1. 23. aprilli 2007. a. ümarlaua protokoll; 2. KIS-i vahendusel kättesaadavad eestkostemenetluses tehtud lahendid. 3. Riigikohtu ülevaade eestkostja määramise ja sellega seotud menetluse mõningatest probleemidest (22.06.2007). Õiguslik raamistik · Perekonna seadus, 3 osa. PKS §-d 92-104 · TsMS §-d 554-557 (eestkostja määramine alaealisele) Ese (esindaja nõue) Palun vormistada avaldaja Liis Pavelson, isikukood 47102293675 eestkostjaks tema õele, Kristiina Pavelson (eestkostetava nimi), isikukood 49010029348, elukoht Tallinn, Tammsaare tee 77, tema isiklikule ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Alus (faktilised asjaolud) Kristiina Pavelson (edasi alaealine) vanemad on teadmata kadunud juulis 2009 aastal, seega ta on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Liis Pavelson (edasi avaldaja) on täisealine isik, kes on võimeline täitma eestkostja kohustusi ja palub seatada teda Kristiina Pavelson üle, kes on avaldaja lihane õde.
igapäevaelutoimingutes või asjaajamises. Seega pakkus mulle suurt huvi artikkel, mis räägib sotsiaaltöötajate töö igapäevast osast vanemate hoolitsusetajäänud laste ja piiratud teovõimega täiskasvanute eestkoste korraldusest. Autor kirjutab kuidas korraldatakse eestkostet kui eestkostjaks on määratud omavalitsus ja sellega seotud raskustest sotsiaaltöötajate töös; eestkostja vajajate kohta informatsiooni liikumisest; eestkostja ja eestkostetava õigustest, kohustustest ning eestkostetavate õiguste piirangutest. Artiklis tõstetakse üles ka küsimused eestkoste töö koormuse ebaühtlasest jaotusest (eestkostetava elukoha aadressi registreerimisest ja muutmisest) ning seadusliku esindaja määramise tähtaegadest, mis on erinevad täisealiste ja laste puhul. Suureks probleemiks on õiguslikud küsimused, mis lahendatakse kohtus. Sotsiaaltöötaja peab
nõuda eestkostjaks määratavalt isikult dokumente ja informatsiooni tema sobivuse hindamiseks. Füüsilisest isikust eestkostjaks ei või olla: alaealine; piiratud teovõimega isik; isik,kellelt on vanema hooldusõigus täielikult või osaliselt ära võetud või kes on varem rikkunud eestkostja kohustusi; .selle tervishoiu- või hoolekandeasutuse töötaja, kus laps viibib. Eestkostja ülesanded ja vastutus: ·Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja. Tal on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piirides. ·Eestkostjal ei ole esindusõigust ega kohustusi valdkonnas, milleks on määratud erieestkostja. ·Eestkostja ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule. ·Eestkostja küsib ja arvestab eestkostetava arvamust eestkoste teostamisel, kui see on lapse vanust ja arengutaset arvestades asjakohane. ·Eestkostja peab alaealise vara
-Isikut vib eestkostjaks mrata ksnes tema kirjalikul nusolekul. -Eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja vimeid eestkostja kohustuste titmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle le eestkoste seatakse. -Eestkostja mramisel arvestatakse vhemalt 10-aastase lapse vi piiratud teovimega isiku soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui 10-aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda vimaldab. -Kuni eestkostja mramiseni tidab eestkostja lesandeid eestkosteasutus. 20.)-Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja. -Eestkostja on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema lalpidamise eest ning lhtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest. 21.)Eestkoste lpeb: -eestkostetava surmaga; -eestkostetava lapse vanema iguste taastamisega; -eestkostetava lapsendamisega; - eestkostetava lapse tisealiseks saamisega. 22.)-Hoolduse seab eestkosteasutus tisealisele teovimelisele isikule, kes vaimsete vi kehaliste puuete tttu vajab abi oma iguste teostamisel ja kohustuste titmisel.
huvide kaitseks. (5) Eestkostet vajava isiku abikaasa, sugulased ja hõimlased, samuti kohtunik, politseinik, raviasutuse juht, perekonnaseisuameti ametnik, prokurör või muu ametiisik, kellel on andmeid eestkostet vajava isiku kohta, on kohustatud sellest teatama eestkosteasutusele eestkostet vajava isiku elukoha järgi. (1) Eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta ei või eestkostja: 1) võõrandada eestkostetava kinnisasju või koormata seda piiratud asjaõigusega; 2) võõrandada eestkostetava vallasasja, millel on eestkostetava jaoks eriline väärtus; 3) kinkida eestkostetava vallasasja, välja arvatud tavapärased kingitused; 4) pantida eestkostetava vallasasju; 5) võtta eestkostetava nimel laenu ja loobuda võla sissenõudmisest; 6) loobuda eestkostetava nimel pärandi vastuvõtmisest. Eestkoste lõpeb: 1) eestkostetava surmaga; 2) eestkostetava lapse vanema õiguste taastamisega; 3) eestkostetava lapsendamisega; 5) eestkostetava lapse täisealiseks saamisega.
o Abikaasa nõusolek o Nõusoleku kehtivus · Lapsendatud lapse õiguslik status · Varasemad sugulussuhted · Rahvusvaheline lapsendamine · Lapsendamise kehtatuks tunnistamine. 20. Eestkoste · Eestkoste mote ja eesmärk on kaitsa piiratud teovõimega alaealiste ning täisealiste isikute isiklikke ja varalisi õigusi ning huve. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle tegevusest sõltub suures ulatuses eestkostetava olukord (oma piiratud teovõime tõttu ei ole eestkostetaval reeglina võimalik ise enda huvide eest välja astuda). Sellest tulenevalt on oluline ka tõhusa järelevalve toimimine eestkostja tegevuse üle. Eestkoste erinevad vormid - eestkoste alaealise üle seadusjärgne kohtu seatud - eestkoste täisealise üle (seadusjärgne)
abivajadust,andma teavet asjaajamise kohta, vajadusel suunama isiku pädeva asutuse või isiku juurde ning tegema isiku nõusolekul koostööd isikute või asutustega, kes aitavad isikul saada tema vajadustele vastavat abi. 1.5. Eestkoste seadmine lapsele Eestkoste korraldamine on KOV otsene ülesanne töös laste ja peredega. Eestkoste seatakse lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kes on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma tema huvidest. Eestkosta ja eestkostetava kohta Perekonnaseaduse paragrhvi 1.-3. lõikes sätestatut kohaldatakse ka vanema ja lapse suhtes. 1.6. Hooldamine perekonnas Kui täiskasvanud isik soovib oma perekonnas hooldada (kasu)last, pöördub ta avaldusega oma elukohajärgsesse KOV sotsiaalosakonda. Sotsiaaltöötaja tutvustab isikule perekonnas
eestkostja. (2) Eestkostja võib määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Eestkoste seadmisel annab kohus hinnangu isiku võimele saada aru abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. (3) Eestkostja ülesandeks võib olla ka eestkostetava õiguste maksmapanek kolmandate isikute vastu. 5 (4) Kohus kontrollib hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. 17. Keda võib määrata eestkostjaks? § 174. Eestkostjale esitatavad nõuded (1) Eestkostjaks võib olla täisealine täieliku teovõimega füüsiline isik
4) eestkostja või hooldaja kohustuste täitmisest kõrvaldatud isik; 5) isik, kes muul põhjusel ei ole võimeline täitma eestkostja kohustusi. § 97. Lapse eestkostja (1) Eestkostja on lapse seaduslik esindaja. (2) Eestkostja on kohustatud hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest. § 98. Eestkostja esindusõigus (1) Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja. (2) Eestkostja on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest. § 99. Tehingute piirangud (1) Eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta ei või eestkostja: 1) võõrandada eestkostetava kinnisasju või koormata seda piiratud asjaõigusega; 2) võõrandada eestkostetava vallasasja, millel on eestkostetava jaoks eriline väärtus; 3) kinkida eestkostetava vallasasja, välja arvatud tavapärased kingitused;
2) piiratud teovõimega isik; 3) isik, kellelt vanema õigused on ära võetud või kellelt laps on ära võetud vanema õiguste äravõtmiseta; 4) eestkostja või hooldaja kohustuste täitmisest kõrvaldatud isik; 5) isik, kes muul põhjusel ei ole võimeline täitma eestkostja kohustusi. § 97. Lapse eestkostja (1) Eestkostja on lapse seaduslik esindaja. (2) Eestkostja on kohustatud hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest. § 98. Eestkostja esindusõigus (1) Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja. (2) Eestkostja on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest. § 99. Tehingute piirangud (1) Eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta ei või eestkostja: 1) võõrandada eestkostetava kinnisasju või koormata seda piiratud asjaõigusega; 2) võõrandada eestkostetava vallasasja, millel on eestkostetava jaoks eriline väärtus;
Instituutide sisu on seadusandja poolt tüpiseeritud. Seotud ühiskonnas hetkel valitsevate moraali- ja kõlblusnormidega. Jaotus absoluutseteks ja relatiivseteks perekonnaõigusteks ei ole õigusnormide olemusest tulenevalt võimalik. Tänapäeva perekonnaõiguse põhimõtted Naise ja mehe võrdõiguslikkus Lapse eest hoolitsemine ja kasvatamine on vanemate õigus ja kohustus Laste huvi; võrdõiguslikkus Isiklik side eestkostja ja eestkostetava vahel Lapse õiguste konventsioon Puuetega inimeste õiguste konventsioon Perekonnaõiguse allikad 1865 - 1920 Balti Eraseadus (BES); Eesti- ja Liivimaa 19. sajandi talurahvaseadused; kirikuõigus 1920 - 1940 BES; 1922. a abielu seadus; 1925. a perekonnaseisuseadus (1940 Tsiviilseadustiku eelnõu) 1940 - 1941 Vene NFSV 1926. a abielu, perekonna ja eestkoste seaduste koodeks (APEK)
Toitjakaotuspension Pensionikindlustus: 1. sammas riiklik pension 2. sammas kogumispension 3. sammas täiendav kogumissammas Pensionilisad, eripensionid: presidendile parlamendipension kohtuniku ametipension politseinik, prokuröri, riigikontrolli peakontrolörija ametipension kaitseministeerium Peretoetuste liigid Lapsetoetus L apsehooldustasu: üksikvanema lapsetoetus ajateenija lapsetoetus eestkostetava või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus Ühekordsed peretoetused: elluastumistoetus sünnitoetus Muud toetused: lapsendamistoetus seitsme ja enamalapselise pere vanema toetus. Peretoetuste suurused: Lapse sünnitoetus 5000. Esimesele ja teisele lapsele 300. Alates kolmandast lapsest 900. 38aastase lapse vanemale 300. Üksikvanema lapse toetus 300. Ajateenija lapse toetus 750.-
seda vara valitseda.Võib asendada ka kohtulahendiga erieestkostjat määramata. Kui erieestkostja on määratud ühekordse toimingu tegemiseks, lõpeb erieestkoste selle toimingu tegemisega. Muul juhul lõpetab kohus erieestkoste, kui selle määramise alus on ära langenud. Eestkostja määramisel arvestatakse isikuomadusi, varalist seisundit, võimet eestkostja kohustusi täita, vanemate eeldatavat tahet, läbisaamist eestkostetavaga (sh. täiskasvanud eestkostetava taotlused eestkostja isiku osas), lapse üleskasvatamise järjepidevust, lapse rahvuslikku, usulist, kultuurilist ja keelelist päritolu. Kohtul ja valla- või linnavalitsusel on eestkostjat valides õigus nõuda eestkostjaks määratavalt isikult dokumente ja informatsiooni tema sobivuse hindamiseks. Isiku võib eestkostjaks määrata tema nõusolekul. Juriidiline isik eestkostjana- kui ei leita sobivat füüsilist isikut või kui vanem on testamendiga või
Tundub keeruline otsimine, arvestades esimest küsimust. Pealkiri: infosüsteem ESTLEX - http://www.estlex.ee/index.php 11. Millisest seadusest leiab peretoetuste liigid Eestis? Millal see seadus jõustus? Mis on Eestis igakuiselt makstavad peretoetused ja ühekordselt makstavad peretoetused? Riiklike peretoetuste seadus jõustus 01.01.2002. Igakuiselt makstavad peretoetused on lapsetoetus, lapsehooldustasu, üksikvanema lapse toetus, ajateenija lapse toetus ja eestkostetava või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus. Ühekordselt makstavad peretoetused on lapse sünnitoetus, lapsendamistoetus ja elluastumistoetus. Kasutasin ESTLEX õigusinfosüsteemi. Tekst: peretoetus 12. Kas olete ESTLEX-i varem kasutanud? Tehke prooviotsinguid enda erialast ja huvidest lähtuvalt ning hinnake kasutatud andmebaasi (kasutamismugavus, otsinguvõimalused jne). Pange ka kirja, mida ja kuidas otsisite. Ei ole varem kasutanud. Otsisin infosüsteemi teemal
on võimalus maha arvata tulumaksuvaba summa iga peres kasvava lapse kohta. 2.2. Riiklikud peretoetused Riiklike peretoetuste maksmist ja määramist reguleeritakse alates 2017. aastast peamiselt perehüvitiste seadusega (RT I, 08.07.2016, 1...koos hilisemate muudatustega). Peretoetuste liigid on: 1) sünnitoetus 4) üksikvanema lapse toetus 2) lapsetoetus 5) eestkostetava lapse toetus 3) lapsehooldustasu 6) lapsendamistoetus 7) lasterikka pere toetus 8) kolmikute või enamarvuliste mitmike toetus Riiklike peretoetuste eesmärgiks on hüvitada osaliselt laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutusi. 2.2.1. Sünnitoetus
ESTLEX - http://www.estlex.ee/index.php 9. Millisest seadusest leiab peretoetuste liigid Eestis? Millal see seadus jõustus? Mis on Eestis igakuiselt makstavad peretoetused ja ühekordselt makstavad peretoetused? Valisin tasuta otsing-> teksti lahtrisse kirjutasin peretoetuse liigid Need leiab perehüvitiste seadusest. Jõustub 01.01.2017 Iga kuu makstavad peretoetused on: 1) lapsetoetus; 2) lapsehooldustasu; 3) üksikvanema lapse toetus; 4) eestkostetava või hooldatava lapse toetus; 5) seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetus. Ühekordsed peretoetused on: 1) sünnitoetus; 2) lapsendamistoetus; 3) elluastumistoetus. 10. Kas soolise võrdõiguslikkuse seadus on võimalik kätte saada ka vene keeles? Jah http://www.estlex.com/tolked/61901.pdf 11. Milline seadus on Riigikogu poolt vastu võetud 19.01.1995? Otsingutingimused: Vastu võetud 19.01.1995 Vastuvõtja Grupp "Riigikogu"
last, kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud, last, kelle vanemad on tunnistatud teadmata kadunuks. 21) Riiklikke peretoetusi rahastatakse riigieelarvest ning neid makstakse: Eesti alalisele elanikule Eestis elavatele välismaalasele, kellel on tähtajaline elamisluba või elamisõigus. Iga kuu makstavad peretoetused on: lapsetoetus lapsehooldustasu üksikvanema lapse toetus eestkostetava või hooldatava lapse toetus lasterikka pere toetus Ühekordsed peretoetused on: sünnitoetus lapsendamistoetus 22) Sünniakt-perekonnaseisuasutuses sünni kohta koostatud dokument, millega tõendatakse sündi Surmaakt -perekonnaseisuasutuses surma kohta koostatud dokument, millega tõendatakse surma Abieluakt - Abielu sõlmivad abiellujad isiklikult, üheaegselt kohal olles. Abielu on sõlmitud, kui abiellujad on abieluaktile alla kirjutanud
Eestkoste sisu · eestkoste lapse üle: kasvatamine isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitse, esindus ülalpidamine · eestkoste täisealise piiratud teovõimega isiku üle: varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitse, esindus ülalpidamine 53 Eestkoste teostamine · vastavalt eestkostetava huvidele (PKS § 50 lg 4; § 98 lg 2) · arvestades kehtestatud piiranguid (PKS § 99) · arvestades kehtestatud keelde (PKS § 100) Tehingud eestkosteasutuse eelneval nõusolekul · eestkostetava kinnisasja võõrandamine koormamine; · eestkostetava vallasasja võõrandamine, kui asjal on eestkostetava jaoks eriline väärtus; kinkimine, kui see pole tavapärane kingitus pantimine
olla. · Eestkostja funktsioonid (seoses esindusõigusega). 1. Alla 7-aastaste alaealiste osas - nimetatud isikute huvides tehingu tegemine. 2. Muude eestkoste all olevate isikute osas - nimetatud isikutele tehingute tegemiseks nõusoleku andmine (s.h. tagantjärgi heakskiitmine), samuti nimetatud isikute huvides tehingute tegemine. Eestkostja vajab kohtu (varem eestkosteasutuse) nõusolekut (PerekS § 187-188) uue seaduse kohaselt: - Eestkostetava isiku kinnisasjade ja kinnisasjaõiguste käsutamiseks ega kohustumiseks nimetatud käsutusi tegema; - Eestkostetava isiku nimel kinnisasjade tasu eest omandamiseks, samuti anda eestkostetava isiku kinnisasja kasutusse andmiseks kolmandatele isikutele; - Eestkostetava isiku nimel ettevõtte omandamiseks, võõrandamiseks, rendile andmiseks, osaluste omandamiseks jur isikutes; - Väärtpaberite omandamiseks ja võõrandamiseks; - Laenude võtmiseks;
isik peab süstemaatiliselt tegelema eestkostetavale füüsilisest isikust eestkostja otsimise, nõustamise ja koolitamisega. Eelkõige võiksid juriidiliste isikute puhul eestkostjatena kõne alla tulla heategevuslikud lastekaitsega tegelevad mittetulundusühingud (PKS eelnõu seletuskiri, lk 40). Kui sobivat füüsilist või juriidilist isikut ei leita, määratakse eestkostjaks lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne valla- või linnavalitsus. Eestkoste teostamine Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja. Tal on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete täitmiseks. Eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust jms (PKS § 187). Eestkostet teostatakse üldjuhul tasuta. Eestkostja tegevuse üle teostab järelevalvet kohus, nagu see oli ka Eestis enne II maailmasõda. (1995.a PKSi kohaselt tegi seda eestkosteasutus.)
avalduses, kuna see peab kajastuma kohtuotsuses. Selle tulemusel antakse välja uus sünnitunnistus. 30. Eestkoste seatakse laste üle, kui lapsed on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest, kui on ära võetud vanema õigused või kui on mõlemad vanemad pandud korraga vangi. Määratakse kohtu kaudu ning eestkostja on lapse seaduslik esindaja. Eestkostja peab andma oma nõusoleku, et ta hakkab selle lapse eestkostjaks. Eestkostja peab andma iga aasta aru eestkoste asutusele kas eestkostetava vara on ikke säilinud samas või paremas olukorras. Eestkostja ja eestkostetava vahelised tehingud on keeltaud v.a. et eestkostja võib kinkida eestkostetavale vara. Eestkoste lõppeb, kui isik on saanud täisealiseks või kui vanemlikud õigused taastatakse, kui laps lapsendatakse. Hooldus seatakse täiselise isiku üle, kes vajab natuke hooldamist ja aitamist. Hooldaja määratakse eeskoste asutuse poolt. Hooldatav peab olema nõus, et see inimene hakkab talle hooldajaks
avalduses, kuna see peab kajastuma kohtuotsuses. Selle tulemusel antakse välja uus sünnitunnistus. 30. Eestkoste seatakse laste üle, kui lapsed on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest, kui on ära võetud vanema õigused või kui on mõlemad vanemad pandud korraga vangi. Määratakse kohtu kaudu ning eestkostja on lapse seaduslik esindaja. Eestkostja peab andma oma nõusoleku, et ta hakkab selle lapse eestkostjaks. Eestkostja peab andma iga aasta aru eestkoste asutusele kas eestkostetava vara on ikke säilinud samas või paremas olukorras. Eestkostja ja eestkostetava vahelised tehingud on keeltaud v.a. et eestkostja võib kinkida eestkostetavale vara. Eestkoste lõppeb, kui isik on saanud täisealiseks või kui vanemlikud õigused taastatakse, kui laps lapsendatakse. Hooldus seatakse täiselise isiku üle, kes vajab natuke hooldamist ja aitamist. Hooldaja määratakse eeskoste asutuse poolt. Hooldatav peab olema nõus, et see inimene hakkab talle hooldajaks
ise kingitusi vastu võtta. Tuleb tõlgendada mõistusepäraselt! NB! Ära unusta piiratud teovõimega isikut tehingute puhul! Lisaks, et nad võivad ise tehinguid teha, võib ka seaduslik esindaja ise teha tehinguid, arvestades sealjuures Perekonnaseaduse §99 ja §100 piiranguid. Perekonnaseadus § 99. Tehingute piirangud (1) Eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta ei või eestkostja: 1) võõrandada eestkostetava kinnisasju või koormata seda piiratud asjaõigusega; 2) võõrandada eestkostetava vallasasja, millel on eestkostetava jaoks eriline väärtus; 3) kinkida eestkostetava vallasasja, välja arvatud tavapärased kingitused; 4) pantida eestkostetava vallasasju; 5) võtta eestkostetava nimel laenu ja loobuda võla sissenõudmisest; 6) loobuda eestkostetava nimel pärandi vastuvõtmisest. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tehingute tegemiseks ei või piiratud teovõimega isiku eestkostja anda nõusolekut eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta.
tahavad lapsele kingitust teha, siis pole see võimalik; üle 7-aastased juba saavad ise kingitusi vastu võtta. Tuleb tõlgendada mõistusepäraselt! NB! Ära unusta piiratud teovõimega isikut tehingute puhul! Lisaks, et nad võivad ise tehinguid teha, võib ka seaduslik esindaja ise teha tehinguid, arvestades sealjuures Perekonnaseaduse §99 ja §100 piiranguid. Perekonnaseadus § 99. Tehingute piirangud (1) Eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta ei või eestkostja: 1) võõrandada eestkostetava kinnisasju või koormata seda piiratud asjaõigusega; 2) võõrandada eestkostetava vallasasja, millel on eestkostetava jaoks eriline väärtus; 3) kinkida eestkostetava vallasasja, välja arvatud tavapärased kingitused; 4) pantida eestkostetava vallasasju; 5) võtta eestkostetava nimel laenu ja loobuda võla sissenõudmisest; 6) loobuda eestkostetava nimel pärandi vastuvõtmisest. (2) Käesoleva paragrahvi 1
Kink võlaõigusseaduses · § 259. Kinkelepingu mõiste · (1) Kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Millised seadused veel kinki käsitlevad · Perekonnaseadus, eestkostja piirang eestkostetava vara kinkimisel · Pärimisseadus, kas pärandi vähendamisena või eelpärandina · Karistusseadustik maksejõuetuse põhjustajana · Pankrotiseadus vara vähendajana · Väärtpaberituru seadus, kui kingiga saadi valitsev mõju äriühingus Kingist veel · (3) Korruptiivne tulu on majanduslik või muu kasu, mida ametiisik saab teiselt isikult kas avalikult või varjatult korruptiivse teo toimepanemise eest või tulevikus toimepanemise tingimusel kas:
Teovõime tekib täisealisel isikul §8 (2) Piiratud teovõime – alaealistel ja isikutel kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Vaimuhaigus on ravitav, nõrgamõistuslikkus on kaasasündinud ja ravimatu. Muu psüühikahäire ja selle piir on täpselt määratlemata, seda ütlevad arstid. Piiratud teovõimega isikule määrab kohus eestkostja. Eestkostja – piiratud teovõimega isikul – eestkostetava seaduslik esindaja, tal on esindusõigus (võib eestkostetava eest teha tehinguid) Hooldaja – sotsiaaltöötaja, teovõimelisel isikul – aitab füüsilise probleemi korral (ei ole esindaja, ei saa teha tehinguid) Piiratud teovõime laiendamine – vähemalt 15-aastase alaealise puhul võib kohus tema piiratud teovõimet laiendada (N. 16-aastased tahavad abielluda). Otsusevõimetus – ajutine vaimutegevuse häire (deliirium)
järelevalvaja, kes on rikkunud lepinguga võetud kohustusi (vt VÕS § 1053 lg 3). 88. Kes ja mis eelduste olemasolul vastutavad vaimse puuduse tõttu eestkoste alla antud deliktivõimetu isiku põhjustatud lepinguvälise kahju eest? VÕS § 1053 lg 5 sätestab piiratud teovõimega (ja seega ka VÕS § 1052 lg 2 järgi vaimse puude tõttu deliktivõimetu) täisealisele isikule kohtu poolt määratud eestkostja vastutuse eestkostetava poolt toimepandud õigusvastaste tegude eest. Kõnealuse vastutuse üheks eelduseks peaks olema eestkostja poolt nende kohustuste rikkumine, mis tal olid eestkostetava suhtes. Selline rikkumine ei tohi olla vabandatav ning peab olema põhjuslikus seoses eestkostealuse isiku õigusvastase teoga ning sealtkaudu kahjuga. Eestkostja õigusvastast tegu ja süüd eeldatakse (sarnaselt VÕS § 1053 lg-tes 2 ja 3 sätestatule) ta peab tõendama, et on teinud kõik, mida temalt saab mõistlikult
28.Eestkoste ja hooldus. Seatakse lapse kasvatamiseks ja ülalpidamiseks. Eestkoste seatakse laste üle, kui lapsed on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest, kui on ära võetud vanema õigused või kui on mõlemad vanemad pandud korraga vangi. Määratakse kohtu kaudu ning eestkostja on lapse seaduslik esindaja. Eestkostja peab andma oma nõusoleku, et ta hakkab selle lapse eestkostjaks. Eestkostja peab andma iga aasta aru eestkoste asutusele kas eestkostetava vara on ikke säilinud samas või paremas olukorras. Eestkostja ja eestkostetava vahelised tehingud on keeltaud v.a. et eestkostja võib kinkida eestkostetavale vara. Eestkoste lõppeb, kui isik on saanud täisealiseks või kui vanemlikud õigused taastatakse, kui laps lapsendatakse, kui asi lõppeb surmaga. Eestkostja ei saa olla: *alaealine *piiratud teovõimega inimene *vanema õigused ära võetud *eestkostja õigused ära võetud * Hooldus seatakse täiselise isiku üle, kes
seaduslik esindaja või selle nõusolekul kolmas isik. Üle 7-aastase alaealise ühepoolseks tehinguks on vaja eelnevat nõusolekut. Kohus võib vähemalt 15-aastase alaealise piiratud teovõimet laiendada, kui see on alaealise huvides ja ta arengutase seda võimaldab. Sel juhul otsustab kohus, milliseid tehinguid võib ta teha iseseisvalt. Alaealise piiratud teovõimet võib laiendada tema seadusliku esindaja nõusolekul. (abiellumine) Eestkostja-eestkostetava esindaja, kes võib teha tema nimel tehinguid. Otsustusvõimetus- tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve, on tühine, välja arvatud, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks. Igal füüsilisel isikul peab olema elukoht. Elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab.
Eestkostja määratakse kohtu kaudu. Küsitakse arvamust ja nõusolekut sellelt isikult, kes hakkaks eestkostjaks. Lapse seaduslik esindaja. Arvestatakse ka lapse soovi. (vähemalt 10 aastaselt lapselt) Eestkostjaks ei tohi olla: 1) alaealine 2) isik, kellelt on vanemlikud õigused ära võetud 3) isik, kellelt on eestkostja õigused võetud Piirangud tehingute tegemisel: 1) (KEELATUD!!)eestkostja ei tohi võõrandada eestkostetava vara (kinkida, pantida, müüa, laenu võtta lapse nimel, ei tohi otsustada pärandi loobumise otsusest tohib kui on eestkosteasutuse luba). Võib ise lapsele kinkida. 2) Eestkostja ei või võõrandada eestkostetava kinnisasju. 3) Eestkostja peab kord aastas esitama vara kohta aruande Eestkostmine lõppeb: 1) laps saab täisealiseks
o adoptio- lapsendamine kitsamas mõttes, teise perekonnapea võimu all oleva isiku perekonda võtmine. Pmst on isavõim eluaegne. Aga: nt vabaneb poeg nt konsuliks saamise puhul, samuti kui isa poja vabastab ise. EESTKOSTE JA HOOLDUS- riigivõim pidi hoolitsema eestkostja määramise eest, seda tegid preetorid plebeide tribuunide osavõtul. Rooma õigus ei tunne olulist vahet eestkoste ja hoolduse vahel. Eestkostja amet oli tasuta. Eestkostetava huvides tehtud kulutuste eest sai eestkostja nõuda tasu. Mittesuguküpsed: o lapsed kuni 7 a., ei saanud üldse tsiviilkäibest osa võtta ja neid asendas täielikult eestkostja o lapsed 7-14 a., omasid piiratud teovõimet, võisid sõlmida tehinguid puhtakujuliseks vara omandamiseks Isikud üle 14(mehed), 12(naised) loeti üldreeglina täisealisteks. o Isikud alla 25 a. o Üle 25 a. olid täisealised Hiljem määrati,et väh 18 a
elusana; lapsendamistoetus - maksusoodustused ja sellega seotud muud toetused alates teisest lapsest saab maha arvata maksusoodustust - lapsetoetuse määr - lapsehooldustasu määr - täiendav lapsetoetus SHS alusel? Oluline lapse olemasolu: sünnitoetus; lapsetoetus, lapsehooldustasu vanematele, kes on võtnud lapsehoolduspuhkust, peab olema laps kuni 3 aastat vana; eestkostetava toetus, ajateenija toetus; lasterikka pere toetus alates kolmandast lapsest; mitmike toetus; üksikvanematoetus vallasema toetus, saab siis kui andmed isa kohta puuduvad, isa kohta kanne puudub klassikaline üksikvanematoetus; üks vanematest on tunnistatud tagaotsitavaks, tehakse politsei kaudu, niikaua kui tagaotsimine kestab, siis saab toetuse, sel juhul toetuse suurus on väike toetus lõpeb siis, kui isa leitakse üles ja kohus ütleb, et isa on leitud.
Perekonnaõiguse all mõistetakse eeskätt nende õigusnormide kogumit, mis reguleerivad abielu ja põlvnemissuhteid. Perekond on ühiskondlik nähtus, mille sisu tuleneb sotsiaalsest tegelikkusest, ja perekonnaõigus arvestab perekonna mittejuriidilise mõistega ja selle kaudu kirjeldatava sotsiaalse tegelikkusega. PKS reguleerib abikaasavahelisi suhteid, vanemate ja laste vahelisi suhteid, eestkostja ja eestkostetava vahelisi suhteid. 8) Abieluõigus. Abielu sõlmitakse täisealise mehe ja naise vahel (15-18-aastased saavad abielluda oma seadusliku esindaja nõusolekul vüi kohtu loal). Abielu ei saa sõlmida kui esinevad abielu sõlmimise takistused. Abielu aluseks olevate põhimõtete eiramine võib kaasa tuua abielu kehtetuks tunnistamine. Abikaasade isiklikud õigused ja kohustused:
Oluline on eristada piiratud teovõimet kui püsivat seisundit otsusevõimetusest kui ajutisest seisundist. Täisealise isiku puhul peab olema kohtulahend, et pidada teda piiratud teovõimega isikuks. Selle kohtulahendiga on määratud isikule eestkostja - see tõendab tema piiratud teovõimet. See määrab, et isik ei suuda end iseseisvalt esindada. Alaealiste puhul kehtib põhimõte, et neil peab olema seaduslik esindaja. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja (PKS § 179 lg 1). Eestkostjat valides arvestatakse tema isikuomadusi, varalist seisundit ja võimeid eestkostja kohustusi täita. Lisaks sellele, et seaduslik esindaja annab nõusoleku alaealise tehingutele või teeb neid ise alaealise nimel, vastutab ta ka deliktiõiguse järgi alaealise poolt tekitatud kahju eest. (3) Kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu
Aegumine peatub, kui õigustatud isik ei saa aegumistähtaja viimase kuue kuu jooksul vääramatu jõu tõttu oma õigusi kohtus või muul seaduses sätestatud viisil kaitsta. Aegumise peatumine lõpeb, kui lõpeb vääramatu jõu mõju. § 164. Aegumise peatumine perekondlikul põhjusel või eestkoste ajal (1) Abikaasadevaheliste nõuete aegumine on abielu kestel peatunud. (2) Vanemate ja laste vaheliste nõuete aegumine on peatunud kuni lapse täisealiseks saamiseni. (3) Eestkostja ja eestkostetava vaheliste nõuete aegumine on peatunud eestkoste aja jooksul. (4) Vara hooldaja ja hooldatava vaheliste nõuete aegumine on peatunud hoolduse aja jooksul. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006] § 165. Aegumise peatumine piiratud teovõimega isiku puhul (1) Kui piiratud teovõimega isikul ei ole seaduslikku esindajat, peatub tema nõuete ja tema vastu suunatud nõuete aegumine kuni isiku teovõimeliseks saamiseni või talle seadusliku esindaja määramiseni.
olemasolu, kolmandad isikud ei pea esindusõiguse olemasolu kontrollima 4. Esindusõigus ja selle alaliigid Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel (TsÜS 117 lg1); esindusõigus on õiguste kogum, mis määratleb, milliseid tehinguid saab esindaja esindatava nimelt kehtivalt teha ESINDUSÕIGUSE TEKKIMINE JA LIIGID (TSÜS 117 lg2): 1) Seadusjärgne esindus - (nt vanem lapse suhtes, esindusorgan juriidilise isiku suhtes, eestkostja eestkostetava suhtes) sellise esindusõiguse tekkimine, lõppemine ning sisu on määratud seadusega 2) Tehingu alusel kehtiv esindus ehk volitus - antakse tahteavaldusega (TsÜS § 118 lg 1), erandina võib tekkida ka seaduse alusel (nt TsÜS § 121 lg 1) VOLITUS: esindusõiguse liik, mis tekib tehingu alusel (TsÜS 117 lg2); Volikiri - dokument, mille sisuks on esindatava tahteavaldus esindajale volituse andmise ja sisu kohta, volikiri on tõend volituse andmise kohta
Aegumine peatub, kui õigustatud isik ei saa aegumistähtaja viimase kuue kuu jooksul vääramatu jõu tõttu oma õigusi kohtus või muul seaduses sätestatud viisil kaitsta. Aegumise peatumine lõpeb, kui lõpeb vääramatu jõu mõju. § 164. Aegumise peatumine perekondlikul põhjusel või eestkoste ajal (1) Abikaasadevaheliste nõuete aegumine on abielu kestel peatunud. (2) Vanemate ja laste vaheliste nõuete aegumine on peatunud kuni lapse täisealiseks saamiseni. (3) Eestkostja ja eestkostetava vaheliste nõuete aegumine on peatunud eestkoste aja jooksul. (4) Vara hooldaja ja hooldatava vaheliste nõuete aegumine on peatunud hoolduse aja jooksul. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006] § 165. Aegumise peatumine piiratud teovõimega isiku puhul (1) Kui piiratud teovõimega isikul ei ole seaduslikku esindajat, peatub tema nõuete ja tema vastu suunatud nõuete aegumine kuni isiku teovõimeliseks saamiseni või talle seadusliku esindaja määramiseni.
tulumaksusoodustus lastega perekondadele. Peredes, kus kasvab kaks või enam last on võimalus maha arvata tulumaksuvaba summa iga peres kasvava lapse kohta. Riiklikud peretoetused Riiklike peretoetuste maksmist ja määramist reguleeritakse alates 2017. aastast peamiselt perehüvitiste seadusega (RT I, 08.07.2016, 1). Peretoetuste liigid on: 1) sünnitoetus 4) üksikvanema lapse toetus 2) lapsetoetus 5) eestkostetava või hooldatava lapse toetus 3) lapsehooldustasu 6) elluastumistoetus 7) lapsendamistoetus 8) lasterikka pere toetus ; Riiklike peretoetuste eesmärgiks on hüvitada osaliselt laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutusi. 7.2. Lapse sünnitoetus Lapse sünnitoetus on ühekordne toetus, mida makstakse iga lapse sünni puhul. Sünnitoetusele on õigus ühel vanematest
kui õigustatud isik teeb vajalikke toiminguid vahekohtusse pöördumise eelduste täitmiseks; kui sõlmitakse kokkulepe ja antakse täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks; vääramatu jõu tõttu, kui aegumistähtaja viimase 6 kuu jooksul õigustatud isik ei saa oma õigusi kaitsta. Abikaasadevaheliste nõuete aegumine on abielukestel peatunud; vanemate ja lastevahelised nõuded- kuni täisealiseks saamiseni; eestkostja ja eestkostetava vaheline nõue- eestkoste ajal; piiratud teovõimega isiku puhul- kui tal ei ole seaduslikku esindajat, peatub tema nõuete ja tema vastu suunatud nõuete aegumine kuni isiku teovõimeliseks saamiseni või talle seadusliku esindaja määramiseni; pärandvarasse kuuluva või pärandvara vastu suunatud nõude aegumine peatub ajani, mil pärija võtab pärandvara vastu või pärandvara suhtes
määramist. Hooldaja on muu hulgas kohustatud tasuma pärandvara arvel pärandaja võlad ning hooldaja tegutseb pärija(te) esindajana. Teadmata kadunud isiku vara hooldaja õigus esindada teadmata kadunud isikut tehingute tegemisel ja teistes õigustoimingutes, sh esitada teadmata kadunud isiku nimel kohtusse hagi tema varaliste õiguste kaitseks, tuleneb talle seadusega antud õiguste ja kohustuste kogumist (sarnaselt eestkostja esindusõigusega eestkostetava suhtes PKS § 98 järgi). Vara hooldaja võib teadmata kadunud isiku varaliste õiguste ja huvide kaitsmisel nõuda ka enne vara hooldaja määramist tehtud tehingute kehtetuks tunnistamist. JURIIDILISE ISIKU TEGEVUSEGA SEOTUD HAGITA ASJAD JA REGISTRIASJAD Puudutatud isiku juhtkonnale esitatud erikontrolli läbiviimise taotlust on kohtus täpsustatud, sh põhjendusi erikontrolli läbiviimise vajaduse kohta. Selline taotluse täpsustamine on lubatav
annaabi.ee 
