Tallinna Pedagoogikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Martin Sillaots Projektijuhtimise e-konspekt Magistritöö Juhendaja: Peeter Normak Autor: ............................................................ “ ....... “ ................... 2003 Juhendaja: ..................................................... “ ....... “ ................... 2003
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz PROJEKTIPERSONALI JUHTIMINE 3EAP Loengukonspekt Gerda Mihhailova Pärnu 2012 SISUKORD 1. PROJEKTIPERSONALI JUHTIMISE ERIPÄRAD ORGANISATSIOONIDES. .......... 3 1.1 Projektid ja projektipersonal organisatsioonikeskkonnas. ........................................... 3 1.2 Projektijuhi töö ning pädevused. ................................................................................ 13 1.3 Personalitöö korraldamise eripärad projektimeeskonnas. .......................................... 28 1.4 Stress ja stressijuhtimine ............................................................................................ 46 2
4)reformid 2. Tootlikkuse üldine tähendus, mõiste kitsamas ja laiemas tähenduses Tootlikkus kujutab endast majanduskasvu ja konkurentsivõime põhitegurit nii majanduse makro- kui mikrotasandil. Tootlikus = väljund/sisend = toodang / ressursid (kulud) Tootlikkuse moodustamise põhimõtteline skeem................ Tootlikkus laiemas mõistes kujutab endast süsteemi(sh. ettevõtte)väljundite ja sisendite suhet. Tootlikkuse kitsamas käsitluses vaadeldakse ühe ressursi, s.o. töö efektiivsust 3. Tootlikkuse juhtimise protsess ettevõttes Tootlikkus juhtimine ettevõttes on pidev protsess. 1. tootlikkuse mõõtmine 2.tootlikkuse hindamine ja analüüs, 3.tootmise planeerimine 4.tootlikkuse tõstmise programmi elluviimine 4. Tootlikkuse mõõtmisel kasutatavad näitajad ja üldpõhimõtted Tootlikkuse mõõtmine on juhtimissüsteemi esimene etapp. Eesmärkideks on: 1.mõõtmismeetodite ja näitajate lülitamine tootlikkuse juhtimissüsteemi 2
tegevuses kasutatavasse kinnisvarasse. ● Investeeringud immateriaalsesse varasse - füüsilise substantsita, teistest varadest eristatav mittemonetaarne vara, mida ettevõte kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Näit. arvutitarkvara, kaubamärgid, patendid, litsentsid jne. 2. Miks on pikema kestusega investeeringu riskid suuremad? Investeeringute liigid kestuse alusel: ● Lühiajalised investeeringud – projektid, mille eluiga on lühike ning olulisi riske projekti eluea jooksul sellest tulenevalt ei esine. ● Pikaajalised investeeringud – Projektid, mille eluiga on pikk ning millega seotud riskid on oluliselt suuremad. Lühiajalised: 3-4 aastat Pikaajalised: 10-15 aastat Lühiajaliste investeeringute puhul on vähe määramatust, mis võib juhtuda või valesti minna. 5 aasta pärast võidakse täiesti teistsugust tehnoloogiat kasutada. 3
Kestlusaruandlus annab informatsiooni ettevõtte peamiselt nelja aspekti kohta (About… 2013): - majanduslike aspektide, - keskkonna-alaste aspektide, - sotsiaalsete aspektide ja - juhtimisalaste aspektide kohta. Aruande koostamine sunnib koguma infot ettevõtte protsesside ja mõjude kohta, mida varem ei pruugitud mõõta. Saadud informatsioon, lisaks suurenenud läbipaistvusele, aitab ettevõtetel vähendada loodusvarade kasutamist, suurendada efektiivsust ja parandada tegevusnäitajaid. SR aitab vältida või vähendada keskkondlikke ja sotsiaalseid riske, millel võib olla materiaalne efekt ettevõtte tulemustele ning seda tehes luua rohkem äri-, ühiskonna-, keskkonna- ning finantsväärtust – moodustades tõhusa terviku. SR standardi olulisus seisneb ka loodud ühtses raamistikus, mis võimaldab ettevõtteid võrrelda. (Value of…2013: 3). Rahvusvahelisel tasandil iseloomustavad SR arengut järgmised momendid:
.. Jõuda selgusele ja üksmeelele oma strateegia suhtes Teavitada strateegiast kogu organisatsiooni Viia osakondade ja töötajate isiklikud eesmärgid strateegiaga kooskõlla Siduda strateegilised sihid pikaajaliste eesmärkide ja aastaeelarvetega Koostada ja ühtlustada strateegilisi tegevuskavasid Viia kindlate perioodide tagant läbi süstemaatlilisi strateegilisi analüüse Saada tagasisidet strateegia kohta "If you can´t measure it, you cant´t manage it" Kui ei saa mõõta, ei saa ka juhtida! FINANTSID TTK finantskomponendi väljatöötamine algab finantsnäitajate määratlemisest, mis sobib just selle ettevõtte strateegiaga. Finantseesmärgid sõltuvad ettevõtte elutsükli etapist: Kasv Stabiilsus Saagikoristus Ettevõtte finantseesmärgid kolmes eri staadiumis: 1. Kasvujärgus müügi suurendamine, investeeringud toote- ja protsessiarendusse,
o juhtkonnale asjakohaste ettepanekute tegemine · IT strateegilise juhtimisega seonduvad ülesanded o IT turul toimuvate muutuste ja trendide kohta info hankimine ja analüüsimine o IT strateegia väljatöötamine ja sõnastamine lähtuvalt IT võimalustest ja ettevõtte äristrateegiast tulenevatest vajadustest ning võimalustest o IT eelarve koostamine ja täitmise jälgimine · IT arendustegevusega seonduvad ülesanded o IT-arendustegevuse planeerimine; o IT valdkonna projektijuhtimise korraldamine; o projektülesande püstitamise juhtimine koostöös vastava valdkonna ärijuhiga; o projekteerimise ja rakenduse valiku juhtimine; o uute IT-rakenduste koolituse organiseerimine; o IT infrastruktuuri planeerimine · IT kasutamise ja ülalpidamisega seonduvad ülesanded o arvuti- ja kommunikatsioonivõrgu administreerimise ja andmeturbe korraldamine; o kasutajatoe olemasolu ja toimimise tagamine; o riist- ja tarkvara ning IT-tarvikute ostusüsteemi korraldamine;
kasutatakse pikaajalistesse kohustistesse investeerimiseks. Negatiivne puhas käibekapital pigem viitab kõrgemale riskile ja probleemidele. 6 Kui puhas käibekapital kasvab, siis ettevõte on oma tegevuses raha kulutanud, investeerinud millessegi, aga kasvava ettevõtte puhul on selline nähtus normaalne. 25. Kuidas hinnata ettevõtte varade kasutamise efektiivsust? Võib eristada käibevälteid ja kordajaid. Käibekordajad: Koguvarade käibekordaja (Müügikäive / Koguvarad) ja investeeringute käibekordaja (Müügikäive / Investeeringud). Mida suurem koguvarade käibekordaja, seda efektiivsemalt ettevõte tegutseb (st olemasolevad varud on hästi kasutatud). Käibekordajate puhul kasutatakse tihti sellist tõlgendust: Vara käibekordaja näitab koguvara tootlust ehk müügitulu vara 1. euro kohta
See kõik muutus, kui masinad hakkasid asendama inimeste tööd või lisandusid inimeste tööle. Tööstusrevolutsiooni käigus tekkinud uued võimalused tõid kaasa muutusi tootmise organiseerimises. Mass- tootmine, vahetatavad osad, töö spetsialiseerimine kõik see nõudis suure hulga inimeste juhtimist ühel ajal ühe ruumis. Et töökohtadel ei tekiks tõelist kaost, oli vaja hakata looma juhtimispõhimõtteid. Aja edenedes tekkis omanikel ja juhtidel vajadus tõsta efektiivsust ja tootlikkust, mistõttu tuli hakata arendama juhtimise põhimõtteid ja praktikaid , mis aitaksid seda teha. Nii tekkiski klassikaline lähenemine juhtimisele. Klassikalised juhtimisteooriad jagunevad: 1. Teaduslik juhtimine (rajaja W. Taylor) Põhiidee: protsessi jagamine elementaarseteks allosadeks ja nende osade pidev täiustamine kasutades tugevaid, kitsa erialaga spetsialiste. Tulemuseks täiustatud protsess. Inimene on süsteemi osa, kes
MAJANDUSANALÜÜS Õppematerjal 2 SISUKORD ÕPPEMATERJAL 1 SISSEJUHATUS 5 I KULUARVESTUS 6 1.Kuluarvestuse eesmärgid ....................................................................................................6 2.Kuluarvestuse süsteem, kululiigid.......................................................................................8 3.Kulukohtade arvestus ........................................................................................................11 4.Kuluarvestuse põhimõtted .................................................................................................11 5.Kuluarvestuse meetodid...............
küsimustik, kogutakse andmeid ja Osavõtt 7,5 analüüsitakse ettevõtete projektide Aktiivus 7,5 portfellihaldust või dünaamilisi võimekusi Uuringu teemad · Projektijuhtimine ja projektide portfellihaldus · Dünaamilised võimekused Projekt ja projektijuhtimine Kasutatud Goldratt Institute, Microsoft, Focused Performance, Project Management Institute, Akerman, Lahi jt. materjale
1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on majandusteaduses tuntud Pareto efektiivsusena. Selleks, et suurendada ühtede hüviste tootmist, vähendamata samal ajal teiste hüviste tootmist, peab
Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aksepteerib. Organisatsiooni edukus tuleneb inimeste koostöö tulemusest. Organisatsiooni tulles on igal inimesel oma eesmärgid. Igal töötajal peaks olema kahesugune ettekujutus: 1. Ettekujutus, kuidas saavutada oma eesmärke firma kaudu 2. Ettekujutus firma eesmärkidest Firma edukus sõltub sellest, kui hästi need ettekujutused kattuvad. Juhi roll on alluvaid selles aida, näidata näiteks, kuidas töötaja saab ettevõttes töötamisest kasu. NB Organisatsiooni juhtimise mule Juhtimise eesmärgiks on säästlikkus ja efektiivsus. Lühiajaline kasum ei saa olla nr 1. Peab mõtlema ka jätkusuutlikkusele. Juhtimise ülesanntena on kõige sagedaimini välja toodud neli tegevust: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine ja kontrollimine. Need tegevused peavad tagama organisatsiooni käsutuses olevate ressursside sellise juhtimise, mille korral eesmärgid saavutatakse kõige efektiivsemal moel
1.1.3 Personali arendamine Personali arendamine organisatsioonis on kogum sihipäraseid tegevusi, mille kaudu luuakse tingimused personali kvaliteedi muutumiseks soovitud suunas. Tingimuste loomine vajab vastavat analüüsi, planeerimist, organiseerimist, informatsiooni- ja koostöö koordineerimist, töötajate motiveerimist ja toetamiset, samuti õppimiseks vajalike materiaalsete ja tehniliste vahendite kindlustamist. Personali arendamise põhieesmärgiks on saavutada iga töötaja valmisolek iseenda arendamiseks ning töötajapoolne aktiivsus selles valdkonnas. See tagab töötaja kompetentsuse tõusu vastavalt organisatsiooni vajadustele. 2 Personali arengut soodustavad või pärsivad järgmised organisatsiooni ja selle keskkonna üldisemad tingimused. 1. Organisatsiooni ühiskondlik-sotsiaalne positsioon ja majanduslik seisund:
Vaatamata sellele tekkisid aga ka siin vead ehituse maksumuse hindamises. Esimene oluline suunamuutus Tööstusliku revolutsiooni järel muutus olukord ehituses aga eelkõige kolmel põhjusel: 1) Esiteks olid suurte ehitusprojektide kavandajad üha enam huvitatud kulude arvutusest: tööstureid huvitas eelkõige kasum, riigitegelased pidid aga andma vastust oma tegevusest, ühistegevuse puhul olid aga need mõlemad põhjused ühendatud. 2) Teiseks muutusid projektid tehnoloogiliselt keerukamateks ja nüansi rohkemateks. 3) Kolmandaks oluliseks põhjuseks oli aga see, et sajandite jooksul väljakujunenud majanduselu ja ühiskonnakorraldus muutus keerukamaks ning dünaamilisemaks. Uuest olukorrast tulenevate nõudmistega kohandumiseks hakkas aga arenema kulutuste eelneva hindamise süsteem, et kokkulepitud hinna alusel anda kogu vastutus projekti tööde täitmise eest peatöövõtjale
9.1.3. Kas on olemas ainuõige organisatsioonistruktuur? 139 9.1.4. Inimeste juhtimise viiside erinevus 139 9.1.5. Tehnoloogiad ja lõppkasutajad 140 9.1.6. Kas juhtimistegevus on õiguslikult reguleeritud? 140 9.1.7. Kas juhtimistegevuse ulatus on poliitiliselt reguleeritud? 139 9.1.8. Kas juhtimine on suunatud sissepoole või väljapoole? 139 9.2. Töötaja töö produktiivsus 142 9.2.1. Füüsilise töö tegija produktiivsus 142 9.2.1.1. Füüsilise töö produktiivsuse printsiibid 142 9.2.1.2. Füüsilise töö tegija produktiivsuse tulevik 143 9.2.2. Teadmustöötaja töö produktiivsus 144 9.2.2.1. Milline on tööülesanne? 144 9.2.2.2
olemasolevad materjalid üle vaadata) pädev isik või projektijuht enne ühisarutelude algust (või antakse ülesanne esimesel töökoosolekul). - Kirjelduses tuleb keskenduda kõige olulisematele asjaoludele, mis aitavad mõista ettevõtte tugevusi ja nõrkusi ning toetavad ettevõtte visiooni ja missiooni. - Ettevõtte profiili mahukamad osad (nt võtmeisikute CV-d, organogramm) võib esitada plaani lisadena. Meelespea - Võtmeisikute CV-d peavad kajastama töötaja kompetentsust (haridus, töökogemus ja tööülesanded). Lisada võib täiendava teabe tegevusvaldkonnaga seotud ühiskondlikust tegevusest, täielikku CV-d (perekonnaseis, hobid jms) ei ole tarvis esitada. - Ilmsete probleemide varjamine organisatsiooni kirjelduses (ja SWOT-analüüsis) on enesepetmine ja võib takistada plaani elluviimist. Nõrkusi tuleb käsitleda kui arendusvaldkondi, mille osas kavandatakse vajalikke abinõusid.
7 Kolm olulist ainekursust läbivat märksõna on EFEKTIIVSUS, JÄTKUSUUTLIKKUS, OPTIMAALSUS. Ökonomistide jaoks on huvipakkuv ressursside kasutamisest tulenev efektiivsus/ebaefektiivsus. Laias plaanis tähendab efektiivsus sisendi ja väljundi suhet, s.t. näitab, kui mitu ühikut toodangut on võimalik ühest ühikust sisendist (nt toorainest) saada. Tuleks eristada tehnilist efektiivsust ja majanduslikku efektiivsust. Näiteks fossiilsest kütusest põletamise teel energia tootmine võib olla tehniliselt efektiivsem kui teiste, vähem saastavate energiaallikate kasutamine. Samal ajal toob saastamine kaasa kulusid (tervishoiule, puhastusseadmetele jne). Need kulutused võivad olla suuremad kui kokkuhoid odavama energia tootmisel. Ühiskond tervikuna võiks saavutada netohüve keskkonnasõbralikuma kütuse kasutamisest. Mis see efektiivsus siis tegelikult on
madalam muude ühesuguste tingimuste korral? 5m 7m 9m 11 m 35. Millistel põhjustel tehakse ladudes üldjuhul ümberkorraldusi ja ruumi planeeringute muutmisi? Vali õiged põhjused. A muutub töökorraldus laos B võetakse kasutusele uusi masinaid ja seadmeid C muudetakse laoprotsesse ja –toiminguid A, B B, C A, C A, B, C 36. Kuidas on võimalik suurendada lao ruumi kasutamise efektiivsust? Vali õiged võimalused. A riiulite kõrguse suurendamisega B vahekoridoride arvu vähendamisega C vahekoridoride laiuse vähendamisega A, B B, C A, C A, B, C 9 Kordamisküsimused 1. Millistel põhjustel on vaja ladusid? 2. Kes on kauba omanik privaatlaos, avalikus laos ja lepingulises laos? 3
9m 11 m 35. Millistel põhjustel tehakse ladudes üldjuhul ümberkorraldusi ja ruumi planeeringute muutmisi? Vali õiged põhjused. A muutub töökorraldus laos B võetakse kasutusele uusi masinaid ja seadmeid C muudetakse laoprotsesse ja toiminguid A, B B, C A, C A, B, C 36. Kuidas on võimalik suurendada lao ruumi kasutamise efektiivsust? Vali õiged võimalused. A riiulite kõrguse suurendamisega B vahekoridoride arvu vähendamisega C vahekoridoride laiuse vähendamisega A, B B, C A, C A, B, C Kordamisküsimused 1. Millistel põhjustel on vaja ladusid? 2. Kes on kauba omanik privaatlaos, avalikus laos ja lepingulises laos? 3. Kes kontrollib laopidamist privaatlaos, avalikus laos ja lepingulises laos? 4
kehtivaid ja tulevikus vajalikke nõudeid organisatsioonistrateegia täitmiseks. 1.2. Inimese arenguvajadused 8 Enamik ettevõtete juhte teab, et nende eksistents sõltub klientidest kui pole klienti, pole ka ettevõtet. Ent mitte iga juht ei tunnista, et kliendi rahulolu sõltub paljuski teda teenindavast töötajast. Seega on loogiline järeldada, et motiveeritud, lojaalne ja õnnelik töötaja on ettevõttele sama väärtuslik kui käivet ja kasumit tekitav klient. Töötaja rahulolu ei teki paraku ainult sellest, et tal on töökoht - koht, kuhu hommikul tulla ja õhtul väsinult ära minna. Töötaja rahulolu ei teki ka ainult iga kuu pangaarvele laekuvast töötasust. Inimesed on erinevad, seega vajab iga töötaja pisut erinevat motivatsioonipaketti, ent olenemata inimesest ja tema tahtmistest ning soovidest, on enamiku vajaduseks siiski isiklik areng ja edasi liikumine
tingimused on oluliselt muutunud, on statistilise lähenemisviisi rakendamine väheefektiivne. Sellistes oludes annab kulude prognoosimisel häid tulemusi tehnoloogiline lähenemisviis. Meetodi kasutamisel püütakse prognoosida kulusid, lähtudes tehnoloogilistest tunnustest - protsesside füüsiliste sisendite ja väljundite vahekorrast (uuritakse materjalide, tööjõu ja seadmete kasutamist, inim- ja masinatöö efektiivsust, tootmisvõimsuste rakendamist). Meetod tugineb inseneride ja tehnoloogide teadmistele ning on selgelt tulevikule orienteeritud (küsitakse “kuidas peaks olema?”). See meetod võimaldab kindlaks teha väärtust mittelisavaid kulusid, sanktsioneerimata reserve ja ebaefektiivsust. Meetodi põhipuudusteks on kallidus ja suur ajakulu, kuid plussiks on kulude käitumise prognoosimise suur täpsus.
mahuprognoosid, SLA muutmise ettepanekud (SLM), Muudatusettepanekud (RFCd), Info PM- IM, Info FM-le mahu muutuse mõju hindamiseks teenuse omahinnale 3) Seleta lahti mõisted/lühendid: MTTR, SNMP, Cluster, iSCSI, RPO MTTR - Mean time to repair - Keskmine aeg, mis kulub Configuration itemi või IT teenuse taastamiseks peale tõrget. Tõrke algusest kuni CI või IT teenuse parandamiseni. Ei sisalda aega, mis kulub taastamiseks või ennistamiseks. SNMP - Simple Network Management Protocol - Interneti protokollistandard STD, RFC 1157 sõlmede haldamiseks IP võrgus. SNMP ei piirdu ainult TCP/IP võrguga, seda saab kasutada ka igasuguste võrguga ühenduses olevate seadmete nagu arvutid, marsruuterid, jaoturid jm halduseks. Cluster - Klaster on serveritest ja muudest ressurssidest koosnev rühm, mis funktsioneerib ühe tervikliku süsteemina ja võimaldab hõlpsat juurdepääsu, mõnel juhul ka koormuse tasakaalustamist ja paralleeltöötlust.
kontrollimine ning kaasabi sellega seotule, eesmärgiga saavutada süsteemset tulemust (European Committee for Standardization, 991 Logistika on see osa tarneahala Luhtimises mis planeerib, teostab ja kontrollib kaupade, teenuste ja asjassepuutuva informatsiooni efektiivset edasi- ja tagasisuunalist liikumist ja ladustamist lähtepunkti ning tarbimispunkti vahe eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi. (U. S. Council of Logistics Management, 1 1 1 ', asendas eelmise definitsiooni. Antud definitsioon deklareerib üheselt, et logistika on ainult osa tarneahela juhtimisest). Logistika on ressursside ajaline positsioneerimine (time related positioning of resource) või kogu tarneketi strateegiline juhtimine. Tarnekett on jada üksteisele järgnevaid tegevusi mille eesmärgiks on kliendi rahuldamine. See võib endasse haarata hanked, tootmise, distributsiooni
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turutasakaal- tasakaaluh
PILET nr. 1 1. TEHNOÖKOLOOGIA KUI TEADUSALA MÕISTE TÄHENDUS 2. MIS ON SADAMA EESKIRI? 3. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUD 1) Tehnoökoloogia on teadusala, mis uurib ja kavandab meetodeid ja meetmeid inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning inimühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia on õppeaine, mis tutvustab meetodeid ja meetmeid, mis on vajalikud inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia nimetus on tuletatud selle sisust: tehno (kr. techne tehis, kunst, meisterlikkus) + öko (oikos - kodu, kodukoht) + loogia (logos - õpetus). 2) Sadama eeskiiri on dokument,mis peab olema iga sadamal ja kus on peavad olema kirjeldatud vähemalt: 1) sadama üldandmed; 2) veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus; 3) laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil; 4) veesõidukite sadamas seismise korraldus; 5) veesõidukite sadamast lahkumise korraldus; 6) osutatavad sadamateenused ja
ülesande sisuga (liiga suur vale liiga väikese raha eest), ei valetanud siis, kui neilt enestelt küsiti hinnangut töö kohta nad hakkasid seda ise reaalselt uskuma teistele tudengitele valetamise käigus. Nagu me mõjustame teisi, nii me võime mõjustada ka ennast ja seega suunata Oma käitumist terviklikuma enesetaju saavutamiseks. Imagoreklaam kasutab seda ära pakkudes nö valmislahendusi. SPT selgitab imidzireklaami efektiivsust: me vaatleme ennast kõrvalt nagu me vaatleme ka teisi; tarbimisotsused (nt. edev sportauto) näitab meid teatud moel. Enesetaju sunab käitumist, käitumine viimistleb enesekuvandit... · 1981 Petty, Cacioppo Elaboration Likelihood Model (keerukuse/ümbertöötamise/töötlemise tõenäosuse mudel) (ELM): kui on huvitav ja keeruline info, siis tähelepanu süveneb ja on lootust efektiivsemalt mõjustada (+ osalusmäära/involvement mõiste).
Juhil on alati alluv(ad) vähemalt 1. Seega ei ole juhid juhtimisteooria mõistes need isikud, kelle alluvuses ei tööta keegi isegi siis, kui sellise isiku ametinimetuses sisaldub sõna juht (sageli esinevad 5 alluvateta ametinimetused Eesti ettevõtluses: müügijuht, projektijuht, regioonijuht). Müügijuht on juht vaid siis, kui tal on alluvad müügimehed, -naised, vastasel juhul on ta spetsialistitüüpi töötaja. Projektijuht on juht juhtimisteooria mõistes vaid siis kui ta projektiraames juhib projektimeeskonda erinevate projektide puhul võib projektijuht olla nii juht kui spetsialist (ametinimetuselt projektijuht, kellel pole projektimeeskonda). Juhi töö on saavutada talle oma ülemuse ehk vahetu juhi poolt (keskastmejuhi puhul tippjuhi poolt) seatud eesmärgid pannes alluvad tööle. Seega jagunevad juhi
11 KAUBA KÄITLEMINE 11.1. Laonduse ajaloost Laondus kui äraelamiseks vajaliku toiduvaru säilitamine on tõenäoliselt sama vana kui inimkond. Ajaloost on teada, et juba kümneid tuhandeid aastaid tagasi kogusid inimeste eelkäi- jad neandertallased koopaelanikena toiduvarusid. Koriluse ajal, kui elatuti peamiselt jahisaagist, metsamarjadest ja taimejuurtest, hoiti toidutagavarasid maasse kaevatud panipaikades. Tänapäeva mõistes laonduse ja varude säilitamise juured ongi saanud alguse vajadusest säilitada söödavat, et elada üle periood, mil peale jahiloomade polnud võimalik loodusest midagi juurde hankida. Tuhandeid aastaid tagasi võeti sõjakäikudele kaasa toiduvarusid, milleks oli peamiselt tera- vili. Kuna kümned tuhanded sõdalased vajasid äraelamiseks ja võitlusvõime säilitamiseks suurtes kogustes toitu, tuli hankida söödavat vallutusretkedel pidevalt juurde. Kandeloomade seljas ja vankritel veeti sadu tonne söögikraami
Otsustusprotsesside küsimuste vastused jaanuar, 2013 Vastused võetud Janno Reiljani loengukonspektist „Majanduslike otsuste analüütiline põhistamine“ (2012), natuke on toetutud ka eelmise aasta tudengite poolt tehtud vastustefailile. Punase kaldkirjaga märgitud osad on päris puudu, puudulikud või minu subjektiivse arvamuse kohaselt kahtlased. Paremini ei osanud. Enjoy! 1. peatükk 1. Millised on majandusprotsesside komplitseerumise sisemised ja välised põhjused? - Sisemised põhjused peituvad tööjaotuse arengus, mille tulemusena jaotub ettevõttemajanduslik protsess üha spetsialiseeritumateks allosadeks. Riigi majanduslik arengutase ehk töö ühiskondlik lõpptulemus sõltub juhtide oskusest kujundada parimal võimalikul viisil inimtegevuse spetsialiseerunud osadest soovitud hüve näol tarbija poolt nõutud ühtne tervik. Pakutavas hüves tuleb tasakaalustada ühelt poolt kvaliteet ja teiselt pool
leisure ... psychological, physiological, anatomical, and engineering design aspects ... being particularly concerned with optimizing performance. Sisult ja struktuurilt erineb ergonoomika enamikust teadustest, kus uurimisobjekt ja rakendatavad meetodid on hästi piiritletavad. Ka teadusfilosoofid on kritiseerinud kõikvõi- malikke piiranguid teadusele, eeskätt neid, mis puudutavad uurimisobjekti, kuid ka meeto- deid, kuna need vähendavad teaduse efektiivsust (vt Bird, 1998). Ergonoomikal üldkehtivaid rangeid reegleid uurimisobjekti suhtes pole. Uurimisobjekt võib olla mis tahes tegevus, inimene, toode jms. Mis siis ühendab ergonoomikat? · Sageli uuritakse süsteeme inimene seadmed ümbritsev keskkond. · Tihti taotletakse tegevuse optimeerimist. · Ergonoomika metodoloogia lähtub inimteguri arvesse võtmise filosoofiast, eeskätt töö kohandamisest inimesega.
1950.–1970. aastatel arenesid kiiresti nii logistika teooria kui ka praktika. Hakati mõistma logistika kaht peamist funktsiooni – laovarude ja transpordi juhtimist. Kaupade füüsilise jaotuse tarvis arendati välja logistika kogukulude kontseptsioon. Kontseptsiooni järgi ei määra lahenduste efektiivsust mitte kulude vähendamine jaotusahela ühes lülis, vaid logistilise lahenduse tõhususe määrab summaarne kulude tase ehk logistika kogukulud. Nimetatud perioodil kiirendasid ärilogistika arengut mitmed majanduslikud ja tehnoloogiate arenguga seotud tegurid. Tootja turg muutus tarbija turuks, hakkas kasvama vajadus pöörata üha
Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering (TÜLKR) Roheline liikumine jne jne Säästva Eesti Instituut (SEI-Tallinn) Balti Keskkonnafoorum SA REC Estonia Eesti Ornitoloogiaühing Eesti Loodusuurijate Selts (LUS) • Asutatud 1853.a. • Loodusteaduslik selts, 1500 liiget • Toetab looduhariduse ja loodushoiu edendamist, aitab kaasa looduse uurimisele • Raamatukogu (150 000 köidet ) • Raamatute kirjastamine, aastaraamatud • Looduseuurijate päev • Projektid (seire, inventuurid jne) • Looduskaitse ümarlaud jne • Sektsioonid Eesti Loodusuurijate Selts • Eesti Looduseuurijate Seltsi põhitegevus on luua ja arendada teadusalaseid sidemeid, toetada loodusteaduslikke uurimistöid ning korraldada mitmesuguseid üritusi (ekspeditsioone ja ekskursioone, konverentse, nõupidamisi, teaduslikke ja populaarteaduslikke ettekandekoosolekuid, näitusi jm).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
