EESTI VABARIIGI SÜND EESTI VABARIIGI VÄLJAKUULUTAMINE Veebruar 1918 alustas Saksamaa pealetungi 24.veebruar 1918 loeti ette iseseisvusmanifest Tallinnas Reaalkooli ees 25.veebruaril 1918 jõudsid saksa väed Tallinna, kes keeldusid Eesti Vabariiki tunnustamast SAKSA OKUPATSIOON Sakslased okupeerisid kogu Eesti Arreteeriti Konstantin Päts. Eesti Ajutine Valitsus läks põranda alla. Saksamaa kaotas I maailmasõja. 11. November 1918 läks võim taas tagasi Konstantin Pätsi juhitud Ajutisele Valitsusele. EESTI VABADUSSÕDA 1918-1920 1919.a määrati Eesti sõjavägede ülemjuhatajaks kindral Johan Laidoner Eestile tuli appi Soome, Inglismaa, Taani, Rootsi 24.veebruar 1919 vabastati Eesti pind võõrvägedest Konstantin Päts (18741956) · Esimene Eesti vabariigi president · Eestimaa Päästmise komitee esimees · mitmekordne peaminister · riigivanem Jaan P...
Ee s ti Vabariig i s ünd Autor: Sten Lepamaa Väljaspool Eestit aastal 1917 · Käimas oli I Maailmasõda. · Venemaal oli kukutatud tsaar Nicolai II. · Lenin tuli kommunistitega võimule, kes tahtsid ka Eestit omale võtta. · Ameerika Ühendriigid ja Brasiilia kuulutasid Saksamaale sõja. · Soome maapäev kuulutas Soome iseseisvaks. Eesti Vabariigi sünd 1917-ndal aastal · 1. märts Tallinnas üldstreik. · 11.13. märts Maakondade koosolek Tartus, liitmist üheks kubermanguks. · 23. mai Maapäeva valimised. · 2. juuli Tallinnas "Estonias" Maa- asemike kongress ehk rahvakongress. · 29. september 8. oktoober sakslased vallutasid meredessandiga Saare-, Muhu- ja Hiiumaa. EESTI AASTATEL 1917-1918 Eesti Vabariigi sünd 1917-ndal aastal · 27. oktoober võtsid võimu enda kätte enamlased. · 15. november Maanõukogu tunnistas end Eestimaal kõrgeima võimu kandjaks ning kutsus kokku ...
Lähte Ühisgümnaasium LENNART GEORG MERI Referaat Lähte 2007 Elulugu Sündud 29. märts 1929, surnud 14. märts 2006 Tallinnas. Lennart-Georg Meri oli Eesti poliitik ja kirjanik. Ajavahemikus 1992-2001 oli ta Eesti Vabariigi president. Lennart Meri vanemad olid Eesti diplomaat Georg Meri eestirootsi juurtega Alice- Birgitta Engmann. Kuna Georg Meri pidi oma diplomaadi töö tõttu palju välismaal käima, siis oli ka tema poeg Lennart-Georg Meri palju välismaal, mistõttu ta ka oskas nii paljusid keeli: saksa, prantsuse, inglise, soome, vene. Lennart ei olnud ainuke laps, tal oli ka vend Hindrek Peeter Meri on Lennrati noorem vend (sünd 21.marts 1934 Berliinis). Lennart õppis mitmes Saksamaa ja Prantsusmaa koolis. 1941 1946 oli ta koos vanematega küüditatuna Siberis, selle vahe sees õppis ta mitmes vene koolis. Eestis astus ta Tartu Ülikooli ja lõpetas aastal 1953 ajaloo eriala cum laude. Ajaloolasena tal...
Eesti Vabadussõda Sisukord · Vabariigi sünd · Sõja algus · Sõja kulg 19181920 · Landeswehr · Vabadussõja tulemused Sissejuhatus · Peale I maailmasõda kuulutati 24. veebruaril välja Eesti iseseisvus ja ametisse nimetati Ajutine valitsus Konstantin Pätsi juhtimisel. · Peale Saksamaa taandumist, soovis Nõukogude Venemaa taastada endist Vene impeeriumi vägevust. · Vabadussõda peeti Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28.nov 1918 3 jaan. 1920 Nõukogude Venemaa ja 1919. Lätis Landeswehr ´ist Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Eesti vabariigi sünd 1917 · 1917 · 27 oktoober võtsid võimu enda kätte · 15 november Maanõukogu tunnistas end Eestimaal kõrgeima võimu kandjaks ning kutsus kokku Asutava Kogu · 24. detsember Maanõukogu vanematekogu otsustas kuulutada Eesti iseseisvaks · 1918 · Jaanuar Asutava Kogu valimised · 19. veebr...
Tallinna Humanitaargümnaasium Referaat Eesti 1918. aastal Vladislav Tsõpov Juhandaja: Janno Aksin Tallinn 2008 Sisukord: 1. Ajutine Valitsus. 2. Rahvusväeosade sünd. 3. Eesti riikliku iseseisvuse tekkimine. Iseseisvuse väljakuulutamine. 4. Vabadussõja lõpp. 5. Minu arvamus. 1. Ajutine Valitsus. 11. novembril 1918 alistus Saksamaa lääneliitlastele ja Tallinnas asus taas tegevusse Ajutine Valitsus. Valitsuse esimeseks reaalseks toeks oli kindral Põdderi poolt juhitud Kaitseliit, kes täitis nii sõjaväe kui ka politsei ja piirivalve funktsioone. Nõukogude punaväe kallaletungi hetkel 28. novembril oli Kaitseliidus 14 500 meest, kelle käsutuses oli mitmesüsteemilisi vintpüsse vähese laskemoonaga ja mõnikümmend kuulipildujat. 2. Rahvusväeosade sünd. Poliitilised eeldused Eesti rahvusväe loomiseks avas 1917. aastal Vene Veebruarirevolutsioon. Tänu kiirele ja energilisele asja...
Lennart Meri (1929-2006) Eesti Vabariigi president 1992-2001 Elulugu Lennart Meri on sündinud 29. märtsil 1929 Tallinnas Eesti diplomaadi ja hilisema Shakespeare'i tõlkija Georg Meri perekonnas. Koos perekonnaga lahkus ta varakult Eestist ning on pidanud üheksa korda kooli ning neli korda keelt vahetama. Okupatsioon Eesti okupeerimine Nõukogude Liidu poolt tabas perekonda Tallinnas. Aastal 1941 küüditati perekond koos kümnete tuhandete saatusekaaslastega Eestist, Lätist ja Leedust Siberisse. Perekonnapead lahutati perekondadest ja suleti kontsentratsioonilaagritesse, kus vähesed ellu jäid. Kaheteistaastaselt alustas Lennart Meri oma karjääri metsatöölisena. Ta on olnud ka kartulikoorija ja metsaparvetaja.Meride perekond jäi ellu ja jõudis tagasi Eestisse, kus Lennart Meri 1953. aastal lõpetas Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude. Nõukogude administratsioon ei lubanud tal ajaloolase...
Tallinna 21. Kool Konstantin Päts Referaat Veronica Kaupmees 9B klass Tallinn 2012 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Elulugu........................................................................................................................................3 Sünd........................................................................................................................................ 3 Haridus....................................................................................................................................3 Tegevus enne presidendiks saamist........................................................................................ 3 Parteiline tegevus......
Johan Laidoneri esivanematest Käesoleval aasta jaanuari lõpus möödus 80 aastat Vabadussõja ühest otsustavamast lahingust, Paju lahingust. Sellest lahingust ja seal surmavalt haavata saanud legendaarsest Vabadussõja kangelasest Julius Kuperjanovist on võimalik lugeda mitmest ilukirjanduslikust ja ajaloolisest teosest. 24.veebruaril on meie vabariigi 81. sünnipäev. Oleme otsustanud ja püüame ka edaspidi ära märkida suuremaid tähtpäevi ja edaspidi pöörata rohkem tähelepanu Eesti riiklusele, rahvastikule ja rahvustundele. Järgnevad kolm lehekülge ongi koostatud sellest lähtudes. Kõigepealt toome Teie ette Eesti Kaitsevägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoneri esivanemaid tutvustava osa tema 5o. sünnipäeva puhul 12. veebruaril 1934.a. välja antud teosest, kus mälestusi jagavad kaasaegsed ja kus esimesed 23 lehekülge on Viljandi koolinõunik Mart Raud pühendanud J.Laidoneri suguvõsale. Lühikokkuvõtte sellest koos suguvõsa redeliga...
Aasta a Esmaspäev E Raudteejaam rtj Osaühing OÜ Keskkool kk Niinimetatud nn Lugupeetud lp Lehekülg lk Suurmeister s-meister Põhja-Jäämeri P-Jäämeri Elektronpost e-post Ja nii edasi jne Tartu Ülikool TÜ Tallinna Maksuamet TMA Aktsiaselts AS Riigiaktsiaselts RAS Usaldusühing UÜ Teaduseväline TVM Vene-eesti sõnaraamat VES Eesti Teaduste Akadeemia Küberneetikainstituut ETA KübI Ja keemiainstituut ETA KI Eesti Vabariigi Hinnaseadus EV HiS Eesti vabariigi Haridusseadus EV HaS Kaitsepolitsei KaPo Eesti televisioon ETV Umbes u Ameerika Ühendriigid USA Aadress aadr Juhataja juh Minut min Professor prof Sündinud sünd. Telefon tel Klass, klaas kl Trükk tr Kroon kr Õpetaja õp September sept Sajand saj Õpilane õpil Teaduskond teadusk Ladina-Ameerika Lad-Am Emeriitprof, postiaadr Õpilasnõukogu õpil-nõuk Sajandivahetus saj-vah Fil-kand Peamiselt pms Miljon mln...
Edgar Savisaar Edgar Savisaar (sünd. 31.05.1950) on Eesti poliitik, 1988 Rahvarinde üks asutajaid, taasiseseisvumisaja üleminekuvalitsuse peaminister 1990-1992 ning Keskerakonna esimees. Ta on olnud Eesti Vabariigi siseminister ning majandus- ja kommunikatsiooniminister. Ta oli 2001-2004 ning on ka alates 2007-dast aastast Tallinna linnapea. Hariduskäik: 1966 lõpetas 8. klassi Vastse-Kuuste Koolis 19661968 õppis Tartu 7. Keskkoolis 1969 lõpetas Tartu Kaugõppekeskkooli 1973 lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli ajaloolasena 1980 sai ta Lembit Valdi juhendamisel filosoofiakandidaadiks väitekirjaga "Rooma klubi globaalmudelite sotsiaalfilosoofilised alused" Ametialane tegevus ENSV ajal: 1989. aastal valiti Savisaar Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressi saadikuks. 1989 sai ta Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee esimeheks ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitjaks. Aasta hiljem...
Eesti ajaloo perioodid 1. Esi-ehk muinasaeg ( 9000 a. eKr 13.saj.) vanim asustus, esimesed asulapaigad, Kunda kultuur inimränded ja eesti rahva kujunemine kivi-, pronksi ja rauaaeg viikingid (800-1050) 2. Eesti keskaeg (13.saj. - Liivi sõda- 1558-1583) maakonnad, kihelkonnad, muinaslinnused Balti ristisõda, Muistne vabadusvõitlus, I kirjalik ajalooallikas eestlaste ristimine, vabaduse kaotus, Eesti ala jagamine Jüriöö ülestõus sunnismaisus, pärisorjus orduaeg, Vana-Liivimaa 3. Uusaeg (1558 1900) varauusaeg (1550 1800) uusaeg (19.saj. - 20.saj.algus) Liivi sõda, Eesti ala uued jagamised (Rootsi, Taani, Poola) Rootsi aeg (1645-1710): Tartu ülikool, talurahvakoolid, pärisorjuse kinnitamine, Suur nälg Põhjasõda, Vene aeg (1710 1917): pärisorjuse tugevnemine 1816, 1819 pärisorjuse kaotamine ärkamisaeg, venestusaeg, 1905.a.revolutsioon 4. Lähiajalugu (al. 20.saj. ) Esimene maailmasõda, Ee...
Eesti ajaloo perioodid 1. Esi-ehk muinasaeg ( 9000 a. eKr 13.saj.) vanim asustus, esimesed asulapaigad, Kunda kultuur inimränded ja eesti rahva kujunemine kivi-, pronksi ja rauaaeg viikingid (800-1050) 2. Eesti keskaeg (13.saj. - Liivi sõda- 1558-1583) maakonnad, kihelkonnad, muinaslinnused Balti ristisõda, Muistne vabadusvõitlus, I kirjalik ajalooallikas eestlaste ristimine, vabaduse kaotus, Eesti ala jagamine Jüriöö ülestõus sunnismaisus, pärisorjus orduaeg, Vana-Liivimaa 3. Uusaeg (1558 1900) varauusaeg (1550 1800) uusaeg (19.saj. - 20.saj.algus) Liivi sõda, Eesti ala uued jagamised (Rootsi, Taani, Poola) Rootsi aeg (1645-1710): Tartu ülikool, talurahvakoolid, pärisorjuse kinnitamine, Suur nälg Põhjasõda, Vene aeg (1710 1917): pärisorjuse tugevnemine 1816, 1819 pärisorjuse kaotamine ärkamisaeg, venestusaeg, 1905.a.revolutsioon 4. Lähiajalugu (al. 20.saj. ) Esimene maailmasõda, Ee...
KORDAMISKÜSIMUSED vastustega 8.kl UUSAEG Uusaeg ja selle ajalooperioodid 1) Varauusaeg 1500 - 1800a 2) Uusaeg 1800 - 1914 3) Lähiaeg 1914 - Tähtsamad uusaja sündmused Eestis ja Euroopas: a) Kolumbus avastab Ameerika - 1492 b) reformatsioon nii siin kui Saksamaal – 1517 - 1524 c) esimene säilinud eestikeelne raamat (katekismus) - 1535 d) Vene-Liivi sõda – 1558 - 1561 e) Tartu Ülikool - 1632 f) talurahvakoolide rajamine - 1680 g) Põhjasõda – 1700 - 1710 h) talurahva pärisorjusest vabastamine – 1816/1819 i) Eesti vabariigi sünd - 1918 j) Prantsuse revolutsioon - 1789 k) I maailmasõda – 1914 - 1918 Uusaja piirid Eestis - riigivõimu ja ühiskondlike muutuste järgi 1) Orduaeg 1208 – 1561 Reformatsioon 2) Rootsi aeg 1561 – 1710 Talurahva päriorjus kaotatakse 3) Vene aeg 1710 – 1918 Rahvuslik ärkamise aeg 4) Eesti aeg 1918 - Eesti Vabariigi sünd Reformatsioon, sell...
Eesti zooloogid Harald Haberman (19. detsember 1904- 16. detsember 1986) H. Haberman oli zooloog (entomoloog) ja ühikonnategelane. Ta lõpetas 1932. aastal bioloogina Tartu Ülikooli, oli 1932-1939 TÜ zoloogiainstituudi assistant ning 1939. aastast vanemassistent. Põhiuurimisvaldkond 1929- 39 oli Habermanil mageveeselgrootute liigiline koosseis ning loodusteaduste filosoofilised küsimused. Ta oli Eesti entomoloogiakoolkonna rajaja, putukate sünökoloogilisfaunistilise uurimise algataja ja zoogeograafilise analüüsi käsitluse looja. Haberman oli viljakas loodusteaduste populariseerija. Alates aastast 1939 Eesti Kommunistliku Partei (EKP) liege, 1940. aasta juunist augustini Johannes Varese valitsuse siseministri avi ja sisekaitse ülem. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 76) Fred Jüssi (sünd. 29. jaanuar 1935) ...Eesti zooloog, loodusfotograaf...
Muistne Eesti! Kuni 13.saj oli Eesti sõduriks iga vaba relvakandeline mees. Eestlaste sõjapidamise viisiks oli ,,MALEV" maakaitse väe kokku kutsumine.Üksuseid juhatasid küla või maakonna vanemad. Ristisõdade algus: Saksa ristisõdijad tungisid koos vallutatud liivlastega ja lätlastega Eestisse 1208.a Madisepäeva lahing: 1217.a kogusid eestlased võimupealik Lembitu juhtimisel suure ,,MALEVA" kokku. Taanlaste sissetung: 1219.a alustasid taanlased kuningas Valdemar II juhtimisel Põhja-Eesti vallutamist ja rajasid pärast eestlaste Maleva purustamist Tallinna. Rootslaste sissetung 1220.a Viljandi ,Tartu kaitsmine Jüriöö ülestõus 1343.a ,sellega jätkus ülestõus Saaremaal 1346.a Liivisõda 1558-1583.a Põhjasõda 1700-1721.a , 10 000 eesti meest osales koos rootsiga selles. Ajavahemikus 1797-1874 ca 100 tuhat eestlast kellest eluga pääses ca 20 tuhat. 1904-1905.a Vene-Jaapani sõjas 10 tuhat eestlast. I maailmasõda 1914-1918.a seal oli 100 tuhat e...
1. Rahvusliku liikumise eeldused: *Eestis oli üles kasvanud uus põlvkond, kes olid sündinud vabana *seoses talude päriseksostmisega, oli talupoegadest saanud täieõiguslikud peremehed *kujunenud oli oma haritlaskond *rahva haridustase oli kasvanud *seoses vallaseadusega oli vald vabanenud mõisniku valve alt *vene keiser Aleksander II oli vabameelne valitseja *hõõrumised vene keskvõimu ja baltirakslaste vahel 2. Johann Voldemar Jannsen *1857- ,,Perno Postimees" alus püsivale ajakirjandusele *1864- ,,Eesti Postimees" *1865- Vanemuise laulu-ja mänguseltsi loomine alus teatri arengule *Eesti Vabariigi hümni sõnad *1870- Eesti Põllumeeste Selts *1869- I üldlaulupeo korraldamine eestlaste ühtekuuluvustunde suurenemine ja enese eestlasena tundmine Jakob Hurt *1869- avakõne I üldlaulupeol (,...
ÄRKAMISAEG kokkuvõtlik materjal ajalooteema õppimiseks 1. Rahvusliku liikumise eeldused: Eestis oli üles kasvanud uus põlvkond, kes olid sündinud vabana seoses talude päriseksostmisega, oli talupoegadest saanud täieõiguslikud peremehed kujunenud oli oma haritlaskond rahva haridustase oli kasvanud seoses vallaseadusega (1960) oli vald vabanenud mõisniku valve alt vene keiser Aleksander II oli vabameelne valitseja hõõrumised vene keskvõimu ja baltisakslaste vahel 2. Johann Voldemar Jannsen 1857- ,,Perno Postimees" à alus püsivale ajakirjandusele 1864- ,,Eesti Postimees" 1865- Vanemuise laulu-ja mänguseltsi loomine à alus teatri arengule Eesti Vabariigi hümni sõnad 1870- Eesti Põllumeeste Selts 1869- I üldlaulupeo korraldamine à eestlaste ühtekuuluvustunde suurenemine ja enese eestlasena tundmine Jakob Hurt 1869- avakõne ...
KÕNE Eesti keel õp lk 35-42. KÕNE... ... on eesmärgistatud suuline esinemine, suhtlemine kõneleja ja kuulajate vahel. KÕNE (õp lk 35)... ... erineb tavalisest suulisest kõnest ja vestlusest selle poolest, et üks inimene esineb pikema, sageli varem läbi mõeldud sõnavõtuga. KÕNE... ... pidamise oskus tuleb kasuks igal elualal ja elus üldse, sest mida paremini oskame oma mõtteid, taotlusi ja plaane teistele selgitada, seda edukamad oleme. KÕNE... ... pidamise oskus tuleb kasuks elus üldse, nt: Olete ekslikult ostnud bussipileti Tartusse sõitmiseks vale kuupäevaga, vaja ümber vahetada: põhjendamine. On vaja juuksurile selgitada, millist soengut soovite: selgitamine. KÕNE... ... pidamise oskus tuleb kasuks elus üldse, nt: Soovite sõpru veenda minema vaatama kinno filmi, mida teie soovite: tuleb osata veenda e mõjutada. Tahate aidata õde või venda mingis õppeaines: tuleb osata selgitada. KÕNE pidamise oskus tuleb kasuks el...
Kodukoha vaatamisväärsus Evelin Poks MT11-PE Saare mõisa/Lyckholmi muuseumi ajalugu Tuntud ajaloolaste Carl Russwurmi ja Paul Johanseni järgi ostis Lyckholmi mõisa (Saare mõis) pärast Põhjasõda Friedrich Adolf von Rosen. Sestsaadik on mõisa ikka edasi antud isalt pojale kuue põlvkonna jooksul. Nüüdse Lyckholmi muuseumi, mõisahoone ja Skanskopli omanik on viimase mõisaomaniku poeg. See on erakordne, sest eelmistel sajanditel müüdi paljud mõisad Eestis maha. On dokumentaalselt tõestatav, et Rosenite perekond on elanud Baltimaades alates 1282. aastast. Eesti Vabariigi algusaastatel (1918-1940) haris Saare mõisat üle 60-aastane haige parun Woldemar von Rosen koos oma naise Luciega (sünd. von Hunnius, dr. Carl Arthur von Hunniuse tütar Haapsalust). Sel...
Kultuurielu Eestis kahe maailmasõja vahelisel ajal 1. Kultuuri arengule Eestis aitas kaasa riik. Kultuuri rahastati nii riigieelarvest, kui ka Kultuurkapitali vahendusel. Kultuurkapital premeeris ja jagas ka stipendiume kirjanikele, kunstnikele, näitlejatele, heliloojatele, sportlastele jne ja toetas olulisemaid kultuuriasutusi ja ühinguid. Tänu väliskontaktide laienemisele tekkisid ka uued kultuurimõjud, saksa ja vene mõjude asemele. Aktiivselt tegutsesid mitmed organisatsioonid - Eesti kultuuri tutvustati välismaal ja vastupidi. Kindlasti aitas kultuuri arengule kaasa ka omariikluse saavutamine, sest nüüd kui oli oma iseseisev riik, siis tekkis paljudel soov tähtsustada just oma rahvust ja riiki ja tegeleda rahvuskultuuriga ning näidata seda ka teistele. 2. kõrgkultuur tegutseb palju elukutselisi kirjanikke, kunstnikke, muusikuid ja näitlejaid, professionaalsed teatrid, koorid ja orkestrid. rahvuskultuur...
Eesti kirjandus 1940ndail - Eesti kuulus NL-le. · Paguluses: Suits, Under, Visnapuu, Gailit, Ristikivi,Mälk. · Valitses Stalinism: kohustuslik sotsialistlik realism, kirjandus oli propaganda ja kuuleka rahva kasvatusvahend. · Kirjandus oli täielikult allutatud ideoloogilisele kontrollile. · Ajakiri VARAMU muutus VIISNURGAKS, veel LOOMING ja SIRP JA VASAR. · Sõja ajal kirjanduselu välja surnud. · Sel ajal oli kirjandus eestluse säilitajaks ja hingehaavade ravijaks. · Lugejad ootasid peamiselt põgenemis-, sõja- ja nostalgiaromaane. · Kirjandus Stalinit ülistav · Under- ,,Mureliku suuga" 1942 · Ristikivi ,,Rohtaed" 1942 · Gailit ,,Karge meri" 1944 · Üldine kahtlustamise aeg, vaimne vägivald. · Kirjanike hirmutamine ülekuulamistel · Kirjanike liidust heideti välja Tuglas, Semper, Raudsepp, Alver. · Keelati I vabariigi aegne kirjandus.ajupesu- katkestada traditsioonid, side minevikga. Eest...
Vabadussõja puhkemine Vabadussõda oli Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks peetud sõda Nõukogude venemaa vastu. Sõda kestis 1918.aasta 28.novembrist 1920.aasta 3.jaanuarini (402 päeva). Vabadussõda on väga oluline sündmus Eesti ajaloos ning see puhkes paljudel erinevatel põhjustel. Esimese maailmasõja lõpuaastatel oli Venemaa sõjalise ja majandusliku kokkuvarisemise äärel. Armee oli demoraliseerunud, tehased seisid, linnad nälgisid ning nõrgenes ka tsaaririigi kindlaim tugi - sõjavägi. Kukutati tsaar, kes oli vastu poliitilistele uuendustele ning võimule tõusis Ajutine Valitsus. Selle võimule tulek oli oluline, sest Ajutine valitsus andis loa ühendada Eesti ala üheks autonoomseks kubermanguks ning ka hiljem rahvusväeosade loomiseks. Kõik need sündmused ja segadused mis Venemaal olid andsid Eestile nii palju juurde. Eesti sai palju ühtsemaks ning tõusis tahe ises...
Kordamine 10. klassi ajalooeksamiks 2015. Eesti ajalugu 1. Eesti ajaloo allikad ja periodiseering: kirjalikud ja arheoloogilised allikad; perioodid: muinasaeg, muistne vabadusvõitlus, keskaeg (Vana- Liivimaa ajastu), Liivi sõda, Rootsi aeg, Põhjasõda, Vene aeg, iseseisvumine ja Vabadussõda (algus ja lõpp). Õp. I osast lk 7-11. 2. Muinasaeg - lühiülevaade. Õp. I osa lk 12-29, kaart lk 32. (mõisted: kiviaeg, mesoliitikum, paleoliitikum, neoliitikum, pronksi- ja rauaaeg; kivi-, pronksi- ja rauaaja algus ja lõpp; kivi-, pronksi- ja rauaaja iseloomulikud jooned) 3. Eestlased muinasaja lõpul. Õp. I osa lk 30-41. (muinasmaakonnad, suhted naabritega 7.-11. saj., linnused, muinasasulad, rehielamu, tegevusalad, vanemad (rahvas ja ülikud), malev, usund: vägi, animism, Tarapita, hing, hiis, ohvripaigad, maagia, nõidumine) 4. Muistne vab...
Eesti Vabariik Eesti Vabariik kuulutati välja 24. veebruaril 1918. Käesoleval aastal tähistasime juba 95. oma riigi sünnipäeva. Eesti riigi sünd langes segasele ja raskele sõja ajale – praktiliselt terve Euroopa oli sõjas, endisel tsaari Venemaal oli toimunud riigipööre ja seal kestis kodusõda. Võimalik, et ilma sellise segaduse ja kaoseta poleks meie rahvusriigi tekkimine üldse võimalikuks saanudki. Aga see ei olnud kindlasti peamine põhjus. Palju olulisem oli, et inimesed unistasid oma riigist, paljud olid valmis selle nimel tegutsema ja tegutsesidki. Minu meelest ongi kõige olulisem see, et oma riiki soovisid nii tavalised tööinimesed kui ka haritlased ja ärimehedki. Loomulikult leidus ka skeptikuid, kes küll Eesti iseseisvuse ideed toetasid, kuid ei uskunud selle saavutamise võimalikkusesse läbi sõjalise võitluse Venemaa vastu. Õnneks oli optimiste piisavalt ning ka osavaid organisaatoreid, kes tolleaegseid olusid kõige paremin...
EESTI VABARIIGI SÜND. KÜSIMUSED. (EA II,#28.Avita 2006) 1.Kes on varem rääkinud EV võimalusest? Juhan Liiv, Andres Dido 2.Millal olid Eestis võimul punased (bolsevikud)? 10.1917 24.01.1918 3.Kes teatas esimesena avalikult, et Eesti võiks end iseseisvaks kuulutada? Jaan Poska 4.Milliseid liitriigi variante arutati? Balto-Skandia, Eesti-Soome unioon, Eesti-Läti kaksikriik 5.Millal kuulutas maanõukogu end kõrgeimaks võimuks (de jure iseseisvaks)? 15. november 1917 6.Miks saadeti Lääne-Euroopasse välisdelegatsioon? Et selgitada välja teiste riikide suhtumine Eesti iseseisvusesse 7.Millal algas sakslaste pealetung idarindel? 18. veebruar 1918 8.Mis juhtus kalendriga 1.veebruaril 1918 (punaste võimu ajal)? Tuli uus kalender(ukj järgi oli 14. veebruar) 9.Kes kuulusid Päästekomiteesse? Konstantin Päts, Jüri Vilms 10.Millal kuulutati välja EV? 24. veebruar 11.Milli...
Riigikaitse. Eesti sõjaajalugu! Maailma rahvaste ajalugu koosneb suures osas sõdadest.Eesti sõjaajalukku kuuluvad kõik sõjasündmused mis on toimunud Eesti pinnal või osavõtul.Sõjaajalugu kuulub nii sõjateaduste(strateegia,-taktika,-sõjatehnoloogia,-sõjamajandus,-sõjatopograafia jne) kui ka ajaloo teaduskonda. Muistne Eesti! Kuni 13.saj oli Eesti sõduriks iga vaba relvakandeline mees. Eestlaste sõjapidamise viisiks oli ,,MALEV" maakaitse väe kokku kutsumine.Üksuseid juhatasid küla või maakonna vanemad. Ristisõdade algus: Saksa ristisõdijad tungisid koos vallutatud liivlastega ja lätlastega Eestisse 1208.a Madisepäeva lahing: 1217.a kogusid eestlased võimupealik Lembitu juhtimisel suure ,,MALEVA" kokku. Taanlaste sissetung: 1219.a alustasid taanlased kuningas Valdemar II juhtimisel Põhja-Eesti vallutamist ja rajasid pärast eestlaste Maleva purustamist Tallinna. Rootslaste sissetung 1220.a Viljandi ,Tartu kaitsmine Jüriöö ülestõus 1343.a ...
Kodune kontrolltöö 1. Muusikalised arengud Eestis 1945-1955. Ajastu iseloomustus, silmapaistvamad heliloojad(2-3, ees-ja perekonnanimi, eluaastad, tuntumad teosed sel perioodil ja hiljem. V: Toimusid suured muutused. Eesti Akadeemilise Helikunstnike Seltsi asemele hakati looma ENSV Heliloojate Liitu. 1948. Aastal jõudis Eestisse suur kunstiloomingu n-ö puhastuslaine, mis oli kohalik reageering üleliidulisele ideoloogilisele kampaaniale. Võeti vastu hulk ,'abinõusid'', mis pidid saama aluseks Heliloojate Liidu, Tallinna Riikliku Konservatooriumi jt muusikaasutuste edasisele tegevusele. Tehti maatasa rahvusliku heloloomingu senised saavutused. Süüdistused formalismis, kodanlikui Lääne ees lömitamises said osaks auväärsetele vanameistritele. 1950. aasta alguses arreteeriti Tuudur Vettik, Riho Päts, Alfred Karindi.Nad kõik said vanglakaristuse ning samal aastal vallandati konservatooriumist 16 õppejõudu.Samasugune nn puhast...
Jüri Vilms vaba ühiskonna eestvõitlejana - mida on temast õppida tänasel Eestil ,,Kust on saanud vene rahvas meie, Eesti rahva kohta õiguse viimase saatust ära määrata. Meie oleme samasugune vaba rahvas nagu vene rahvaski... Eesti rahva üle ei ole ühelgi maailmas õigus peale tema enese ." kirjutas Jüri Vilms 1917 aastal ,,Päevalehes". Esindades selle väljaütlemisega vaba ühiskonna põhimõtteid. Ta pidas oluliseks demokraatia levikut ja säilitamist ning sõnavabadust sõltumatus pressis. Advokaadi ja ajakirjanikuna on Vilms parim näide siiani suhteliselt vähe tähelepanu saanud tolleaegsest vaba ühiskonna eest seisjast, kes suri Eesti Vabariigi eest. Õnneks on ta pärand säilinud nii vaba Eesti riigi , kui ka tema kirjutiste näol. Aga mida siis ikkagi on tänapäeva eesti inimestel sellelt märtrilt õppida. Uurides Jüri Vilmsi elulugu saame teada, et pea kogu tema elu on eeskujuks ühe vaba riigi aktiivsele kodanik...
ISESEISVUMINE Olulised eeldused, mis valmistasid ette Eesti omariiklust Iseseisvumise kultuurilised eeldused 1.ühtlustus kirjakeel 2.levisid eestikeelsed raamatud ja eestikeelsed ajalehed 3.kujunes välja rahvuslik haritlaskond 4.rahva eneseteadvust tugevdasid mitmed suurüritused 5.aktiivne seltsielu, organiseerituse tase kasvas Iseseisvumise majanduslikud eeldused 1.talupoeg oma maa peremees 2. tööstuse areng, eriti XX sajandi algul tsaari Venemaa üks tööstuslikult enamarenenud piirkond 3.laienes tööstus- ja põllumajandustoodete saatmine Vene siseturule Iseseisvumise poliitilised eeldused 1.1905 a rev äratas rahva poliitilisele elule 2.hakati looma erakondi, kerkisid esile eestlastest poliitikud 3.tõusis eestlaste osatähtsus maa- ja linnaomavalitsustes, sealt saadi maa haldamiseks vajalikke kogemusi 4.I MS a) variseb kokku senine poliitiline süsteem b)I MS venimine, mis kurnas välja Venemaa c)Venemaa ja Saksamaa nõr...
Eesti kunsti sünd 1. Eesti rahvusliku kunsti sünd toimus 1850. aastatel. Enne Johan Köleri Peterburgi õppima minemist, tegutsesid baltisakslased. Noored kirjanikud söendasid saksa seltskonnas ringi käia Eesti rahva riietes. Pandi alus Eesti ilukirjanduse järjepidavale arengule, arenes ka muusika elu.Eesti kunstnikel puudus kodumaal rakendus: tellitud skulptuurid ja maalid toodi enamasti sisse või olid tehtud baltisakslaste poolt, kellel oli ressursse, ning kelle töid hinnati. Eesti kunstnike kohta levisid eelarvamused, samuti ei olnud neil võimalus kodumaal soovitud kunsti õppida ja ennast kunstiliselt arendada. Üks tähtsamaid eesti rahvusliku kunsti rajajaid oli Johann Köler (1826-1899). Johann Köler (1826-1899)- maalikunstnik Elulugu: Sündis Viljandimaal sauniku pojana. Õppis mitmes koolis Viljandis. Siirdus Peterburi, asus õppima sealses Kunstide Akadeemias, lõpetas sell...
3 Tiina Kala, Linda Kaljundi, Juhan Kreem, Ivar Leimus, Kersti Markus, Anu Mänd, Inna Põltsam-Jürjo, Erki Russow, Anti Selart, Marek Tamm, Heiki Valk Eesti ajalugu II Eesti keskaeg Koostanud ja toimetanud Anti Selart 4 SISSEJUHATUS Projektijuht Aivar Kriiska Retsensent Jüri Kivimäe Keeletoimetaja Siiri Rebane Kujundaja ja küljendaja Kristel Külljastinen Raamatu valmimist on toetanud Eesti Vabariigi Teadus- ja Haridusministeerium ning teadus- programmid SF0130019s08, SF0130038s09, ETF 7129, ETF 7744, ETF JD 134 ja Euroopa Teadusfondi EuroCORECODE programmi grant „Cuius Regio“. Autoriõigus: Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut ja autorid Autoriõigus (sarja üldkujundus): kirjastus Ilmamaa Autoriõigus (illustratsioonid): autorid ja valda...
EESTI TAASISESEISVUMINE 24.02.1918 Eesti Vabariigi sünd 28.11.1918 02.02.1920 Vabadussõda 23.06.1919 võit Landeswer´i üle 02.02.1920 Tartu rahu 23.08.1939 MRP Euroopa jagamine 17.06.1940 EV okupeerimine 14.06.1941 massiküüditamine 25.03.1949 massiküüditamine 20.08.1991 taasiseseisvumine 1985.a Nõukogude Liidule murranguline aasta , võimule Gorbatsov. Algas perestroika ajastu, glasnost. Eestis mingeid muudatusi ei toimunud. Fosforiidikampaania * 1986.a lõpp * protest ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma * Moskva käskis rajada uue fosforiidikaevanduse. * tänu sõnavabadusele võis ajakirjandus võtta selle kohta sõna * allkirjade kogumine * kaevandusest loobuti * poliitiline ärkamine oli aset leidnud MRP-AEG 1987.a augustis loodud esimene poliitiline ühendus: Molotovi Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. * avalikustati salaleping * toimus Tallinnas Hirve pargis Eesti Muin...
VÄÄRTUSKASVATUS EESTI ÜHISKONNAS Referaat Sisukord Sissejuhatus ... ... ... ... ... ... ... ... ... ...... ... ... ... 2 Väärtuskasvatus Eesti koolides ... ... ... ... ..... ... ... .2 Väärtushinnangud muutuvas ajas ... ... ... ... ..... ... ...3-6 Väärtushinnangute kujunemine... ... ... ... ... ..... ... .6-7 Väärtushinnangud põlvkondade kaupa ... ... ... ... ... .6-9 Eestlus kui väärtus ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... ..9-10 Kokkuvõte ... ... ... ... ... ... .... ... ... ... ... ... .. .. .10 Kasutatud kirjanduse loetelu ... ... ... ... ... ... ... ... .12 2 SISSEJUHATUS Tunnustada midagi väärtusena tähendab arvestada sellega valikute tegemisel. Väärtustada võib au, ilu, tõde, ratsionaalsust, heaolu, raha, teiste inimeste tunnustust, väärikust, puhast südametunnistust, tarkust jne. Väärtuste valik on isiklik ning siin tekibki probleem, et mil...
Tartu Ülikooli Õigusteaduskond Õiguse entsüklopeedia seminaritöö Juhendajad: Prof. Raul Narits Lektor Silvia Kaugia Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................................3 1. Aktide kuulumine objektiivsesse õigusesse ning Eesti õiguskorda kuuluvad olulisemad õigustloovad aktid, mis sätestavad õigustloovate aktide sünniks vajaliku formaalse tee…….3 2. Õigustloovate aktide jaotumine mandri-euroopaliku õiguskultuuri õigusvaldkondadesse...3 3. Õigustloovat aktide õiguslik ideoloogia................................................................................4 4. Mittetäielike õigusnormide ja täielike õigusnormide-ettekirjutuste liigid Tartu Ülikooli seaduses...........................
EESTI MAAILMASÕJAS JA ISESEISVUSE SÜND 1. Mis impeeriumid hävitas I ms. Euroopas? Saksa, Vene, Austria-Ungari ja Türgi 2. Miks ei osatud Baltikumi iseseisvumist sõja eel ette näha? Sest see aeg ei olnud väikeriike ja ei usutud, et keegi neid loob ka. 3. Mis sõja osapoolt ja miks toetasid baltisakslased? Venemaad, kuna Venemaa kaitses neid. 4. Miks on I ms. nimetatud positsioonisõjaks? Sest rohkem hakati keskenduma kaitsele ja seega jäid rinded paigale ning sõda toimus ühekoha peal. 5. Mis tegi Venemaa sõjaväe nõrgaks I maailmasõjas, kuigi nad ületasid arvuliselt kõiki oma vastaseid? Halb organiseerimine. Kõik oli läbimõtlemata (toitu ei saadud õigel ajal, riietus oli poolik ja ka liikumisega oli probleeme) 6. Kuidas mõjutas I ms. Eestit ja kuidas see meile kasulik oli? Eesti mehed said vajaliku kogemuse tulevasse Vabadussõtta. 7. Veebruarirevolutsiooni tagajärjed Eestile (3)? ...
ISESEISVUSE SÜND (1914. - 1920) Eesti iseseisvumise tähtsamad kultuurilised eeldused. a) Ühtlustus kirjakeel b) levisid eestikeelsed raamatud ja asutati uusi ajalehti c) välja kujunes rahvuslik haritlaskond d) rahva eneseteadvust tugevdasid suurüritused e) aktiivne seltsitegevus, kasvas selle organiseerituse aste f) talude päriseksostmise tulemusen muutus talupoeg oma maa peremeheks g) algas tööstuse areng h)laienes tööstuse ja põllumajanduse toodete saatmine Vene siseturule i)algas linnade eestistumine Eesti iseseisvumise põhimõttelised poliitilised eeldused. a)1905.a. Revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule ja vallandas tohutu sotsiaalse energia b) hakati looma erakondi, esile kerkisid eestlased c)tõusis eestlast osatähtsus maa- ja linnaomavalitsustes, sealt saadi maa haldamiseks vajalike kogemusi d)arenes kooperaktiivilii...
Mis on erakonnad? Erakonnaks ehk parteiks nimetatakse sarnase ilmavaatega inimeste ühendust, mis taotleb riigijuhtimise võimu demokraatlikel valimistel. Mis on erakondade eesmärgid? Nende eesmärgiks on tulla võimule ja oma vaateid realiseerida. Kes ja kuidas saavad ühineda erakonnaga? Erakonnaga saavad liituda Eesti Vabariigi kodanikud ja vähemalt 18 aastased. Et saada liikmeks, tuleb kirjutada avaldus. Vasak- ja parempoolsus? Vasakpoolsus seab esile sotsiaalse õigluse, mis tähendab seda, et on palju toestusi, aga rohkem makse. (nt. keskerakond- astmeline maksmine) Parempoolsuse lauseks on, et igaüks on oma õnne sepp, see tähendab seda, et sotsiaalseid toetusi ja makse on vähe. (nt. irl ja reformierakond- emapalk ja tasuta kõrghardius) Tänapäevased Eesti suuremad erakonnad koos olulisemate seisukohtadega ja nende liidrid? Keskerakond- Edgar Savisaar- Arvavad, et koostöö Venemaaga aitab kaasa demokraatia ning rahvusvahelistele suhete sta...
Narva Eesti Gümnaasium Juan Carlos I Referaat Autor: Anastassia Larina Klass: 9 Narva 2013 Sisukord 1 1. Sünd....................................................................................3 2. Vanemad.............................................................................3 3. Haridus................................................................................4 4. Abielu..................................................................................4 5. Lapsed..................................................................................4 6. Kroonimine..........................................................................5 7. Kokkuvõte.......
Andrus Ansip Referaat 1 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Elu, haridus, karjäär Pere Hobid Andrus Ansip linnapeana 3. Andrus Ansip Reformierakonnas ja ministrina Ansip peaministrina 4. Andrus Ansipi esimene valitsus 5. Ansipi teise valitsuse sünd Pronkssõdur 6. Tunnustused ja tiitlid 7. Kokkuvõte 2 Sissejuhatus Andrus Ansip on silmapaistev ja tuntud Eesti poliitik. Ta on saanud tuntuks ka oma lõbusate väljaütlemiste poolest. Valisin tema enda referaadi teemaks, sest kuuleme temast iga päev, kuid tegelikult ei tea midagi ta elust. 3 Elu, haridus, karjäär Andrus Ansip sündis 1. oktoobril 1956 Tartus, nüüdseks on ta Eesti tuntud poliitik ja endine Tartu linnapea(1998-2004). Aastatel 2004-2007 oli ta majandus- ja kommunikatsiooniminister. Ta on peaminister alate...
EESTI ISESEISVUMINE Veebruarirevolutsioon Põhjused: sotsiaalsete probleemide süvenemine, sõda ja kriitiline poliitikaolustik: 1) sõjatehaste töölised nõudsid palgatõusu ja elamistingimuste parandamist 2) suur osa põllumajanduses töötavatest meestest oli mobiliseerittud sõjaväkke ja seetõttu oli halvenenud linnade varustamine toiduainetega 3) Nikolai II lasi end mõjutada ,,harimatust talupojast" Rasputinist, mistõttu langes tema maine 4) korruptsioon 5) Esimese maailmasõja kaotuste ja raskuste tagajärjel nõrgenes tsaarivõimu kindlaim tugi sõjavägi Ajend: Petrogradis toimunud rahutused Sündmused ja muutused Venemaal: 1) Nikolai II oli sunnitud alla kirjutama Riigiduuma Ajutise Komitee ette valmistatud aktile, millega ta loobus troonist 2) Venemaast sai vabariik e duum 3) moodustati Venemaa Ajutine Valitsus 4) tööliste nõukogu teke Sündmused ja muutused Eestis (Märtsir...
Karina Repetun 9.B klass EESTI VABARIIGI TAASISESEISVUMINE UUE ÄRKAMISAJA ALGUS 1985. aastal Gorbatsovi või muletulekuga alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord Eesti NSVs hakkas muutuma alles 1986. aasta l õpul, kui avalikustati Moskva keska m etkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga (nn. fosforiidikampaania) am etkondi kaevanduse rajamisest loobu ma. 1987. aasta augustis loodi esi mene poliitiline ühendus: MolotoviRibbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRPAEG) e es märgiga tuua päevavalgele 1939. aasta HitleriStalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Selleks ...
PRAKTIKUM nr. 4 (õigusteadus) Teadusteksti funktsionaalse lugemise harjutamine, refereerimine, viitamise harjutamine Ülesanne 1. Raul Narits - Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtted: olemusest ja leidmise võimalustest Eesti omariikluses pole inimene olemas mitte riigi jaoks, vaid riik on loodud inimese jaoks. On ilmselge, et Euroopa Liidu liikmesus on Eestile ülimalt oluline, kuid selle tegelikkusega arvestamine ei tohi kahju tuua omariiklusele, mille ülim eesmärk on riigi rahva, keele ja kultuuri säilimise tagamine läbi aegade. Ilmselt pole kahtlust selles, et meie põhiseadus kannab endas neid euroopalikke väärtusi, millest lähtuvalt on üles ehitatud ja täiustatakse Euroopa Liidu õigust. Eesti põhiseadus on temas sisalduvate väärtuste kaudu omakorda kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Vastupidine olukord ...
NARVA EESTI GÜMNAASIUM 8. klass Rünno luhaväli NAPOLEON BONAPARTE Referaat Õpetaja: Tanel Mazur 2011 Narva Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 Napoleon I................................................................................................................................... 3 Haridus........................................................................................................................................ 6 Sõjaväekarjäär............................................................................................................................. 6 Kokkuvõte.................................................................................................................................... 8 Allikad...................................
PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUM Kristi Tiido G2C EESTI OHUSTATUD HOBUSETÕUD Aastatöö Juhendaja Aita Luts PÄRNU 2014 SISSEJUHATUS Teema valiku põhjuseks on soov saada ülevaade eesti hobuse, tori hobuse ja eesti raskeveohobuse arenemisest tänapäevani, nende kasutusaladest ja tähtsusest inimesele. Samuti on osa uurimusest keskendund erinevatele teemadele: eesti hobune kui tähtis pool- looduslike koosluste säilitaja ja tori hobuse aretamiseks loodud riigikasvandus. Aastatöö eesmärgiks on saada vastused küsimustele: millised on Eestis aretatud hobusetõud? Kuidas on toimunud hobuste tõuaretus? Milline on hobuse tõugude seisukord tänapäeval? Missugused on nende hobuste kasutamise võimalused? Valitud teema sobivust kinnitab tõsiasi, et kõigi kolme tõu jaoks on tehtud suuri jõupingutusi, et need säiliks, loodud kasvandusi ja tõuraamatuid, seetõttu saab öelda, et kõ...
KUTSEKESKKOOL SÕJALINE HARIDUS EESTIS LÄBI AJALOO Referaat Juhendaja: 2011 Sisukord 1. Kaitseliit- rahva algatatud omariikluse pant 2. Kaitseliidu sünd 3. 1940. aasta suvi 4. Kaitseliidu kool 5. Sõjaline ettevalmistus ja haridus 6. Õppused KAITSELIIT RAHVA ALGATATUD OMARIIKLUSE PANT Rääkides Eesti omariiklusest, selle sünnist ja püsimisest ei saa kuidagi mööda Kaitseliidust. 1918. aasta novembris segastel aegadel eelkõige avaliku korra tagamiseks tagalas loodud vabatahtlikust riigikaitseorganisatsioonist kasvasid välja mitmed väeliigid, piirivalve, vanglate amet, rääkimata üksikutest väeosadest. Valdav osa Vabadussõja aegseid ja ka praeguseid silmapaistvaid Eesti ohvitsere on kasvanud välja Kaitseliidu r...
Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus 1910 – esimene raadiosaade 1924 – Lenini surm ja Stalini võimuletulek 1928 – penitsilliini avastamine 1932 – järjepidevate telesaadete algus BBClt 1933 – Hitleri võimuletulek Saksamaal 1934 – kampaania „igale eestlasele eesti nimi“ 1936-1939 – hispaania kodusõda 1938 – Saksamaa annekteerib Tšehhi 1940ndad – esimesed (toasuurused) elektroonilised arvutid 1948 – ÜRO inimõiguste deklaratsioon 1957 – Euroopa Liidu sünd (Majandusühenduse nime all) 1957 – esimene satelliit Sputnik 1959 – Xerox esitleb esimest koopiamasinat, varsti ka faksimasinat 1961 – esimene kosmoselend (Gagarin) 1962 – esimene sat-TV ülekanne 1959-1973 – Vietnami sõda 1990 – esimene e-maili saatmine Eestist 1991 – esimene veebileht maailmas 1993 – TÜ esimene kodulehekülg 2000 – Google tõus 20...
Seadusandlus E-hääletamisel Järjest enam peavad valitsused ja seaduseloojad mõtlema kuidas reguleerida virtuaalseid käibevahendeid ja biograafilisi andmetöötlusi ning nendega seotuid tehnoloogiad. Plokiahel on üks nendest tehnoloogiatest, mida kasutatakse andmete turvaliseks ülekandmiseks ühest servrist teise üle interneti, nii et igal ajahetkel on võimalik tuvastada andmete õigust ja muutumatust. E-valimised on endiselt üsna unikaalne nähtus ja seega enamus riikidel puudub sellega kokkupuude. Eesti oli esimene riik, kes juurutas e-valimis süsteemi. Sellega kaasnesid ka ulatuslikud muudatused seadusandluses. Eesti hääletamissüsteemi reguleerib Valimis seadus. 2006 aastal viidi sinna sisse seaduse muudatus ja täpsustati elektroonilise hääletamise sätted. Eesti e-hääletussüsteem baseerub digitaalse tuvastamist võimaldaval sertifikaadil [1]. E-identimise usaldusväärtust reguleerib omakorda "E-identimise ja e-tehingute usaldus...
Töö eesmärgiks olen seadnud selle, et peale referaadi lugemist omaks Mulgi kultuurist enne mitte midagi teadnud lugeja põgusa ülevaate selle kultuuri olemusest ja peamistest iseloomustajatest. Pilt 1. President Toomas Hendrik Ilves Mulgimaa piiriviitade avamisel © Elmo Riig, Sakala 1. MULGIMAA PAIKNEMINE Mulgimaa ajaloolis-kultuuriline piirkond on välja kasvanud Sakala muinasmaakonna lõunaosast ja asub tänaste Viljandi, Valga ja Pärnu maakonna territooriumil. See ala langeb kokku piirkonnaga, mille asukad kõnelesid (vähesel määral kõnelevad veel praegugi) mulgi murret. Juba 1930ndast aastast saadik on käibel kaks käsitlust Mulgimaast. Esimene neist on kultuurilooline Mulgimaa, mille põhituumiku moodustavad muistse Lõuna- Sakala 5 kihelkonda: Halliste, Karksi, Helme, Paistu ja Tarvastu. Just selle ala asukad kõnelesid mulgi keelt. ...
Iseseisvuse eeldused : 1. Kultuurilised eeldused- ühtlustus eesti kirjakeel, rahvusliku haritlaskonna kujunemine( Tartu, Peterburi, Helsinki- seal saadi kõrgharidus), rahvusliku eneseteadvuse kujunemine ( suurüritused aitasid kaasa) 2. Majanduslikud eeldused- eestlased said omada kinnisvara( oma maja, korterid ja majad linnas.) tööstuse ja transpordi areng( raudteede ehitamine), ühtne siseturg( kaupade müümine), eestlased said majandusliku ühistegevuse kogemuse( rahad pandi kokku ja ehitati ettevõtteid- Meiereid, laeva seltse jne) 3. Poliitilised eeldused- oskus sõnastada oma eesmärke, poliitilise võitluse kogemused, hakati looma erakondasid, eesti poliitikute esilekerkimine, kohalike omavalitsuste kogemus, ohvitserkonna olemasolu, sõjaline kogemus I Maailmasõjas. Autonoomia : eestlased kasutasid ära, et on ajutine valitsus ja koostati Eesti autonoomia kava. Seal oli 4...
Sissejuhatus Rääkides Eesti omariiklusest, selle sünnist ja püsimisest ei saa kuidagi mööda Kaitseliidust. 1918. aasta novembris segastel aegadel eelkõige avaliku korra tagamiseks tagalas loodud vabatahtlikust riigikaitseorganisatsioonist kasvasid välja mitmed väeliigid, piirivalve, vanglate amet, rääkimata üksikutest väeosadest. Valdav osa Vabadussõja aegseid ja ka praeguseid silmapaistvaid Eesti ohvitsere on kasvanud välja Kaitseliidu rüpest. II maailmasõja eelses Eesti vabariigis oli Kaitseliidul kandev roll nii sõjalise väljaõppe, riigikaitsekasvatuse, seltsi- kui spordielu vallas. Asjata ei räägita, et Kaitseliit on Eesti riikluse pant. 1 Kaitseliidu sünd I Maailmasõja lõpuga 11. novembril 1918 lõppes ka Saksa okupatsioon Eestis, veel samal päeval moodustati noore riigi kaitseks relvastatud kodanike liit ...