Eestikeele kodune töö Cv,avaldus ja volikiri 2 Koostas:Ain Tuvikene AIN TUVIKENE Võrumaa Varstu vald Tagakolga küla Tel 56743237 E-mail: [email protected] Curriculum Vitae ISIKLIKUD ANDMED Sünniaeg ja -koht: 16.06.1990 Vanus: 18 Rahvus: eestlane HARIDUS 2006-2009 Pärnumaa Kutsehariduskeskus Ehitusviimistluse eriala 1997-2006 Krabi Põhikool (kooli kiituskirjaga) TÖÖKOGEMUS 2007mai- juuni As Yit Ehitus praktikant ehitus viimistluses 2007 september As Kurmik praktikant 2008 mai-juuni Oü Ruuderi Ehitus praktikant 2008 oktoober-detsember AS Kurmik praktikant OSKUSED Keelteoskus: eesti keel emakeel inglise keel ...
Referaat Tallinna Tehnikaülikool 2012 Sisukord 3) Sissejuhatus 4) Peatükid 6) Kokkuvõte 7) Intervjuu 8) Allikad 9) Lisad Sissejuhatus Järgnevas tekstis räägin ma TTÜ'st ehk Tallinna Tehnikaülikoolist ja Tallinna Tehnikumi ajaloost, rektorites ning muutustest alustades kooli rajamisest kuni tänapäevani. Valisin selle teema, sest on soov endal sinna ülikooli minna. Eriala pole ma veel valinud. Sooviksin teada TTÜ ajaloost, kuulsamaid õppejõude ning alad millega on TTÜ maailmas silma paistnud. Ajalugu 17. septembril 1918. aastal asustati õppeasutus nimega Eesti Tehnika Seltsi Tehnilised Erikursused, kus osales 115 õpilast ning neid õpetas 25 õppejõudu. Kursuste juhiks sai Karl Ipsberg, kes sündis 3. jaanuaril 1870. aastal Suure- Kambja vallas ning suri 27. juunil 1943. aastal Kirovi oblastis V...
1. Millistes tegevustes äppe kasut 2. Kui kasutad äppe meelelahutuseks 3. Keskmiselt mitu tundi päevas e Meelelahutuses ja huvitegevuses, popcorn time 0.5 Meelelahutuses ja huvitegevuses, Youtube Meelelahutuses ja huvitegevuses, spotify Meelelahutuses ja huvitegevuses, Youtube 2 Meelelahutuses ja huvitegevuses, Facebook 0.5 Meelelahutuses ja huvitegevuses, Youtube 1 Meelelahutuses ja huvitegevuses, youtube 1 Meelelahutuses ja huvitegevuses, youtube 2 Meelelahutuses ja huvitegevuses,minuTV ...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kairi Teder LK21 Koolist Järvamaa kutseharidust on läbi aastakümnete iseloomustanud armastus tehnika, tehnoloogia ning maaelu vastu. Tänane kool annab traditsioonidele 21. sajandi näo. Eelkõige iseloomustavad seda väärtused, mida me endas kanname ja mida tahame edasi anda ka oma õpilastele. Meie kooli erialad on mitmekesised. Siit leiab igaüks endale vajaliku. Vajalik oskus 21. sajandil on paindlikkus. Meie puhul tähendab see, et Järvamaa Kutsehariduskeskuses saab õppida lisaks traditsioonilistele vormidele ka tsükliõppes, ja individuaalõppes. Oleme loonud võimaluse neile, kellel on jäänud kool pooleli- me arvestame teie eelmisi õpinguid, enamgi veel, kui te oskate midagi väga hästi, aga teil pole diplomit, siis tulge saage haridus. Kooli missioon VÄÄRT JA VÄÄRIKAS KUTSEOSKUS NING PÄDEV TÄIENDÕPE KOGU ELUKS Kooli visioon...
Põltsamaa Ametikool Nimi E1 E2 esimene praktika PRAKTIKA ARUANNE Õpetaja/Juhendaja: Nimi Kaarlimõisa 2013 Sisukord 1. Leping.................................................................................................................................3 2. Praktika programm.............................................................................................................4 3. Hindamisleht......................................................................................................................5 4. Sissejuhatus .......................................................................................................................6 5. Ettevõtte iseloomustus praktika ülesannete põhjal.............................................................7 6. Praktika sisu .......................
Tallinna Polütehnikum Deniss Skrabutenas AA-12 Millega tegeleb automaatika Referaat Tallinn 2013 Automaatika Automaatika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb automaatseadmete ja automatiseeritavate protsesside kontrollimise ja juhtimise meetodite ning vahenditega. Selle eriala eesmärk on vähendada või üldiselt asendada käsitsitööd . Automaatika hõlmab selliseid valdkonnad nagu energeetika, tööstus, ehitus, põllumajandus, veondus või teenindus. Automatiseerimise eesmärgid Automatiseerimine võimaldab : 1. Suurendada tootlikkust (Automatiseerimine suurendab tihti produktiivsust. See tähendab valmistatud toodete suuremat arvu ajaühikus.) 2. Vähendada tööjõu maksumust (Tööjõu maksumus arenenud riikides kasvab pidevalt tõusvas joones. Järelikult suuremad investeeringud automatiseerimisse inimtöö asendamiseks ...
Tartu Kutsehariduskeskus Ehitus ja puidutööstus osakond Iseseisev töö Juhendaja: Koostas: Õppegrupp: ev09 Tartu 2010 Ennemuistsel ajal läinud kord ühel koosviibimisel erinevate külade ja linnade loomad vaidlema. Et millises külas või linnas siis ikka elavad need kõige tublimad loomad, kes kõige tublimad loomad, kes kõige rohkem ja kõige paremini sporti teevad. Vaieldi mitu ööd ja mitu päeva, aga kokkuleppele ei jõutudki. Tüli paisus aga nii suureks, et vaidlesid terve maailma metsloomad omavahel. Otsustati siis, et korraldatakse loomade taliolümpia ja kohaks valiti kauge maa Kanada linn Vancuver. Hakati ka meil neid kõige paremaid sportlasi otsima. Mõned ka leiti. Kõige tublimateks peeti aga kolme jänes. Kikut Veerbalut ja Maed. Kiku oli ainus naissportlane. Nende metsloomade eriala oli suusatami...
SIIRI PAURSON MILLEKS MULLE KÕRGHARIDUS? Hariduseta siin ilmas kahjuks ei saa. Nii muutub ühiskond siin ilmas aina nõudlikumaks oma haridusnõudega. Ammu aega tagasi oli ühiskonnas palju inimesi, kes olid vaid põhiharidusega ja elasid ka ära. Nüüdseks oleme jõudnud nii kaugele, et isegi kutsekeskharidusest ei piisa. Leian, et hetkel pole kõige õigem hetk öelda, et miks mulle kõrgharidus. Sellele küsimusele oleks ilmselt parem ja lihtsam vastata nii kolme aasta pärast, kui olen lõpetanud bakalaureuse. Pärast on alati kergem hinnangut anda. Kuid juba aastaid on mõlkunud mu peas mõtte, et pean kindlasti minema ülikooli. Kasvõi seetõttu, et saaksin tunda enda üle uhkust. Aga enda heaolu siin on õige väiksem asjaolu. Suurem määraja selle küsimuse juures on aga see, et kas mingit muud varianti peale kõrghariduse ka on? Minu arvates ei ole. Juba peale keskhariduse omandamist, peab midagi edasi tegema. Siis on varian...
Töökeskkond ja ergonoomika TK nr.8 Küsimused: 1. Millega tegeleb kognitiivne ergonoomika ? 2. Mis on probleem (vt Ülo Kristjuhani raamatust)? 3.Millal tekib probleem (vt Ülo Kristjuhani raamatust)?? 4.Kas lahendamatuid probleeme on olemas ? 5.Mida tuleb teha, kui probleem näib lahendamatuna (vt Ülo Kristjuhani raamatust)? 6.Millised on psühholoogilised takistused probleemide lahendamisel (vt Ülo Kristjuhani raamatust)? 7.Millised on probleemi lahendamise etapid ?(vt Ülo Kristjuhani raamatust) 8.Kas probleemi lahendaja (problem solver) peab olema selle eriala spetsialist, millises asutuses ta töötab (nt pangas töötav probleemilahendaja pangaspetsialist) ? 9.Millist meetodit eelistatakse probleemi lahendamisel ? 10.Tuua 5 näidet analoogiatest. Vastused: 1.) Kognitiivne ergonoomika käsitleb tunnetustegevuse ja mõtlemise optimeerimist. 2.)Probleem on see, kui pole teada olukorra lahendamise algoritmi. 3.)Probleem tekib siis, kui praktilis...
Keevitaja eriala alusteadmised eesti keel, 15KE KEEVITAJA KUTSEKIRJELDUS KEEVITAJA KUTSESTANDARD KUTSEKVALIFIKATSIOON Eesti keeles: Keevitaja I, II, III (inglise keeles: Welder I, II, III; soome keeles: Hitsaaja I, II, III; vene keeles: Svarshik I, II, III). KUTSEKIRJELDUS Keevitamine on metallide ühendamine lahtivõetamatuks liiteks, rakendades detailide kohalikku sulatust või koos deformeerimist. Tuntakse üle 60 erineva keevitusviisi, mis liigitatakse kahte põhirühma: sulakeevitus ja survekeevitus. Keevitaja töötab põhiliselt metalltooteid ja -konstruktsioone valmistavas ettevõttes, teda vajatakse ehitus-, paigaldus-, hoolde- ja remonditöödel. Keevitaja põhitööks on keevitustööde ettevalmistamine, tarindi koostamine vastavalt joonisele, keevisliidete teostamine ning järeltöötlus ja tulemuse kontroll. Töö nõuab jooniste lugemise oskust, töötlemistehnoloogia ja materjalide omaduste tundmist. Keevitaja k...
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Karjääriõppe Üleminekueksam Lennundusinsener Kristjan Kippar 10b Tallinn 2008 Sisukord: · Sissejuhatus · Kutsestandard · õppimisvõimalused · Intervjuu · Kokkuvõte Sissejuhatus: Uuritavakas objektiks olen võtnud kutse lennundusinsener. Räägin õppimisvõimalustest, lennundusinseneri erinevatest astmetest, diplomeeritud lennundusinseneri V astmest, Volitatud lennundusinseneri V astmest. Eesti kutsekvalifikatsiooni süsteemis määratletakse kutsekvalifikatsiooni nõudeid viiel tasemel, kus esimene tase on madalaim, viies kõrgeim. Nende lahti seletamiseks on võetud põhiosa materjalist internetist Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutuse koduleheküljelt, kus on lennundusinseneri kutsestandard, mis annab põhjaliku ülevaate antud kutsest ja selle kutse kvalifikatsiooni omastamise nõuetest. Lisaks teen intervjuu isikust, kes on omandanud lennundusinse...
Oskussõnavara arendavad terminikomisjonid ja nende ühtlane võrk, terminisõnastikud, terminoloogide koolitus ja väljaõpe, terminiloomet toetav IT-keskkond, Eesti Terminoloogia Ühing, ERÜ, EKI terminoloogiatöö. Mis on terminoloogia? - Ontoloogiline kitsas tähendus oskussõnavara - Ontoloogiline lai tähendus oskuskeel - Gnoseoloogiline kitsas tähendus oskussõnaõpetus - Gnoseoloogiline lai tähendus oskuskeeleõpetus Mis ja milline on termin? · Mõiste tähistus, mida võib väljendada sõna, sõnaühendi, fraasiga · Element eriala märgisituatsioonis, kus suhtluses osalevad kas inimesed (spetsialistid), esemed (temaatiline alus) või terminid ja mõisted (mõtlemise põhiüksused). · Oskuskeelend, mis on väljendatud sõna, sõnaühendi või liitsõnakomponendina. Oskuskeelend on mingi eriala nõudel tekkinud oskuskeele loomulikkeelne nomineeriv üksus (sh sõnamoodustusmorfeemid, morfeemijärjendid, püsiväljendid) · Termin on üh...
Haapsalu kutsehariduskeskus Üld ehitus E-12 Argo Elken Elu Keskaegses linnas Referaat Juhendaja: Meeli Loorits Haapsalu(2013) Keskaja Eesti linnad olid suhteliselt suured ja jõukad. Kõige suurem neist oliTallinn, kus elas keskajal umbes 70008000 inimest. Tartus oli elanikke 5000 6000. Üldse oli Eestis keskajal üheksa linna: Tallinn, Tartu, Narva,Rakvere, Paide, Viljandi,Haapsalu, Vana Pärnu ja Uus Pärnu. Hansa kaubalinnade liitukuulusidTallinn, Tartu, Viljandi ja Pärnu.Suurematele linnadele ehitati röövrüütlite kallaletungide eest kaitseks kõrge ja tugev müür, mida ümbritses kraav. Linnamüürm ääras ära linna territooriumi.Väljaspool müüri asusid eeslinnad-agulid,kus elas lihtrahvas, tavaliselt eestlased. Keskaja linnade kõige vägevamad ehitisedolid kirikud,millepüstitamisekskulus palju aas...
KOOLI_NIMI Teenindusosakond Arvutite ja arvutivõrkude eriala ÕPILASE_NIMI ESTCube-1 Referaat Juhendaja: ÕPETAJA_NIMI KOOLI_NIMI 2013 ÕPILASE_NIMI ESTCube-1 2013 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................................................2 Eessõna......................................................................................................................................................................3 Ehitus.........................................................................................................................................................................4 Mõõtmed ja kaal..............................
12. Ankeedile vastamise kuupäev Mean 42979.74 Standard E 1.839294 Median 42984 Mode 42983 Standard D 26.84361 Sample Var 720.5792 Kurtosis 20.76526 Skewness -4.376422 Range 245 Minimum 42803 Maximum 43048 Sum 9154685 Count 213 1. kasutad tundides digiva 2. kasutad tundides? [Nutit 2.kasutad[Tahvelarvuti] 9/11/2017 18:50:48 0 Harva Harva 9/10/2017 21:35:04 Jah Harva Ei kasuta 9/10/2017 22:50:11 Jah Harva 9/10/2017 16:58:57 Jah Sageli Harva 9/13/2017 14:49:21 Jah Sageli Harva 9/13/2017 20:04:36 Jah Sageli Ei kasuta 9/13/2017 20:15:08 Jah Sageli Ei kasuta ...
Kas Eesti edasine majandusareng tugineb kiirel palgatõusul või tootlikusel? Üldiselt arvatakse, et Eesti edasine majandusareng tugineb tootlikuse kasvul. Samuti arvan ka mina, et majandusareng tugineb tootlikusel, mis praegu on küll madal võrreldes Lääne riikidega. Sest kui majandus areng tugineks kiirel palgatõusul siis see viiks majanduse veelgi hullemasse seisu sest paljud firmad ja Eesti riik läheks niimoodi kahjumisse kuna tootlikus pole piisavalt kõrge. Sellepärast arvangi, et Eesti edasine majandusareng tugineb tootlikusel, sest tootlikuse kasvades kasvaksid ka palgad ja majandusareng kiireneks. Eesti riigi tootlikus on kõvasti langenud peamiselt selle tõttu, et meil valdavad ehitus ja madala tootlikkusega kaubandus- hotellindus, mitte tööstus ning kõrge tootlikkusega äriteenused ja finantsvahendus. Neid alasid on Eestile küll vaja, kuid nende kõrval vajame "äärmiselt kõrge tootli...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Radioloogiatehniku eriala Sirli Lillmann Catriin Leiman Maria Malõsev Maret Voore HIROSHIMA Referaat Tartu 2006 SISUKORD 1.SISSEJUHATUS...................................................................................................................... 3 2. TUUMAENERGIA AJALUGU..............................................................................................3 3. TUUMAPOMMI EHITUS JA TÖÖPÕHIMÕTE:..................................................................4 4. KIIRGUSE MÕJU...................................................................................................................5 4.1. Kiirguse vahetu mõju........................................................................................................5 4.2. Pikaajalise mõjutused..........................................
Eesti Mereakadeemia Triin Engmann KP31 LÕBUSTUSPARK- DELFINAARIUM ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2015 Juhendaja: J. Leetsar 2009 SISUKORD Põhimõisted............................................................................................3 1.Missioon........................................................................................... 3 2.Väärtused......................................................................................... 3 3.Visioon ..............................................................................................4 4.Hetkeolukorra kirjeldus .................................................................4 5.SWOT- analüüs................................................................................ 6 6.Eesmärgid ja ...
Hõive Umbes 59% Eesti töötajaist on hõivatud erinevates teenindussektori harudes, tööstuses on rakendust leidnud umbes 35% töötajaist ning ülejäänud 6% on tegevad põllumajanduses, kalanduses ja metsanduses. Põllumajanduses on töö leidnud umbes 4% töötajaist, mis on üks väiksemaid suhtarve Euroopas, seda eriti siirdemajanduste seas. Töötlevas tööstuses on 18% tegevad kergetööstuses ning enam kui viiendik metsa-ja paberitööstuses, lisaks on toiduainetetööstuses hõivatud 15%, metallitööstuses 10% ja erinevates masinaehituse harudes enam kui 17% töölistest. 90% Eesti töötajaist on palgatöölised, üksikettevõtjate osakaal on 6% ning palgatöötajaga ettevõtjaid on 18,3 tuhat ehk üle 3% hõivatuist. Tallinnas ja selle ümbruses on töö leidnud 43% Eesti töötajaist (Tallinnas kolmandik). Vähemalt kõrgharidusega töötajate osakaal hõivatutes on ligi 23%, lisaks omab vähemalt keskharidust enam kui 67% töötajaist. Erinevalt paljudest teistest maad...
...... KESKKOOL MEELIS MILDER Referaat Õpilane: .. Juhendaja: .. ..... 2009 Sisukord Sisukord ..........................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................3 Meelis ja Baltika Grupp.........................................................4 Minu äri kümme käsku.........................................................5 Meelis Milder pereisana.........................................................6 Kasutatud materjal..............................................................7 2 Sissejuhatus ...
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Kiirendus- ja vibratsioonisensorid Õppeaines „Autod-Traktorid II“ TE.0260 Tootmistehnika eriala TA BAK 3 Üliõpilane: “…..“………………2015.a ………………………… Juhendaja: “…..“………………2015.a. …………………...........Arne Küüt Tartu 2015 Kiirendus-ja vibratsiooni sensorid Kui sõitjal on vaja teada kui kiiresti auto punktist A punkti B liigub, vaatab ta lihtsalt spidomeetrit. Samas kiirendus on palju huvitavam ja kasulikum kui hetkekiirus, sest see näitab ka muud lisaks kiirusele. Otseloomulikult on kiirenduse mõõtmine on natuke keerulisem, kui mõõta kiirust, sest see näitab aja jooksul kiiruse muutust. Selle mõõtmiseks kasutataksegi autodes kiirendusmõõturit, mis töötab kiirendusanduriga. Joonis 1. Kiirendusanduri...
PÜRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS VK14 EHITUSVIIMISTLUSE ERIALA Referaat Juhendaja: Rita Pillisner Niidupargi tn 8//12 1. Sisukord 1.Sisukord......................................................................................................................1 Pärnu Kutsehariduskeskus Ehitusviimistlus VK14 3.Sisukord......................................................................................................................3 4.Krohvimistööd.............................................................................................
Tartu Ülikool Pärnu Kolledz Turismi- ja hotelliettevõtlus Miks õpitakse rohkem humanitaaraineid kui reaalaineid Uurimustöö Juhendaja: Liina Käär Pärnu 2008 3 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................4 1 Probleemi püstitamine.................................................................................................... 6 2 Hüpotees........................................................................................................................ 6 3 Õpetajate palgad Eestis...................................................................................................6 3.1 Õpetajate keskmise palga ja Eesti keskmise palga võrdlus....................................
Ülevaade psühholoogiast PSP6001 Kristjan Kask Psühholoogia alused. Bachmann, T. & Maruste, R. (2008/2011) Ilo kirjastus Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu Ülikooli kirjastus Hindamine: eksam valikvastustega E 16-18 ruum A202 Pöördumine: Lp dots Kask Olen ...x eriala x kursuse tudeng nimiperekonnanimi, päevane õppe aines... Kirja sisu Lugupidamisega Psyche (kreeka k) hing, vaim Teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse e psüühikat Psüühika organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid, seisundid, omadused Psühholoogia eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga - Psühhofüüsika - Psühhofüsioloogia : psühhofarmakoloogia(ravimid) - Isiksuse psühholoogia - Sotsi...
Eesti Sukeldumisministerium OÜ PROJEKT TALLINN SISUKORD PÕHILISED ANDMED......................................................................................... 2 Projekti finantseerimine................................................................................2 Juhtkond........................................................................................................ 2 ANDMED PANGAÜLEKANDE TEGEMISEKS...................................................3 ANDMED PROJEKTIJUHTI KOHTA..................................................................3 MISSIOON...................................................................................................... 3 VÄÄRTUSED................................................................................................... 3 VISIOON..............................
TARTU ÜLIKOOL Meril Mägi, Marianne Sokk, Veronica Palm, Ivika Tihhonova, Carina Peet Eesti ajakirjad 2014 Referaat Juhendaja: Ragne Kõuts Tartu 2014 Sisukord Referaat............................................................................................................................... 1 1. AJAKIRJADE OLEMUS..................................................................3 2. AJAKIRJADE LIIGITUS.................................................................3 3. AJAKIRJALAADSED VÄLJAANDED.................................................4 3.1 Veebiajakirjad............................................................................................. 4 4. AJAKIRJADE TIRAAŽ...................................................................5 5. SUUNI...
Ametikool Tehniliste erialade osakond Sissejuhatus erialasse Koostaja: Juhendaja: Kursus: Kuressaare 2007 Sissejuhatus 1. Sissejuhatus lk.1 2. Värvimine lk.2 3. Rullid, pintslid lk.3 4. Pahtel ja selle koostis lk.4 5. Kooli ajaloost lk.5 Sissejuhatus Õpin Kuressaare Ametikoolis üldehitust. Õppeaeg on 120 õppenädalat. Üldehitaja oskuste kõrval saadakse teadmisi ka viimistleja tööst, ehitusmaterjalide ökonoomsest ja otstarbekast kasutamisest. Lisaks üldainetele õpitakse: Head ehitustava ja kvaliteedi tagamist Tööohutust ehitusobjektil Ehituse üldpõhimõtteid Ehitusjoonestamist Materjaliõpetust Ehituskonstruktsioone Majanduse aluseid Tööõigust ... ja palju muud. Miks valisin ...
Mälu Mina valisin enda essee teemaks mälu. Arvan, et nii õpilase kui ka tulevase õpetajana on mul väga tähtis teada mäluliike ja mäluprotsesse. Õppijana on mulle väga oluline, et ma suudaksin õpitut endale paremini meelde jätta ning tulevase õpetajana peaksin teadma, kuidas valida kõige sobivamad õpisstiilid ning õpimeetodid, et soodustada õpilastel sügavat õppimist. Õppimise ja õpetamise seisukohalt on minu meelest kõige olulisem teada, millised on töömälu omadused. Töömälu on piiratud, aga selle maht mitte [CITATION And l 1061 ]. See tähendab, et inimene suudab korraga meelde jätta üsna vähe infoüksusi, aga info sisu võib olla palju mahukam [ CITATION Edg18 l 1061 ]. Õpilasena saan rakendada seda teadmist nõnda, et jagan õpitava osadeks. Näiteks on taime õppimisel mõttekas jagada taim erinevateks osadeks. Esmalt tuleks muidugi vaadelda taimeraku ja taimekudede ehitust...
ESF meede 1.1. projekt nr 1.0101-0176 ,,Kutseõppeasutuste õppekavade arendus" Õppekavarühm: Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Õppekava "AUTOMAALER" üld- ja põhiõpingute moodulid SELETUSKIRI 1. Õppekava eesmärk Automaalri õppekava eesmärk on võimaldada õppijal omandada sellised teoreetilised, praktilised, sotsiaalkultuurilised valmisolekud, et ta suudab: · iseseisvalt rakendada oma kutse- ja erialaseid teadmisi ja oskusi erinevates töösituatsioonides; · planeerida, teostada ja hinnata oma tööd ning kes: · väärtustab oma kutseala ja arendab oma kutseoskusi; · on orienteeritud kvaliteetsete õpi- ja töötulemuste saavutamisele; · omab õpi-, analüüsi-, kriitilise mõtlemise ja probleemide lahendamise oskust; · omab suhtlemisoskust ja valmisolekut meeskonnatööks; · tegutseb kliendipõhiselt tööülesannete täitmisel; · oskab kasutada erinevaid teabeallika...
KALAKASVATUSE ERIALA Kordamisküsimused bakalaureuseastme lõpueksamiks kalakasvatuse erialale Kalakasvatus 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised kalaliigid paarsada kilo ().Need on 2009 aasta andmed. b. ...
Räpina Aianduskool Keskkonnakaitse eriala 2KK2 Anneli Raud MINU KODUKOHA JÄÄTMEKÄITLUS Analüüs Räpina 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1.TARTU ÜLEVAADE.......................................................................................................4 1.1 Haldusjaotus ja elanikkond......................................................................................... 4 1.2 Majandus.....................................................................................................................4 1.3 Loodus.....................................................................
Inimkannatanuga liiklusõnnetuste andmed seisuga 01.02.2018 [1] Tabel 5 Inimkannatanuga LÕ Põhjus 2013 2014 2015 2016 2017 Sõiduauto osalusel 1106 1166 1125 1187 1100 Jalgratturi osalusel 161 184 182 167 183 Mootorratturi ja mopeedi osa 139 142 143 158 137 Veoauto osalusel 89 84 89 108 97 Bussi osalusel 72 79 91 109 78 1. Koosta 2017 a toimunud liiklusõnnetuste põhjal sektordiagramm. Diagramm peab olema võimalikult sarnane näidisega. Vii kursor 2017. a vabalt valitud väärtusele, klõpsa hiire paremat klahvi ja vali Sort-Sort Larges to Smallest. Märgista andmed A veerus...
Anne Ehasalu ÕENDUSFILOSOOFIA, FILOSOOFIA ÕENDUSES SISSEJUHATUS Filosoofia võib tunduda väga veidra valdkonnana õenduses kasutamiseks. Õed hoolitsevad inimese eest, registreerivad patsientide tervisevajadusi ja omavad teadmiste baasi klientide komplekssetest tervisevajadustest, patofüsioloogiast, psühholoogiast, rahvatervisest, juhtimisest, töökorraldusest, poliitikast, taastusravist ja paljudest muudest teadmistest, mis on vajalikud õendusabi efektiivseks osutamiseks.(Rogers 2005:ix). Kuhu sobib filosoofia sellel maastikul? Vastus on - igale poole! Alustame meeldetuletusega antiik -Kreekast Sokrates (469/470-399e.m.a) on öelnud: “Filosoof ei pea mitte loodust uurima, vaid peab uurima inimhinge ja lahendama elulisi probleeme. Filosoofia on õpetus sellest, mis on hea ja mis on halb, mis on ilus ja mis on inetu, mis on tõde ja mis on eksimus.” Temalt on pärit ka ütlus : ”Ma tean, et ma midagi ei tea” Ta oli mõõdukuse jutlustaja, kirju...
KOOL eriala Õpilase nimi MOOTORITE VÕRDLUS Iseseisev töö Juhendaja: ..... Tartu 2017 1 VAHELDUVVOOLUMOOTORI TÜÜPID Eelised Puudused Tavalised Kasutatav rakendused toide Lühisrootoriga - Otsekäivitus - Suurem Leiab järjest Vahelduvvool asünkroonmooto - Lihtne meetod ja käivitusvool enam kasutust. r ehitus u (kuni 8x Tööstusseadmete - Ei vaja keerukaid suurem ajamid, võimsad juhtimissüsteeme nimivoolust) pumbad, tõste- ja - Madal hind - Tegelik teisaldusseadmed - Töökindel vooluimpulss , - Rasketes kuni 14x turbogeneraatorid talitusoludes ...
KT II-Keskaeg Eestis 1.Vana-Liivimaa talupoegade eluolu- õigused. Liigid : adratalupojad-enamus-talupoegi, pidasid sulaseid üksjalad-kõige vaesemad maavabad-maksid koormisi rahas vabatalupojad-aadel Eestlased pidid hakkama kandma koormisi, milleks olid: kümnis-1/10 talu saagist, alguses viljas, hiljem hakati nõudma kümnist ka karjast, metsasaadustest ja heinast. hinnus-talu suurusest lähtuvalt kindlaks määratud vilja hulk, mis tuli mõisale/aadlikule anda Veel tuli talupoegadel ülal pidada preestrit, maksta kirikumaksu ehk anda kirikule 1/10 kümnisest. talupojad pidid mõisnikule tegema kingitusi ja tasuma trahve, ehitama teid, linnuseid ja kirikuid. Ei lubatud linnustes elada, kuid nad pidid neid ehitama. Eestlasi ei usaldatud Teotöö-mingi arv päevi aastas, mil töötati mõisa heaks mõisa põllul, aja jooksul nende päevade hulk tõusis 2. Linnad: Linnad tekkivad kaubateede ristumiskohtadesse, linna oluliseks tunnuseks on selle õiguslik k...
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Meedia erialaosakond Trükitehnoloogia Jelizaveta Shornikova TT - 15T PRAKTIKAARUANNE Juhendaja(d) ............................... Esitamine TPT-sse ............ 2018 Hinne ................. Kuupäev ............ 2018 Õpetaja allkiri ....................... Tallinn 2018 1 SISUKORD 1.SISSEJUHATUS ...........................................................................................................1 1.2. Millega tegeles praktikant ettevõttes ..................................................................1 1.3 Mida sisaldab praktikaaruanne..............................................................................1 1.4 Mida sisalda...
Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................2 Sisseastumine kutsekooli...................................................................3 Kutseõppurile.....................................................................................4 Sõidukulude hüvitamine.....................................................................5 Koolilõuna...........................................................................................6 Õppelaen............................................................................................7 Ühiselamu..........................................................................................8 Kutseõppeasutuse lõpetamine...........................................................9 Õpingute jätkamine..........................................................................10 Kutsesüsteem Eestis...
Kodutöö Tehke kõik harjutused ÕSi abil. 1. Soovitamine. Sõnaraamat näitab märksõnade ning artiklisiseste liitsõnade, tuletiste ja väljendite hulgas selliseidki, mille asemel on keeles paremaid väljendusvõimalusi. Nende juurest viitab soovitatava keelendi juurde sõna parem. Nt sub sõbralik: Keskkonna+sõbralik rajatis, parem: keskkonnahoidlik rajatis. Vahel kasutatakse ka teist pidi osutust, näidates hea keelendi juures ära väga levinud, aga kehvema väljenduse. Nt .taide+ana.toomia, parem kui plas'tiline ana.toomia; müügi+.näitus, parem kui .näitus+müük. Teine soovitamismoodus on karmim. Sõnad või väljendid, mida ei peaks kasutama, on looksulgudes ja väiksemas kirjas. Nende järel on alati esitatud sobivam kirjakuju või väljendus. Nt {drel'l+puur} trel'l, trel'l+puur, sub spetsi.aalne: {spetsiaalse ettevalmistusega} eriväljaõppe saanud v eriväljaõppega turvamehed. (Allikas: ÕS 2006) Pakkuge parem lahendus: (pa...
Kunst iseseisvas Eestis 1919-1940 Koostaja: Tallinn 2011 Kujutav kunst 1919. aasta juulis, kui Vabadyssõja lahingud alles käisid, korraldati suur eesti kunsti ülevaatenäitus. Sellega tunnistas noor riik kunsti tähtsust rahvusliku eneseteadvuse loomisel. See näitus andis ülevaate eesti rahvusliku kunsti arengust alates Kölerist ja Weizenbergist, kuid aukoht oli antud sellistele "Noor-Eesti" ajajärgu kunstnikele nagu N.Triik, K.Raud, A.Laikmaa, K.Mägi, J.Koort. Näitust võib pidada kunstiajalooliseks piiripunktiks, sest see oli tunnustus eelmisele, rahvusliku kunstielu ehitajate põlvkonnale, kuid noorimale, avangardistlikult meelestatud haritlaskonnale tundus see põlvkond juba aegunud. 1918. aasta alguses loodi Tartus ühing "Pallas", mille eesmärk oli edendada esteetiliselt nõudlikku ja kaasaegset kunsti. Kunstnike Konrad Mägi, Aleksander Tassa ja teiste kõrval oli selle ühingu j...
Sinu Kool Sinu Eriala/Klass Sinu Nimi SOOJUSPUMBAD Referaat Juhendaja: Õpetaja Nimi Pärnu 2012 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1. Sissejuhatus............................................................................................................................ 4 2. Soojuspumba töö põhimõte..................................................................................................... 5 3. Soojuspumpadest üldiselt........................................................................................................ 6 4. Soojuspumpade lühiiseloomustus........................................................................................... 7 4.1 Õhk Õhksoojuspumbad...............................
Duck tape makes even "no no" sound like "mm mm" 1. Domeenimudel Domeen ==Valdkond. UP (ja RUP) kontekstis me nimetame domeeni mudeliks kontseptuaalsete klassidiagrammide vormis staatilist esitust valdkonna objektmudelist. Iteratiivses arendusprotsessis UP Kui muidu tegelesime ärisüsteemide mõistete ja objektide (registrid) äriprotsesside modelleerimisega, siis nüüd modelleerime neid konkreetse iteratsiooni tarkvara nõuete ja kasutusjuhtude kontekstis suurema täpsusega. Domeenimudelid tehakse peamiselt detailimisfaasis (elaboration) iteratiivselt. Algfaasis tehtav domeenimudeli eskiis on kasulik, kuid tõestamata kvaliteediga. PS. Seda saab teha ka siis, kui äriprotsesse pole eelnevalt kirjeldatud. Põhisammud 1. Identifitseerida kontseptuaalsed klassid, mis on seotud jooksva iteratsiooni nõuetega. 2. Luua esialgne domeeni mudel (just selle iteratsiooni fookuses olevate nõuete ja kasutusjuhtude jaoks. 3. Eristad...
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Theimo Lehtveer Mustikapuhtimismasina arvutusskeem. Ainetöö õppeaines ,,Põllundusmasinate teooria" TE.0364 Tootmistehnika eriala TA MAG II Üliõpilane: "....." ................. 2013. a ......................................................... Theimo Lehtveer Juhendaja: "....." .................. 2013. a ......................................................... prof. Jüri Olt Tartu 2013 Töö eesmärk PMT ainet...
Ülikool Eriala Tundmatu autor NORD STREAM'I GAASIJUHE JA LÄÄNEMERE ÖKOLOOGILISED PROBLEEMID Referaat Juhendaja: Tallinn 2012 1 SISUKORD 2 1 Nord stream Nord Stream on Läänemere põhjas asuv Venemaalt Saksamaale kulgev kahetoruline maagaasi torujuhe. Ehitus algas 2010. aasta aprillis Rootsi majandusvetes, Gotlandi lähistel. Venemaa riiklik gaasimonopol Gazprom teatas kavast ehitada 1200 km pikkune torujuhe maismaa asemel merepõhja novembris 2002 ning torujuhtme maismaaosa ehituse alustamisest Venemaal detsembris 2005. Gaasijuhe avati pidulikult 6. septembril 2011 Venemaa peaministri Vladimir Putini ja Saksamaa ekskantsler Gerhard Schröderi osalusel. Tavaliselt nimetatatakse Nord Streamiks Viiburi ja Greifsw...
Kuressaare Ametikool Ärikoolituse osakond Arvutiteeninduse eriala Referaat: Kompositsioon Juhendaja: Maila-Juns Valdre 3.1 Väljendusvahendid: Tekstuur (ld. textura kude, ühendus) koostisosade omadustest tingitud ehituslaad, lähedane mõistele faktuur; kunstis viitab peamiselt teose vormi (näiteks välispinna) omadustele pind 1) Ruumi kahemõõtmeline osa või kahemõõtmeline kujund. 2) Asjade väliskiht (pealmine kiht). 3) Tasapinnalise kunsti alus. joon Ühe mõõtmega vorm. Suurema tähtsusega jooned on on sirgjoon ehk sirge, mis tähistab põhilisi orienteerumissuundi; regulaarne kõverjoon on ring. Mõistest "joon" tulenevad mõisted "pind", "keha" jm. Punkt Rangelt võttes saab sellega tähistada üksnes asukohta pinnal või ruumis,...
NORMEERIMINE JA EELARVESTAMINE Vastused 1.9.Kirjelda detaileelarvestamise ühikhindade alusel põhimõtet. · Meetod põhineb kululiikide ühikmaksumustel ja kulud grupeeritakse kulugruppide lõikes vastavate kululiigituse eeskirjade alusel. · Ehitusmaksumuse määramine algab ehitusdetaili mahu arvutamisest ja hindamisest. · Eelarvete koostamisel arvutatakse ressursside vajadus eraldi ehitustööde kaupa. · Arvutamiseks kasutatakse aja-ja kulunorme, mis vastavad kasutatavale ehitustehnoloogiale ja töökorraldusele. · Hindamiseks vajalik informatsioon saadakse normbaasidest, kataloogidest, hinnakirjadest, ATV-delt, samuti kasutatakse isiklikke kogemusi. Detaileelarvestamisel on ehitusprojekt tööprojekti staadiumis. Projekteerija poolt on koostatud töömahtude loendid või need võib arvutada ka eelarvestaja. 2.1.Kirjelda maksumuse hindamisega seotud tegevusi sõltu...
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS EV-13 ERIALA TERVISTKAHJUSTAV MÕJU TÖÖTAJALE JA MÕJU VÄHENDAMISE MEETODID Referaat Koostas: Anna-Maria Türk Juhendaja: Aivar Kalnapenkis Väimela 2013 SISSEJUHATUS Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimuvad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid. Töökeskkonna ohuteguriteks võivad olla müra, tolm, kahjulikud gaasid, valgustuse puudused, õhu temperatuur, füüsilise töö raskus. Tööõnnetust võivad põhjustada ka masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad. Ohutegurite olemasolu sõltub töö ja tehnoloogiliste protsesside iseloomust, kasutatavate seadmete korrasolekust, kaitsevahendite piisavusest ja kasutatavate materjalide omadustest. Aastas leiab Euroopa Liidus aset...
1.Mõiste projekt kaks tähendust kontekstis 7)Tootmistehnoloogia 8)Ehituse maksumus 9)Kasutus-ja 19.Loetle hinnakujunduse viisid (süstematiseeritult). 26. Küsimused, millele peab saama vastused eelprojekti ehituskorraldusega. hooldus juhendid. Kõige üldisemalt jagunevad hinnakujundamise meetodid staadiumis. Esiteks tähendab projekt kõiki tegevusi ehitise elutsükli 12.Iseloomusta ehituskorraldust projekteerimis- kaheks: 1.Fikseeritud- enne tööde alustamist kokkulepitud 1. Koostatakse eelkavand kavandav ehitis ja krunt hinnatakse jooksul. Projektil on selgelt fikseeritud algus ja lõpp, eesmärk ehitustööettevõtu meetodil. hinnad. 1)Nad a...
1.Mõiste projekt kaks tähendust kontekstis ehituskorraldusega. Esiteks tähendab projekt kõiki tegevusi ehitise elutsükli jooksul. Projektil on selgelt fikseeritud algus ja lõpp, eesmärk ja tulemuse hindamise kriteerium. Projekti realiseerimiseks tuleb sooritada hulk omavahel keerulistes seostes tegevusi. Projekti edukas elluviimine eeldab plaanimist. Teiseks tähendab projekt ehitise püstitamiseks vajalike dokumentide kogumit ehitise perspektiivset mudelit (joonised, spetsifikatsioonid, seletuskirjad, eelarved jm). Selles tähenduses on projekt ehitusliku investeerimise projekti kui laiema mõiste ühe faasi tulemus (produkt). 2.Loetlege töövõtukorralduse viisi valiku kriteeriumid . Oluline on tasakaalustada kolm tähtsamat kriteeriumi: 1)kulud (tavaliselt kõige määravaim faktor; tellija on huvitatud nii kulude taseme minimeerimisest kui ka kokkulepitud hinna kindlusest); 2)kvaliteet (tähendab toote vastavust nõuetele); 3)kestus (siin on k...
3. kasutatud tunnid Mean 1.7986755319 Standard Error 0.1089018002 Median 1 Mode 1 Standard Deviation 1.4931862555 Sample Variance 2.2296051936 Kurtosis 4.3121875448 Skewness 1.8892115412 Range 8 Minimum 0 Maximum 8 Sum 338.151 Count 188 Bin Frequency Cumulative % 0 2 1.06% 0.00782 1 1.60% 0.01564 1 2.13% Histogram 0.02346 ...
KOOL Nimi Kursus Eriala tervistkahjustav mõju töötajale ja mõju vähendamise meetodid Referaat Juhendaja: Nimi asukoht 2010 Sisukord Milleks on vaja tööohutust?........................................................................................... 3 Mõned huvitavad fatkid seoses tööohutusega............................................................3 Müra............................................................................................................................... 4 Töövahendite ohutu kasutamine, riskifaktorid ja nende välja selgitamine.................... 4 Töötajate juhendamine ja koolitamine.......................................................................6 Kasutatud kirjandus:....................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
