Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Egoism ja altruism". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
nimese, egoism, egoist, moraal, toimimine, egoistlik, huvist, enesearmastus, hobbes, moraalne, psühholoogiline, põhjendab, tegudeks, altruism, moraalsed, häda, tabada, edevus, teresa, alturism, ahnusEetika tähistab moraali ja moraalifilosoofia valdkonda tervikuna Etümoloogia Eetika: kr. Ethos  komme, harjumus; thos  iseloomuomadus Moraal: lad. Mores  kombed Moraal osutab inimeste tajutud normidele-printsiipidele; eetika teoreetilisele reflekteerimisele moraali üle. Eetika ülesandeks põhjendada moraaliprintsiipe ja Âteooriaid. Eetika esitab ja kaalub argumente, miks peaks käituma nii ja mitte teisiti. Moraalne toimimine on toimimine (millegi tegemine või tegemata jätmine) teiste huvides (altruism). Moraalset toimimist iseloomustab kohustuslikkus, moraalinormide täitmist saab teistelt nõuda. Moraali keskne mõiste: peab - sa pead midagi tegema, sa ei tohi midagi teha Eetika peamine küsimus Antiigis: Kuidas peaks elama? Esitatud üksiku indiviidi seisukohalt, küss õigest eluviisist. Uusajal: Mida ma tohin teha? Küsimus inimeste kooselust, vastastikused õigused/kohustused Eetika jaguneb kaheks
Eetika: õiget ja väära avastamas - Louis P. Pojman 2005 TÜ eetikakeskus Eetika on teadus kõlblusest ehk moraalist ja kõlbelistest väärtustest. Eetika kui kõlblusõpetus räägib sellest, mida kõlbab ja mida ei kõlba teha. Eetika eesmärk on kujundada õnnelikke ja vooruslikke inimesi, sedalaadi inimesi, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi. Eetika käsitlusaine on MORAAL (moraal on inimeste teatud tavad, reeglid, praktikad) Moraalifilosoofia- teoreetiline mõtisklus moraali üle Filosoofiliste mõtiskluste tulemuseks on spetsiifilised moraaliteooriad, mida nimetame eetikateooriateks. Moraaliprintsiipide tunnused: Universaliseeritavus- moraalinorm kehtib kõikidele, kes on sarnases olukorras Ettekirjutatavus- moraalinormid on normatiivsed (neid tuleb järgida) Üleskaaluvus- moraalinormid kaaluvad üles teised väärtused nagu nt ilu või majanduslik kasu
Keskseks küsimuseks on kuidas peaks elama? Sokratese arvates on elamist väärt vaid selline elu, mis on mõtestatud. Oma elu ja tegemiste üle järelemõtlemine aitab meil saada paremaks ja elada paremat elu. EETIKA OBJEKT- eetika uurimisobjektiks (ülesandeks) on põhjendada moraaliprintsiipe ja Âteooriaid. Eetika esitab ja kaalub argumente, miks peaks käituma nii ja mitte teisiti. 2. Mis iseloomustab moraalset toimimist? Moraalne toimimine on toimimine (millegi tegemine või tegemata jätmine) teiste huvides (altruism). Moraalset toimimist iseloomustab kohustuslikkus, moraalinormide täitmist saab teistelt nõuda. Moraalset toimimist iseloomustatakse tavaliselt kui toimimist teiste huvides. Moraalne toimimine nõuab meilt mõnikord oma mugavuse, kasuahnuse või lihtsalt ükskõiksuse ületamist. Ent kaugemale mõeldes on moraalne toimimine ka meie endi
Mida rohkem hüvet tegu põhjustab, seda parem ta moraalses mõttes on. Altruism on isetu hool ja omakasupüüdmatu, ennastohverdav teguviis. Egoismi vastand. Altruistlik on Thomas Hutchesoni sõnul näiteks vanemate armastus oma laste vastu. Rõhutatud altruismikasvatus võib kaasa tuua madala enesehinnangu, eneseusalduse puudumise, enesevihkamise, masohhismi, kõikeläbiva süütunde. Minaism on eneseülistuse moraal. Seda õpetas Nietzsche. Thomas Hobbes ütles, et inimene on loomult egoist. Tema käitumist juhib enesearmastus. Isegi kaastunne tuleneb egoismist. Teiste kannatust nähes inimene mõtleb: "See võib juhtuda ka minuga." ,,Loodusseisundis" (väljaspool seadusi) on ainsaks konfliktide lahendamise viisiks vägivald, mis toob kaasa ,,kõikide sõja kõikide vastu" (Bellum omnium contra omnes). Ühtse moraali peab maksma panema Leviaatan  absoluutne valitseja. Egoism on õige alus moraalseks eluks. Egoismi liigid: 1
Eetika on teadus moraalist. Eetika aga teoreetilisele reflekteerimisele moraali üle. Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb küsimusega, kuidas me peaksime elama. Antiikfilosoofias oli see küsimus esitatud üksikindiividi seisukohalt. Uusaegses filosoofias on küsimuseks Mida ma tohin teha? Küsimus inimeste kooselust, vastastikused õigused ja kohustused. Eetika esitab ja kaalub argumente, miks peaks käituma nii ja mitte teisiti 2.Mis iseloomustab moraalset toimimist? Moraalne toimimine on toimimine (millegi tegemine või tegemata jätmine) teiste huvides (altruism). Moraalset toimimist iseloomustab kohustuslikkus, moraalinormide täitmist saab teistelt nõuda. 3. Eristage teoreetilist ja praktilist eetikat. Millega tegeleb metaeetika? Teoreetiline eetika jaguneb : normatiiveetika ja metaeetika. Praktiline eetika jaguneb : rakenduseetika ja kutse-eetika. Normatiiveetika : konstrueerib eetikateooriaid, põhjendab moraaliotsustusi teoreetilistes raamistikes .
Eetika on teadus kõlbuses ja kõlbusõpeusest. Kuidas peaks elama? Moraal ehk kõlblus on üksiku inimese, rühma või ühiskonna arusaam headest ja halbadest asjadest, õigetest ja vääradest tegudest. · Tagajärje-eetika eetika (konsekventsialistlik, teleoloogiline) (kr teleos - eesmärk). Tegu hinnatakse selle tagajärje (hüve) järgi. Eesmärk pühitseb abinõu. o Eetiline egoism ehk egoismieetika Altruism on isetu hool ja mure teiste pärast; omakasupüüdmatu ennastohverdav teisi arvestav teguviis. Thomas Hobbes (1588-1679) Inimene on loomult egoist, käitumist juhib enesearmastus. Isegi kaastunne tuleneb egoismist. Teiste kannatust nähes inimene mõtleb: "See võib juhtuda ka minuga." Psühholoogiline egoism  inimeste tegudel on alati isekad motiivid, teisiti ei olegi võimalik, sest inimloomus on selline
· Sünergism  tunnustab nii väärtuste subjektiivset kui objektiivset aspekti Pojmani Moraaliprotsessi skeem  ei liigita väärtusi subjektiivseteks v objektiivseteks, vaid peegeldab väärtuse rolli moraaliteoorias e eetikas. TAGAJÄRJE-EETIKA Tagajärjepõhises eetikas on moraalsuse lõppkriteeriumiks tegudest tulenev mittemoraalne väärtus (õnn, hüve, heaolu) Teo moraalse õigsuse määrab tagajärg, kui palju ta toob kaasa hüvet. Tagaärje-eetika: · Eetiline egoism e egoismieetika · Utilitarism Altruism  isetu hool ja mure teiste pärast, omakasupüüdmatu. Eetiline altruism  me saame tegutseda teiste inimeste huvides ja me peame püüdma seda ka teha. Francis Hutcheson altruismist: · Inimesed on võimelised ka altruistlikeks isetuteks tegudeks. Nt vanemate armastu laste vastu. · Tõeliselt moraalsed teod on need, mis on tehtud armastusest teiste vastu, heatahtlikkusest.
Seda nim. mõnikord ka positiivseks e kirjeldavaks moraaliks, kuna see kirjeldab inimeste ja kultuuride tegelikke uskumusi ja tavasid. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista moraali mõisteid ja põhjendada/õigustada moraaliprintsiipe ja -teooriaid (väärtusi, voorusi, praktikaid). 2. Mis iseloomustab moraalset toimimist? Moraalset toimimist iseloomustatakse tavaliselt kui toimimist teiste huvides. Moraalne toimimine nõuab meilt mõnikord oma mugavuse, kasuahnuse või lihtsalt ükskõiksuse ületamist. Ent kaugemale mõeldes on moraalne toimimine ka meie endi huvides, võimaldades meil luua sõprus-, armastus-, ja koostöösuhteid teiste inimestega, kindlustades teiste lugupidamise, puhta südametunnistuse ja rahuliku une. Moraalset toimimist iseloomustab universaliseeritavus, nt kuldreegel ja teatud printsiipide järgimine. 3. Palun eristage teoreetilist ja praktilist eetikat
Seda nim. mõnikord ka positiivseks e kirjeldavaks moraaliks, kuna see kirjeldab inimeste ja kultuuride tegelikke uskumusi ja tavasid. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista moraali mõisteid ja põhjendada/õigustada moraaliprintsiipe ja -teooriaid (väärtusi, voorusi, praktikaid). 2. Mis iseloomustab moraalset toimimist? Moraalset toimimist iseloomustatakse tavaliselt kui toimimist teiste huvides. Moraalne toimimine nõuab meilt mõnikord oma mugavuse, kasuahnuse või lihtsalt ükskõiksuse ületamist. Ent kaugemale mõeldes on moraalne toimimine ka meie endi huvides, võimaldades meil luua sõprus-, armastus-, ja koostöösuhteid teiste inimestega, kindlustades teiste lugupidamise, puhta südametunnistuse ja rahuliku une. Moraalset toimimist iseloomustab universaliseeritavus, nt kuldreegel ja teatud printsiipide järgimine. 3. Palun eristage teoreetilist ja praktilist eetikat
Konventsionaalne eetiline relativism Konventsionalismi järgi tekivad ja kehtivad moraalipõhimõtted ühiskonnas kokkuleppelisel alusel. Kas sellised kokkuleppelised arusaamad on alati head ja eetilised? Näit. Tütarlaste ümberlõikamine (väliste suguelundite äralõikamine) Põhja-Aafrika piirkondades. Konventsionalismi probleemid Kui üldine moraalne mõõdupuu puudub, siis pole võimalik kritiseerida näiteks Hitleri genotsiidi-tegevust rohkem kui ema Teresa halastustööd. Tihtipeale kuulub inimene üheaegselt erinevatesse inimgruppidesse (perekond, rahvusgrupp, usugrupp, riik, ühing jne), mis võivad omada vastakaid moraale. Siis peab otsustama inimene isiklikult, mis on subjektivism  sisuliselt moraali puudumine. Raskused relativismiga I · Järjekindel relativist ei saa teiste kultuuride seisukohti ja tavasid hinnata/kritiseerida. · Järjekindel relativist ei saa ka omaenda kultuuris parajasti kehtivaid printsiipe
· Hedonistid  nauding on seesmine väärtus, lõppväärtus (kas ka objektiivne väärtus?). Hedonism · Sensualism  nauding on meeldiv meelteärritus (nt mõnutunne) · Satisfikatsionism  nauding tähendab rahuldustunnet (nt rahuldus enesteostusest) · Kas hea elu seisneb võimalikult suurel määral mõnu kogemises? Kas astuksid nn kogemusmasinasse? Milliseid kogemusi sooviksid? Eetika alused, 5. loeng: EGOISM JA ALTRUISM Probleemipüstitus · Lugu Gygese sõrmusest: kui me vaid saaks, siis lähtuksime alati ainult omahuvist. · Me ei ole altruismiks võimelised. · Järelikult altruism ei saa olla kohustuslik. · Kuid moraal näib ometi nõudvat altruismi. · Lisaks tundub, et mõned inimesed ongi vahel altruistlikud. · Kas meid motiveerib egoism või altruism? Kas psühholoogiline egoism on tõene? Psühholoogiline egoism
Moraali all mõistetakse ühiskonnas kehtivaid väärtushinnanguid ja –norme. Eetika on pigem uurimus nende normide kohta – uurimus moraalist. 17. Kirjeldage Aristotelese vooruteooriat. Vooruseetika põhiidee - Tähtis pole mitte ainult teha õigeid tegusid, vaid ka omada õigeid kalduvusi, tundeid ja emotsioone. Tähtis pole mitte ainult see, Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisidega. Sõna "moraal" pärineb ladina et inimene peab oma lubadusi (aitab hädasolijat, räägib tõtt, ei puutu võõrast vara), vaid et ta naudiks hea olemist, et tal poleks kiusatust halba teha. Vooruseetika juured on antiik-Kreekas, mil keelest ja tähendab tava, või komme. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia
moraalinorme, millest kinni pidada. Samas on eetika mõõdupuu, mille järgi mõõdetakse head ja valet välja, vaieldav. Eetika jaotus Teoreetiline eetika: Kuidas me teame, mis on hea võib halb? Kas hea ja halb on inimese enda välja mõeldud või on nad kaasa sündinud omadused? Praktiline eetika: Kuidas lahendada teoorias tekkinud küsimusi? Psühholoogiline egoism Psühholoogilise egoismi teooria järgi on hea see, mis aitab üksikisikul massist eristuda. See on teoreetiline abstraktsioon ehk püüe luua täiuslik olukord. Tavaolukorras ei saa ennast ühiskonnast välja tõsta, sest me peame suhtestuma ühiskonnaga. Isegi eraldi, indiviidina me suhtestume ühiskonnaga. Seega ei saa olla erak, kui pole olemas kedagi või midagi, mille või kelle suhtes erak olla. Eetika moraal
 tagasitõmbumine maisest elust Õnn>voorus, voorus>õnn, õnn <-> voorus?  Poliitik ei ole õnnelik! – parasiitlik, kuna vajab turvan.  Platon (428-348):  Tavaarusaam: õnn asjadest Elu ei ole elamist väärt, kui keha laastab haigus; hinge laastab vale toimimine.  Filosoofid: teatud tegutsemisvõime Õnne jaoks vaja vooruslikku elu ja hinge harmooniat:  Epikuurlased: passiivne seisund, eemal pol. koos sõpradega.  Mõistuslik valitseb (tarkus)  Õnnelik elu vormid: Arist.
Kas maailmas, kus pole inimesi on teada, mis on hea ja mis halb? praktiline tegeleb sellega, kuidas ühte või teist küsimust elus lahendada. Tegeleb moraaliküsimustega. utilitarism Jeremy Bentam tuli välja teooriaga, et inimesed toimivad võimalikult suure naudingu printsiibil. Inimene kalkuleerib oma tegudes kas toob naudingut või kahju. Arendati edasi. Tänapäeval: hea on see, mis on maksimaalselt suurele hulgale inimestele positiivne. psühholoogiline egoism hea on see, mis aitab üksikisikul karjast eristuda. Teoreetiline abstraktsioon. Püüe luua täiuslik olukord. topeltstandard ütlen üht, käitun teistmoodi Tavaolukorras ei saa end ühiskonnast välja tõsta. Peame suhtestuma ühiskonnaga. Ka eraldi, üksikuna olles suhtestume ühiskonnaga. Ei saa olla erak, kui pole kedagi, kelle suhtes erak olla. Eetika moraali eesmärk on ühiskonnaga koos tegutsedes püüelda heaolu poole. Aitab ühiskonnal liikuda
suhtlema kui võrdne-võrdsega, kas ristiusku võib neile ka vägivallaga viia? Eurooplane hakkas põhjalikumalt mõtlema, kes on inimene  teine mõtlemine, hakkas küsima, kas Euroopa tsivilisatsiooni eluviis on ainus võimalik elumudel? Kahte laadi ideed: · Kirjeldavad ehk empiirilised ideed, mis põhinevad kogemusel või abstraktsel mõtlemisel: milline on inimene ja tema loomus, mis tungid teda juhivad, kas ta on egoistlik või altruistlik, kuidas inimesed omavahel suhtlevad. · Normatiivne  kuidas peab inimene käituma, milline on õige ühiselu korraldus. Hinnangud  teatav käitumine on halb, teatav hea. Millised on paremad teguviisid? Kuidas asjad peaksid maailmas olema kirjeldavate väidete tuletamine. Interdistsiplinaarsus Filosoofia, teoloogia, politoloogia, rahvusvahelised suhted, õigus- ja majandusteadus.
Teooria seos praktikaga: ideoloogid tegelevad legitimeerimisega kasutusel normatiivsed mõisted, mida ideoloogid uue sisuga täidavad innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest. Vooruslik käitumine õnne alus. Õnn on lõppeesmärk. Platoni varased dialoogid (Sokrates): Elu ei ole väärt elamist, kui keha laastab haigus Samamoodi ei ole väärt elamist ka selline elu, milles hinge laastab vale toimimine Platon voorusest ja õnnest Vabariik · Õnne jaoks keskne: vooruslik elu, tuleneb hinge harmooniast · Hingel 3 osa: mõistuslik, emotsionaalne ja instinktide osa · Õiglus = iga osa täidab oma funktsiooni · Mõistus valitseb (tarkus), emotsioonid toetavad (julgus), instinktid on ohjeldatud (mõõdukus) · Õiglane hing -> õiglane toimimine teiste inimeste suhtes · Platon voorusest ja õnnest
Kuid tõelised eesmärgid on siiski kõrgemad. Maapealset elu võib nautida, kuid see ei tohi ohtu seada kõrgemat eesmärki  igavat elu ja õndsust. Seetõttu on kirik riigist ülem (kirik tegutseb inimeste tõeliste vaimsete voorustega). 8. Thomas Hobbesi (17.saj) subjektiivne õnnekäsitus (Hobbes töötas välja uut laadi filosoofilise süsteemi, kus ta rakendas tollaseid moodsaid loodusfilosoofiaalaseid ideid, kes hakkasid maailma käsitlema mehhanistlikult.) Hobbes rakendas selle filosoofia ka inimese käitmisele. Inimesed, kui kehad alluvad mingitele seadustele. Inimese panevad liikuma ihad. Hea ja kuri on seotud inimeste ihadega, ei ole olemas absoluutset ega loomupärast head ja kurja, need on inimeste antud nimed asjadele, mida nad vastavalt kas ihaldavad või väldivad. Järelikult, ei saa rääkida õnneliku elu objektiivsest sisust, sest see sõltub meie endi tungidest ja need võivad olla erinevatel inimestel erinevad. "Õnn on pidev õnnestumine
4) Kas monarhia ja türannia on olemuslikult erinevad? Vastandlikke käsitlusi läbi aegade Aristoteles: monarhia on ühistes huvides, türannia valitseja huvides. Platon: türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. Aquino Thomas: türannia = korrumpeerunud monarhia. Türann on ebavooruslik ning ei salli alamate vooruslikkust. Külvab tüli, et ei ühinetaks tema vastu. 17. saj Inglise vabariiklased: monarhia = türannia. 5) Paternalistliku monarhiaidee põhijooned Bodin ja Hobbes: Monarhia on eelistatud, ent mitte ainuvõimalik. Hobbes: Monarh ei ole loodud Jumala poolt, vaid inimesed loovutavad oma loomuliku vabaduse (piiramatu võimu) vabatahtlikult. Absoluutse monarhia argument Piibli toel: - Jumal andis maailma Aadamale valitseda - Esimese ,,isa" järglaste valitsus on ainus legitiimne valitsus. Pärimisprintsiip. Parallelism: Perekond = riik. Valitseja kui pereisa. Kaasaegsetele kõlas loomulikult. Võimusuhted on loomupärased, inimesed sünnivad nendesse
Kontekstuaalne (cambridge koolkond), Quentin Skinner(sünd 1940), 2 olulist aspekti, autori kavatsus(mitte aninult mida väidab vaid miks väidab), ajalooline kontekst ja keelelised tavad. Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Platon- õnne jaoks oluline vooruslik elu, milleni viib hinge harmoonia, mõistuse(valitseb), emotsioonide(toetab) ja instinktide(talitsetud) sümbioos, õiglane inimene on õiglane ka teiste suhtes. Aristoteles –Õnn- hinge mõistuspärane toimimine vastavalt loomutäiusele. Inimene peaks lähtuma mõistusest mitte ihadest. 2. Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest Platon-varajasele ei piisanud vaid voorusest, hilisele piisas. Aristoteles –välised hüved on vajalikud hinge pärast!(head teod nõuavad vastavat varustust) Stoikud- voorus seesmiselt hea, ei saa meilt ära võtta. Välisele(seisus, rikkus) anname ise väärtuse. 3
Tema jaoks on tähtis tunnete harmoonia hinges, mis viib vooruslikule tegutsemisele ja tagab ühiskondliku harmoonia, see tingibki õnneliku elu. Lahtiseks jääb, millist rolli mängivad välised asjad õnnes, ent on kindel, et õnnelik elu on ühiskonna teenistuses. Voorus on õnne paratamatu tingimus. 9. Rousseau moodsa inimese hingehaigusest Rousseau eristab kahesuguseid inimesi: loomulik inimene vs ühiskondlik inimene. Loomuliku inimese keskseks mõisteks on enesearmastus (amour de soi) - põhivajaduste rahuldamine. Ta on sõltumatu: ei taha halba, on kaastundlik - ei võistle teistega, ei püüa avaldada muljet ega karda. Ta on rahul, sest tema soovid on rahuldatavad. Ühiskondlik inimene seevastu on ennastimetlev (eneseimetlus  amour propre). Ta on sõltuv, sest on valmis teisi hävitama, ta sõltub asjadest, tunnustusest ja teiste inimeste tööjõust asjade saamiseks. Ta on õnnetu, sest ei suuda rahuldada oma pidevalt
Seejärel peab ta hakkama hindama hinge ilu keha ilust väärtuslikumaks ning õppima nägema teadmiste ilu. Selleni jõudnud, peab ta sünnitama palju üllaid kõnesid ja mõtisklusi ning hakkama mõistma ilu kui ideed ennast, siis on ta jõudnud eesmärgini. Ilu eksisteerib igavesti, ta ei teki ega hävi, ei suurene ega kahane. Ilu ei ilmu targale inimesele mitte kõne või teadusena, vaid iseendana, alati endaga ühetaolisena. ,,Pidusöögi" moraal  Sokrates: armastav olend saab tõusta kõrgemale juhuse meelevallast; Alkibiades: individuaalsel armastusel on eriline väärtus. Neid kahte korraga ei saa! 4 2. Apostel Paulus Jumala armust. Pauluse armastusekäsituse ühiskondlik-poliitilised tagajärjed Arm=agape. Agape vs Eros  agape on spontaanne, üldine, ei hooli objekti väärtusest; eros on igatsev ja suunatud objekti omandamisele
elu , .. Arete : voorus, täiuslikkus, loomutäius, mingi asi on saavutanud oma eesmärgi parimal võimalikul viisil. Paideia : noore mehe kasvatamine vooruslikuks (vastand: banausia) Antiikfilosoofid nõustuvad, et voorus on õnne paratamatu tingimus. Kas voorus on aga piisav tingimus? Platon (ca 428-348 eKr) Platoni varased dialoogid : ta arutleb selle üle , et elu pole väärt elamist kui keha laastab haigus, samamoodi ka kui hinge laastab ebavooruslik toimimine. Platon voorusest ja õnnest. Platoni keskmised dialoogid (Vabariik). Õnne jaoks keskne : vooruslik elu, tuleneb hinge harmooniast. Hingel on 3 osa : mõistuslik, emotsionaalne ja instintide osa. Õiglus = iga osa täidab oma funktsiooni. Mõistus valitseb (tarkus), emotsioonid toetavad (julgus), instinktid on ohjeldatud (mõõdukus). Õiglane hing -> õiglane toiming teiste inimeste suhtes. Platoni hilised dialoogid. Vooruslik elu sünnib ilupüüdlusest (armastusest)  saame aru,
2. Õiglane põhjus (iusta causa). Õigusrikkumine 3. Õiglane eesmärk (recta intentio). Laiemaks eesmärgiks peab olema (õiglane) rahu 16. sajandi skolastikud ja humanistid õiglasest sõjast: põhierinevused Neoskolastikud toetusid Augustinusele ning Aquino Thomasele. Nad väitsid: kuna sõda on vastus õigusrikkumisele (eelkõige karistus, aga ka otsene enesekaitse), siis saab see olla õiglane vaid ühel poolel. Enesekaitse õiglase rünnaku vastu on lubamatu. Thomas Hobbes Thomas Hobbesi subjektiivne õnnekäsitus Inimesed, nagu kõik kehadki, on allutatavad ja liigutatavad mingite jõudude (ihade) poolt. Hea ja kuri on seotud inimeste ihadega. Pole olemas absoluutset ja loomupärast head ega kurja: need on vaid nimed, mille inimesed annavad asjadele, vastavalt mida nad ihaldavad või väldivad "Õnn (felicity) on pidev õnnestumine nende asjade saavutamisel, mida inimene erinevatel aegadel ihaldab
Sõda vaid äärmisel vajadusel. Mitte tõsta makse, vaid elada kokkuhoidlikult Hea valitsus = hea valitseja ja head seadused. Sekkuda võimalikult vähe . Eristada tuleb sõpru ja meelitajaid. 6. "Riigi huvi" teooria areng varauusajal ning rakendamine praktikas. "Halb" ja "hea" riigi huvi teooria: "Halb" - Machiavelli: eesmärk õigustab abinõu. Kasulikkus on absoluutne mõõdupuu. "Hea" - valitseja suhtes kehtivad erinevad moraalireeglid, ent rõhutab, et enamasti on moraalne käitumine kasulik. Nimetasid end sageli anti- machiavellistideks,hoolimata sarnasustest. Riigimeheliku tarkuse rõhutamine, mis seisneb oskuses juhinduda kas õiglusest või kasulikkusest, vastavalt vajadusele. Seega: alusvoorus on tarkus, mitte õiglus. Elluviimine praktikas: kardinal Richelieu: Positiivsete seaduste eiramine "riigi huvides". Richelieu õigustus: Tuleb eristada avaliku huvi ja erahuvi. Valitseja huvi= avalik huvi. Tavainimeste huvi mitte üksnes vähetähtis, vaid ebakõlas
Aquino Thomas  ainuvõim tagab ühtsuse, väldib fraktsioone ja ebakõlasid. On lihtsalt ,,loomulik printsiip" nagu jumal juhib universumit 4.Kas monarhia ja türannia on olemuslikult erinevad? Vastandlikke käsitlusi läbi aegade. Aristoteles  türann valitseb lähtuvalt enda, monarh aga üldisest hüvest. Aquino Thomas  türann on ebavooruslik ja salli alamate vooruseid, külvab tüli, et ei ühinetaks tema vastu. 17. sajandi Inglise vabariiklasena ja Thomas Hobbes  kõik monarhid on türannid ja kõik türannid on monarhid. 5.Paternalistliku monarhiaidee põhijooned. Nii nagu jumal loovutas paradiisis valitsemise Aadamale, peaks valitsema kõigi teiste üle selle esimese ,,isa" järglased. Riik on nagu perekond, kus on üks pea, perekonda sünnitakse omale kohale ja sinna ka jäädakse. 6.Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal. Segavalitsus on parim, sest loob tasakaalu ja säilitab stabiilsuse süsteemi sees
mitte maksimaalne nauding. Ataraxia on mõõdetamatu  seda kas on või pole. Selline seisund saavutatakse vaid vooruse kaudu ning see eeldab häid sõpru ning ihade ja ootuste piiramist, et vältida pettumusi. Õnnelik on elu seega sõprade ringis, poliitikast eemal. Õnn on teatud passiivne seisund. 5. Augustinus õnnest ja poliitikast. Aadama ja Eeva elu paradiisis oli piiramatu õndsus. Pattulangemise karistuseks on valu, surm ja needus (põrgu). Enesearmastus on ennasthävitav, sest inimene on seesmiselt lõhestatud, ihade rahuldamine sõltub välisest, tekivad konfliktid teiste inimestega. Tõelised voorused on vaid vagadel kristlastel. Kuid surelik inimene ei saa tunda kunagi rõõmu suurimast hüvest (õnnest), nad saavad vaid oodata tulevast õnne (õndsust) teises elus ning olla "õnnelikud lootuses". Tõeline õndsus seisneb igaveses elus ja rahus. Poliitikast: Riik on pattulangemise tulemus ja ajend. Samas ta on hädavajalik, et
Kanooniliste "suurte mõtlejate rida" Kontekstuaalne meetod: Cambridge'i koolkond. Autori intentsioon ehk kavatsus. Ajalooline kontekst ja keelelised tavad ehk konventsioonid. Mõjutatud lingvitsiliesest pöördest (Wittgenstein keele mäng, keel kui tööriist, Austini kõneaktid). Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Platon Varastes dialoogides: elu ei vääri elamist, kui keha laastab haigus või hinge laastab vale toimimine. (Vaid voorusest ei piisa) Vabariik: Õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast. Hingel kusjuures 3 osa: mõistuslik, emotsionaalne ja instinktide osa. Mõistus peab valitsema, emotsioonid toetavad ja instinktid olgu ohjeldatud. Pidusöök: Ilupüüdluse (armastuse erinevad astmed. Vaid see tunnetab ilu, kes elab elamisväärset elu. (Voorustest piisab õnnelikuks eluks). Arostoteles
3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamidesse. o Kui kirjutada kahe teksti võrdlust, siis järgib see täiesti omaette loogikat, võrdlevast
Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma  rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame". Osadele meie jaoks vägagi ,,elulistele" küsimustele ei anna ka filosoofia ammendavaid vastuseid, nt Jumala olemasolu, maailma lõpp ja algus jne. Siiski esitab filosoofia teatud põhjapanevaid küsimusi, nagu: kuidas peaksime elama, kas looduses valitseb mingi korrapära, kas on olemas mingi üldkehtiv moraal või sõltub see ajast, kohast või muudest teguritest. Filosoofia üheks valdkonnaks on poliitiline filosoofia. Mis on poliitika? Kr politiké tähistab linna- või riigijuhtimiskunsti (polis  riik). Üldlevinud definitsiooni kohaselt on poliitika ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad erinevad huvirühmad ja institutsioonid, kusjuures nende eesmärgiks on (riigi)võimu omandamine, kasutamine ja säilitamine
teada konkreetsete lausete tõetingimusi, isegi kui me ei ole suutelised alati kindlaks tegema, kas see tingimus kehtib või mitte (st kumb tõeväärtus antud lausel on); seda, et objektid ja loomulikud liigid eksisteerivad sõltumatult meie võimest neid ära tunda või identifitseerida. 4. ÕIGE KÄITUMINE 1. Selgitage normatiivse eetika ja meta-eetika erinevust? Normatiivne eetika uurib milles seisneb moraalne käitumine ehk milline käitumine on moraalselt õige ja milline on halb. Meta eetika uurib eetikatermineid endid laksumata otsustustesse, milline tegu on iseenest eetiline. Metaeetika erineb normatiiveetikast, mis konstrueerib eetikateooriaid ja esitab moraaliotsustusi mitmesuguste teoreetilisteraamistike sees. 2. Selgitage teleoloogilise eetika ja deontoloogilise eetika erinevust! Teleoloogiline ehk tagajärje eetika deontoloogiline ehk kohuse eetika
vastutavaks oma eksistentsi ees. Igasugune tegevus või tõde eeldab seejuures nii keskkonda kui ka inimlikku subjektiivsust. Inimene on see, kelleks ta ennast ise teeb. Toimub jaotumine religioosseteks ja ateistlikeks eksistentsialistideks. Sartre järgi on eksistentsialismi põhimõtted järgnevad:  Eksistents eelneb olemusele.  Inimene pole muud, kui see, kelleks ta end teeb.  Luues iseennast, loob inimene ka inimkonda üldiselt. · Miks on Sartre arvates moraalne valik võrreldav kunstiteose loomisega? Sartre leiab, et nii moraal kui ka kunstiteos läbib leiutamise ja loomise protsessi, mille olemust ei saa enne määratleda kui see täielikult valmis on. Inimene loob ja vormib iseennast moraalsete valikutega, mis viivad teda ja tema olemust defineeriva lõpptulemini. · Sartre väidab, et inimene vastutab selle eest, milline ta on? Millega ta seda põhjendab? Kas
Vastab: selleks on kategooriline imperatiiv  käitu nii, et sa võiks soovida, et selline käitumine muutuks üleüldiseks reegliks. Siin on peidus ka moraali kuldreegel: tee seda, mida sa tahad, et sulle tehakse. HEGELI AJALOO FILOSOOFIA Tema ajaloofilosoofia aineks on maailma vaimu (abstraktne inimene või inimteadus) arengu seaduspärasused. 1. Maailmavaimu kavalus ehk ajaloo iroonia Inimesed lähtuvad oma tegudes isiklikust huvist ja plaanidest, kuid see ei tähenda, et ajalugu on nende teha, nimelt on maailmavaim kaval  inimeste tegude tulemused ei vasta kunagu nende plaanidele. Näiteks inimene tahab naabrile kätte maksta ja paneb tema maja põlema, kuid põlevad maha ka teised külamajad, sh ka tema enda oma. Ta juhib tähelepanu kahele asjale: 1. Tulemus sisaldab alati enamat kui soovitakse. 2. Inimese tegu võib pöörduda tema enda vastu. Eriti puudutab see kollektiivseid tegusid
annaabi.ee 
