpetus looduse majapidamisest. See on kena interpretatsioon. Ökoloogia on teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. 19.saj. lõpul ja 20.saj. algul arenes ökoloogia suhteliselt aeglaselt. Ökoloogia tähtsustamine ning tema uurimismeetodite ja teooria täiustamine algas hoogsalt pärast teist maailmasõda. See oli tingitud inimmõju järsust kasvust kogu loodusele, suurte muutuste ilmnemisega eluslooduses ning ini
1 Sissejuhatus Keskkond - Kogum eluta ja elusa looduse tegureid, mis mõjutavad biosüsteemi ( ka organismi, sh.inimest). Loodus Loodus on ressurss; loodusvarad on piiratud. Loodus ei tooda jäätmeid, tootmisega kaasnevad jäätmed. Keskkonnamõju mingite tegurite põhjustatud muutuste toime keskkonnale (pos., neg.). Tegevusega kaasnev keskkonnaseisundi muutumine või selle kaudu avalduv vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Keskkonnareostumine - Inimtegevusest põhjustatud keskkonnaseisundi halvenemine Keskkonnahäiring - arvulise normiga reguleerimata negatiivne keskkonnamõju või negatiivne keskkonnamõju, mis ei ületa arvulist normi, nagu jäätmetest põhjustatud hais, tolm, müra; lindude, närilistevõi putukate kogunemine; jäätmete tuulega laialikandumine. Keskkonnamõju hindamine kavandatava tegevuse eeldatava keskkonnamõju selgitamine, hindamine ja kirjeldamine
Ergo Pikas Integration of Lean Construction and Building Information Modelling DISSERTATION Tallinn 2010 2 UNIVERSITY OF APPLIED SCIENCES Author: Ergo Pikas- Civil Engineering student, Faculty of Construction, Tallinn University of Applied Sciences Supervisor: Rafael Sacks- Associate Professor, Faculty of Civil and Env. Engineering, Technion Israel Institute of Technology Consultant: Roode Liias- Professor and Dean, Faculty of Civil Engineering, Tallinn University of Technology Title: Integration of Lean Construction and Building Information Modelling
7 1. SISSEJUHATUS Käesolev raamat on mõeldud ehitusmaterjalide üldkursuse omandamise abivahendiks. Ehitusmaterjalide valik on lai. Tehnika ja tehnoloogia arenemisega tekib vanade tuntud ehitusmaterjalide kõrvale uusi materjale. Ehitusmaterjalidest tutvustatakse raamatus: looduslikke ehitusmaterjale – puit ja kivi; metalle; keraamikat; ehitus-sideaineid; ehitussegusid – betoon, mört; raudbetooni; tehiskivimaterjale; bituumeneid ja nende baasil valmistatud materjale; asfaltbetooni; plastmassist tooteid; isolatsiooni- ja viimistlusmaterjale; klaastooteid. 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest Ehitusmaterjalid on olulised, sest materjalid on aluseks, millel põhineb kogu ehitustegevus; materjalide maksumus moodustab ehitise kogumaksumusest väga suure osa;
Vaakum-matt on elastne vaip Tööstuslikult toodetav liikuv vaakumseadega C-348: millega saab vakuumida rõht-, kald- ja püstpindu. Seade võimaldab samaaegselt töödelda 30 m2 pinda ning tagab tiheda ja tugeva ning, samuti vee- ja külmakindla betooni. Vaakum tekitatakse hõrenduseni 0,07...0,08 MPa. Protsessi kestus sõltub töödeldava kihi paksusest - 1 cm kihi kohta kulutatakse ligikaudu 1...1,5 minutit. Protsess loetakse lõppenuks kui vee liikumine imitorus lakkab ning betoon saavutab tugevuse 0,2..0,3 MPa. Segu jäikus on pärast vaakumeerimist 30...40 c. Töödeldud pind silutakse ja lihvitakse 3...4 tunni möödudes (kasutades ketas- või labadega tööorganiga masinat SO-170, jõudlusega 60...100 m2/ h või muud Euroopa maades toodetud analoogi firmalt Tremiks). Betoonihöörutid Järgmine etapp betoonitöödes on pinna töötlemine betoonihöörutitega. Betoonpõrandate lihvimisseadmed tööorganid on labad (kolm või neli) ning ketas. Toodetakse ka kahe- ja
+20°C; õhuniiksus 90...100%). Harvem kontrollitakse ka tõmbe- ja paindetugevust. Betooni tõmbetugevus on survetugevusest 8...15 korda väiksem. Mida kõrgem betooniklass, seda suurem suhe. Betooni kasutatakse peamiselt survele töötavates konstruktsioonides. Tõmbele ja paindele töötavates konstruktsioonides ainult koos sarrusega. Betooni tugevus oleneb paljudest teguritest. Peamised on kaks: · Tsemendimargist; · Vesi-tsementtegurist. Mida suurem tsemendiklass, seda tugevam betoon. Mida suurem vesi-tsementtegur, seda nõrgem betoon. Vähemal määral mõjutavad betooni tugevust: 14 · Tihendamine; · Kivistumise tingimused (halvad on läbikülmumine, liiga kiiresti kuivamine); · Kahjulikud lisandid materjalides ja vees; · Tsemendihulk (minimaalne tsemendihulk on antud projektieerimisnormidega).
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
Keskkonna ja loodusressursside ökonoomika teooriaeksami kordamisküsimused 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika - ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Nii mikroökonoomika kui ka makroökonoomika sisaldavad mõlemad keskkonnaökonoomika komponenti. 3 põhilist kapitali vormi: finantskapital ja tootmisvahendid, inimkapital, looduskapital. 2. Looduse kogu majanduslik väärtus, Nigula raba. Looduse kogu majanduslik väärtus koosneb erinevatest komponentidest. See jaguneb esialgu kaheks: kasutusväärtus ning mittekasutusväärtus. Kasutusväärtus jaguneb omakorda otseseks tarbimiseks (materiaalne, mittemateriaalne tarbimine ning utilitaarne väärtus), kaudseks tarbimiseks (funkstionaalne kasu). Mittekasutusväärtus jaguneb tulevikuväärtuseks (otsene ja kaudne tarbimine tulevikus), olemusväärtus (teadmine, et säilimine on tagatud) ning pärandväärtus. Nigula raba: Looduskaitseline tähtsus - tutvustab looduskaitselisi vä
Tallinna Pedagoogikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Martin Sillaots Projektijuhtimise e-konspekt Magistritöö Juhendaja: Peeter Normak Autor: ............................................................ “ ....... “ ................... 2003 Juhendaja: ..................................................... “ ....... “ ................... 2003 Osakonna juhataja: ....................................... “ ....... “ ................... 2003 Tallinn 2003 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................
(preliminary) Total 2 014 842 1 293 687 of which: Agriculture 15 527,9 11 526,8 Industry 398 240,9 159 000,4 Energy sector 362 581,1 253 349,7 Construction 171 891,8 79 509,7 Transports and communications 416 694,7 364 285,8 Real estate 30 543,9 202 359,7 Other services 382 806,6 207 179,4 Banking system 136 914,5 11 487,0
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................6 1.1 ENERGIAKASUTUS MAAILMAS JA EESTIS.
- Ehitise laiendamine toimub juurde-, peale- või allaehitamise teel - Ehitise rekonstrueerimine on ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine Standardis EVS 885:2005 on termineid kasutatud järgmises tähenduses: - Ehituskavand (sketch design) – ehitusobjekti projekteerimistöödele eelnev arhitektuurne lahendus 8 - Ehitusprojekt ( construction design) – ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhenditest ning muudest asjakohastest dokumentidest. - Kogukulud (total cost) – kõikide kulurühmade kulude summa kokku. - Kulud (costs) – ehituse kavandamiseks ja ehitise püstitamiseks vajalikele kaupadele, töödele, teenustele ja maksetele tehtavad kulutused
seest tahutud ja lubjatud palk puitaknad, väljas puidust aknaluugid 6020 Paekivi Tahutud palk, väljas Lai laudis, köögis betoon Eterniit Vineeriga kaetud laudis, 2 klaasiga omaette laudvooder, seest krohvitud ja soojustuseks liiv ja heinad raamides puitaknad tapeeditud 6021 Paekivi Tahutud palk Lai laudis Eterniit Lai laudis
EESTI MEREAKADEEMIA MEREKOOL Madruse meresõidupraktika aruanne Juhendaja: Martin Sukk Koostas:Rainer-Dangar Ibrus Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Laeva andmed ja tekid 4 1.1. Laeva andmed 4 1.2. Tekid 5 2. Tüüp ja ehituslik kirjeldus 6 3. Ametikoht laevas ja ülesanded munsterolli järgi 7 3.1. Madruse ametijuhend 8 3.2. Emergency muster list 9 3.3. Isiklik häirekaart 10 4. Meresõidupraktika ajal tehtud laevat�
Mis määrab eh.mak üksikud töömahud või üldehitusprotsess? Traditsiooniline lähenemine- staadiumi korral, kus objekti projekteerimisel ollakse esialgsel tasandil seondub projekti maksumus funktsionaalsete aspektidega. Sõltuvus on ebakindel, eh hinnatakse nt. Koolidel ühe õpilase koondmaksumuse järgi. Detailsema projekt astmel on maksumus rohkem seotud üksikute töömahtudega. Alternatiivne lähenemine- teeb vahelt tradit hoonete ehitamisel ja ka inseneriehitusel. Maksumus on protsessi poolt ära määratud st. seadmed, meetodid määravad maksumuse. Tradits. hoonete maksumus töömahust, inseneriehituse maksumus on rohkem ära määratud protsessiga (civil engineering) Alusdokumendid- hea ehitus eelarve sõltub sisendandmete kvaliteedist. Parimad on sellised, mis tulenevad tegelikest kogumustest ehituseelsete platstingimuste muutmisest valmis ehitusobjektiks. Suurimaks tähistuseks koostades head eelarvet on raskused määratleda
KESKKONNAÖKOLOOGIA Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed Keskkonnakaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkonnakaitsele tugiteaduseks ökoloogia. ÖKOLOOGIA õpetus looduse vastastikustest mõjudest; 1789 Gilbert White "Selbourni loodusõpetus Ökoloogiat on mõjutanud: *loodusõpetus * rahvastiku uurimused * põllumajandus * kalandus * meditsiin 1866 - Ernst Haeckel (Saksa zoolog) esitas esimese definitsiooni. Selle kohaselt uurib ökoloogia organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga. Tänapäeval ökoloogia on loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. Ökoloogia seosed teiste teadusharudega: ·
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA ÕPPEMATERJAL Koostas Paavo Kaimre TARTU 2016 1 SISSEJUHATUS AINEKURSUSESSE LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA 5 Loodusvarade majandamise ning keskkonnaökonoomika ajalugu 10 Loodusvarade ja keskkonna majandusteaduslik käsitlemine 12 1. TOOTMISKULUD. KULUDE LIIGITAMINE 15 1.Tootmiskulud ja mittetootmiskulud 15 2. Lühi- ja pikaajalised kulud 16 3. Otsekulud ja kaudkulud 16 4. Muutuvkulud ja püsikulud 16 5. Juhitavad ja juhitamatud kulud 16 2. LOODUSVARAD JA MAJANDUS. JÄTKUSUUTLIK ARENG. 20 Majanduse ja keskkonna vahelised seosed
EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 2020 Eesti Vabariik Põllumajandusministeerium Tallinn 2013 2 Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................ 6 1.1. Eesti geograafia ja kliima.................................................................................... 7 1.2. Veevarud ja keskkonna seisund .......................................................................... 8 1.3. Rahvastik ja tööhõive .......................................................................................... 9 1.4. Majanduslik olukord ......................................................................................... 10 2. Kalavarude olukord Läänemerel ja sisevetel ........................................................... 11 2.1. Kilu, räim, tursk ja lõhe .................................................................................... 12 2.2. Teised rann
· Lihakonservide tootmise tsehh · Liimi ja zelatiini tootmise tsehh · Abitsehhid: - remonttöökoda - katlamaja - kompressoritsehh - elektrialajaam - pumbajaam - kanalisatsioonitsehh (heitvete puhastus) · Abiteenistused - transportosakond - turustusosakond - varustusosakond - veterinaarkontrolli osakond (labor) Lihakombinaatide projekteerimisel ja ehitamisel kasutati kaht viisi: · vertikaalset ja horisontaalset Vertikaalse ehitusviisi eelised · On vajalik väike maa-ala lihakombinaadi jaoks · Tehniliselt on lihtsam lahendada tooraine liikide transporti ülakorruselt alla · Tööjõu kokkuhoid · Energia kokkuhoid Vertikaalse ehitusviisi puudused · Loomi tuleb ajada eelviimasele korrusele, millega kaasneb stressiseisund · Väga keeruline on korraldada allalaske torude pesemist ja desinfitseerimist
tähenduses. Jäätmete kõrvaldamise saastetasu Jäätmete kõrvaldamise saastetasu -Jäätmete kõrvaldamise saastetasuga maksustatakse jäätmeid, mida ladestatakse prügilasse, põletatakse või muul moel kõrvaldatakse. Maksustatavad jäätmed on tavajäätmed, ohtlikud jäätmed, olmejäätmed, püsijäätmed. Pakendiaktsiis - Pakendiaktsiisiga maksustatakse Eestis täidetud, teisest Euroopa liikmesriigist soetatud ja imporditud pakendit (klaas, keraamika, plastik, metall, paber, kartong ja muu pakend). Maavara kaevandamisõiguse tasu - Maavara kaevandamisõiguse tasuga maksustatakse riigile kuuluva maavaravaru kaevandamist, kasutamist ja selle kasutuskõlbmatuks muutmist. Maksustatud maavarad on dolokivi, kruus, liiv, lubjakivi, põlevkivi, savi, turvas, fosforiit, kristalliinne ehituskivi. Vee erikasutusõigus - Vee erikasutusõigusega maksustatakse pinnavee- ja põhjaveevõttu, kui
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
