10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-12-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Anastassia Larina
Õppematerjali autor
Viimase 25 aasta jooksul on välismaalaste arv kahekordistunud ja seda sellepärast, et saada Andorra kodakondsus. Selle saamiseks peab olema abielus andorralasega, Andorras alaliselt elanud vähemalt 20 aastat või omada selleks sünnijärgset õigust. 7 2. RIIGIKORD Hispaania on päriliku parlamentaarse monarhiaga unitaarne riik. Riigipeaks on kuningas Juan Carlos I, kes on relvajõudude ülemjuhataja ning kes kinnitab seadused ja määrab kohale peaministri. 2.2 Riigijuht Juan Carlos I on sündinud 5.jaanuaril 1938. aastal Roomas. Hispaania kuningas on ta alates 1975. aastast. 1948. aastal läks ta oma vanematega Hispaaniasse elama. Ta alustas oma haridusteed San Sebastianis ja lõpetas need Madridis San Isidro instituudis. Seejärel õppis ta 1955-1957 Zaragozas sõjaväeakadeemias, lõpetades selle ohvitserina. Veel teenis ta aasta aega
Oli 14. ja 15. saj. ajuti Kastiilia kuningate residents, 19. saj. revolutsioonide keskus, Hispaania kodusõja ajal (1936-39) vabariiklaste tähtsaim tugikoht. Hispaania keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani rühma. Riigikeel on kastiilia keel, rohkem kui kolmandik rahvastikust kõneleb kataloonia, baski ja teisi regionaalseid keeli. Riigikord. Hispaania on päriliku parlamentaarse monarhiaga unitaarne riik. Riigipea on kuningas Juan Carlos I, kes on relvajõudude ülemjuhataja ning kes kinnitab seadused ja määrab kohale peaministri. Seadusandlusorgan on kahekojaline parlament (Las Cortes Generales), kellel on õigus välja töötada seadusi, mida kinnitab kuningas. Loodus. Hispaania on valdavalt tüüpiline Vahemeremaa. Vahemerelise kliimaga alal on suvi palav, talv pehme ja vihmane. Lõunaosal on palju ühist Põhja - Aafrikaga, muust osast erinev niiske merelise kliimaga ja metsarohke põhja - ja looderannik sarnaneb
mitmeid rahvusvahelisi auhindu. Hispaania kööki tuntakse enim paella (riisitoit, mida valmistatakse kanalihast, mereandidest ja juurviljadest), tortilla (omlett kartulitega) ja sangria (punane vein, mida serveeritakse puuviljadega) poolest. Üldandmed Riigihümn Marcha Real Pealinn Madrid Pindala 504 782 km2 Riigikeel(ed) hispaania Rahvaarv 46 745 800 (2009) Rahvastiku tihedus 92,6 in/km2 Kuningas Juan Carlos I Peaminister José Luis Rodríguez Zapatero Rahaühik Euro (EUR) Kesk-Euroopa aeg, Ajavöönd Kanaari saartel maailmaaeg Tippdomeen .es ROK-i kood ESP Telefonikood 34 Lipp: Vapp: Hispaania Kuningriik (hispaania keeles Reino de España) on riik Edela- Euroopas Pürenee poolsaarel. Samal poolsaarel asub ka Hispaania läänenaaber Portugal
Gomez de la Serva. Sürrealist, kelle loomingus on väga olulisel kohal metafoor. Ta ise defineerib, et metafoor+huumor. Kuulub 1898. Aasta põlvkonda, kuhu kuulub ka Pio Baroja. Quevedo- üks hispaania kuldaja kirjanikke. F. Garcia Lorca- ,,Kaneelist torn" Üks suurimaid 20. Sajandi esimese poole luuletajaid Euroopas. Oli ka suur näitekirjanik. Kuulub 1927. Aasta põlvkonda. 13.09.10 A.-R. Hone´i õpilased koostasid esimesed eesti- hispaania sõnaraamatu. Mehhiko kirjanik Carlos Fuentes. Tiiu Põder õpetas koos Talvetiga hispaania keelt, oli Kuubal elanud ja seal hispaania keele filoloogiks õppinud. Hispaanial on olnud palju tõusu ja languse aegu, võib-olla rohkemgi kui teistes kultuurides. Keskaja (edad media) hispaania kirjanduse viljad ei ole kindlasti nii suured kui näiteks prantsuse kirjanduse omad. Hispaania kirjanduse tõus algab renessansis (renacimiento) ja kõrgpunkt on 16-17. Sajandil kuldaeg (siglo de oro), siis läheb see täiesti põhja 18-19.
Ülistab eelkõige inimmõistust. Hindab inimese vabat tahet. Pilab halbu vaimulikke. Hindab austalt usuinimesi. Elu lõpu poole ütleb lahti kogu oma loomingust, ja hakkab fanaatiliseks usklikuks. Pilet nr 13 1. Cervantese elu ja looming, "Don Quijote" 2. Marlowe`i elu ja looming Miguel de Cervantes Saavedra sündis 9. või 10. oktoobril 1547. aastal Alcali de Henareses, Madridi külje all asuvas iidses linnakeses. Cervantese vanaisa, litsentsiaat Juan de Cervantes, pidas haritud mehena oma elu kestel nii advokaadi kui ka linnavalitseja ametit. Tema pojal Rodrigol, Migueli isal, oli vähem ettevõtlikkust. Isehakanud arstina elas ta pidevais rahamuredes. Elupaiku vahetades lootis ta sellest üle saada, kuid rahaprobleemidest ta kaugele ei pääsenud. Miguelil oli 6 õdevenda, neist talle lähedaseimad vend Rodrigo, kellega koos ta võitles, seikles ja kannatas nii Itaalias kui ka Alziiris, ning õde
Kui prantsusmaal levib renessanss, siis Saksamaal on veel keskaegne kirjandus. Sakamaale jäid uued stiilid võõraks, mida teistes maades kasutati, kirjanduslik renessanss ei arenenudki. Alles 17.sajandil arenes renessanss, ammu pärast seda kui teistes maades oli juba uus kirjandusstiil levimas. Ka Luther ei tahtnud, et talurahvas sõdima ja mässama hakkaks, oli mahasurumise poolt. Lutherit hakatakse taga kiusama. Keisriks oli tõusnud hispaanlane Carlos (osalt hispaanlane, osalt itaallane. Itaalia ja Hispaania jäid katoliku kirikule truuks. Prantsusmaa lõhestus 16.sajandi keskel. Hugematid hakkasid sõdima katoliiklastega. Algas verine sõda prantsusmaal, mis takistas renessanssi levikut. 1520.-30-datel tõlkis Marthin Luther piiblit. See on tõsine vaimne tegu ja andis väga palju saksa kultuurile. Lihtsamatel inimestel oli ligipääs varem ladinakeelsele pühale raamatule. See saksa keel saab saksa kirjakeele aluseks.
RAHVUSVAHELISTE SUHETE AJALUGU Lühikonspekt Arvestuse teemad 1. Rahvusvahelise süsteemi olemus. Erinevad rahvusvaheliste suhete süsteemi tüübid ja mudelid. Nende ühis- ja erijooned. 2. Riikide teke Egiptuses ja Sumeris. Vana-Idamaade imperiaalsed süsteemid (Vana- Babüloonia, Assüüria, Pärsia, Hiina ja India). 3. Kreeka polistest koosnev süsteem ja selle ühendamine Makedoonia ülemvõimu alla. Aleksander suure sõjaretk ja diadohhide riigid. 4. Rooma impeerium kui Vahemere ruumi universaalne riik. 5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi hegemoonia Läänemere regioonis, Väike Põhjasõda
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid