Eestlased, kui väike ja kannatanud rahvas, oskavad suurepäraselt teistega arvestada, enamgi veel, me austame ja väärtustame oma kodumaad ja selle pinnal elavaid kaasmaalasi. Oleme uhke rahvus, kuid mitte liialdav ning edvistav. Mina kui eestlane tean oma väärtusi ja usun, et ka teised rahvuskaaslased teavad omi. 4 Mida tähendab olla eurooplane? Mida tähendab olla eurooplane? Eurooplane pole tänapäeval enam lihtsalt Euroopa maailmajaos elav inimene. Sõnal eurooplane on tänapäeval palju laiem tähendus. Tahame me seda või mitte, aga Eesti on oma valiku teinud ning nüüd võib ka eestlasi lugeda eurooplasteks. Minu arvates on eurooplaseks olemisel head ja halvad küljed. Rohkem näen ma positiivseid tegureid, kuna ilma Euroopata jääks Eesti kõrvaliseks riigiks maailmas. Euroopa abiga on meil võimalik tõusta arvestatavaks riigiks Euroopas
1 loeng Geograafia jagunemine- suurjaotus inim-ja loodusgeograafia, tihti eraldi kartograafia ja geoinformaatika. Inimgeograafia jaguneb omakorda: loodusvarade geo, majandusgeo, poliitgeo, kultuurigeo, rahvastiku ja asulastiku geo, geo ajalugu, inimgeo rakendusharud. Inimgeograafia- antud mõitse eesti keeles uus. Geo on olunud traditsiooniliselt rohkem loodusteadus. Nõukogude perioodile jagunes loodus ja majandusgeoks. 1990 a. muudeti nimi inimgeoks, eelkõige O.Kursi eestvedamisel. Alguses oli harjumatu. Kultuurigeograafia- inimgeo üks allharudest. On ruumiline kultuuriteadus: piirkondlikud erinevused inimeste kultuuris, kultuuriline suhtlemine läbi ruumi, kultuuri mõju inimeste käitumisele, kultuuri materiaalsete jälgede paigutus ja ruumiline korraldus. Ohuks on see, et kultuurigeo valgub laiali kuna proovib hõlmata kõikke, kuna kõik on ju kultuur. Soomes ja rootsis tähistab kultuurigeo just inimgeograafiat. Seosed teiste teadusharudega-1) ajalugu-suur osa kultuurigeost p�
Eesti kultuuri ajalugu EESTI KULTUURI AJALUGU Kuupäevad, mil olin kohal: 10.09; 22.09; 29.09; 08.10; 20.10; 03.11; 05.11; 10.11; 12.10; 17.11; Kuupäevad, mil puudusin: 08.09; 15.09; 17.09; 06.10; Kohustuslik kirjandus: L. Vahtre (2000). Eesti kultuuri ajalugu: lühiülevaade. Virgela I. Talve (2004). Eesti kultuurilugu. Ilmamaa. Leheküljed: 7-25; 37-52; 58-86; 95-115; 131-190; 216-300; 307-313; 326-374; 383-426; 442-528; 543-594 Kirjandust: 1. ,,Kuld Lõwi ja Kultase ajal" Kalervo Hovi. Varrak 2003, Tallinn Loengud on kuni 17. nov, millal hakkavad seminarid. Eesti kultuur ja eesti kultuur Eesti kultuur: see on topograafiline kultuur, s.h. nii sakslaste kui rootslaste eeskujudega eesti kultuur: alates 19.saj II poolest omanäoline eestlaste loodud kultuur MUINASAEG EESTIS Kivi- ja pronksiaeg jäävad muinasajast kultuuriliselt kaugele. Need jäävad pigem arheoloogia valdkonda. Elanike arv toona oli u 150 000 180 000. territoorium jagunes 9 suureks ja 4 väikseks maako
Pronksiaeg Vanem u 1800 1100 eKr Noorem u 1100 500 eKr Rauaaeg Vanem Eelrooma u 500 eKr 50 pKr Rooma rauaaeg u 50 450 Keskmine u 450 800 Noorem Viikingiaeg u 800 1050 Hilisrauaaeg u 1050 1200 Allikad: kivistised, esemed, rahvaluule Eesti alade loodusolud U 130 000 a tagasi lõppes viimane jääaeg Balti jääpaisjärv Tundra, põhjapõdrad U 9500 eKr Billingeri katastroof Rootsis, mäekurust murdsid läbi jäälangud, veetase langes ja Eesti tuli välja(8213 eKr algas Maausk) Joldia mere periood Hilary Karu 4 D 11 EESTI AJALUGU tarvas, ulukhobune pidev soojenemine Antsülusjärv
isa ja ema. Olin siis 15-aastane poisike, aga pidin mõneti ka mehe eest välja astuma. Mu isa, Julius, lisaks oma taluperemehe ametile oli elukutselt metsapraaker. Sellena oli ta Tallinnas asuva Põhja Paberi ja Puupapivabriku kauaaegne ainuesindaja Saaremaal. Seoses viimatimainituga oli isa tihedas kontaktis Eesti saarte ja mandri vahel sõitvate laevade omanikega, k.a. M/P Elli kapten-omanik. Arvesse võttes üha kriitilesemaks muutuvat sõjalist ja poliitilist olukorda mandril tegi isa koos mu ema ja mõninga lähedase sugulasega suvel 1944 otsuse, et kogu suguvõsa koos lähituttavatega, kes soovivad, lahkub kodumaalt niipea, kui selleks saabub "õige aeg". Põgenemise läbiviimiseks oli tal vastav kokkulepe M/P Elli kapteniga. Kodusaarelt lahkumise kuupäeva lükati aga korduvalt edasi oodati ja loodeti, et vast ehk kordub aastal 1918 toimunu! Meie ettekavatsetud kodumaalt lahkumise plaaniga tekkis aga vahepeal tõsine raskus. Minu isa ja
ääre ligidal, suhtlemispartnereid leiame arvukalt vaid ühest suunast lõunast, muudes suundades on neid väga vähe. Enamik inimesi, kellega suhelda, elab meist päris kaugel: me asume muu maailma suhtes võrdlemisi kõrvalisel maa-alal. Siiski pole me päris kolgas. Just meie maailmajagu, Euroopa, on viimase 500 aasta jooksul olnud maailma arengu esirinnas, järelikult asub palju tähtsaid partnereid siiski meist mitte eriti kaugel, meie omas maailmajaos. Ometi jääme ka Euroopa tuumikpiirkondadest juba kaunikesti eemale. Meie olukorda parandab asjaolu, et asume mere kaldal: majanduslik suhtlemine üle mere on alati olnud hõlpsam, kui üle maismaa. Kuid see meri on siiski Atlandi ookeani äärmine kirdesopp. Niisiis, Eesti ühiskond asub ääremaal, ometi veel suhteliselt kättesaadaval ääremaal. Majandusgeograafiline asend Seda teemat me juba pidime eelmises lõigus puudutama. Täpsustada tuleks tõika, et paikneme mere ääres
*Väge leidus ka osades looduslikes objektides, kuid mitte kõigis. Näiteks: ohvrikivid, hiiepuud, pühad allikad, järved. Väge leidus ka sõnades. *Muinasajal olid targad ehk nõiad, kellel tegi tähtsamaid toiminguid ja kel oli rohkem annet, oskusi ja võimeid. Eriti vajalikud olid targa võimed ravimisel, samuti ennustamise juures. *Muinasajal tegeleti üsna palju ka ohverdamisega, ohverdamise eesmärk oli saavutada looduse, jumalate, haldjate, vaimude heasoovlikus. Ohverdati: pühasid puid (hiied, tammed, pärnad, pihlakad), ohvrikivisi, ohvriallikaid. Parim aeg ohverdamiseks: pühad (jõuluaeg (päikese sünnipäev), jüripäev, mihklipäev, jaanipäev), neljapäev (muinaseestlastel pühapäeva tähenduses), suurte ettevõtmiste eel (sõjakäigud, külvi algus jne). Olid palveohvrid, tänuohvrid ja lepitusohvrid (süü lepitamiseks). 6 4. EESTLASED MUINASAJA LÕPUL, lk 30-43, 44-51
Kogumine oli varem juba peale hakanud, 19. sajandi alguseks oli muinasesemete kogu muutunud küllaltki suureks. Christian Jürgensen Thomsen (1788-1865) kolmeperioodi kasutuselevõtja. Tundis huvi muinasaegsete esemete vastu. Sai Kopenhageni raamatukogu juurde tööle ja sai ülesandeks mingi süsteem luua. Ta selgitas külastajatele asjade päritolu ja aega. Jagas muinasesemed kolme rühma: kivi-, pronks- ja raudesemed. Taipas, et ka selline on olnud ka ajalugu olnud. Kõigepealt valmistati kivi, siis pronts ja alles siis raudesemeid. 1836. aastal avaldas brožüürivormis raamatu – tõlgiti kiiresti ka teistesse keeltesse. See on arheoloogia klassika, sest seal esialgsel moel põhjendas ära, miks on oluline selline jaotus. Muinaskultuuride uurimine. Arheoloogilise uurimistöö metoodika 3. loeng Arheoloogilise uurimistöö saab jagada kaheks: VÄLITÖÖD: 1. Arheoloogiline leire (leire), mida nimetati varem maastiku inspekteerimiseks 2
eestlaste saatuse sajanditeks. Geopoliitika rakenduslik tähtsus kasvas järsult rahvusvahelise olukorra teravnedes Euroopas 20. sajandi algul. Esimese maailmasõja eel ja ajal Baltimaade sõjalis-strateegiline väärtus kasvas veelgi. Mitte ainult Eesti-Vene suhetes, vaid Eesti ja Euroopa ning Eesti ja ülejäänud maailma vahelistes suhetes kujutab eesti kultuuri heterogeensus ja samal ajal selge omapära meie identiteedi määratlemisel üht tugevamat argumenti. Rahvuseks kujunesid eestlased kõigepealt kultuurilise iseseisvuse saavutamise kaudu, jäädes samal ajal avatuks erisuunalistele mõjutustele. Tähtsa kultuuritegurina tuleb arvestada seda, et isegi Vene impeeriumis avanes Eesti itta, kuid jäi avatuks ka läände. On ilmne, et eesti kultuuri tekkimine ja areng kahe tsivilisatsiooni piirialal ühelt poolt kiirendab kultuuri innovaatiliste protsesside omaksvõttu, sest semiosfääri piirialal toimuvad semiootilised (märgitähenduslikud) protsessid kiiremini
tunnistamist koos kõigi tagajärgede likvideerimisega. Baltlaste ühiskiri sai tuntuks Balti Apelli nime all. Sellele tuginedes võttis Euroopa Parlament 1983. aastal vastu resolutsiooni, millega nõuti Balti riikide iseseisvuse taastamist. Balti Apellile järgnesid mitmed teised pöördumised maailma avalikkuse ja naaberriikide poole. Endiselt teenis venestamise eesmärki ka välistööliste jätkuv saabumine NSV Liidust: massilise muukeelsete kolonistide sissevoolu tõttu vähenes põlisrahva osakaal oma kodumaal aastail 19451989 97,3%lt 61,5%le. Eestlased jäid lisaks Kirde-Eesti linnadele vähemusse ka pealinnas Tallinnas. 1970. aastate lõpus sai sotsiaalse ja majandusliku kriisi süvenemine Eestis üha selgemaks. Loodusressursside raiskamine ja keskkonna reostamine (Kirde-Eesti jõudis ökoloogilise katastroofi lävele), elatustase ja elukvaliteet
vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4 erinevat jäätumisperioodi. Jäätumiste vahepeal võis Eesti aladel elada inimesi, sest nt 120 000 aastat tagasi oli ilm meil palju soojem kui praegu. Kuid sellest perioodist pärinevaid inimtegevuse jälgi ei ole õnnestunud leida.
Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad Aafrikast välja rändasid. Viimaste andmete kohaselt mindi mööda ookeani kallast India kanti ja alles sealt tuldi Euroopasse.
Periodiseering 1. Muinasaeg : (lõpuks peetakse muistse vabadusvõitluse lõpliku kaotust) 1) Kiviaeg (10-4 a.t eKr), mesoliitikum 2) Neoliitikum (kesmine Kivia)( 4lõpp 2 a.t) 3) Metalliaeg: 1) pronkisaeg, kestis 1000 a, 2.-1- a-t, 2) Rauaeg 1 at 13 saj eKr : a) varane RA (Eelrooma rauaaeg) 1 at II pool eKr b) vanem RA (Rooma keisririik) 1 at I pool pKr c) keskmine RA (5-8 sajand) d) noorem RA (9-13) 2. Keskaeg (13 16 saj) (Liivi sõda) (17.saj) 3. Vara Uusaeg sõdade ajajärk, alates Liivi sõda Rootsi-Poola sõdade lõpp 4. Rootsiaeg 17 saj 5. Veneaeg 18-20 sajand Kiviaeg: Pulli asula vanim teadaolev asula. Enne kui see leiti Kunda lammasmägi. Kunda kultuur kütid ja korilased. Asulad vee ääres, kalad,
Venemaa kogemustest teadis ta, et liiga palju lobiseda ei ole kasulik. Klassikaaslased mäletavad, et rääkides näis ta kaaluvat igat sõna. Ta tegi lausete vahel nii pikki pause, et kuulaja võis kannatuse kaotada ja kuulamast tüdineda. Kuid kõik, mis ta ütles, oli valmis ja viimistletud, selle ümber ei pruukinud enam pikalt-laialt seletada. Ta oli 17-aastasena küpsem, kogenum ja enam maailma näinud kui suurem osa temaealisi. Kõigepealt oli ta õppinud oma kogemusi analüüsima Isoleeritus kestis umbes neli nädalat. Siis ühel päeval kogunesid kõik Lennarti klassikaaslased tema ümber: "Tead sa" ütlesid nad, "me kuulsime, et sa olid küüditatud. Meil on hirmus kahju!" Perekonna lugu ei olnud jäänud saladuseks. Keskkoolipäevil lõi Lennart innukalt kaasa ringis, mille liikmeid ühendas huvi kirjanduse ja teiste humanitaarainete vastu. Vahel oli kogunemiskohaks tuntud kirjaniku ja tõlkija Marta Sillaotsa kodu. Lk 6
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates (nt Tacitus, Germaanlaste päritolust ja paiknemisest; Liivimaa kroonika jt) Meie ajaarvamise esimese sajandi lõpul on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aesti või aestui. Ilmselt pidas Tacitus silmas siiski muinaspreislaste hõime. Kroonikad edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laula, pappi). Kroonika on ladinakeelne, trükis ilmunud 1740ndatel aastatel. Läti Henrik oskas kohalikke keeli, rahvust ei teata, fanaatiline katoliiklane. Vaadeldav Neitsi- Maarjale pü
höövel, saag, tangid. • Käsitöö tegemisel arvestas maarahvas alati põllumajandustööde tsüklilisusega. Mardipäevast jüripäevani harrastati käsitööd. Suve perioodil parandati tööriistu ja ehitustöid sai suvel teha. Suvel valmistuti ka talveks "rege rauta suvel, vankrit paranda suvel". • Põlvest-põlve kantud uskumuste ja tava ja kogemustega arvestamine. Mingite tööde tegemine kindlal ajaperioodil, jälgiti pühasid, tähtpäevi, kuukalendrit. ( viljaketramine pidi olema lõpetatud küünlapäevaks ehk siis 2.veebruar; noorel kuul kedrati linu ja vanal kuul villa). Algmaterjalide hankimine ja käsitlemine tarbe puu langetamine oli talveperioodil, pidi arvestama tuult, kõvaduse tagas põhja tuul ja pehmuse tagas lõuna tuul. • Sooline tööjaotus- meeste ja naiste tööd. Meeste tööd
TÄHTSAMAD SÜNDMUSED AJALOOST JA AJALOOKÄIK Ürgaeg Eesti asustuse vanimad jäljed pärinevad mesoliitikumist (VIII-IV a.t. e.m.a.) ning kuuluvad Kunda kultuuri küttijaile ja kalastajaile, kes elasid väikeste sugukondlike kogukondadena ja paiknesid veekogude ääres. Selle kultuuri asulaid on avastatud ning kivi- ja luuriistu leitud Pärnu ja Narva jõe äärest ning Võrtsjärve muistselt rannalt. III-II a.t e.m.a. saabusid Eesti alale ida poolt kammkeraamika kultuuri kandjad, keda peetakse muistseteks soome-ugri hõimudeks ja lõuna poolt balti hõimude eelkäijad, kes tundsid koduloomade pidamist ning algelist maaviljelust. Samal ajal ilmusid Eesti alale üksikud vahetusega saadud pronksesemed; algas pronksiaeg. Edenes pronksivalamine (Tehumardi peitlid). Tekkisid kindlustatud asulad (Asva, Iru, Ridala) ja esimesed maapealsed kalmeehitised kivikirstkalmed (Loona, Muuksi). I a.t. keskel e.m.a õpiti tundma ka rauda. Ulatusliku rände tulemusel moodustus Baltimaadel kaks erine
Soome maa ja ajalugu 1.Soome asend. * Põhja-Euroopas, Rootsi ja Venemaa vahel. *Lõunast piiravad teda Soome laht ja Balti meri läänest aga Botnia laht. *337 000 km. (sellest vett 31560 km² ja maad 305470 km². Rannajoon 1,126 km) *12 lääni, neist suurim on 1.1 mln. elanikuga Uusimaa lään, pindalalt suurim on Lappi * Neljandik Soome alast jääb põhjapolaarjoone taha. *Pikk rannajoon Läänemerega, mis jaotub Botnia ja Soome laheks * suurim ulatus põhjast lõunasse on 1160 km, idast läände 540 km *Pinnaehituse põhijooned tulenevad tema asendist ( paikneb Fennoskandi kilbil ) ja kvaternaarsest jäätumisest *Kõige saarerikkam meri on Saaristomeri. Soome Vabariigi kõrgeim punkt- Halti tipp(1 328m) asub Enontekiö loodeosas. *Ahvenamaa saared kuuluvad küll Soome koosseisu kuid neil on laialdane autonoomia 2.Pinnavormid, siseveed. Mered. Loodus. *Tuhande järve maana: seal on 187 888 järve (pindalaga üle 500 m²) ja 179 584 saart *Madal riik,maapind tõuseb kirde ja p
Muinasaeg : · Kiviaeg Eesti ajaloo alguseks loetakse üldiselt Pulli asula umbkaudset eksisteerimisaega 9000 eKr. Sellega algas Eesti alal Kunda kultuur, mis on oma nime saanud umbes 6500 eKr tekkinud Kunda Lammasmäe asula järgi. Kultuuri iseloomustas inimeste rändlev eluviis, end elatati küttimise ja korilusega. Kunda kultuur hõlmab kogu Eesti keskmise kiviaja. Vanemat kiviaega Eestis polnud, sest sel ajal valitses alal jääaeg. Kunda kultuuri kandvate inimeste geograafilist ja etnilist päritolu pole kindlaks tehtud, ehkki selle kohta on mitmeid teooriaid. On ka oletatud, et mitmete veekogude (selahlugas näiteks ka Peipsi järve) nimed pärinevad tolle aja inimeste keelest. Noorem kiviaeg ehk neoliitikum algas Eestis 5. aastatuhandel eKr ja lõppes umbes 1800 eKr. Selle ajal eksisteeris Eestis kaks suuremat arheoloogilist kultuuri: Kammkeraamika kultuur ja Nöörkeraamika kultuur
Hinnang Rootsi ajale VanaHea Rootsi aeg. See on pigem hinnang järgnevale ajale. Oma ajalooga hakati tegelema ärkamise ajal. Põhjasõda 1699. aastal pandi kokku liit, et saada Rootsilt maavaldused tagasi. Sinna kuulusid: Taani (Skandinaavia lõunaosa), Poola (Eestimaa ja Liivimaa), Venemaa (Ingverimaa). 1700 veebruar Poola väed ületasid piiri ja asusid Riia linna. Taani ründas Rootsi valdusi Põhja Saksamaal. Langes liidust kähku välja. Rootsi laevastik Kopenhaageni alla ja Inglismaa toetus Taani sõlmis Rootsiga rahu. Venemaa sekkus sõtta Augustis 1700 Narva linna piiramine. 22.01.09 Kuna luterluses oli lubatud erinevad suunad, siis levis pietism. Levis eelkõige kirikuõpetajate seas. Pietism: - inimene peab usku sügavamalt tunnetama Inimestele tuleb asja õpetada, põhitõed selgeks teha. Inimese paljudes hädades süüdi puudulik kõlblusetunne.
Linnustes peideti ka välisohu tõttu asju ja ilmusid peitleiud. -) Eestis asetsenud muistsed linnused, mida peaks teadma: Lõhavere (seotud Lembituga); Otepää (etendas suurt rolli muistses vabadusvõitluses); Lihula (oluline muistse vabadusvõitluse ajal); Soontagana (soo saarel asuv linnus); Varbola (lääne-Eesti tüüpiline linnus). * Noorem rauaaeg (800-1200) Muinasaja lõpusajandid (1050-1200). -) On välja pakutud, et elanikke võis olla kuskil 150'000. Asustus oli enamjaolt mandril ja peamiselt pigem lõuna Eestis, Emajõe kallastel. Saartel asus samuti eestlasi, kuid näiteks Hiiumaal ja ka mujal elasid pigem Skandinaavlased. -) Sel ajal elati uuesti külades, mille suurused varieerusid ning muinasajal lõpul oli 46 kihelkonda ehk külade ühendust ning omakorda olid nad ühinenud maakondadeks (peamised kaheksa olid: Virumaa, Järvamaa, Rävala, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Sakala, Ugandi). -) Peamiseks elatusalaks oli Eesti aladel põllu harimine
· Talurahva karistamine (koormised, karistused), enamik talupoegi kaotasid isiklikud aga Ivan IV koostöö idee meeldis, tahtis luua Moskvast sõltuva vasallriigi vabadused: pärisorjus · Ivan andis Magnusele mandril tugipunkti (keskus Põltsamaa). 1570. aastal saabus Magnus o Aadlikud võtsid õiguse taluinimest müüa, kinkida, vahetada või pärandada Vene väe ja mõisameestega Tallinna alla, aga kuna puhkes katk, siis muutus piiramine · Kontrolli hoidmiseks läksid aadlikud maale elama, kujunesid mõisad. Kuna Euroopas
Nt kui tulevad uut tüüpi kalmed, matmisviisid. · Rändu ei toimu, naabritelt laenatakse, tehakse järgi. · Kultuuri riikide teooria kõik kultuurilised nähtused allusid ühele või teisele kultuuririigile. Sotsiaalseid muutusi igas riigis ei arene, aga kõrged kultuuririigid mõjutavad madalamaid ja nii toimub areng. 1960. aastatel tuli kõigepealt suure lainena nn uus arheoloogia, vastandati senistele teadmistele, ,,meie teeme uut moodi ja paremini". See oli USAs, Inglismaal, Skandinaavias. Üritasid põhjalikult tegeleda uurimisega, kasutasid mitmeid erinevaid meetodeid, matemaatikat, füüsikat jms. Üritasid tugevasti ümber hinnata seniste arheoloogide tööd. Hiljem tuli veel eraldi suundi, nt protsessuaalne arheoloogia (uurivad oma arust esiajaloolise ük protsesse). Arheoloogilise uurimistöö metoodika Välitööd:
Temaatiline kava Eesti uusaja mõiste: Eesti uusaja mõiste: 1710-1900. Aastal 1710 ei toimunud mitte midagi, kuskilt pidi alustama Uusaega Eestis, sisuliselt midagi ei muutunud vahetus välja Rootsi kuningas Vene tsaariga, kuid kohaliku valitsust toimetasid baltisakslased (Vanasti Eesti uusaeg 1800-1918). Suuremad muutused Eesti ajaloos toimusid 19. saj teisel poolel. Uusaeg jaguneb: varauusaeg, uusaeg, uusimaeg. Majanduses üleminek kapitalismi majanduse. Tööstuses võetakse kasutusele aurulaevad. Poliitika: kodanikuühiskond, rahuvs liikumised. 2) Eesti uusaja ajaloo allikad: Dokumentide kvantitantiivne kasv. Valitsusasutuste kantseleid hakkavad dokumenteerima rohkem. Ilmuvad uued allika liigid, mida varem pole olnud kasutatud. Kirjalike allikaid on liiga palju, otsitakse ainult kõige relevantsemad allikad, mis annavad täieliku iseloomustuse sündmustest. Rahvastikuajalugu: Hingeloendid (hingerevisjonid) - Dokumendid, mis koostati h
kogunesid suured jää- ning lumemademed, mis paksenedes hakkasid alla libisema ja kanduma ümbritsevatele tasandikele. Eesti alale jõudis jää Skandinaavia mäestikust. Eesti alale jõudis jää Skandinaavia mäestikust. Eesti vabanes alles jääst u 13000 aasta eest, jää taandus Skandinaavia suunas. Kokku oli neli- viis külmaperioodi e jäätumist. Esimesed tõendid inimtegevusest Eestis pärinevad u aastast 9 tuhat eKr. Inimesed jõudsid siia hiljem, kuna põhjuseks oli jääaeg Euroop põhjapoolses osas. Eestis peatusid vaid üksikud küttide salgad. Eesti maastiku kujunemine. Jää on mõjutanud Eesti maastikku: Põhja- ja Lõuna- Eestis on lauskmaa, mujal kuppelmaastik. Põhja- Eesti jõgede suunad ning voored. Jää sulamisel kujunesid sügavate orgudega jõed. Tänu jääle vajus maapind sügavamale ja nüüd see kerkib. Muinasaja jagunemine: esiaeg ja ajalooline aeg. Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alduseni Baltimaadel 12
Viited ÕPIK: lk 10 ja alapelkiri ,,Jääaeg" (kaart lk 11), ptk 3, ptk 4, ptk 5, ptk 6, ptk 7 ja ptk 8 (ainult lk 47 alapealkiri ,,Keskmine ja noorem rauaaeg") Atlas: lk 4-6 Teemad Eesti jääaja üldiseloomustus, jääaja tekkimine ja taandumine, Eesti maastiku kujunemine. Kuidas on võimalik uurida Eesti muinasaega? Muinasaja perioodid ja dateeritud ajavahemikud (Eesti paleoliitikum, mesoliitikum ning neoliitikum; pronksiaeg ja rauaaeg) Viimane jääaeg Euroopas lõppes umbes 12 000 aastat tagasi. Jäätumise kese asus Skandinaavias. 13 000- 11 000 aastat eKr vabanes Eesti ala jääst, mis taandus Skandinaavia suunas. Esimesed tõendid inimtegevusest Eestist pärinevad umbes aastast 9000 eKr. Jääaja mõjud Eesti maastikule: 1) Lõuna- Eesti kuppelmaastik 2) voored Jõgevamaal 3) rändrahnud 4) Põhja- Eesti pankrannik Muinasaja uurimine: 1. Muistised: a) radioaktiivse süsiniku meetod
Eesti õiguse ajalugu I loeng Baltisaksa periood. (Berliin, unter den linden. Humboldti ülikooli ees kahe venna kujud, vennad Humboldtid, loodusteadlane Aleksander ja Wilhelm. Kahe peale katsid kõik alad ära. Seadus ja õpetamine peavad koos käima ütles Aleksander.) *Eesti ajalugu on, toimus teatud teritooriumil, mis ei pruugi tänaste piiridega kokku käia täielikult, aga kattub. *Hans Kruus kirjutas mitmeosalist Eesti ajalugu, kus juristidest oli ka Jüri Uluots kaasatud. Eesti rahva ajalugu hakkasid teised kirjutama ja tundus et need kaks seltskonda ei saa kokku leppida omavahel, aga ka nemad kaasasid Jüri Uluotsa ja ta arendas sama konseptsiooni nendes raamatutes. Jüri Uluots- Temast sai 38. aastal K.Pätsi poolt moodustatud Eesti teaduste akadeemia kooseisu esimene akadeemik, esimene jurist kes sai. Teaduste akadeemias pidi aga ka eesti ajalugu uurima. Kirjutas Eesti õiguse ajaloo uurimisest. Kui baltisakslased ei tahtnud.
Kujunes välja Euroopale sarnased läänisuhted, s.t. maahärra oli senjöör, kes jagas maid vasallidele sõjaväeteenistuse eest. Vasallid olid põhiliselt sakslased, taanlasi väga vähe, eestlasi oli 10% (Harju-Virus). Lään- maavaldus koos talupoegadega, mida jagati sõjaväeteenistuse eest. Algselt elasid feodaalid linnustes, hiljem hakkasid rajama mõisaid (feodaalide majapidamine koos seda ümbritsevate põldude ja küladega). Püsivad mõisad tekkisid kõigepealt Harju-Virus. Algselt elas mõisnik suures talutüüpi hoones, mõis oli tavalisest talumajast suurem, tallide ja kõrvalhoonetega, ümbritsetud palktaraga. Vastuhaku korral varjus mõisnik piiskopi või ordulossi. Päras Jüriöö ülestõusu, keskaja lõpu poole, muutus Vana-Liivimaa tähtsaks teraviljatransportijaks (eriti rukis) > meie maa muutus jõukamaks > vasallid asusid elama linnast maale, oma mõisatesse (16. saj keskpaigas mõisate arv ~500)
reformatsioon, mida juhivad jesuiidid. Selle tarvis rajati Tartusse oma kolleegium ja gümnaasium. Palju tähelepanu pööratakse maarahva (eestlaste) harimisele. Erinevalt Eestimaaga ei arvestatud kohalike baltisaksa aadli huvidega ja ametikohtadele määrati leedulasi ja poolakaid. Saaremaa kuulus Taani kuninga võimu alla ja jäi Liivi sõjas suurest sõjategevusest ja purustustest puutumata. Baltisakslaste õigused olid väiksemad ja talupoegade õigused aga suuremad kui mandril, kuna kuningas kehtestas tugeva võimu. Mõisamaad võeti aadlilt riigile. (reduktsioon) Sõdade perioodi hävitustöö rahva hulgas oli eriti suur 1601-1603.a. mil nälg hävitas suure osa rahvast. Õnnetus rebis katk ka eestlaste ajaloolise mälu – eestlaste suulised pärimused ei ulatu tagasi kaugemale kui see näljahäda. 1611.a. sai Rootsis võimule Gustav II Adolf (1611-1632), kelle lapsepõlv oli möödunud Tallinnas
ETNONÜÜM Nganassaanid nimetavad üksteist nimega nja, mis tähendab vend. Idapoolses Vadejevi murderühmas kasutatakse enesenimetusena ka as'a. "Nganasan", mis tähendab `inimene, mees', võeti kasutusele vene etnoloogide poolt 1930. aastatel. Vana nimetus nganassaanide kohta on tavgid ehk tavgisamojeedid, ka Avami või Vadejevi samojeedid. ASUALA Nganassaanide põline asuala on olnud Taimõri poolsaare lõuna- ja keskosas (Põhja-Siberi madalikul), seega on nad põhjapoolseim Euraasia põlisrahvas. See on valdavalt lagetundraala, lõuna pool leidub ka metsatundrat. Administratiivselt kuulub nganassaanide asuala Krasnojarski kraisse Taimõri (Dolgaani-Neenetsi) autonoomsesse ringkonda. Enne sunniviisilist paiksele eluviisile üleviimist rändasid nad Pjassino, Dudõpta, Boganida, Heta jõest lõunas Taimõri järve ja Bõrranga mägismaani põhjas. 1960-1990 toimus järkjärguline nganassaanide paiksustamine kolme asulasse - Volotsanka, Ust-Avam ja Novaja
See oli esimene arheoloogiaalane raamat. Mitmel pool Euroopas tähistatakse tema järgi arheoloogide päeva (9.dets), see märgib tema surmakuupäeva. 19. saj. Muistiseid koguti raamatukokku. Muinasesemed olid üheks eksponaadiks. Koppenhaagenis C. J. Thomsen töötas raamatukogus, kus oli suur kogu muinasesemeid. Selleks, et neid näidata oli vaja nad süstematiseerida. Aluseks võttis valmistusmaterjali (kivi, pronks jne). Taipas, et selline võiks olla ajalooline areng. Kõigepealt kivi, siis pronks, siis raud. 1819. a tegi selle süsteemi järgi raamatukogus näituse. Ka ülejäänud taipasid, et see võiks nii olla. Thomsen on ajalukku läinud sellega, et jagas kogu muinasaja kolme periood. See süsteem on kasutusel tänapäevani. 1836. a avaldas Thomsen oma raamatu Euroopa muinasaja kohta (põhjamaiste muististe juht), seda tõlgiti palju. J. J. A. Worsaae, taanlane, Thomseni õpilane. Võrdles ka Taani naaberalasid. Sai Taani kuningalt uurimistööks raha
ei pea Venemaa 1699. a lepingust kinni pidama, et tegelikult olevat lepingut rikkunud esimesena hoopis Poola. (1706 oli Poola olnud sunnitud Rootsiga vaherahu sõlmima, kuna tal läks sõjas nii halvasti ning Venemaa jäi Rootsi vastu üksi. August II Tugev loobus ka troonist). 1709 sai August II Tugev võimule tagasi. Venemaa tahtis näidata, et alistumine on vabatahtlik, sest Venemaa oli justkui taganenud 1699. a sõlmitud liidust. Poola kuningas oli küll väga solvunud, kuid jõudu tal seda olukorda muuta ei olnud. Pärast Poltaava lahingut oli Venemaa pakkunud Rootsile rahu. Kui Karl XII oleks tulnud vastu ja kirjutanud rahulepingule alla, oleks meie ala olnud Rootsi käes (v.a Narva linn). 7 1710. aastal sõlmitud kapitulatsioonilepingud Ühed lepingud sõlmiti garnisonidega (alistumislepingud), mille alused lubati
kubermangu. Lõuna eestist, Põhja-Lätist kujunes Liivimaa kubermang. Kõike seda haldas kindralkuberner, kes asus Tallinnas. Eestis teostasid võimu ka rüütelkonnad, kes käisid maapäevadel arutamas igasugu kohalikke küsimusi. Julgeoleku küsimusi lahendasid adrakohtunikud ja sillakohtunikud, nemad tegelesid väiksemate kuritegude lahendamisega ja karistamisega. Rootsi kuningas tahtis baltimaade aadleid enda võimu alla suruda, kuid nemad hakkasid vastu. Seega alustas ta kõigepealt erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist - reduktsiooni. See aga tekitas mõisnike hulgas äärmist pahameet Rootsi riigivõimu vastu. Paljud aadlikud kutsusid teisi üles ignoreerima rootsi võimu. Üheks aadlite juhiks tõusis Johann Reinhold Patkul. Kättemaksuks vastuhaku eest saatis rootsi kuningas laiali liivimaa rüütelkonna ning allutas selle siis maapäeva kindralkubernerile. Tänu sellele suutis ta liivimaal aadlivõimu purustada ja oma tahte saavutada. 2. Vabadussõda 11
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
