Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eestlaste relvastus aastal 1200". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
relv, tera, mõõk, teramik, relvastus, ratsa, vibu, viskeoda, vahetuse, vöö, parv, tehnoloogia, nupp, pronksist, kroonik, parve, kaitserelvastus, kanti, torke, kilbi, kirves, laba, käepide, rõngassärk, laevast, relvi, sepistatud, ling, nahast, odaotsad, sepad, lipp, nuppe, kalmetest, saarlased, lembitu, turaida, plaane, mõningaid, liivimaaraiutud kividest kirveid, odaotsi, mida kinnitas loomasooltega või naharibadega puu külge. Kui hakati juba sõdasid pidama, pidi ka hakkama rohkem tähelepanu pöörama relvadele, neid täiustama ja tõhusamateks muutma. Oda täitis oma ülesannet väga hästi. (Järgnev jutt tuleb juba 12 sajandist, kui Eestis oli ka kõik see olemas). Odadega ähvardamine tähendas sõjakuulutust, odade vahetamine rahusõlmimist. Olid olemas torke- ja viskeodad. Torkeoda oli massiivsem ja suurem kui viskeoda, lähedalt heidetuna tungis selline torkeoda läbi rõngasrüü ning purustas isegi kilbi. Varem olid kilbid arvatavasti nahast ja puust, hiljem aga pronksist ja ornamentidega kaunistatud. Ajaarvamise vahetuse paiku tulid kasutusele rauast odaotsad, mille pikkus oli umbes 20cm. Tehes läbi keeruka arengu, jõudis tehnoloogia keerukuse tippu 11. sajandil. Siis oskasid sepad kokku sepistada damaskitud terast. On uuritud ja leitud, et isegi eesti sepad oskasid sellist tehnoloogiat kasutada
ole mõõkade kohta kinnitatud, kuid see võib olla täiesti võimalik. Oluliseks muinasaja relvastuse allikaks on ka taaskehastujad, kes taaslavastavad vanu lahinguid ning katsetavad neid relvi, millega omal ajal võideldi. Ründerelvad Lähirelvad Käepide Keskmine vars Pikk vars Kaugrelvad Viskerelvad Laskerelvad (laske- ja heitemasinad) – rühm relvi, mis on keerukama konstruktsiooniga. Kõige lihtsam neist on vibu, kuid see on ka teatud mõttes eriline, kuna seda peetakse juba primitiivseks masinaks, kuna vibu abil muudetakse üht liiki energiat teiseks. Kaitserelvad Kiiver Kilp Kaitserüü 9. september, teine loeng Pistodad, sõjanoad ja mõõgad Kiviaeg Need on relvad, millel on väga lühike vars ehk lihtsalt käepide. Mõõk kui relv kujuneb alles pronksiajal ning kujuneb pistoda muutmise läbi. Pistoda muutub nii
....................... 5 Käsirelvad ......................................................................................................................................... 5 Oda.................................................................................................................................................5 Kirves.............................................................................................................................................5 Mõõk..............................................................................................................................................6 Võitlusnuga ...................................................................................................................................7 Laskerelvad........................................................................................................................................7 Vibu.........................................
Gustav Adolfi gümnaasium Muinaseestlaste ühiskond ja eluolu Juhendaja: Õpilane: Tallinn 2008 Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Elatusalad 3. Relvastus 4. Asustus Linnused 5. Suhted lähinaabritega 6. Elu-olu Perekond 7. Riietus ja ehted Ehted Naiste rõivastus Naiste peakatted Põlled Meeste rõivastus Meeste peakatted Laste rõivastus 8. Muinasusund 9. Kokkuvõte Meie ajaarvamise algul elasid juba eesti keele sarnast keelt rääkivad muinaseestlased praegusest laiemal territooriumil ja asustasid ka suurt osa tänasest Lätist. Lätlased omakorda asustasid ka Leedu, Valgevene ja Preisi alasid. Eestlased
sundis liituma mingisugune välisoht. Virumaa, Järvamaa, Rävala, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Sakala, Ugandi. Eestlaste naabrid · Soomlased. Jagunesid pärissoomlased, hämelased, karjalased. Eestist idapoole jäid vadjalased ja isurid. Kagusse idaslaavlased. Lõunasse liivlased ja läti hõimud. Läti hõimude puhul latgalid, kurelased, semgalid. Lätist lõunapoole leedulased. Leedust lõunapoole preislased. Lätist läänepoole rootslased. Eestlaste relvastus muinasaja lõpul · Peamine relv oli oda- viskeoda ja torkeoda. Viskeoda oli kergem ja väiksem, torkeoda suurem ja raskem · Sõjakirves e tapper · Mõõk · Kilp · Sõngassärk, traadist punutud särk Sõjaline tase oli naabritega üsnagi sarnane. 1187- põletati maha Sigtuna linn Rootsis. Eesti aladel üritasid kanda kinnitada idaslaavlased. 1030-1060 oli linnus, mis on tänapäeva Tartu kohal, idaslaavlaste käes. Nende katse siinseid
Sugulasrahvastest naabritega pole konflikte välja toodud pole. Teistega toimusid vastastikkused rünnakud, relvakonfliktid. Muinasaja lõpuni oli tegemist võrdväärsete vastastega, eestlased ei jäänud kuidagi alla teistele. 1187 põletati maha Rootsi oluline keskus Sigtuna. 1031-1060 oli Tartu vallutatud idaslaavlaste poolt. 12.saj käisid eestlased Pihkvat rüüstamas. Läti hõimudega kõige rohkem konflikte oli latgalitega, neis kannatajateks latgalid (polnud võrdne). Tolleaegne relvastus eestlastel oli oda (viskeodad väiksemad kergemad, torkeodad suuread tugevamad), mõõk, kilbid (puust, üle tõmmatud pingutatud nahaga), rõngassärk. Eestlaste väeüksus kandis nime malev. Liiguti jalgsi, hobustega või laevadega. ---puudu--- 11.saj Hiltinus, 12.saj oli siinsete alade piiskopiks määratud Fulco. Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Kõige olulisem allikas Henriku Liivimaa kroonika. Henrik oli päritolult sakslane, preester, tõlk, Liivimaale tuli 1205
a. Enne seda oli ta Bremeni toomhärra. Temast sai Baltikumi ristisõja juht. Albert tuli suure sõjaväega Väina suudmesse ja rajas seal juba eesolevate saksa kaupmeeste abiga 1201. a. Riia linna, mis sai ristisõdijate keskuseks Baltimaades. Tema heakskiidul loodi 1202. a. vaimulik rüütliordu Kristuse sõjateenistuse vennad ehk Mõõgavendade ordu, selle nimetus tuleneb nende valgest ülekuuest, millel oli kujutatud (punasega) mõõk ja rist. Ordusse kuulusid rüütel -, preester - ja teenijavennad ning palgasulased. Rüütlid olid ühtlasi ka mungad. Ühendust juhtis ordumeister. Ordu loodi ennast Pühal Maal teostanud militaarvennaskondade eeskujul. Peaaegu igal aastal purjetas Albert Saksamaale sõjaväele lisa tooma. Mõne aastaga alistati Väina ning Koiva jõe ümbruse liivlased ning lätlased. Võidetud maa nimetas Albert neitsi Maarja järgi Maarjamaaks. Et sõjalist jõudu suurendada, läänistas ta
Sõjaoht kasvas koos riikluse kujunemisega Peipsi-tagustel aladel (Vana-Vene riik) alates 11.sajandist. Kaitserelvastusest kasutasid eestlased puidust tehtud metallkuplaga kilpe ning tõenäoliselt nahast tehtud kiivreid. Ainult üksikud ülikud said enesele lubada metalltraadist tehtud rõngassärke, mis kattis kogu keha ja käed. Relvade hulgas domineerisid lühikese varrega viskeodad ja pikad torkeodad, (sõja)kirved- ja nuiad, harvemini mõõgad. Vähem kasutati ka vibu ning nooli. Kihelkonnad ja maakonnad moodustasid suuremaid väeüksusi, mida nimetati malevateks. Sõjakäigule naaberrahvaste juurde minnes liiguti tavaliselt sügavale vastase tagalasse, rüüstates tagasi tulles teele jäävaid külasid ning tuues kaasa sõjavange ja röövitud kariloomi. Tagasi koju jõudes võis samas oodata vaenlase karistusretke, mistarvis peideti vara sügavale metsadesse ja ise kindlustuti linnustes või soode-rabade keskele rajatud pelgupaikades
Sissejuhatus Vanimat ajastut nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. See ajajärk kestis Eestimaal esimeste inimeste saabumisest 13. sajandi alguseni. Esimesed teadaolevad inimasutused tekkisid Eestis 8. aastatuhandel e.Kr. Seega oli muinasaeg väga pikk aeg, üle üheksa aastatuhande. Muinasaeg jagatakse peamiste tööriistade materjali järgi kiviajaks, pronksiajaks ja rauaajaks. Pronksiaeg kestis Eestis 1500. kuni 500. aastani e.Kr. Umbes kolm ja pool tuhat aastat tagasi õppisid eestlased teiste rahvaste kaudu pronksi tundma. Pronks on vase ja inglistina sulam. Vanimate pronksesemetena tuntakse Muhust saadud odaotsa ja Võrtsjärve lähedalt Kivisaarelt leitud sirpi. Pronksiajal jätkus maaviljeluse areng ja levimine, koos sellega muutus asustus paiksemaks ja rajati kindlustatud asulaid. Arenes kaubitsemine. Võeti kasutusele uusi tööriistu (putkkirves), relvi (mõõk) ja ehteid (sõlg). Pronksiaeg lõppes raua kasutuseletulekuga. Rauaaeg jagatakse vanemaks, keskmiseks ja noor
................. Juhendaja:............................ koht aasta Sisukord Sissejuhatus.........................................................................3 Keskaegne relvastus............................................................4 Mõõk...................................................................................5 Pistoda.................................................................................6 Oda......................................................................................6 Kilp......................................................................................7 Kokkuvõte............................................................
sellise rünnaku suure eduga tagasi lüüa, mida oli näha eriti Saja-aastases sõjas. Samuti jalameeste ettesirutatud piigid võisid otse pealetormavad rüütlid hävitavalt purustada. rüütli kaitserüü koosnes mitmetest osadest: rõngasrüüst, põlvede, säärte, reite, küünar- ja õlavarte peale kinnitatud metallist kaitsmetest, kõhukaitsest, seljakaitsest ja rinnakilbist. Relvastus keskajal Keskaja relvastus oli hästi mitmekesine, ning muutus järsult võrreldes eelnevate perioodidega. Üha rohkem levisid relvadena nuiad ja sõjahaamrid. Need olid plaatrüü vastu kasutamiseks väga head oma raskuskeskme tõttu, samuti seepärast, et lüües ei tarvitsenud vastase vigastamiseks või tapmiseks kaitserüüd läbistada. Sõjahaamrid tekkisid esialgu linnades ning olid primitiivse relvana ratsameeste poolt põlatud, kuid selle efektiivsust nähes hakkasid ka nemad sõjahaamreid kasutama.
pidevalt asustatud. Keskmisel rauaaajal maeti sageli edasi vandesse olemasolvatesse tarandkalmetesse. Olulise muutusena hakati nüüd panustena lisama relvi. Alates 5-6 sajandis sagenes eheete, relvade ja tööriistade peitmine. Kogu Ida- Euroopa põhjapiirkondadele hakkasid sel ajal mõju avaldama idaslaavlased. keskmisel rauaajal elavnesid taas sidemed ülemeremaadega. Eesti jäi viikingite Bütsantsi ja Idamaadesse viivate kaubteede vahetuse lähedusse, saagad kõnelevad ka viikingite sõjakäikudest Eestisse. Eestlased muutusid ajapikku piisavalt tugevaks ja organiseeritud jõuks, et katsta oma vabadust. 11.Elatusalad muinasaja lõpul Peamiseks tegevusalaks oli maaharimine, mis arenes jõudsalt edasi. Põlluharimise kõrval tegeldi loomapidamisega. Tatud osa oli ka küttimisel ja kalapügil. Arvestatavtähtsus oli ka metsmesindusel. Suur osa tarberiistu
arutamiseks. · Kihistumine (eraomand, varanduslik ebavõrdsus) · Vanemad rahvakoosolekul valitud küla- ja kihelkonna mõjukamad mehed, kes korraldasid igapäeva elu. ÜLIKUD VAESEM KIHT · Vanemad · Vabad, sulased ja teenijad · Jõukamad taluperemehed · Sõjavangidest orjad 3. Sõjaline tase ja suhted naabritega a. Relvad: · Oda, tapper sõjakirves, kärp sõjanui, mõõk. · Kaitseks kilp, rõngassärk (jõukamatel). · Malev maakonnast moodustunud väeüksus (ratsa- ja jalavägi). b. Suhted naabritega: · Sugulasrahvastega (liivlased, soomlased, karjalased) suhted head. · Lõunanaabrite latgalitega (idalätlastega) esines tülisid ja relvakonflikte, leedulased tegid Eestisse rüüsteterki. · 1187 vallutati ja põletati Rootsi tähtsaim linn Sigtuna.
Mesoliitikumi lõpus võisid tekkida aasta ringi kasutatavad asulad. TÖÖ- JA TARBERIISTAD kivist, luust, sarvest, puust.kivimitest parim tulekivi, annavad lõhestamisel lõikamistöödeks teravaid servi. Tulekivi leidus Eestis vähe, kasutati kvarsti. Mõlemast valmistati suhteliselt väikesi tööriistu. Tarvitati lõikamiseks, kraapimiseks v puurimiseks.suuremad tööriistad moondekivimist. Kivikirved ebakorrapärase kuju ja konarliku pinnaga, lihvitud enamasti vaid tera. Silmaauke polnud, kirves puuvarre küljes nahkrihmaga. ELATUSALAD kalastamine ahingutega suuremad kalad. Kalatõkked, algelised võrgud ja mõrad,luust õngekonks.Jaht: põtru, kopraid, linde, veelinde.Jahiriistad: Viskeodad, vibud, nooled, püünised, lõksud.Rannarahva tegevusala hülgekütmine ja veel loodusannid taimed, juurikad, marjad, pähklid, seened. 3. VANEM PRONKSIAEG (1800-1100eKr) Vanimad pronksesemed: Muhust leitud odaots, võrtsjärve lähedalt kivisaarest sirp. +11 kirvest.
Üldiselt olid Eesti linnused mullast ja puust, osalt kombineeritud kivivallidega. Mõnest linnusest või õieti linnuse juurde kuulunud asulast kujunes hiljem linn. Nii juhtus see nt Tlns, Tartus ja Viljandis. Relvad. Rooma rauaaja lõppedes(u 450a) oli hakanud kaduma ttarandkalmetesse matmise komme, selle asemele tulid ebakorrapärased kivikuhelikud ja panustesse ilmusid relvad, peamiselt odad,mida varem haudades peaaegu ei leitud. Viikingiajastul relvastus täienes. Ratsavarustusse ilmusid jalused, mis tegi ratsaniku palju kindlamaks ja tugevamaks- oli löögi hetkel v lööki andes millele toetuda- mismõttu muutusid raskemaksja pikemaks ka mõõgad. Ratsameeste sõjalise tähsuse tõusuga kaasnes ka nende ühiskondliku tähtsuse tõus. Peamised relvad olid siiski odad ja kirved. 11)Muinsausund: a)keha, vägi, hing, suhe loodusega Inimene muinasusundis:
eestlased) Idaslaavlaste puhul võib eristada suurt huvi Eesti alade vastu. 1030-1061 oli idaslaavlaste käes Tartu, mis ei olnud tol ajal linn, vaid linnus. Sel perioodil tegid idaslaavlased Eesti aladel rüüsteretki. 1061 tõrjuti vaenulikud naabrid aga aladelt välja. Suhetes lätlastega olid eestlased tugevamad. Hiljem 13. Sajandil toovad lätlased sakslastega liitumise põhjusteks välja põhjuse, et eestlastele kätte maksta. Põhilised relvad olid viske- ja torkeodad. Teine põhiline relv oli sõjakirves ning kolmandana mõõk. Kaitseks kasutati kilpi ning rõngassärki. Eestlaste peaväeüksus kandis nimetust malev. Sõjatranspordiks kasutati hobuseid, puidust purejede ja aerude abil liikuvaid laevu. Muinasusund Usundist leiab märke... 1. Kultuslike paikade arheoloogilistel uurimistel. 2. Rahvapärimuse uurimisel. Pärimus pandi kirja 19. ja 20. sajandil. 3. Vanemate kirjalike allikate uurimisel. Need ei ole eriti usaldusväärsed, sest need ei ole
Eelrooma rauaaeg 500 eKr Aasta 500 e.Kr. on kokkuleppeliselt rauaaja alguseks nii Eestis kui meie naabermaades. Eelrooma ehk varase rauaaja esimesest poolest on Eestist leitud aga vähe raudesemeid: üks raudnaaskel, mis võib olla pärit veel pronksiaja lõpust; raudkäevõru; mõõk ja nuga. Need esemed on suure tõenäosusega Eestisse sisse toodud. Niisiis õpiti juba rauaaja alguses Eestis rauda tundma, kuid see ei omanud igapäevaelus veel erilist tähtsust. Küll kadusid eelrooma rauaajal lõplikult kasutusest kivist terariistad. Sõna „raud" on läänemeresoome keeltesse laenatud germaani keeltest ilmselt juba pronksiaja lõpus.See viitab sellele, et esimesed kokkupuuted selle metalliga toimusid skandinaavlaste kaudu.
1.MUINASAEG 1.1.EESTI MUINASAJA UURIMINE 1. Milliseid andmeid Eesti muinasaja kohta annavad järgmised teatused: · Arheoloogia · Zooloogia · Antropoloogia · Etnoloogia · Keemia · Bioloogia · numismaatika · Rahvaluule · ARHEOLOOGIA - Ehitiste jäänused => Millised olid ehitised muinasajal - Linnuste kaitserajatised => Millised olid muinasaja kaitserajatised - Kalme konstruktsioonid => Millised olid muinasaja matmiskombed ja kalmed - Esemete jäänused => Millised olid muinasaja nõud, ehted, töö- ja tarberiistad jms · KEEMIA - Määratakse leidude vanus · ZOOLOOGIA - Loomade jäänused => Milline oli loomastik muinasajal BIOLOOGIA => Milline oli muinasaja taimestik · ANTROPOLOOGIA - Inimeste luustikud => Millised olid muinasaja inimeste rassilised kuuluvused, kui vanad nad olid, nende toitumine, põetud haigused jms. · NUMISMAATIKA - Leitud mündid => Aarete koosseisu põhjal määratakse kaubandussuhted
Idaslaavlaste puhul võib eristada suurt huvi Eesti alade vastu. 1030-1061 oli idaslaavlaste käes Tartu, mis ei olnud tol ajal linn, vaid linnus. Sel perioodil tegid idaslaavlased Eesti aladel rüüsteretki. 1061 tõrjuti vaenulikud naabrid aga aladelt välja. Suhetes lätlastega olid eestlased tugevamad. Hiljem 13. sajandil toovad lätlased sakslastega liitumisel välja põhjuse, et soovitakse eestlastele kätte maksta. Eestlased kasutasid relvadest: oda, sõjakirves, mõõk. Kaitseks oli laudadest kilp. Varustuse hulka kuulus ka metalltraadist rõngassärk. Eestlaste peaväeüksus kandis nimetust malev. Sõjatranspordiks kasutati hobuseid, puidust , purjede ja aerude abil liikuvaid laevu. Muinasusund Et selle kohta infot saada, on erinevaid võimalusi: 1. Kultuslike paikade arheoloogiline uuimine (osaliselt poolik võimalus, kuna ei anna kuigi suurt ülevaadet) 2. Rahvapärimuse uurimine. Pärimust hakati kirja panema alles 19. sajandil. (samuti
1. MUINASAJA ALLIKAD JA NENDE UURIMINE, lk 13-17..........................................................2 2. MUINASAJA KULTUURID, lk 18-29.........................................................................................4 3. MUINASUSUND, lk 52-57........................................................................................................6 4. EESTLASED MUINASAJA LÕPUL, lk 30-43, 44-51................................................................7 5. MUISTNE VABADUSVÕITLUS, lk 64-89...............................................................................10 6. EESTI KESKAEG; PÕLISRAHVAD JA VÕÕRVÕIMUD, lk 90-119.........................................12 7. EESTI KESKAEG VANA-LIIVIMA SISE- JA VÄLISSUHTED 13.-16.SAJANDIL, lk 90-119, 132-135...................................................................................................................................... 14 8. EESTI KESKAEG: LINNAD, KAUBANDUS JA KÄSITÖÖ, lk 156-161, 162-167............
Muinasajaks ehk esiajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12. sajandi lõpul .Muinasaeg moodustab valdava osa kogu Eesti ajaloost. Uurimisel tuleb arvestada veel etnograafilisi andmeid, sest 18.19 saj. maarahva ehitistes, esemetes, töövõtetes kommetes jms. võib olla säilinud veel elemente, mille juured ulatuvad esiaega. Muinasajast saame teadmisi peamiselt inimeste rajatu või mahajäetu põhjal ( nt. kinnismuistised, omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, põldude jäänused, metalltöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud töö-ja tarberiistad, relvad, ehted). Kasutamist väärib ka rahvaluule, milles esineb sageli küllalt vanu pärimusi ja ka eesti keel, mille tõttu saab teha oletusi hõimude ja rahvaste varasematest rändamistest ning kokkupuuteist teist keelt kõnelenud rahvastega. Muinasaega uurivad arheoloogid, kes teostavad muististel arheoloogilisi kaevamisi. Muinasaja periodiseerimine-
piirama hakkasid, piisas sageli lunamaksust (Adamon, A. ja Karjahärm, T. 2004. Eesti Ajalugu Gümnaasiumile). Vene kroonikais nimetatakse sääraseid väljapressimisi maksukogumiseks. 12.sajandil püüdsid venelased rohkete sõjaretkedega Eestit tagajärjetult alistada ning mõnikord neil õnnestus vallutada mõni tähtsaim linnus(näiteks 1191-1192 Tartu ja Otepää), kuid garnisone neisse ei jäetud, vaenuvägi lahkus ja eestlased ehitasid põletatud linnused taas üles. Eestlaste relvastus ja sõdimisviisid olid kohandatud kiireteks sõjakäikudeks. Liiguti ratsa, võideldi peamiselt jala. Retki tehti tavaliselt talvel, mil sügisesed põllutööd läbi. Muinasaeg tõi endaga kaasa inimeste paikseteks jäämise ja kindlustatud asulate rajamise. Arenesid põlispõllundus ja käsitöö, mis panid aluse paremale elukorraldusele. Muinasaeg lõppes Muistse vabadusõitlusega, mille tulemusel läks lepingulisel alistumisel Eesti ala üle võõrvõimule. Kasutatud kirjandus:
Sisukord Sissejuhatus.................................................................3 1. Relvastus.................................................................4 1.1 Ründerelvastus.........................................................4 1.2 Kaitserelvastus.........................................................6 2. Sõjaline kultuur........................................................8 2.1 Väljaõpe................................................................8 2.2 Koosseis...............................................................8 2.3 Taktika....................
- hakkas kujunema ülikkond Sõjaline tase - suhted naabritega valdavalt rahumeelsed - vastastikused rööv-ja sõjaretked - olukord muutus naabruses kujunenud riiklike ühendustega kujutasid ohtu iseseisvusele - 11 saj jäeti väiksemaid linnuseid maha rajati suuremaid ja võimsamaid ringvall-linnuseid - eriti suure maalinnad Lääne-Eesti ja Saaremaal - kindlustati linnuste väravaid väravakäigud, kõrged kaitsetornid - relvastus tähtsal kohal odad (väiksed kerged viskeodad ja suure tugevad torkeodad); mõõgad (väheamlt ratsesõdalastel); sõjakirved ja nuiad; vibusid ja nooli vähem; kilbid; rikkamatel rõngassärgid - põhiline väeüksus malev (ratsa + jalamehed) - tunti lihtsamaid linnuste piiramisvõtteid - saarlased osavad merel (viikingilaevu meenutavad alused) Suhted naabritega - eestlaste ja latgalite vahel sagedased tülid ja relvakonfliktid (enam kannatasid latgalid)
1.MÕISTED Billingeni katastroof enam kui 8000 a eKr murdsid Balti jääpaisjärve veed Kesk-Rootsi alal Billingeni mägedest põhja poolt läbi ookeani, selle tagajärjel langes Läänemere pind korraga 20-30 võrra. Eesti pindala suurenes märgatavalt. Kunda kultuur - oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Köik eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri. Kammkeraamika kultuur u.3300 eKr tulid Eestis kasutusele paremini valmistatud savinõud,mille välispind oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega, mida tehti kammi meenutava riistaga. Venekirveste kultuur u. 2500 a eKr jõudsid Eestisse lõuna poolt uued hõimud. Nende poolt kasutatud venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse kultuuri venekirveste kultuuriks. Kivikirstkalme VI
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Mikael Mahsudjan 10B. Klass MUISTNE VABADUSVÕITLUS Referaat Tallinn 2015 Sisukord: Põhjala ristisõdade algus, esimesed sõjaretked Eestisse, liivlaste alistamine………………................................................................................................3 Läti Henrik ja Sakslaste esimesed rüüsteretked ning Ümera lahing…………...............................................................................................................4 Turaida sõjaretk, Varbola piiramine ja Lehola kuningas Lembitu...........................................................................................................................5 Taanlaste sissetung, Revala, Harjumaa ning Virumaa alistamine..................................................................................................
seal alles oli, teinegi arv on väga kahtlane. Samuti vägede suurused, aga nende kohta luuletavad kroonikud alati või siis peaaegu alati. Keskaeg Keskaeg on ajajärk, mis ajaloos järgneb vanaajale ja eelneb uusajale. Lääne- Euroopas langes keskaeg kokku feodalismiajaga. Sealse keskaja laguseks loetakse harilikult Lääne-Roomas riigi langust 476. aastal ja lõpuks Inglise kodanliku revolutsiooni algust või mõnd 15. ja 16. sajandi vahetuse sündmust. Ameerika avastamist ja reformatsiooni algust Saksamaal või Konstantinoopoli langemist türklaste kätte 1453 aastal. Humanistid nimetasid keskajaks antiikaja ja kaasaja vahelist aega, termin juurdus ajalookirjanduses alates saksa ajaloolase C. Cellariuse teose ,,Historia nova" ilmumisest. Keskaja jaotus: 1)Varakeskaeg 5.-11. saj See periood jaguneb veel omakorda kaheks: 1. periood oli 5.-9. saj, sel perioodil domineeris Bütsants. Tekkis Frangi riik. Kiriku võim tugevnes. 2
1. Kiviaja periodiseering I paleoliitikum- II mesoliitikum - kestis Eestis umbes 5 aastatuhandeni e.kr III neoliitikum-algas umbes 5000 a. tagasi e.kr ja oli kiviaja viimane etapp. Neoliitikumi tähtsamaks tunnuseks on esimese tehismaterjali, põletatud savi ilmumine. 2. Eesti alal vanimad asukad (asulapaigad, tööriistad, tegevusalad, elamu, elanike päritolu) Esimesed inimasustuse jäljed Eestis on umbes 11 000 aasta vanused. Kaua peeti kõige vanemaks Sindi lähedalt Pulli talu juurest avastatud asulakohta, mida talu ja küla järgi nimetatakse Pulli asulaks. 2001. aastal samast piirkonnast, Reiu jõe suudmest leitud asulakoht võib aga olla mõnevõrra vanemgi olla. Mõlemad nad kuuluvad nn. kunda kultuuri rahvale. See kultuur ja rahvas on oma nime saanud ühe varem asustatud asulakoha järgi kunda lähedal Lammasmäel. Tööriistad valmistasid kundalased kivist, luust, sarvest ja ka puust näiteks ühepuupaate ehk ruhesid. Elatusid kalapüügist ja jahist. Kütiti põtru, kobr
Eesti ajalugu 1. Eesti ajaloo allikad ja periodiseering Allikad: muistised (kinnismuistised, irdmuistised), Läti Henriku kroonika, Liivimaa vanem riimkroonika, Vene kroonikad. Perioodid: muinasaeg (Algus-1227), keskaeg (1227-1561)(Vana-Liivimaa ajastu), Rootsi aeg (1561- 1710), Vene aeg (1710-1918), iseseisvumine (1918-tänapäevani). Muistne vabadusvõitlus (1208–1227) Vabadussõda (1918-1920) – Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks Nõukogude Venemaaga ning 1919. Landeswehri vastu peetud sõda. Põhjasõda (1700–1721) – sõda, mis peeti ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Liivi sõda (1558–1583) – oluline pöördepunkt Eesti ajaloos, sest Liivi sõda tähistab keskaja lõppu ja uusaja algust. Tulemusena Eesti territoorium jagunes kolme riigi vahel. See oli sõda Moskva tsaaririik ning teiseks algul tema vastu sõd
või ajus kinnistuda. Leitud originaalrelvad, mida on aga väga vähe. Ürikud ja kroonikad, kus tekib relva mõiste küsimus, pole 100% teada, mida tollel ajal relvaks liigitati või nimetati. Keskaegsed kunstiteosed, mis tavapäraselt kujutasid kunstniku eluaja kõige modernsemat relvastust ka varasemaid ajaloosündmusi kujutades. Relvad pole olnud muidugi vaid tapariistadeks vaid ka kunstiteosteks. Relvade areng on olnud alati kiirem, kui näiteks ehete areng. Relv oli ka kaitsevahend, peale selle ka sotsiaalset staatust näitava sümboli roll. Nt rüütli tunnuseks mõõk koos rüütlivööga. Oli olemas ka päris kuninglikke mõõkasid, mis oli kuninga üheks sümboliks. Veel keskajalgi on ka mõõkadele antud nimesid nagu inimestelegi ja pärandati kui perekonna reliikviat. Konverents USA-s, kus jõuti järeldusele, et sõda on käinud juba koos inimesega tema kujunemise algusest peale
töötlemisoskus, relvameisterdusoskus, kaubandus) kui ka sobiv inimressurss (elanikkonna rohkus, algse sõdiva klassi teke, relvastatud elanikkonna suur osakaal), et pidada tolle aja ja koha jaoks moodsat sõda. Muistse vabadusvõitlusega ühendatakse sageli veel ka Jüriöö ülestõusu (1343-1346), mida peetakse eestlaste viimaseks iseseisvumiskatseks ning ühtlasi ka muistse vabadusvõitluse lõppvaatuseks. Muistne vabadusvõitlus 12. 13. sajandi vahetuse Eesti aladel oli enimlevinud sõjalise aktsiooni tüüp rüüsteretked. Retki korraldasid eestlased ise ja samas tuli end nende eest ka kaitsta. Tervet muistse vabadusvõitluse perioodi võib teatavas osas vaadelda kui vastastikuste rüüsteretkede jada, milles esinevad vaid mõningad operatiivsel ja strateegilisel tasandil tähtsamaid tulemusi andnud sõjakäigud (nt. 1217 aasta Madisepäeva lahing). Kuigi Henriku kroonikal põhineva
1. Eestlaste muinasusund Usundi alla käisid tavad ja uskumused, millel oli seos mõistega püha. Pühaks peeti kõike seletamatut, müstilist ja aukartust äratavat. Nende tajumine pühana anti edasi põlvest põlve ja mõnikord ka isiklikest kogemustest. Kombed ja uskumused muutusid ajapikku sõltuvalt eluviisidest ja samuti aitas uskumuste muutumisele kaasa naaberhõimude ja –rahvastega suhtlemine. Üheks muinasusundi põhielemendiks oli vägi ja see pidi uskumuse kohaselt olema kõigis elusolendites, mõningates objektides, paikades ja taevas. Taevas oli eriti oluline ja oma väge näitas muinasinimestele äikse kaudu. Väge leiti ka mõningates sõnades ja neid kasutades sai loitsuda, nõiduda ja haigusi ravida. Inimesed, kes seda oskasid omasid erilist väga ja neid kutsuti tarkadeks (nõidadeks). Kõige rohkem väge arvati inimestel ja loomadel olema peas, südames, veres, küüntes, juustes, karvadest ja hammastes. Selle tõttu kanti enda kaitseks või loomade väe oman
Eestlased kuuldes, et sakslastele tuleb abiväge põgenesid ja sakslased ootamata ära abiväge asusid jälitama ja said lüüa.... Ümera lahing jätk võnnu lahingule. Eestlased tungisid Sakslastele kallale ja sundisid nad taganema. 1227.a. talv Sakslased otsustasid suurt sõjakäiku Saaremaale. Mindi üle jää. Muhu alistati lahinguga, Valjala ilma lahinguta. Eestlaste lüüasaamise põhjused. 1. Ülekaal oli vaenlasel 2. Relvastus oli eestlastel kehvem. 3. Venelased ei pidanud oma sõna ja tulid hilinemisega või ei tulnud üldse appi. 4. Polnud ühtset suurt juhti. 5. Eestlaste sõjategevus ei olnud orienteeritud. 7 - Põhjus: 1.Ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega; 2.Lisaks sakslastele tuli võidelda veel tugevate Taani ja Rootsiga. Vallutussõdu toetas
annaabi.ee 
