Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Klassiõpetaja kõrvalainega VAARAOD Referaat Koostaja: Kadri Kivirand, EKL-4kõ Juhendaja: Amino Põldaru Tallinn 2010 Sisukord: Sissejuhatus Vana-Egiptuse kultuur jaguneb nelja ajajärku: Vanem kiviaeg kuni 10 000 aastat eKr. Siis jahtisid egiptlased lõvisid, kitsi ja metsikuid karju maal ning krokodille ja jõehobusid soos.
näitamiseks Arhailine periood 2920eKr-2575eKr Ülem- ja Alam-Egiptuse ühendamine Suured ehitised rajati Sakkarasse ja Abydossi Vana riik 2575eKr-2134eKr Püramiidide ajastu Arhitektuuri ja kunsti areng Hieroglüüfid Äge põud Esimene vaheperiood 2134eKr-2040eKr Nõrgad valitsejad Nomarhid võitlesid suurema võimu eest Üleujutused Keskmine riik 2040eKr-1640eKr Preesterkuningad juhtisid erinevaid riigi piirkondi Tähtsaim jumal Teeba linna jumal Amon (Amon Ra) Vallutused, riik laienes Niiluse teise kärestikuni Rajati kanaleid pinnase kuivatamiseks Teine vaheperiood 1640eKr-1550eKr Vaaraod kaotasid kontrolli maa üle Hüksoslased Lähis-Idast asusid elama delta piirkonda Uus riik 1550eKr-1070eKr Egiptus muutus Idamaade võimsaimaks riigiks Vaaraod laiendasid Egiptuse piire Egiptusest kujunes suurriik Allutati Süüria ja Palestiina, Hüksoslased tõrjuti maalt välja Ka Nuubia oli Egiptuse võimu all
suutnud otsustada Tutanhamoni ja Thutmosis III vahel. Avastasin, et mõlemad on 18. dünastiast, nii ma otsustasingi teha 18. dünstiast. 18. Dünastia ajal sai Egiptusest Uus riik ja koos sellega tuli palju muutusi. Oma referaadis uurisin selle dünastia ajal olnud elust ja selle aja valitsejatest. 18. dünastia (1550-1307 eKr) 18. dünastia on arvatavasti tuntuim Vana-Egiptuse dünastia. Selles dünastias valitsesid nt Thutmosis I, II, III, Tutanhamon, kuninganna Hatsepsut, Amenhotep I, II, III, IV, , jpt ... 18. dünastial sai Egiptusest Uus riik. Uue riigi ajal muutus Egiptus Idamaade võimsaimaks riigiks. Vaaraode võim tugevnes. Egiptus kasvas nii majanduslikult kui ka poliitiliselt, tunduvalt kasvasid templiehitised ning kujunes välja täisajaga töötavate, templitest elatist saavate preestrite seisus. 18. dünastia ajal hakkas Egiptus võitlema ülemvõimu pärast
Kadrioru Saksa Gümnaasium Vana-Egiptuse kuulsaimad vaaraod ja nende saavutused Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 MENES(u. 3050-3032 eKr)...................................................................................... 3 HUFU (Cheops, 2589-2566 eKr).............................................................................. 5
Maati toimimiseks võltsiti ka ajalugu. Kuningas oli ka ülempreester ning kogu maa oli kuninga valdus. Riik jagunes u. 40ks noomiks, mille asevalitsejaid nimetati nomarhideks. Vana riik ulatus Niiluse esimese kärestikuni. Vana riigi lõpuperioodil lagunes riik koost. 1 Esimene vaheperiood 2183 1991 Kujunes kaks võimukeskust: Hierakleopolis ja Teeba. Võimu killustumine nomarhide poolt. Tekkis Hierakleopolise kirjandus (õpetussõnad, "Ipuveri manitsused"). Täpsed kaose põhjused on teadmata (üks võimalus kliima kuivenemine ja ikaldus). Teeba kuningas Menhuhotep IV ühendas perioodi lõpuks riigi. Keskmine riik 1991 1650 (12.-14. dünastia) Teeba valitseja Amenemhet I (1991-1962), kes tõusis võimule sisesegaduste tagajärjel, tagas lõplikult riigi ühtsuse, pani aluse 12. dünastiale ja viis riigi
ohvitseridega oma võimu tipul ning võimas ametnikkond oli nende kontrolli all. Templitel olid maavaldused, koolid ja töökojad ning nad etendasid majanduses olulist osa. Pika aja jooksul oli suurem osa maast ligikaudu võrdselt jaotatud kuninga, suurmaaomanike ja templite vahel.Preestrid olid ametnike (sealhulgas kõrgemate ohvitseride) kõrval ainsad, kes oskasid lugeda ja kirjutada.Kohalike preestrite ülem oli väga mõjukas isik, eriti suurtes kultusekeskustes Amoni templites Teebas (Luxor), Ptahi templites Memphises, Ra templites Heliopolises ja Thoti templites Hermopolises.Preestrid olid väga mõjukad ka hiljem, eriti antiikajal. Et kuningavõim oli tunduvalt nõrgenenud, jäid preestrid Egiptuse põhilisteks kultuurikandjateks. Sel ajal olid preestrid oma võimu tipul, mistõttu Vana-Kreekas jäi mulje Egiptusest kui preestrite valitsetud maast. Sõjavägi Suhteliselt isoleeritud asendi tõttu ei olnud Egiptusel eriti karta.
Hatsepsut Hatsepsut (trooninimi Ma'at-ka-Ra) oli Egiptuse naisvaarao 18. dünastiast. Ta valitses 14731458 eKr. Hatsepsut oli vaarao Thutmosis I ja tema abikaasa poolõe Ahmose tütar. Nagu vaaraoperekondades tavaks abiellus Hatsepsut oma poolvenna(või venna) Thutmosis II, kes oli Thutmosis I ja ta liignaise poeg. Kui Thutmosis I suri, tõusis Thutmosis II troonile. Thutmosis I ja Hatsepsutil oli tütar Neferu-Ra. Thutmosis II-l oli ühe Isise-nimelise liignaisega poeg, hilisem Thutmosis III. Kui Thutmosis II noores eas, varsti pärast vaaraoks saamist suri, määrati pärijaks tema poeg Thutmosis III. Thutmosis III oli liiga noor, määrati Hatsepsut ta regendiks. Olles nimeliselt Thutmosis III regent, tuli
Isis varaseim ja tähtsaim naisjumal. Osirise naiskaaslane, esindas emalikkust, peeti toidujumalannaks. Nephthys oli Sethi naissoost kaaslane, Anubise ema. Tegutseb surnute riigis, kus seisab Osirise selja taga. Osiris Isise abikaasa, surnuteriigi valitseja. Anubis koera (saakali) peaga, tegutseb surnuteriigis. Thot iibisepeaga, oli jumalate kirjutaja ning tarkuse ja teadmiste jumal. 2.4 Vaaraod Egiptlased hakkasid oma kuningaid vaaraoks nimetama alates 18. dünastiast. Esimene kuningas, keda on teadaolevalt nõnda nimetatud, oli Thutmosis III. Tänapäeval nimetatakse sageli vaaraodeks kõiki Vana-Egiptuse kuningaid. Thutmosis III oli Vana-Egiptuse 18. dünastia 6. vaarao. Ta valitses umbes 15041450 eKr (teistel andmetel 1479-1425). Thutmosis III oli Thutmosis II poeg. Ta sai vaaraoks pärast oma
Haapsalu Linna Algkool Kuulsad vaaraod Referaat Töö koostas: Kertu Ojamäe Juhendaja: õp Anne Vaarpuu Haapsalus, november 2008 SISUKORD: 1 Tiitelleht 2 Sisukord 1 3 Sissejuhatus 4 Tutanhamon 5 Thutmosis III 6 Ramses II 7 Hufu 8 Kleoparta VII
Sellest perioodist pärinevad kuningate võimu ja jumalikkust kehastavad suured püramiidid Memphise lähedal nüüdses Gizas. Uue riigi periood oli Egiptuse välise võimu hiilgeaeg. Egiptlased olid hüksoslastel õppinud hobukaarikute kasutamist ja nende kaarikuvägi kujunes ähvardavaks jõuks Lähis-Idas. Egiptusest oli saanud tõeline suurriik, mis oma suurima ulatuse saavutas vaarao Thutmosis III valitsemise ajal. Tihenesid suhted naabritega, tugevne Ülem- Egiptuses Teeba Amoni preestrite võim. Uue riigi ajast on pärit Kuningate org, Ramses II tempel, Tutanhamoni hauakamber. 4. Miks on tähtsad: Suured püramiidid, Kuningate org, Memphis, Niilus, astmikpüramiid, Abu Simbeli ja Karnaki templid, Teeba? V: Suured püramiidid- suurtesse püramiididesse on maetud Egiptuse vaaraod. Suured püramiidid on ehitatud liivakivist ja asuvad Gizas. Suuri püramiide on 3 ja suurim neist on Cheopsi püramiid. Kuningate org- kuningate orgu kasutati ligi 500 aastat nekropolina
Taastas Egiptuse kontrolli Palestiina üle ning sõdis Süürias hetiitidega. Ramsese ajal teostati massiivset ehitustööd, muuhulgas rajati ka uus pealinn PerRamses. Ramses II kivikujud on ühed tänapäeva tuntumaid VanaEgiptuse arhitektuurimälestised Giza püramiidide ja sfinksi kõrval. Ramses II on peetud ka vaaraoks, kelle ajal toimus juutide väljaränne Egiptusest, kuid otseseid tõendeid selle kohta pole. Pildid Hatsepsut Esimene naisvaarao Egiptuses Valitses 14731458 eKr Vaarao Thutmosis I ja tema poolõe kuninganna Ahmose (Ahmese) tütar. Vaarao pidi olema abielus kuninglikust soost naisega, mistõttu Thutmosis II abielluski Hatsepsutiga Lasi rajada oma suurejoonelise templi Deir el Bahari Teebas. Juhtis edukat sõjakäiku Nuubiasse Hatsepsut on esimene teadaolev naismonarh ajaloos ning üks tuntumaid Egiptuse naisvalitsejaid Kleopatra kõrval. Pildid
Egiptuse vaarao Hatsepsut ja Egiptuse ehitised Kuninganna Hatsepsuti arvatav elamisaeg oli 1504 eKr1458 eKr, valitses aastatel 1498-1483 eKr. Teda on kujutatud mehena, kes kannab kuninga võimusümboleid ja ta kandis ametlikku valehabet, mis oli nööriga tugevasti ja korralikult kinni seotud. Egipt-uses on teada kolm naisvaaraod ja nendest kõige kuulsam oli Hatsepsut. Vaaraosi peeti veel ka jumalateks, kas siis haukapäiseks Horoseks või siis päikesejumal Ra'ks. Vaaraodel polnud eraelu. Terve nende elu koosnes kombetalitustest.Kõik vaarao teod tähendasid midagi. Kõige tavapärasemaid tegevusi nt. kätepesu peeti usukombeks. Kui vaarao juhtus saama mõne haiguse, kasvõi nohu siis oli see kogu kuningriigi jaoks väga kurjakuulutav märk. Terve riik kuulus vaaraole. Vaaraodel oli sadu ametnikke ja nendest eesotsas oli vesiir
kes tekitab liikumist ning kaost. Alates 11. dünstiast oli Amon Teeba kohalik kaitsejumalus, alates 18. dünastiast, kui Teebast sai (kuning)riigi pealinn, sai Amonist riigijumal. Koos varasemate riigijumalatega (Re ja Ptah) moodustasid nad riigi valitseva "kolmainsuse". Amon jäi edaspidi Egiptuse jumaluseks, vaid korra asendati ta Echnatoni reformis Atoniga.samastati hiljem päikesejumal Re-ga (Amon-Re) kujunes Uue riigi ajal peajumalaks. Amoni naine oli Mut ja poeg Sons. Vaarao nimi Amenhotep tähendab "Amon on rahul". Hiljem samastati Amonit kreeka Zeusiga ja roomlaste Jupiteriga. Keskmise riigi ajaks loetakse 11.-13. dünastia valitsemisaega. Vaaraode ainuvõim oli nüüd väiksem, tähtsad võimukandjad olid ka preesterkuningad, kes juhtisid riigi erinevaid piirkondi. Keskmise riigi ajal kuulutati riigi tähtsaimaks jumalaks Teeba linna jumal Amon. Teda hakati samastama päikesejumal Ra-ga ja nimetati Amon-Ra'ks.
Egiptuse tsivilisatsioon kestis üle 3000 aasta. Eluandva vee allikaks on maailma pikim jõgi Niilus, mille orus põhiline asustus paiknes. Niiluse iga-aastaste üleujutuste ajal mudaga väetatud põllud andsid piisava niisutamise korral rikkalikku saaki Vana - Egiptuse vaaraod olid maapealsed jumalkuningad, nende endi seaduste järgi said pärast surma jumalateks. Vaaraode ajastu jagatakse 30 dünastiasse. Kolm põhiperioodi Vana, Keskmine ka Uus riik. Võimaluse korral vaatame vaaraole otsa kas reljeefi või kuju kaudu ja arhitektuuri kaudu. Mõnikord haruldasel kujul ka kuningliku muumia kujul. Üldistatult näema Vana riigi vaaraode jumalasarnastel nägudel enesega rahulolu, Keskmise riigi
(Spence 2000) Keskmine Riik 3 Keskmise riigi ajal olid vaaraode peamisteks matmispaikadeks looduslikult hästi varjatud kaljuhauad, mis ruumijaotuselt sarnanevad mastabadega. Suurte püramiidide ehitamine on lõpetatud. Peamine kaljuhaudade asukoht asub Teeba lähedal Kuningate Orus, seal on üle kümne kaljuhaua, leitud ka üks puutumatult säilinud haud vaarao Tutanhamoni haud. Hakatakse kasutama sambaid eeldooria sambaid, mis annavad hauakambri sissekäigule fassaadi meenutava kuju. (Vaga 2004) UUS RIIK Umbes aastal 1800 eKr tungisid Egiptusesse hüksoslased, kesjärgnes kahesaja aastane võitluste periood, millest Egiptlased väljusid umbes aastal 1600 eKr võitjatena. Vana riigikorraldus sai aga
Püünsi Kool Ajalugu REFERAAT EGIPTUSE VAARAO TUTANHAMON Kaisa-Kristi Kruuspak 6. klass Juhendaja : õp. Veronika Uussaar 16 Oktoober, 2008 1 Kes oli Tutanhamon ? Tutanhamoni päritolu on siiani segane. Ühel Solebi templi suurel punasest graniidist lõvil olev raidkiri nimetab tema isaks Amenhotep III-t. Kui Ehnaton valitses umbes 16 aastat ja Tutanhamon oli troonile asudes umbes 9-aastane, siis on täiesti võimatu, et Amenhotep oleks võinud olla tema pärisisa (rääkimata sellest, et kuninganna Tii oli lapsekandmiseks liiga vana). Pigem kasutati sõna "isa" ülekantud tähenduses, rõhutamaks noore valitseja aatelisi sidemeid
misviis vastab täielikult või peaaegu täielikult varatotalitaarse riigi tunnus- tele ainult ajaloolis-poliitiliste põhjuste ja ideoloogia faktorite osas, osaliselt administratsiooni ja õiguskorra osas, vaid vähesel määral võib leida varatota- litaarsuse tunnuseid majanduse ja sotsiaalelu vallas. Välispoliitika faktor ei näita Ehnatoni valitsemisviisi puhul varatotalitaarsuse tunnuseid. Üsna suu- re tõenäosusega saab järeldada, et vaarao Amenhotep IV (Ehnaton) oli liiku- mas varatotalitaarse riigivalitsemisviisi poole ja on võimalik, et Ehnatoni eks- periment oli üks varaseimaid teadaolevaid varatotalitaarse riigi loomise kat- seid ajaloos. Märksõnad: Amenhotep IV (Ehnaton), ideoloogia, monoteism, religioon, riigi- võim, Vana-Egiptus, varajane totalitarism Sissejuhatuseks Järgnevalt käsitletakse Vana-Egiptuse nn imperiaalse perioodi ehk Uue riigi
Kära ja segadus. Baldahiin ehisvari voodi, trooni või muu kohal. Vanadel idamaadel oli see ülikute kohal kantav päikesevari. Karmiinpunasest damastist (tulipunase värvaine toonis helepunane ühevärviline lillmustriline riie puuvillane või linane) või brokaadist baldahhiin (kuld, hõbe-, või metallniidiga läbikootud mustriline raske siidist riie). (lk.9) Teeba- see oli linn Ülem-Egiptuses. Keskmise ja Uue riigi ajal oli ta Egiptuse pealinn.Et eristada teda Kreekas asuvast Teeba linnast, hüüti teda Vana-Kreekas ka Sajaväravaseks Teebaks.Teebas asuvad muude ehitiste seas uhked Karnaki ja Luksori tempel. Teisel pool Niilust on Kuningate Org. (lk.14) Sükomoor Vana-Egiptuse püha puu. (lk.15) Niuderiie vanasti kandsid seda linast riiet inimesed,et katta sellega oma keha.(lk.17) Akaatsia - (Acacia) on mitmekesine kosmopoliitne troopiliste ja subtroopiliste puude ja põõsaste perekond liblikõieliste sugukonnast. Robiinia (Robinia) ehk valge akaatsia ei kuulu
seiklustest võõrsil ja tagasipöördumisest enne surma Egiptusesse, et saada nõuetekohaselt maetud (palsameerimine). Teeba Egiptuse uus pealinn Uue riigi perioodil. Menes vaarao, kes ühendas Egiptuse ja rajas u 3000. a eKr ühtse Egiptuse riigi. Cheops (Hufu) vaarao, kes lasi Vana riigi perioodil ehitada endale kõige suurema püramiidi Giza kõrbesse. Tutanhamon noorelt surnud vaarao, kelle hauakamber leiti röövlite poolt rüüstamatuna (vt. Tutanhamoni muumia) 1
väljanägemises. Teine kujutis on iga kord ka. Kui inimene suri, lahkus ka tema
kehast, kuid ei lakanud selle vastu huvi tundmast. Mõnikord ta isegi äratas keha
jälle ellu. Mitte inimese hing (ba), vaid ka oli vastutav surmajärgse elu ees. Keha
balsameeriti eelkõige kad silmas pidades, et see oleks igal ajal kasutatav. Just ka
pärast olid egiptlaste hauad nii hästi varustatud toidu, joogi ja kõige eluks
vajalikuga - isegi mugavustega. Jumalad, vaaraod ja lihtrahvas kõigil on oma
ka. Jumalatel ja vaaraodel oli mitu ba'd ja ka'd. Vaaraodel oli erilised nimed
nende ka'de jaoks. Vaaraode kad tähistati sageli koguni eriatribuutide ja
pärisnimedega.
Olid ka teised isiksuse elemendid, näiteks ah ("viirastus" või "kummitus") ja rin
("vägevus", "võimsus").
Egiptlaste religioosses mõtlemises leidus rohkesti ka fetishismi (
· Püramiidi kõrgus 62m;ehitati 19 aastaga Cheops(hufu) 2589-2566 · Laskis ehitada Suure püramiidi · Üks seitsmest maailmaimest-ainuke püramiid · Asukoht Giza platoo · Kõrgus 146.6m;taäna 137,5m · Kaetud valge lubjakiviga.tänaseks hävinud · Täna olemas pääs hauakambrisse ja Suurde Galeriisse · Püramiidi juures kompleks · 3 väiksemat ning tempel SUUR PÜRAMIID · Suurim leid 1954 · Kuninglik laev · Vaarao ema haud · Vaaraod ennast ei ole leitud kuskilt · säilinud on väike kuju · Fakte · Mass 5,9 miljonit tonnni · Kiviplokkide eksimus o,5mm · Püramiidi matemaatiline eksimus 0,05% Chepren(Hafra)2558-2532 · Teise püramiidi ehitaja · Kompleksi kuulub ka Suur sfinks · Lisaks orutempel · Surnutempel · Ehitas veidi kürgemasse kohta · Püramiidil 2 sissepääsu · Midagi olulist leitud ei ole Hafra püramiid ja Sfinks · Kürgus 143,5m,täa 136,5
jumalikkust kehastavad suured püramiidid, templid ja kanalid. Kujunesid välja ka tsivilisatsiooni olulisemad tunnused: rangelt hierarhiliselt korraldatud riik ja ühiskond, mis allus jumalikustatud kuninga piiramatule võimule, ning Egiptuse usk oma arvukate jumalate ning rõhutatud tähelepanuga inimese saatusele pärast surma. 2. Keskmise riigi periood. Keskmise riigi ajaks loetakse 11.-14. dünastia valitsemisaega. Umbes 2000 aastat eKr ühendas Teeba valitseja Ülem-Egiptusest maa uuesti ühtseks riigiks. Pealinn viidi Memphisesse, kuid Teeba tõusis riigi tähtsaimaks usukeskuseks.Tähtsaim jumal sel perioodil oli Amon, keda hakati samastama päikesejumala Ra-ga. Hiljem tuli sellest nimetus Amon-Ra. Kuningate võim ulatus nüüd Egiptuse piiridest kaugemale: Egiptuse ülemvõimule allutati Nuubia põhjaosa. Tähtsamad võimukandjad olid preesterkuningad, kes juhtisid riigi erinevaid piirkondi
surmajärgseks igaveseks eluks. Inimese surma järel lahkus tema surematu hing „Ka“ inimkehast. Preestrid palvetasid lahkunu hinge eest, et „Ka“ naaseks kehasse tagasi. Laiba säilimiseks see palsameeriti (mumifitseeriti), mille tulemusena valmis muumia. Muumia asetati puidust või kivist välja raiutud inimesekujulisse kirstu (sarkofaagi), mis asetati püramiidis asuvasse või maa-alusesse hauakambrisse ning lisati juurde hauapanused. Vaarao Amenhotep IV (u. 14 saj. eKr) üritas Egiptuse religiooni reformides vähendada preesterkonna mõju riigi valitsemisele ja kehtestas monoteismi. Seetõttu austati ainult päikesejumal Atomit (kujutati päikese kettana), ent peale vaarao surma taastati jälle polüteism. Kunst Religioon mõjutas kõiki kunsti alasid, sest eesmärgiks oli sisustada hauatagust elu. Hauakambrid: 1) Kastikujuline „mastaba“ (igavikumaja). 2) astmikpüramiidid (Džoser 2650 eKr.) Džoseri astmikpüramiid kõige kuulsam.
idasse ja asusid Niiluse orgu. Esijalgu elasid nad arvatavasti väikestes gruppides, ränneldes vastavalt aastaajale ja Niiluse iga aastastele üleujutustele. Nad sõltusid Niiluse veest ja jõgede palistavast viljakast pinnast. MATMIS KOMBED JA KUNST Varased Egiptlased matsid oma surnu keha otse liiva alla. Kuum liiv luivatas surnukeha ja ei lasknud sellel laguneda. Mõnikord pandi surnu kõrvale ka keraamikat, ehteid ja kujukesi. Teeba lähedale Herakonpolisesse rajati umbes 3000. aastat e.kr suur kalmistu. Seal leidub ka üks maalitud seintega hauakamber, mida peetakse esimeseks oma taoliseks. KÜLAD JA KÄSITÖÖ Aeglaselt arenesid asulad küladeks ja niiluse vett hakati aina rohkem kasutama. Põlluharijad kaevasid niisutus kanaleid, mis täitusid üleujutuse ajal. Sedamööda kuidas saagikus tõusis, keskendusid mõned kogukonnaliikmed enam teistele asjadele, näiteks käsitööle
Egiptuse kujutav kunst Egiptuses esines oru-, haua-, kalju-,matuse- ja päikesetempleid. Templikompleks koosnes: sambad, sammaskäik, sammassaal, püha paik, hämarad ruumid, sfinksid, ben-ben monumendid. (Päikesetemplitel olid ka obelisk ja püloon) Kuulsaimad Egiptuse templid: hiigeltempel Karnakis, Luksori templite kompleks, Hatsepsuti hauatempel, Abu Simbeli tempel ja Ramses II matusetempel. Hieroglüüf on piltkiri, mis koosneb osalt mitmesugustest figuuridest. Tavaliselt kujutati vaaraod tardunud sirges poosis, vasak jalg pool sammu eespool, rusikasse tõmmatud käed tihedalt vastu külgi, vahel üks käsi ka rinnal. Nende nägudel mängleb võimukas, salapärane, pidulik, pisut üleolev naeratus. Kujude pilk suunatud üle vaataja pea kaugusse, mis rõhutab veelgi kujutava kunsti tähtsust. Lihtrahvast ja loomi kujutavad skulptuurid on väiksemad, tunduvalt elavamad ja vabamad paraaditsevast kandusest. Valmistatud puust ja värvilised. Tuntumad jumalad
Abu Simbeli väike tempel Põhjapoolne väiksem tempel on pühendatud kuninganna Nefertarile, kuninga armastatule ja kuningalaste emale. Fassaadil (28x12m) vahelduvad kummalgi pool sissepääsu 9,50m kõrgused kuningakujud kuningannakujudega. Templid Karnaki tempel Templid olid jumalate kummardamiseks Taga kuna Vanas-Egiptuses oli jumalaid epalju, siis oli ka templeid palju. mÜks suuremaid on Amoni tempel Karnakis. Templi südames uhkeldab 134 tohutut, 16 reas vabalt seisvat sammast, kõik külluslikult kaunistatud. Keskel asuvate sammaste kõrgus on 21m ja läbimõõt 3,6 m. Kogu kompleks koosneb erinevatel aegadel püstitaud pühamutest, ümbritsetuna massiivse- test müüridest. Püha järve ääres aset-
Dzoser Vana-Egiptuse Vana riigi 3. dünastia kuningas, lasi rajada endale hauatempli hiiglasliku astmikpüramiidiga, pannas sellega aluse püramiidehituse traditsioonile. (Saqqarasse püramiid =Dzoseri püramiid) Thutmosis I Uue Riigi kuningas, laiendas ülemvõimu Nuubias kuni V kärestikuni ja tegi eduka retke Süüriasse, Riigi pealinna viis tagasi Memphisesse, Teebast kujundas suurejoonelise Amoni kultuskeskuse, kus jumalate templid paiknesid jõe idakaldal, kuningate hauad koos hauatemplitega aga läänekaldal. Hatsepsut Thutmosis II lesk ; tõusis mehe surma järel Egiptuse riigi etteotsa, valitsedes 21 aastat oma kasupoja Thutmosis III eestkostjana. rahumeelse valitsusaja silmapaistvamad saavutused =mereretk Punt'i + Deir-el Bahri hauatempli rajamine Thutmosis sai Egiptuse reaalseks valitsejaks pärast Hatsepsuti surma
Egiptuse ajaloo periodiseering 1. Varane Egiptuse riik (3000-2800ekr), I-II vaarao dünastia. Ülemineku periood ühtsele tugevale riigile. Tekkis kiri. 2. Egiptuse Vana riik (2800-2250 eKr), III-IV vaaraode dünastia. Tugev vaarao võim. Vaarao võrdsustati jumalaga. Alus pandi edasisele tugevnemisele. Orje oli väga vähe. 3. Egiptuse keskmine riik (2050-1700 eKr), XI-XII vaaraode dünastia. Kõikidest kõige nõrgem. Alati oli piirkond, mis ei allunud. Vaaraod ei surnud loomulikku surma. 4. Egiptuse Uus riik (1562-1085 eKr), XVIII-XX vaaraode dünastia, kõige tugevam riik. Saavutas kõige suurema ulatuse, allutas naaberrahvad. Ramses II. Egiptuse vana riik 2800-2250 eKr Tugeva kuningavõimuga. Valitsuskoht oli palee. Talle allusid teised rahvakihid vastuvaidlematult. Vaarao nime kasutamine ilma tema loata oli kuritegu. Teda kujutati poole suuremana. Kõik kes ta ette tulid pidid näoli liiva viskama.
leidmine, see kujutas endast kõigi saavutuste kõrgpunkti. Samaaegselt on ta aga, kui püüda leida teaduse arengus dramaatilist tõusujoont, selles üks kõige dramaatilisemaid lehekülgi. Oma töös käsitlen lähemalt vaarao Tutanhamoni hauakambri avastamist ja mehi, kes sellega seotud olid. Samuti selgub, miks vaarao suri ja milline nägi välja tema matmispaik. 1. KES OLI TUTANHAMON? Tutanhamon oli Egiptuse 18. dünastia vaarao, kes valitses umbes 1333-1325 eKr. (mõningatel andmetel 1358-1349 e. Kr.). Tema naiseks oli Anches-en-paton, kes sündis Ehnatoni (oma isa) valitsemise kaheksandal aastal ja oli abielludes vaid üheksa-aastane. Lapseohtu vaaraonaine pidi oma liigvarase abiellumise eest kallilt maksma. Ta elas üle kaks nurisünnitust ja pakiliselt nõutud meessoost järeltulija jäigi sündimata.
Mõlemad näo pooled on sümmeetrilised .Jume on roosa-pruunikas ja tundub värske. Lisaks täielik make-up, kulmud ääristatud, huuled pruunikat tooni punased. Portree vastab mitte ainult ilu ideaalile täna vaid andis universaalne ilu ideaali , avaldades mõju kõikidele, nagu ütles Tuthmosis ise selle kohta. Ajaloost: Nofretete põlvnemine pole kindlalt teada. Arvatakse, et ta oli hilisema vaarao Eje tütar. Mitu ajaloolast on väitnud, et ta oli hoopis vaarao Amenhotep III tütar või sugulane. Samuti ei ole teada kuupäeva, millal Amenhotep IV abiellus Nofretetega. Nofretete ei olnud oma abikaasa õde, vastasel juhul oleks seda kindlasti raidkirjades märgitud. Teadaolevalt oli paaril 6 last. Tütred: Meritaton, Mekitaton, Anhesenpaaton, Neferneferuaton Tasherit, Nefernefernure ja Setepenre. Kolm noorimat tütart surid küllalt noorena. Mekitaton suri sünnitusel, ning lapse isaks oli arvatavasti Amenhotep IV
Umbes 2700-2200 aastat eKr pärinevad sellest perioodist kuningate võimu ja jumalikkust kehastavad suured püramiidid Memphise lähedal nüüdses Gizas. Vana riigi ajal kujunesid välja enam-vähem kõik Egiptuse tsivilisatsiooni olulisemad tunnused: eelkõige rangelt hierarhiliselt korraldatud riik ja ühiskond, mis allus jumalikustatud kuninga piiramatule võimule. 13. Kirjelda Keskmise riigi poliitilist ajalugu Egiptuses? Umbes 2000 aastat eKr ühendas Teeba valitseja Ülem-Egiptusest maa uuesti ühtseks riigiks. Pealinn viidi küll tagasi Memphisesse, kuid Teeba tõusis riigi tähtsaimaks usukeskuseks. Kuningate võim ulatus nüüd Egiptuse piiridest kaugemale: Egiptuse ülemvõimule allutati Nuubia põhjaosa. Egiptuses loodi elukutseline sõjavägi, mis tagas julgeoleku riigi piiridel ja hoidis Nuubiat vaaraode võimu all. 14. Kirjelda Uue riigi poliitilist ajalugu Egiptuses?
Naiste seisus sõltus poliitilistest oludest ja kõige kõrgem seisus oli ülemnaine. Abieluinstitutsioonis oli oluline tähtsus Osirise ja Isise legendil. Osiris oli suur jumal ja esimene vaarao, kes abiellus oma õega. Nad olevat tulnud maailma selleks, et harida ja tsiviliseerida inimesi ning õpetada neile jumalate tarkust.Abielludes oma õega, kindlustas Osiris selle, et vaaraode jumalikkus püsiks puhtana ning ka tulevased sugupõlved saaksid seda nautida. Seetõttu võtsid vaaraod endale kõhklematult naiseks sugulasi. Tavaliselt sai vaarao naiseks tema õde või poolõde. Seqenenre Tao II, Ahmose I, Amenophis I, Thutmosis I, Thutmosis IV, Ramses II, Merenptah ja Siptah kõik nad võtsid endale naiseks õe. Ent sobis ka iga muu naissoost sugulane. Amenophis II abiellus oma tütrega, samuti toimisid Ehnaton ja Ramses, kes kosis oma kolm tütart.Sethos II abiellus oma tädiga. Hoolimata valitsejate sellisest tavast, ei paistnud geneetiline
põhiliselt hoidis plokke koos nende endi raskus, lisatud oli ka mörti. Aja möödudes hakati püramiidi sisemust valmistama segust, mis koosnes enamasti kividest, savist ja savitellistest. Keskmine Riik Keskmise riigi ajal olid vaaraode peamisteks matmispaikadeks looduslikult hästi varjatud kaljuhauad, mis ruumijaotuselt sarnanevad mastabadega. Suurte püramiidide ehitamine on lõpetatud. Peamine kaljuhaudade asukoht asub Teeba lähedal Kuningate Orus, seal on üle kümne kaljuhaua, leitud ka üks puutumatult säilinud haud vaarao Tutanhamoni haud. Hakatakse kasutama sambaid eeldooria sambaid, mis annavad hauakambri sissekäigule fassaadi meenutava kuju. Uus riik Umbes aastal 1800 eKr tungisid Egiptusesse hüksoslased, kesjärgnes kahesaja aastane võitluste periood, millest Egiptlased väljusid umbes aastal 1600 eKr võitjatena. Vana riigikorraldus sai aga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
