19.sajandi algul Venemaal toimunud ümberkorraldustega sätestati kogu impeeriumis neljaastmeline ühtluskool: kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool. Talurahva haridustee algas vallakoolist, millele järgnes kihelkonnakool. Rahvakooli õpetajate ettevalmistamiseks rajati Tartusse elementaarkooliõpetajate seminar. 19.sajandi keskel hakati üle minema kohustuslikule koolisundusele. Estofiilid olid baltisakslastest eestihuvilised. Baltisakslastest eestihuvilised uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmesuguseid teaduslikke seltse. Estofiilide hulka kuulusid ka esimesed eesti haritlased( Kreutzwald, Faehlmann) Faehlmanni algatusel loodi 1838 Tartus Õpetatud Eesti Selts. 1842 loodi Tallinnas Eestimaa Kirjanduslik Ühing. Nende ühingute toel anti välja rahvuseepos "Kalevipoeg". 19
Mõisted Eesti Kirjameeste Selts - kandis hoolt uue kirjaviisi juurutamise ning uute kooliraamatute väljaandmise eest Õpetatud kirjameeste selts - eesmärk edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asustatud maa tundmist Estofiil - baltisakslastest eestihuvilised Neljaastmeline ühtluskool - kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool Passikorralduse seadus - vähemalt 21-aastased talupojad, kes olid kõik oma seaduslikud kohustused täitnud ja kindlustanud oma lähisugulaste ülalpidamise, õiguse taotleda 3 kuuks kuni 3 aastaks passi Magasivili - viljavaru, millest talupojad said hädaaegadel laenu võtta Raharent Kindralkuberner - kindralkubermangu kõrgeima võimu esindaja
Andis koos Peter Wildega välja esimest eestikeelset ajakirja Lühike Õpetus. Baltikumi kõige tunnustatuim õppeasutus oli Riia toomkool, kus aastatel 1764-1769 töötas hilisem saksa suurim valgustaja noor Johann Gottfried Herder, kes tutvustas esmaselt eesti rahvaluulet Euroopas saksa keele vahendusel. Rahvastiku haritlaskonna kujunemine Euroopas 18. sajandil kasvav huvi eksootiliste ja väikerahvuste vastu leidis uuel sajandil Eestis väljenduse estofiilide liikumisena. Baltisakstastest Eestihuvilised- estofiilid- uurisid eetsi keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmesuguseid teaduslikke seltse. Estofiilidega liitusid ka esimesed eesti keele haritlased Fr. R. Kreutzwald, D. H. Jürgenson, Fr. R. Faehlmann. Faehlmanni eestvedamsiel loodi 1838. aastal Tartus ülikooli juures Õpetatud Eesti Selts, mis seadis eesmärgiks ,,edendada eesti rahva ajaloo ja
See vallandas suure väljarändamise Eesti- ja Liivimaalt. Jõukamaid eestlasi, kes häbenesid olla eestlased ja püüdsid end samastada baltisakslasega, hakati nimetama kadakasakslasteks. Tartuülikool taasavati 1802. aastal. Ülikoolil oli jätkuvalt 4 teaduskonda: usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond. Greorg Friedrich Parrot ülikooli esimene rektor. Wilhelm Struwe astronoom. Moritz Hermann Jacobi füüsik. Karl Ernst von Baer embrüoloogia rajaja. Estofiilid olid eestihuvilised isikud, uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust ja asutasid mitmeid seltse.
kirjakultuur ja eesti kirjakeel. Valgustus- ja romantismikirjanduse tekkimine 19.sajandi alguses tõi kaasa ka eestikeelse kirjavara teisenemise. Haritlased asutasid lugemisringe ja teadusühinguid, maarahvale hakati välja andma kalendreid ja ajalehti, ilmusid esimesed eestikeelsed ilmaliku sisuga juturaamatud. Tõsi küll, juturaamatute autorid olid peamiselt kohalikud saksa haritlased pastorid ja kooliõpetajad. Et enamasti oli selleaegne eesti kirjandus tõlkeline ning kirjamehed eestihuvilised muulased, nimetatakse kõnealust perioodi estofiilide ajaks. Eesti keele ja rahvaluule aktiivsem uurimine algas Pärnu pastori Johann Heinrich Rosenplänteri tegevusega. Tema alustas esimesena ka eestikeelsete ja eesti keelt puudutavate käsikirjade kogumist. Tänu Rosenplänterile on säilinud Kristjan Jaak Petersoni luuletused ja päevaraamatud, Otto Wilhelm Masingu kirjad jm. Kristjan Jaak Peterson oli esimene eesti luuletaja. Tema luule on jäänud eesti kirjanduses erandlikuks
VAIMUELU JA ÄRKAMISAEG 19. TARTU ÜLIKOOLI TAASAVAMINE Soov hoida ära valgustusideede levikut Lubatud juba 1710. kapitulatsiooniaktis 1802 esmalt rüütelkonna, siis riigi alluvuses Eestlased Professorid 1826- 1850:2; 1876-1900:15 Üliõpilased 1871- 1880:68; 1881- 1890:155 Parrot primo rectori Neli klassikalist teaduskonda EELÄRKAMISAEG JA ESTOFIILID Baltisakslastest eestihuvilised ja vähesed eesti haritlased Romantism, eksootikaihalus Teaduslikud seltsid rahvakeele uurimiseks Otto Wilhelm Masing Õ-täht; Marahwa Näddala- Leht 1821-1823 ja 1825 Esimene ajaleht juba 1806! 1838 Õpetatud Eesti Selts Faehlmanni juhtiv roll Eduard Ahrensi uus kirjaviis 1843 Aluseks soome keel FAEHLMANN JA KREUTZWALD 1839 tutvutakse ÕESis "Kalevalaga" "Andke rahvale eepos ja ajalugu, ja kõik on
o. Maltsveti liikumine-1850.aastatel levis Järvamaa idaosas ja Harjumaal.Rajajaks oli Juhan leinberg:jõukas taluperemees.Siht:rahva päästmine raskest majanduslikust olukorrast usu kaudu. p. Seltsiliikumine-hõlmas teadusseltse kui ka üliõpilaskorporatsioone jne.Aitas säilitada baltlaste identiteeti,aga ka ka majanduslikku ja politiilist juhtpositsiooni ühiskonnas. q. Estofiilid-baltisakslastest eestihuvilised,uurisid eesti keelt ja kultuuri. r. Õpetatud Eesti Selts-Fr.R.Faehlmanni poolt loodud,eesmärgiks edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva,tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asustatud maa tundmist. 2. Isikud ja nende tegevus a. Michael Andreas Barclay de Tolly-oli Vene väejuht. b. Aleksander I-oli Venemaa keiser 1801-1825. c
demokraatliku õhkkonnaga ei teinud vahet seisustel ega rahvustel, leidis talu-rahva seas laialdase toetuspinna, kuid hääbus sajandi teisel poolel. 19. saj kultuurielus oli tähtsal kohal seltsiliikumine, mis hõlmas nii soliidseid teadusseltse kui ka üliõpilaskorporatsioone, laulukoore, klubisid, heategevusorganisatsioone ja abistamiskassa-sid. Tuginedes estofiilsele liikumisele (estofiilid olid baltisakslasest eestihuvilised, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliraamtuid) loodi Fried-rich Reinhold Faehlmanni eestvedamisel 1838. a Tartu ülikooli juures Õpetatud Eesti Selts, mis sea-dis eesmärgiks edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asustatud maa tundmist. Teise olulise estofiilse suurorganisatsioonina sepistati 1842. a Tallinnas Eestimaa Kirjanduslik Ühing
· Poliitiline erakondade loomine, sageli esiplaanil rahvahariduse edendamine · Võitlus oma riigi ees liikumise kõrgeim etapp Eeldused: · Eesti ala majanduslik arenemine · Eesti haritlaste teke · Koolihariduse levik · Vennastekoguduste tegevus · Kommunikatsioonivõrgu avardumine · Talurahva vabastamine pärisorjusest · Talude päriseksostmine · Omavalitsuste teke · Estofiilide (baltisakslastest eestihuvilised) tegevus · Sobiv poliitiline olustik (Aleksander II) · Rahva kultuuriline aktiivsus Eesmärgid: · Emakeelse rahvahariduse edendamine · Rahva kultuuriharrastuste toetamine · Üldise silmaringi laiendamine · Kutseoskuste omandamise soodustamine · Kultuuriühtsuse kujundamine Aasta 1857 · ,,Kalevipoeg" (F. R. Kreutzwald) · ,,Perno Postimees (J. V. Jannsen) 1860ndad · Peterburgi patriootide grupp (J.Köler) ; osalesid palvekirjade saatmise aktsioonis.
Vene impeeriumis oli neljaastmeline koolisüsteem. Igas kihelkonnas oli kihelkonnakool, maakonnas kreiskool, kubermangus gümnaasium. Läänemeremaade õpperingkonna ainus ülikool oli Tartus Eesti talurahva koolitee algas vallakoolist, sellele järgnes kihelkonnakool. Need olid ainsad koolid, kus sai eestikeelset haridust. Eestlase edasine võimalik koolitee kulges saksakeelses keskkonnas. 7. Estofiilide liikumine. Estofiilid olid baltisakslastest eestihuvilised. Estofiilide hulka kuulusid ka esimesed eesti haritlased( Kreutzwald, Faehlmann) Faehlmanni algatusel loodi 1838 Tartus Õpetatud Eesti Selts. Osa eesti haritlasi said tööd Venemaal. Keisri õukonnas töötasid maalikunstnik J.Köler ja arst P.Karell. 8. Rahvuslik liikumine. Eeldused: (neid oli kolm). 19. saj II p. oli üles kasvanud uus põlvkond kes olid sündinud vabadena mitte pärisorjadena. Talude päriseks ostmine
järgi. Kadakasakslane- edukad eestlased, kel oli jõudu hakata vürtspoe omanikuks või iseseisvaks käsitööliseks ja paremale elujärjele tõusnud eestlased püüdsid end sakslasena näidata, häbenesid oma päriolu. professorite instituut- töötas 1828-1839 ülikooli juures, mille lõpetas 20 teadlast, kes asusid õppejõududena tööle teistesse Vene impeeriumi kõrgkoolidesse. estofiil- baltisakslasest eestihuvilised, uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid arvestaval kunstipärasel tasemel ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmeid teaduslikke seltse. Maltsveti -liikumine- Järvamaa idaosas ja Harjumaal hakkas 1850. aastatel levima, mille rajaks oli J. Leinberg. ISIKUD: Vohnja Jaan- Virumaal Vohja mõisa mõlder, mõisnik kiusas teda taga, õnnestuse kaebekiri keisrinnale üle anda. O:F:Rosen- Liivimaa maanõuniku parun, tema seletuskiri Roseni deklaratsioon
Masing toimetas lühemat aega oma ajakirja „Marahwa Näddala-Leht“ ning Kreutzwald andis välja oma ajakirja mõni aeg hiljem „Ma-ilm ja mõnda, mis seal leida on“. Kreutzwald tõlkis ka raamatu „Wagga Jenowewa“. 19. Mis soodustas rahvusliku haritlaskonna kujunemist? Vennasteliikumine. Maltsveti liikumine. Seltsiliikumine. Kirjanduse areng. Estofiilide liikumine. Erinevad maalid. Rahvuseepos. Rahvakoolide õpetajad. 20 Millega tegeles estofiilide liikumine? Baltisakslastest eestihuvilised – estofiilid – uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmesuguseid teaduslikke seltse.
17. Usuvahetusliikumine- õigeusu levitamine Maltsveti liikumine- J.Leinberg loobus varast ja elukorraldusest. Rahva pöördumine raskest majanduslikust olukorrast usu kaudu. 18. Baltisaksa kultuur kui eesti kultuuri üks aluseid ja mõjutajaid: Joonistuskool. Kunstieleu keskus- Raadi mõis. Tähtsad olid seltsid. 19. Klassitsism arhitektuuris: 19.s algus, mõisarhitektuur, postijaamad, kõrtsid, ehitus kandus äärelinnadesse. 20. Estofiilid ja nende tegevus: Baltisakslastest eestihuvilised, uurisid keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust, ajalehed, kooliraamatud, teaduslikud seltsid, nendega liitusid esimesed haritlased. 21. Õpetatud Eesti Selts ja Eestimaa Kirjanduslik Ühing, nende tegevus. 1838. Faehlmann, Eesti rahu, ajaloo- ja tänapäeva edendamine, keele-, kirjanduse- ja maa tundmine; 1842- kodumaa tundma õppimine. Teadusühing. Nende toel anti välja Kalevipoeg (1857-61). 22. Rahvusliku liikumise eeldused ja eesmärgid, rahvusliku liikumise seos Euroopas
a)Kalendrid b)Ajalehed : · I "Tartumaa rahva Nädalaleht" (1806) · O.W.Masingu "Maarahva Nädalaleht". · Püsivamale ajakirjandusele pani aluse J.V.Jannseni "Pärnu Postimees" (1857). c)Kirjasõna levikut soodustas ühtse kirjakeele võidulepääs: · 1843.a. koostas Kuusalu pastor Eduard Ahrens põhjaeesti murdelise uue eesti keele grammatika. 5. Estofiilid ja eesti haritlased. a) Estofiilid baltisakslastest eestihuvilised: · uurisid keelt ja kultuuri · avaldasid õpikuid, ajalehti · asutasid seltse b) Esimesed eesti haritlased liitusid estofiilide tegavusega : · F.R. Faehlmann arstiharidusega TÜ eesti keele lektor, 1838 Õpetatud Eesti Seltsi asutaja · F.R.Kreutzwald "Kalevipoeg" (1857) · Johann Köler Peterburis tegutsenud maalikunstnik Eesti kultuuri areng 19.saj. lõpul ja 20.saj. algul
rahva haridustaseme kasv ja kommunikatsioonivõrgu avardumine rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Esmased eesmärgid: · emakeelse rahvahariduse edendamine, · rahva kultuuriharrastuste toetamine, · üldise silmaringi laiendamine, · kutseoskuste omandamise soodustamine. Rahvuslike ideede levitamisel mängisid olulist rolli rahvakooliõpetajad ja erinevad seltsid. Estofiilid baltisakslastest eestihuvilised, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmesuguseid teaduslikke seltse (Õpetatud Eesti Selts; Eestimaa Kirjanduslik Ühing) Rahvusliku liikumise suunad: 1) rahvuslik liikumine eestimeelne suund Jakob Hurt oma kesktee, üheõiguslus. 2) venemeelne suund Carl Robert Jakobson; koostöö venelastega. 3) Saksameelne suund Johann Voldemar Jannsen; koostöö sakslastega.
22. külakorda käima - vaesed saadeti talust talusse, kus neile mõneks nädalaks ulualust ja toidupoolist anti 23. tekstiil - riidematerjal(vill, siid jms.) 24. ühtluskool - kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool 25. kreiskool - maakonnakeskustes asuv kool, 2-3 aasta joossul teadmisi eelkõige matemaatikast, loodusteadustest ja geograafiast 26. koolisundus - kooliskäimisekohustus 27. estofiil - baltisakslastest eestihuvilised Peeter I - vene tsaar, restitutsioon. Baltisakslased said oma mõisad tagasi. Kehtestati Balti erikord. Katariina II - vene tsarinna, asehalduskord. Tahtis, et kõik oleks Venemaaga ühtne. Aleksander I - vene tsaar, kaotas pärisorjuse. George Browne - Riia kindralkuberner, keskne tegelane uue Balti poliitika elluviimisel. Katariina II määratud. Viis läbi asehalduskorda. Positiivsed määrused.
1849. a. avaldatud uus Liivimaa talurahvaseadus korraldas täielikult ümber kogu senise mõisa- ja talumajanduse. Vabaneti tööst mõisapõllul. Talupõldude tükeldatus kadus. Mõisapõldudel hakkasid tööle mõisamoonakad palgatöölised. Sarnased seadused võeti 1856. a . vastu ka Eestis. 7.Eesti haritlaskonna teke ja kujunemine. Eesti esimesed haritlased kasvasid välja taasavatud Tartu Ülikoolist. Eesti keelt ja kultuuri uurisid ja arendasid baltisakslastest eestihuvilised estofiilid. Esimesed eesti haritlased Kreutzwald, Faehlmann ühinesid estofiilide tegevusega. Osa eesti haritlasi, nagu Köler, Karell leidsid teenistust Venemaalt. 8.Baltisakslaste osa Eesti kultuuri arengus.(3 näidet ja 3 põhjendust) 1) Arendasid eesti keelt ja kultuuri estofiilide tegevus pani aluse meie kultuuri ja keele uurimisele. 2) Tõid Eestisse euroopalikku kultuuri Baltisaksa kultuurielu oli seotud Lääne- Euroopa vaimsete suundumuste ja arengutega
laulukoore, klubisid, heategevusorganisatsioone ja abistamiskassasid. - Eestis üle 50 baltisaksa seltsi. · Baltisaksa Arhidektuur- klassitsism (mõisaarhidektuuris) · Kirjandus- Kirjandusteosed käsitlesid kohalikke olusid., levik ei ületanud Baltikumi piire. RAHVUSLIKU HARITLASKONNA KUJUNEMINE. · ESTOFIILIDE LIIKUMINE-kasvav huvi eksootiliste ja väikerahvaste vastu . - Estofiilid baltisakslastest eestihuvilised uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmesuguseid teaduslikke seltse. - Liitusid ka eesti haritlased: Fr. R. Kreutzwald, D.H.Jürgenson, Fr. R. Faehlmann. · Õpetatud Eesti Selts- 1838.a Tartu ülikooli juures, Faehlmanni eestvedamisel. - Eesmärgiks edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asustatud maa tundmist.
Avati joonistuskool, kus õpetajaks oli Saksamaalt pärit K.A.Senff. Tallinnas tegutses kunstnikuna samuti Saksamaalt pärit G.F.v.Kügelen. Baltisaksa kultuuri osaks sai seltsiliikumine. Kokku tegutses umbes poolsada baltisaksa seltsi. Näiteks võis tuua Tallinna Muuseumiühingu. Baltisaksa kultuuritegelastest võib veel märkida keeleteadlast F.J.Wiedemanni ja arst C.A.Hunniust. Estofiilid ja esimesed eesti haritlased Estofiilid olid baltisakslastest eestihuvilised. Estofiilide hulka kuulusid ka esimesed eesti haritlased( Kreutzwald, Faehlmann) Faehlmanni algatusel loodi 1838 Tartus Õpetatud Eesti Selts. 1842 loodi Tallinnas Eestimaa Kirjanduslik Ühing. Nende ühingute toel anti välja rahvuseepos "Kalevipoeg" Osa eesti haritlasi said tööd Venemaal. Keisri õukonnas töötasid maalikunstnik J.Köler ja arst P.Karell. Hariduselu Vene impeeriumis oli neljaastmeline koolisüsteem. Igas kihelkonnas oli
Muinsuskaitseühing ja Provintsiaalmuuseum. Tähtsal kohal seltsiliikumised- hõlmas nii soliidseid teadusselts kui ka üliõpilaskorporatsioone, laulukoore jne. Arhitektuuris valitses 19 saj I poolel klassitsism, mis avaldus eelkõige mõisaarhitektuuris. Kirjanduses- enamik kirjandusteosed käsitlesid kohalike olusid ning nende levik ei ületanud Baltikumi piire. 22. Estofiilid ja nende tegevus. – 18 saj. kasvav huvi väikerahvaste vastu. Baltisakslastest eestihuvilised- uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust jne. Ülikoolis seati ametisse eesti keele lektor. Estofiilide tegevus valmistas ette ärkamisaja kultuurilist poolt. 23. Õpetatud Eesti Selts. – 1838 loodud Fr. R. Faehlmanni poolt, mis seadis eesmärgiks „edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asustatud maa tundmist“. 24. Rahvusliku liikumise eeldused ja eesmärgid. – Eelduseks oli Eesti ala majanduslik
16. Talude päriseksostmine: Esmalt osteti talusid Lõuna-eestis, kuna seal kasvatati lina, mis tõi suur tulu sisse. Seejärel hakati ka Põhjas ostma talusid, raha saadi kartulikasvatusest. Viimasena hakkasid saarlased ostma. 17. Mõisamoonakad mõisapõldudel töötavad palgatud talupojad · Kadaka - sakslased - edukad eestlased, kes said vürstipoe omanikeks ning püüdsid end sakslastena näidata. · Estofiilid- baltisakslastest eestihuvilised, uurisid keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust ja ajalehti ning kooliraamatuid, asutasid seltse. · Metskaptenid - erihariduseta laevakaptenid Eestis 18. Kronoloogiat: · 1802. TÜ taasavamine · 1739 - Eesti keelne piibel · 1765 - positiivne määrus · 1858 - Mahtra sõda · 1838 - Õpetatud Eesti Selts · 1766 - Esimene eestikeelne ajaleht (Hupel) · 1731 - esimene teadaolev maarahva kalender · 1843 - uus eesti keele grammatika (Põ-E)
Talurahva haridustee algas vallakoolis, millele järgnes kihelkonnakool. Lõuna-Eestis lisandusid õigeusu maarahvakoolid. 1828 rajati Tartusse elementaarkooliõpetajate seminar. Eestikeelset kirjasõna iseloomustas ilmalikue kirjanduse võidulepääs. Anti välja ajakirju ja ajalehti ("Marawha Näddala-Leht", "Perno Postimees"). Eestikeelne kirjasõna soodustas ühtse kirjakeele vidulepäsu. Estofiilid ja esimesed eesti haritlased. Baltisakslastest eestihuvilised estofiilid uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust andsid välja ajalehti, kooliraamatuid. Silmapaistev oli F.R. Faehlmanni roll. Tema eestvedamisel loodi Õpetatud Eesti Selts. Teiseks loodi Tallinnas Eestimaa Kirjanduslik Ühing. Nende kahe organisatsiooni koostööl anti välja rahvuseepos "Kalevipoeg". Põhituumiku kujunevast rahvuslikust intelligentsist moodustasid rahvakoolide õpetajad. Kiriklikud olud ja usuliikumised.
Ahrens välja eesti keele grammatika Luteri uks oli 19. saj algul valitsemaks, millel oli oma valitsemiskorraldus. 1832. a vastu võetud kirikuseadus kaotas luteri kiriku privileegitud seisuse Ametlikuks riigusuks sai kreekakatoliku õigeusk Hoogu sai vennasteliikumine Maltsveti liikumine Edendati kunstielu, taasavati ülikool, asutati joonistuskool, arhitektuuris valitses klassitsism, kirjandusteosed käsitlesid kohalikke olusid Estofiilid baltisakslastest eestihuvilised Faehlmann ülikooli eesti keele lektor J.Köler maalikunstnik P.Karell arst 1838. aastal loodi Õpetatud Eesti Selts, mis seadis eesmärgiks edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asustatud maa tundmist 1842. aastal loodi Eestimaa Kirjanduslik Ühing Anti välja rahvuseepos Kalevipoeg Rahvakoolide õpetajatest sai kandev jõud rahvuslikus liikumises Rahvuslik liikumine ja venestamine
saj. talitaja - valla juht Eestimaal 1816. a. talurahvaseaduse alusel. magasivili - valla ühisomandis olev viljavaru hädaaegadel laenuandmiseks. vabadik e pops e saunik - talude äärealadel väikest maalappi ja eluaset omavad vaesed talupojad. mõisamoonakas - palgatööline mõisas, kellele maksti palka toidumoonaga. kadakasakslased - 19. saj. keskpaigast alates nimetati nõnda eestlasi, kes oma päritolu häbenedes sakslastena püüdsid esineda. estofiil - baltisakslastest eestihuvilised 19. saj. Nad uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid arvestataval tasemel ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliõpikuid, asutasid mitmeid seltse, millistest tuntumad on Õpetatud Eesti Selts (Die Gelernte Estnische Gesellschaft) ja Eestimaa Kirjanduslik Ühing. Tuntud estofiilid olid n Fr. R. Kreutzwald, Fr. R. Faelmann jt. vaikiv ajastu e vaikiv olek - 1934. a. 12. märtsi riigipöörde tulumusel kujunenud ajajärk (1934-
Vöörmönder- Vallatalitaja, kes tegutses Liivimaal. Mõisamoonakas- Mõisapõldudel tööd teinud palgatöölised. Metskapten- Ilma erihariduseta laevakapten. Kadakasakslane- Eesti soost edukas kaupmees, kes üritas varjata oma Eesti päritolu. professorite instituut-1828-1839 Tartu Ülikooli juures töötanud keskus, kus õpetati välja õppejõude teistesse Vene impeeriumi kõrgkoolidesse. Estofiil- Baltisakslastest eestihuvilised, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri. Maltsveti liikumine- 1850-ndatel aastatel Järvamaal ja Harjumaal levinud liikumine, mis seadis eesmärgiks rahvast raskest majanduslikust olukorrast läbi usu päästa. Vohnja Jaan- Eesti talupoeg, kellel õnnestus esitada Katariina II-le kaebekiri Eestimaa kubermangu talupoegade kehva elu üle. O.F.Rosen- Liivimaa maanõunik, kes koostas Roseni deklaratsiooni. W. von Lauw
· püsiv talurahvakoolide võrk kujunes välja peale pärisorjuse kaotamist · 1828 Tartu õpetajate seminar Usuliikumised · ametlikuks riigiusuks kreeka-katoliku õigeusk · populaarne oli ka vennasteliikumine demokraatlik, talurahva seas levinud Seltsiliikumine muutus populaarsemaks teadus, üliõpilaskorporatsioonid, klubid jne. Tegutses üle 50 seltsi. Arhitektuuris valitses klassitsism, eriti tuli välja mõisaarhitektuuris. Estofiilide liikumine baltisakslastest eestihuvilised, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust, ajalehti ja õpikuid. 1838 Õpetatud Eesti Selts. Lõi Faehlmann ja seadis eesmärgiks edendada eesti ajaloo, keele ja geograafia tundmist. 1842 Eesti Kirjanduslik Ühing MAJANDUS 19. SAJANDIL MÕIS JA TALUD 19. sajandil algul peamine majandusüksus mõis. · Edenemise aluseks viljatootmine · peamiseks viinaköökides valmistatud viin · väljaminekud hakkasid suurenema paremad toidud, mõisahäärberid jne
sakslaste kätte. Seetõttu valitsesid linnades saksa keel, kombed ja meelsus. Ühiskonna sotsiaalsel redelil kõrgemale jõudnud eestlased sageli häbenesid oma päritolu ning püüdsid end vägisi sakslastena näidata, neid nimetati kadakasakslasteks. Rahvusliku haritlaskonna kujunemine Euroopas 18.saj. kasvav huvi eksootiliste ja väikerahvaste vastu leidis uuel sajandil Eestis väljenduse estofiilide liikumisena. Baltisakslastest eestihuvilised-estofiilid- uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmesuguseid teaduslikke seltse. Liitusid Kreutzwald, Jürgenson, Faehlmann. Tema eestvedamisel loodi 1838.aastal Tartus ülikooli juures Õpetatud Eesti Selts, mis seadis eesmärgiks edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asustatud maa tundmist. 1842. Aastal loodi Tallinnas Eestimaa Kirjanduslike Ühing.
· I "Tartumaa rahva Nädalaleht" (1806) · O.W.Masingu "Maarahva Nädalaleht". · Püsivamale ajakirjandusele pani aluse J.V.Jannseni "Pärnu Postimees" (1857). c) Kirjasõna levikut soodustas ühtse kirjakeele võidulepääs: · 1843.a. koostas Kuusalu pastor Eduard Ahrens põhjaeesti murdelise uue eesti keele grammatika. 5. Estofiilid ja eesti haritlased. a) Estofiilid baltisakslastest eestihuvilised: · uurisid keelt ja kultuuri · avaldasid õpikuid, ajalehti · asutasid seltse b) Esimesed eesti haritlased liitusid estofiilide tegavusega : · F.R. Faehlmann arstiharidusega TÜ eesti keele lektor, 1838 Õpetatud Eesti Seltsi asutaja · F.R.Kreutzwald "Kalevipoeg" (1857) · Johann Köler Peterburis tegutsenud maalikunstnik
arengule. ROMANTISM: RAHVAS=kirjaoskuseta talupojad, elab maal, on nn alamkiht Juurtetunnetuse loomine, nt mõiste ,,sugupuu" Toimub spetsialiseerumine, otsitakse uut ühtsust (etniline ja rahvuslik siis) 3 Rahvaluuleteadus hakkab teistest kultuurivaldkondadest eralduma. Euroopas hakati huvi tundma väikeste eksootiliste rahvaste vastu, eestis avaldus see estofiilide tekkega baltisakslastest eestihuvilised. Nad uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid arvestaval kunstiparasel tasemel ilukirjandust, andsid valja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmeid teaduslikke seltse (ÕES). Peterson Fahelmann Kreutzwald Rosenplänter Neus Knüpffer Valgustus kuni 19. saj lõpp = rahvakultuuri avar mõistmine, ent toimub pidev spetsialiseerumine: keeleteaduse areng, sotsiaalne vaatenurk, etnograafia jne. Hurt annab
Janis Cimze seminar- tegutses Valgas, nii eestlastele kui lätlastele mõeldud saksakeelne kihelkonnaõpetajate seminar. Õpetatud Eesti Selts 1838- selts, mille eesmärgiks sai edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asutatud maa tundmist. Friedrich Robert Faehlmann- tema eestvedamisel loodi Õpetatud eesti Selts. Friedrich Reinhold Kreutzwald- toimetas ajalehte ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on". Estofiilid- baltisakslastest eestihuvilised, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid arvestaval kunstipärasel tasemel ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmeid teaduslikke seltse. 33. Rahvuslik liikumine. Rahvusliku liikumise eeldused: Eesti talupoegade vabastamine pärisorjusest Sunnismaisuse tühistamine Talupoegade majandusliku olukorra paranemine Talude päriseksostmine Eestlaste haridustaseme kasv Talurahvaomavalitsuse kujunemine
Janis Cimze seminar- tegutses Valgas, nii eestlastele kui lätlastele mõeldud saksakeelne kihelkonnaõpetajate seminar. Õpetatud Eesti Selts 1838- selts, mille eesmärgiks sai edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asutatud maa tundmist. Friedrich Robert Faehlmann- tema eestvedamisel loodi Õpetatud eesti Selts. Friedrich Reinhold Kreutzwald- toimetas ajalehte ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on". Estofiilid- baltisakslastest eestihuvilised, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid arvestaval kunstipärasel tasemel ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmeid teaduslikke seltse. 33. Rahvuslik liikumine. Rahvusliku liikumise eeldused: Eesti talupoegade vabastamine pärisorjusest Sunnismaisuse tühistamine Talupoegade majandusliku olukorra paranemine Talude päriseksostmine Eestlaste haridustaseme kasv Talurahvaomavalitsuse kujunemine
Baltisaksa kultuurielu ● Karl August Senff (1770, Kreypau, Preisimaa 1838, Tartu) ○ Tartu Ülikooli joonistamisõpetaja 18021818 ○ Professor 18181838 ○ Eriala õppis ta Leipzigi, Halle ja Dresdeni koolides ● Arhitektuuris valitses klassitsism Saku, Aaspere, Raikküla mõisad Rahvusliku haritlaskonna kujunemine ● Estofiilid baltisakslastest eestihuvilised ● Friedrich Robert Faelhmann (1798 1850) ○ Eesti kirjamees ja arst ● 1838, Õpetatud Eesti Selts asutajaks Faelhmann ● 1842, Eestimaa Kirjanduslik ühing ● 1863, Kalevipoeg RAHVUSLIK LIIKUMINE Mõõdukas ● Esindaja enne venestamise algust Jakob Hurt ● Keskuseks Tartu ● Koondus ajalehe “Postimees” ümber (Jaan Tõnisson)
kui ka tema poolt 'asustatud maa tundmist. Friedrich Robert Faehlmann: Esimese põlve eesti haritlane. Õppides ülikoolis arstiks, koondas ta enda ümber eestlastest tudengite sõpruskonna. Hiljem sai temast ülikooli eesti keele lektor. Friedrich Reinhold Kreutzwald:esimese põlve eesti haritlane. Toimetas ajakirja ,,Maailm ja mõnda, mis seal sees leida on". Tõlkis rahva seas populaarseks muutunud juturaamatu ,,Wagga Jenowewa" Estofiilid:Baltisakslastest eestihuvilised, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid arvestaval kunstipärast tasemel ilukirjandust, andis välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmeid teaduslikke seltse. 33. Rahvuslik liikumine Eeldused:Pärisorjusest vabastamine (1816/19) Sunnismaisuse kaotamine Talupoegade majandusliku olukorra paranemine Talude päriseksostmine Koolivõrgu laienemine ja haridustaseme tõus
Kirjanduskultuuri, sh eesti kirjanduskultuuri aspektist lähtudes tuleb rõhutada piibli olulisust järgnevalt: 1) täispiibli ilmumine 1739 põhja-eesti murdes tähendas aluse panemist eesti kirjakeele; 2) eestlased ühendati piibli kaudu üheks keelekollektiiviks. 19.sajandi alguskümnendid tõid Eesti ühiskonda suuri muutusi. Kaotati pärisorjus, levisid valgustus- ja romantismiideed. Tegevust alustasid esimesed eesti päritolu kirjamehed. Et selleaegsed kirjamehed olid enamasti eestihuvilised muulased, nimetataksegi kõnealust perioodi estofiilide ajaks. 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul panid estofiilid aluse eesti keele, kirjanduse ja rahvaluule uurimisele. Estofiilide ideed ja algatused said 19. sajandi II poolel sündinud rahvusliku liikumise lähtepunktiks. Eestis on vaimsust ja kultuurilist kontinuiteeti aidanud hoida ja säilitada perekond ja kodu kui kollektiivse kultuurimälu kandja, laialdane omaalgatuslik ühistegevus ning kollektiivse
Nekrutiksminekust olid vabad taluperemehed, õpetajad ja kogukonna ametnikud. Talupojad said ennast ka väeteenistusest vabaks osta.) Usuvahetusliikumine-1845.a. alanud massiline astumine vene õigeusku. Talupojad arvasid, et õigeusku vastu võttes antakse neile maad ja lisandub hüvesid. Enamik usuvahetanutest kuulus vaesema rahvakihi hulka. Kui lõpuks veenduti, et maad ei saa, oli pettumus suur ning sooviti luteri usku tagasi võtta. Valitsus oli sellele vastu. Estofiilid- baltisakslastest eestihuvilised, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmeid teaduslikke seltse. NIMED George Browne-Riia kindralkuberner, kellest sai keskne tegelane Katariina II Balti poliitika ellu viimisel. Püüdis eesti rahva olukorda kergendada (nn.positiivsed määrused), samuti kooliharidust edendada. Katariina II- Vene keisrinna, kes taotles keskvõimu tugevdamist ja soovis kehtestada kogu riigis ühesugune seadusandlus
" Friedrich Robert Faehlmann - esimese põlve eesti haritlane. Õppides ülikoolis arstiks, koondas ta enda ümber eestlastest tudengite sõpruskonna. Hiljem sai temast ülikooli eesti keele lektor. Pani paika ,,Kalevipoja" kondikava. Freidrick Reinhold Kreutzwald - esimese põlve eesti haritlane. Toimetas ajakirja ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on". Tõlkis rahva seas populaarseks muutunud juturaamatu ,,Wagga Jenowewa", ,,Kalevipoja" autor. Estofiilid - Baltisakslastest eestihuvilised, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid arvestaval kunstipärast tasemel ilukirjandust, andis välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmeid teaduslikke seltse. 33. Rahvuslik liikumine. Eesti ajalugu II osa(7-14) : Rahvusliku liikumised eeldused 1)eesti talupoegade vabastamine pärisorjusest (1816,1819); 2)sunnismaisuse tühistamine; 3)talupoegade majandusliku olukorra paranemine; 4)talude päriseksostmine; 5)koolivõrgu
poolt 'asustatud maa tundmist. *Friedrich Robert Faehlmann- esimese põlve eesti haritlane. Õppides ülikoolis arstiks, koondas ta enda ümber eestlastest tudengite sõpruskonna. Hiljem sai temast ülikooli eesti keele lektor. *Freidrick Reinhold Kreutzwald- esimese põlve eesti haritlane. Toimetas ajakirja ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on". Tõlkis rahva seas populaarseks muutunud juturaamatu ,,Wagga Jenowewa" *Estofiilid- Baltisakslastest eestihuvilised, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid arvestaval kunstipärast tasemel ilukirjandust, andis välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmeid teaduslikke seltse. 33. Rahvuslik liikumine. Eesti ajalugu II osa Lk. 7-14 (rahvusliku liikumise eeldused ja peamised keskused, palvekirjad 1864, uus vallaseadus 1866, vallavolikogu, vallavanem, Adam Peterson, Johann Köler, Aleksander II (1856-1881), Johann Voldemar Jannsen (1819 - 1890), "Perno
baltlaste kultuur elu koondus Tartusse, kus oli kaks keskust: Tartu ülikool ja Raadi mõis Tallinnas koondus kultuurielu muuseumide ümber: Tallinn Muuseumiühing ja Provintsiaalmuuseum Tartus Õpetatud Eesti Selts 4.5 Rahvuslik liikumine Eeldused: rahvusluse ja romantismi levik Euroopas 19. sajandil, mis tõi kaasa rahvusriikide kujunemise 19. sajandi teisel poolel (Saksamaa ja Itaalia) ja Eestis estofiilide liikumise (baltisakslastest eestihuvilised; kuna nad toetasid eesti kultuuri ilminguid, uurisid eesti keelt ja kultuuri, andsid välja ajalehti, ilukirjandust ja kooliraamatuid, asutasid teaduslikke seltse ja ühinguid Õpetatud Eesti Selts Tartus ja Eestimaa Kirjanduslik Ühing Tallinnas) poliitiline taust slavofiilide liikumine Venemaal, kes võitlesid balti erikorra vastu, sest nad leidsid, et Venemaal on oma eriline arengutee ja tahtsid luua kõigi slaavi rahvaste ühtsust; vastuseks sellele
Püsivale eestikeelsele ajakirjandusele pani aluse J. V. Jannsenn- 1857 „Perno Postimees“ Jutukirjanduses võimutsenud vagakirjandus asendus peagi seiklusjuttude ja sentimentaal lektüüridega. Eestikeelne kirjasõna soodustas ühtse kirjakeele võidulepääsu 19saj II poolel. Eduar Ahrensi koostas 1843a eestikeele grammatika raamatu- põhja-eesti murdelise. Estofiilid ja esimesed eesti haritlased Baltisakslastest eestihuvilised- estofiilid- uurisid eesti keele ja kultuuri, avaldasid ilukirjandus, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid teaduslike seltse. Kreutswalt, Jürgenson, Faehlmann. 1838a Tartus loodi Õpetatud Eesti Selts Faehlmanni poolt mis seadis eesmärgiks arendada eesti ajaloo ja tänapäeva keelekäsitlust. 1842a loodi Tln Eestimaa Kirjanduslik Ühing – „Kalevipoeg“
annaabi.ee 
