Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti talurahva õiguslik seisund Rootsi ajal". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
talupoeg, pärisorjus, kõikus, rohkus, loodusolud, maksuvaba, meelakkumine, rentima, põllumaad, raskeim, teokohustus, sellegipoolest, karistada, vallasvara, kehv, linased, kootud, peksmine, kuivatamine, endid, harjunud, pidutsema, süües, suuremates, kogustes, rootsiga, nukker, 1601, hertsog, lõppus, paranemanõuti ka karjakümnist ning osa metsasaadustest ning heinast. Hinnuse puhul oli tegemist kindlaks määratud naturaalmaksuga, mida maksti maaomanikule maa kasutamise eest. Lisaks pidid talupojad pidama üleval kohalikku preestrit ning maksma selle jaoks kirikumaksu, mis oli 1/10 osa kümnisest. Talupoegadel tuli ka maksta erinevaid trahve ning tuli teha kingitusi aadlikele, mida muideks võisid viimased kohtu kaudu välja mõista. Kui mõnel aastal juhtus talupoeg võlgu jääma, oli aadlikul õigus tema vabadust piirata ning talle lisakohustusi määrata. 13. sajandil oli rahva kohustuseks ehitada linnuseid, kirikuid ja teid. Mõisate tekkimisega tekkis ka teoorjuse ehk teorendi kohustus, mis alguses oli vaid mõned päevad aastas, kuid hiljem muutus see juba sagedasemaks, lausa nädalas kuue päevani. Teorent oli feodaalne koormis, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast tegema tööd mõisa
ei tulnud. - Usuga kaasnesid "ristiusuliste kohustused": 1) kümnis - e kümnes osa talu saagist. Algul tasuti põhiliselt viljas, hiljem nõuti ka karjakümnist ja muidu makse n metsasaaduste ja heina näol. 2) hinnus - kindlaksmääratud naturaalmaks - Lisaks pidid talupojad: 1)pidama üleval kohalikku preestrit ja maksma erilisist kirikumaksu e 1/10 kümnisest. 2)Maksma erinevaid trahve ning tegema aadlikele kingitusi(mida aadlikud võisid kohtu kaudu välja mõista) - Kui mõnel aastal jäi talupoeg võlgu, siis see andis aadlikule õiguse tema vabadust piirata ja talle lisakohustusi esitada. - Rahvas pidi ehitama linnuseid, kirikuid, teid. - Kui tekkisid mõisad tekkis ka teotöö kohustus - algul mõned päevad aastas aga siis muudkui rohkem - TALUPOEG: isiklikult vaba, oma maa ja kasutamiseks ka osa küla ühisvaldusest, võis kaubitseda 14.saj - 16.saj - Peale Jüriöö ülestõusu karistati talurahvast laialdaselt. Feodaalid hakkasid vähem arvestama talupoegade õigustega. - 14
.............15 2 1. Sissejuhatus Mõisamajanduse ja eriti teoorjuse väljakujunemisega on otseselt seotud eesti talurahva pärisorjastamine. Pärisorjust kui feodaalse sõltuvuse raskeimat astet iseloomustas feodaalide politsei- ja kohtuvõim, talupoegade sunnismaisus, nende müümine maast lahus, nende omandiõiguse kitsendamine jne. Eestis hakkas pärisorjus tekkima 13. saj, pärast maa vallutamist. Maahärrad andsid vasallidele kodukariõiguse ning ka kõrgema kohtuvõimu. 14. saj lõpus hakati omavoliliselt vasalli maalt lahkunud talupoegi trahvima ja 15. saj ka järjekindlalt tagasi nõudma, siis algas ka talupoegade müümine maast lahus. Omandiõiguse säilitasid talupojad vaid vallasvarale, kuid sedagi hakati piirama. Sunnismaisus muutus üldiseks 16. saj I poolel, pärisorjuslik sõltuvus tugevnes
arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Kubermangutasandil lahendati raskemad kuriteod ja aadlike kohtuasjad. 1. Eestimaa Ülemkohu Tallinnas 2. Liivimaa Õuekohus Tartus Need kohtuotsused võis edasi kaevata kuni Rootsi kuningani, kelle sõna jäi lõplikuks. Ajaloo arvestuse 2. teema: Talurahva õiguslik ja majanduslik olukord 1) Olukord enne reduktsiooni Oli pärisorjus. Talupoeg oli mõisniku alluvuses. 2) Reduktsioon Reduktsioon algas aastal 1681. Reduktsioon sai alguse kuningas Karl XI troonile tulekuga. Riigi majanduslik seis oli kehv(sõjaretked olid kulukad ja sissetuleku allikad puudusid) ja seega alustas Karl XI oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist. See tekitas otseloomulikult balti aadlis tugevat vastuseisu. Tagasivõetud mõisad anti enamasti rendile nende endistele
Maapäeva juhatas rüütelkonna pealik. Eestimaa jagunes 4 maakonnaks ehk kreisiks: Harju-, Viru-, Järva- ja Läänemaa. Igas neist olid aadlikest haagikohtunikud. Rootsi kuningad astusid välja ka talurahva peksmise ja ihunuhtluse vastu, kuid mõisnikud sellest ei hoolinud. Eriti astus välja talupoegade kaitseks Karl IX, kes nõudis, et talupoegade pojad saaksid ka loodavaisse koolidesse minna, et riigipäeval seisaks seal ka talupojad, et pärisorjus kaotataks, ta soovis rootsistamist nii õiguslikult kui ka halduslikult. Ometi jäid aga need ainult sõnadeks. Kuningal oli vaja ka aadli toetust. Rahapuuduse tõttu läänistati üha rohkem mõisaid ja tehti mõisnikele järelandmisi. Saaremaa saatus kujunes erinevaks Eesti teistest osadest. Seda juba sellepärast, et sõjas kannatati teistest vähem. Ka Taani võimud kehtestasid aadli senised õigused. Aadel moodustas Saaremaa rüütelkonna, mille mõju oli väiksem kui Eestimaal
2) mõisamajanduse areng Eesti Rootsi viljaait, põllumajandusviisid · Eesti oli Euroopas kõige põhjapoolsem maa, kus oli veel võimalik teravilja kasvatada piisavalt palju, et seda ka välja vedada sai. · Talude põllud jagati ära ribade kaupa lapimaade süsteem. · Väljasund kui üks külvas rukist, siis pidid kõik rukist külvama. · Kasvatati musta villaga lambaid, kitsi, sigu; kanu, hanesid; härgasid, hobuseid tööloomadena. 3) talurahva olukord: mis on pärisorjus, millal ja miks kujunes; talurahva koormised mõisategu (rakme-, jala- ja abitegu), loonusrent, kirikukümnis, vooris käimine, teede ehitus · Pärisorjus kujunes Eesti alal välja XVI sajandi alguseks - kuna talupojad hakkasid mõisatest põgenema, oli mõisnikel vaja kuidagi neid enda mõisa küljes hoida, kujunes välja sunnismaisus ehk talupojad ei võinud elukohta vahetada mõisa piires väljapoole. · Pärisorjadest talupoegadel: 1
põletati. Peale seda liiguti sealt mõisast edasi. Lõpuks tuli abiväge ja suruti see mäss maha. Nendele kohut mõistma asus sõjakohus. Väga karmid karistused, osad mõisteti surma. Kaks said 1000 hoopi kadalippu, mida peeti surmavaks. Saadeti asumisele, osad said 100 hoopi ja ka 50. Karistamine toimus talvel. Isegi need kaks kes said tuhat hoopi jäid elama. Soov massiliselt venemaale rännata, et pääseda mõisaorjusest. Maltsvetlaste liikumine, prohvet Maltsvelt. Rikas talupoeg. Maltsvelt on talunimi. Tegutses põhiliselt järvamaal ja kuusalus. Võimud hakkasid teda taga kiusama. Ta hakkas rääkima, et rändame välja, sõitis sõpradega Krimmi. Hakkas otsima neid maakohti kuhu viia mõisaorjusest äraväsinud talupojad. Samal ajal kogunes hulk tema järgijaid Lasnamäele. Ja hakkasid tema ettekuulutuse kohaselt ootama valget laeva. Oodati paar nädalat ja siis loobuti. Osa seltskonnast. U 700 põhja-Eesti talupoega siiski Krimmi jõudsid.
maksudest, pole vaja enam mõisale tegu teha – mis oli aga meelevaldne oletus. Talurahva vastu toodi ca 10 000 sõjaväelast, kõige suuremad väljaastumised toimusid Räpinas – Räpina Puuaiasõda 1784 (talupojad olid lähedalasuvast aiast haaranud kaasa aiateibaid, vastuseis lõppes talupoegade lüüasaamisega ja 5 talupoega hukkus). Teine suurem väljaastumine toimus Karula kihelkonna kiriku juures, kus sai surma üks talupoeg, rahutustes osalesid ka naised, kes loopisid sõdureid kividega. Sõjaväe abiga rahutused suruti maha ja lisaks sellele tegi kubermanguvalitsus suulist propagandat, anti välja eraldi korraldus, mis kajastas pearaharahutusi. Vene-Rootsi sõda 1788-1790. Talurahvas ootas, et Rootsi kuningas tuleb ja kergendab rahva olukorda, rahva mälestustes oli eelnev Rootsi aeg saavutanud helge ajastu ilme. Pärast sõja lõppu Rootsi eliit ei leppinud Balti provintside kaotamisega, 1741-1743
arvestustööks 1. Feodaalkord ehk läänikord Läänikord- igal maahärral oli oma sõjavägi, müntisid raha, suhtlesid iseseisvalt teiste riikidega. Nad läänistasid maid koos talupoegadega edasi vasallidele (läänimeestele). Aastatel 1270-1310 algas mõisate asutamine, mis toimus kas rahulikul teel, talupoegadega sõlmitud ostulepingute alusel või ka sundimiste ja ähvardustega. Eelistati kohti, kuhu oli võimalik rajada veski ja mis asusid küladest eemal. Mõisa põllumaad suurendati kas uudismaade ülesharimise või naaberkülade ning -talude lammutamise teel. Kõige tähtsamaks majandusharuks oli põllumajandus.Valitses naturaalmajapidamine. 2. Põllumajanduslik tootmine inventaar- Põhiliseks maaharimisriistaks oli ader (juurpuuader) Saartel ja Lääne- Eestiskasutati juurpuuadra asemel Rootsist pärit seanina atra (ehk vannaader). Peale selle kasutati karuäket., põldude väetamine- väetamiseks kasutati laudasõnnikut, tuhka ja rannikualadel meremuda
külakogukonnale. Külasaras hõlmas kõik kõlvikud- põllud, heinamaad, karjamaad, metsad, kalaveed jm. Küla põllumaa, mis jagunes kolmeks väljaks, oli talude vahel püsivalt ära jagatud, kuid talu põllumaa ei moodustanud kompaktset krunti, vaid koosnes paljudest tükkidest, mis asusid vaheldumisi teiste talude põllutükkidega. Ühele talule kuuluvate põllutükkide arv ulatus kümnetesse, mõnikord sadadesse. Selle põhjuseks oli ühtlusamispüüd, õigluse arvestamine. Küla põllumaad polnud ühtlase kvaliteediga, seepärast jagati külaväljad maa headuse alusel väiksemateks osadesks, millest siis iga talu sai nii paremat kui halvemat maad, mis omakorda võimaldas ühtlustada saake, nii et ka ikalduse korral oli kõigil taludel võimalik paremate põllutükkide arvel vilja saada. Külaväljade jaotamisel on eristatud lapi- ehk sargväljastikku ja tõstandväljastikku. Sargväljastiku puhul oli väli jaotatud enamasti pikliku kujuga korrapäratuteks lappideks.
Vene tsaari ajal oli olukord sarnane. Vene tsaar oli piiramatu võimu kandja (isevalitseja). Vene tsaarid ei sekkunud Balti asjadesse, nad tegelesid Vene sisekubarmangu valitsemisega. Balti erikord, der (baltsiche) Landesstaat - Balti provintside, rüütelkonna ja linnade omavalitsussüsteem. Vene tsaari mõju Balti provintsidele oli tagasihoidlik kuni 1840. aastani. Balti saksa seisuste privileegid, kohalikud põlisrahvad (läbiaegade madalaim seisus). Eestlane ja talupoeg olid sünonüümid, olid olukorrad, kus eestlased murdsid läbi ja said parema hariduse, kuid see tähendas, et ta saksastus. Eestlane haridusega oli sakslane, sest parimat haridust oli võimalik saada ainult saksa keeles. Balti erikord on kaitsnud suure venelaste sisserändamise eest (vene talupojad). Haldusjaotus: Rootsi võimu ajal oli eesti ala esimest korda ajaloos ühendatud ühe valitseja võimu alla
norm orjuse suhtes. Inimõigustega orjus kaotatud, ebaloomulik seisund. Kuigi orjus pole kadunud, orje u 20 miljonit. 2. Mille poolest erineb orjus pärisorjusest? Orjust on peetud esiemaks kõikidele mittevabaduse vormidele. Kõiki vorme võib mingil kujul pidada orjuseks. Orjus on üldnimetus, ühtegi konkreetset orjuse praktikat ei saa pidada esiemaks teistele orjustele. Orjus on alati olnud pigem iseeneslikult tekkiv, tal ei pea olema pretsedenti, mis oleks eeskujuks. Nii orjus kui pärisorjus, neile ei saa anda definitsiooni. Debatid tähenduse üle. Orjus esinenud nii pikka aja jooksul, orjuse praktikaid nii palju, et sotsiaalseid ja majanduslikke ühisnimetajaid on raske leida. Sagedamini orjuse definitsioon: Isandal omandiõigus orja üle, ajaliselt piiramatu psüühiline ja füüsiline õigus orjade üle. Ori ühiskonnale surnud, isanda vastu ei saanud ühiskonnalt abikätt. Ajaloost järjest orjuse kaasusi, mis neid fakte ümber lükkavad, seega ühist definitsiooni pole
Balti kubermangudest Venemaale oli oluline kohaliku baltisaksa aadli toetuse tagamine 1710 kirjutati Harku mõisas alla kapitulatsiooniaktile, mille kohaselt Eesti alad läksid Vene riigi koosseisu sisuliselt autonoomse osana. Balti erikord oli kasulik: -aadlikele, sest nad said oma mõisad tagasi Eesti talurahvale mõjus see laastavalt, sest pärisorjus toodi tagasi positiivsed pooled: kultuur säilis uuendused: a) muutused Venemaal poliitilised muutused- Prantsusmaa, Saksamaa, Poola tahtsid muutuda euroopalikumaks Balti erikorra olemus elanikkonnale säilitati luteri usk asjaajamiskeeleks jäi saksa keel säilis kohaliku aadli omavalitsus, privileegid säilis senine kohtusüsteem, seadused
kodanikena said läänesakslased juhtivad kohad mainitud liidu organites. Nii oli neil võimalik suunata kasulikumad tellimused oma ettevõtetele. Agraarreformi tulemused Lääne-Saksamaa põllumajandusele Põllumajandus oli rigi majanduses tagasihoidlikul kohal. !947-1948 viidi ellu agraarreform. See ei likviteerinud traditsioonilisi agraarsuhteid. Säilitati ka suurtalud, aga domineerima jäid nn. Perekonnatalud. 1980. aastate keskpaiku oli talu keskmine suurus 16,8 hektarit põllumaad, mis oli üks väiksemaid Lääne-Euroopas. Niisuguseid talusid, kus tulud laekusid ainult põllumajandustootmisest , oli alla poole. Kuid talude arv hakkas koguaega vähenema(eriti just väiketalude arv ja suurenes pigem suuremate arv). Vähenes ka põllumajandustöötajate arv(põhjuseks põllutööde mehhaniseerimine). Lääne-Saksamaa põllumajanduses domineeris loomakasvatus, mis andis 68% põllumajandustoodangu maksumusest. Sellega tegeles enne
Juba 14. sajandi lõpust on teada pagenud talupoegade karistamisest 15. sajandi algupoolel hakati pagenud talupoegi välja nõudma ja tagasi tooma Feodaalid hakkasid sõlmima kokkuleppeid põgenenud talupoegade väljaandmiseks, kelle tagasitoomiseks seati ametisse haagi- ehk adrakohtunikud Üheskoos võtsid aadlikud ka õiguse talupoega kui enda omandit müüa, kinkida, vahetada või pärandada Kehtestati pärisorjus · PÄRISORJUSE KEHTESTAMINE EESTI ALAL: Linnastumine Viljahindade Mõisate arvu Teoorjuse Talupoegade Euroopas tõus kasv Eestis kehtestamine sunnismaisus · TALUPOEGADE KATEGOORIAD: 1. Adratalupoegade kiht: Kõige arvukam talupoegade kiht Nimetus tuleneb adramaade järgi arvestamisest Talude suurused kõikusid ½ 5 adramaani (adramaa suuruseks loeti 8-12 hektarit)
Liivimaal termin esmakordselt 1590 aastatel. Meglenburi ja Pommeris samuti 1590. Laiemlat käibel 17 saj alguses. Leibeigenschafti termin levis ka skandinaaviasse ( livegenskap). Rõhutas siiani just keha omandit. Vaadates varauusaja kirjandust, siis ka seal oli leibeigenschafti termin sklaveriga sünonüüm. Küsimus, mille poolest orjus pärisorjusest erines segane. Kui on ürit defineerida on enamasti ürit def siise pookida ka näited või tegurid, mille poolest pärisorjus erines orjusest. Probleem selles, et tegelikult ühtegi ainuomast tunnust pärisorjusel ei ole võimalik leida. Võib küsida kas orjus ja pärisorjus on nii erinevad iseasjad, kui neid on rangelt üritatud käsitleda. Ei ole siiani leidunud ühtegi tõsist vastuoargumenti, millega pärisorjad välistavad orja seisuse, pärisorjad olid sageli palju madalamas õiguslikus seisuses kui orjad, kui orjad, keda on klassikaliselt orjadeks peetud
talupoegade rasket olukorda ja seaduse tõlgendamise vigu. Maksvate seaduste seisukohalt olid talumehed raske kuriteo korda saatnud: nad olid seaduslikele võimudele sõnakuulmatud olnud, sõjaväele tegudega vastu hakanud, riisunud ja põletanud. Sõjakohus mõistis 65 kaebealusest 59 surma mahalaskmise läbi, hiljem tsaari otsusega seda siiski pehmendati ja asendati muude karistustega. Peasüüdlasteks arvati Kaiu teomees Peeter Olander ja Mahtra talupoeg Ado Andrei üks peamisi abiväe kutsujaid, kes olevat käskinud valitseja tappa, oli varem kahtluse all kupja tapmise pärast. Nemad said kumbki 1000 hoopi kadalippu ja 20 aastat sunnitööd. Kuuele mehele määrati 600 hoopi, neljale 400 jne. Lisaks saadeti nad sunnitööle või asumisele. Osa mehi karistati vitsanuhtlusega, mõne karistus piirdus vangistusega ja hilisema kohtu järelvaatamise alla jäämisega. Hans Tertsiusele määrati 100 hoopi kadalippu
a Uusikaupunki rahuga, kus sätestati Balti erikorra alused. Balti aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse. Kehtima jäid ka senised seadused ja maksukorraldus. Lisaks eraldas Eesti ja Liivimaad luteri usk ning saksakeelne asjaajamine. Tänu Balti erikorrale jäi Eesti ja Liivimaa Euroopa kultuuriruumi, pääsesime venestamisest. Arenesime kiiremini võrreldes Venemaa sisekubermangudega. Balti erikorra negatiivsed jooned olid: aadli piiramatu võim tp üle, pärisorjus, eestlaste õiguste maha surumine.1762.a tõusis troonile Katariina 2, kelle valitsusaeg tõi kaasa mitmeid muudatusi, soovides, et Eesti ja Liivimaa provintsid oleks tihedamalt impeeriumiga liitunud. (Balti poliitika elluviimine George Browne) 1783-1796 oli asehaldusaeg-Lisandus Paldiski maakond, Pärnust lahutati Viljandimaa ning Tartumaast lõunaosa, mil hiljem sai nimeks Võrumaa, kõik maakonnakeskused said linnaõiguse. Kaalukamad olid poliitilised ümberkorraldused.
Algas asehalduskord. Et murda siinse aadli vastuseisu, lubas Katariina II nende mõisad pärusomandiks kuulutada, mis tegi lõpu ebakindlatele omandisuhetele ja kestvale reduktsiooniähvardusele. Vene aeg(1796-...) Et vältida pingete teravnemist, taastati pärast Katariina II surma põhijoontes varasem valitsemisviis. 5.Talurahva 17.-18. saj Rootsi ajal Pärisorjus ja sunnimaisus kinnistusid (talupoeg oli mõisnikust isklikus sõltuvuses, kasvasid teokoormised). Karl XI tahtis küll pärisorjus kaotada, kuid maapäev lükkas selle tagasi. Kroonumaade talupoegade õiguslik seisund määratleti 1696. Liivimaa majandusreglemendiga: kodukariõigust piirati, taluperemehe karistamine keelati ära, talupoega ei tohtinud müüa maast lahus, fikseeriti koormised ja viidi vastavusse tegeliku majandusliku kandevõimega, talupoegadele anti talude päritav kasutamisõigus, õigus kaevata mõisniku peale. Erakätesse jäänud talupoegade seisund ei paranenud. Vene ajal 1696
Erinevus eestimaa ja liivimaa vahel- liivimaal arvestati riigimakse talurahva koormiste pealt, olid otseses seoses talupoegade koromistega. Eestimaal oli teiisti, riigimakse arvestati täisealiste meeste kauda, polnud koormistega seotud. 8. Talurahva õiguslik olukord. Olukord eramõisates ja kroonumõisates. Roseni deklaratsioon. Sunnismaisuse küsimus. 1765. aasta positiivsed määrused. Pearaharahutused Eesti ajaloolales pole üldiselt seda meelt, et rootsiaegse reduktsiooniga pärisorjus pmst kadus. Riik küll reguleeris seal seda majandust, kuid tuumik jäi muutumata ja asi pöhines siiski teoorjusel. Rootsi aja löpul toimusid siiski olulised edasiminekud keskkvõimu eestvedamisel. Rootsi ajal oli pigem "rootsi koloniaalpoliitikaga" tegu. Põhjasõja lõpuga Karl XII surmaga lõppes absolutismi ajastu ja algas nn vabadusajastu- seis läks taas seisuste (aadli) kätte. Vabadusajal oli kuningavõim nõrk. Niiet, kui balti provintiside
seetõttu toodi keskus sealt ära Vana-Pärnusse, kus keskus oli vaid kaheksa aastat, sest seda rünnati leedulaste poolt ning seepärast viidi keskus hoopis Haapsallu, kust lõpuks viidi see üle hoopis Kuressaarde. *) Läti aladele jäi ka Kuramaa piiskopkond, eesotsas Kurama piiskop ning keskuseks oli Piltene. * Vana-Liivimaa kolm suurimat linna olid iseseisvad: -) Riia -) Tartu -) Tallinn * Läänistamine ehk maaisand andis talupojale maad ning talupoeg läks vajadusel maaisanda sõjaväkke. * Algselt oli nende seas, kellele maad läänestati, ka eestlasi, kuid ajajooksul nad saksastusid. * Maa, mis kuulus maaisandale jagunes kaheks: maaisanda domeen ehk tema enda maa ning teine osa oli läänid, kuid mõlemat harisid talupojad. -) Taani, Tartu piiskopkonna ja Saare-Lääne piiskopkonna alasid läänistati, kuid Liivi ordu alasid ei läänistatud, sest neil polnud vaja kaitset, sest see oli neid juba olemas, kuna neil oli oma sõjavägi.
kirikuriigi loomine ebaõnnestunud, koosnes nn. Vana-Liivimaa konföderatsioon viiest väikesest feodaalriigist: Ordule kuuluvad alad, Riia peapiiskopkonna valdused, Kuramaa piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Tartu piiskopkond. Sachsenspiegel Põhja-Saksa aadli õiguskoodeks, mis keskajal oli ka Liivimaa rüütliõiguse aluseks. Selle järgi oli talupoja kohuseks maksta vasallile maa eest renti. Vasallile antud läänis oli tal küll kohtuvõim, kuid talupoeg oli isiklikult vaba ja oma maa omanik. Talupoega puudutav töökohustus oli esialgu ainult kõiki ristituid hõlmav kohustus sooritada üldisi töid (hoida korras teed ja sillad, ehitada kirikuid, preestrielamuid ning linnuseid). Hilisel keskajal suurenes talupoegade kohustus mõisatele tööd teha, mis peatselt, kui levis sunnismaisus, viis talupoja mõisast täielikku sõltuvusse ja vasalli meelevalla alla.
kohtusüsteemi muudatused.) Venemaa püüd aadli poolehoidu võita. Balti aadlil ja linnadel säilis laialdane omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Vene keisrivõimu kõrgemad esindajad: kindralkubernerid. Restitutsioon: Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmine nende endistele omanikele. Aadlimatrikkel: 1730-1740. Rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad. (Kes olid nimekirjas, omasid erilisi eesõigusi.) Roseni deklaratsioon 1739: Siinne talupoeg on pärisori Mõisnik võib teda pärandada, vahetada, müüa, nagu muud mõisavara. Tema maa ja vara kuulub ka mõisale Talupojal tuli teha koormisi (piiramatu) Kohtuvõim kuulus rüütelkonnale, mitte riigile. HALB! Õigusteta pärisorjad! 28. Eesti 18. saj. II poolel Katariina II: Venemaa valitseja. Tõi kaasa palju muudatusi. Talupoegade olukord p+
juurduma ja kujunes abiteost nädalateoks - 15.saj II poolel hakkasid hollandlased vahendama Vana-Liivimaa vilja Lääne-Euroopasse: umbes 1450-1550 hoogne mõisate asutamine - Tänapäeva seisukoht (Ligi, Tarvel, Kahk): Tegelikule mõisamajandusele üleminek toimus Põhja- Baltikumis alles varauusajal umbes 1550-1650 - Sunnismaisus (alates 15.saj): 1. Päris-/adratalupoja isikliku vabaduse kaotuse vorm, kus talupoeg ei tohi elukohta vahetada 2. Talupoja suguvõsa seoti pärimiskohustuse kaudu oma taluga - Ajaloolaste vaidlused, kas sunnismaisus tähendab otsest pärisorjust? (Leibeigenschaft) ja millal see siin kujunes?? - Teised maarahva kategooriad: 1. Vabatalupojad 2. Üksjalad (väiksema maksukohustusega uudismaa harijad) 3. Vabadikud (maata talurahvas või kehviktalupojad) 4. Linnadesse ärajooksnud Vana-Liivimaa talupoegadel keelati ära relva kandmine 1507
*Karja- 1344 toimus pealetung. Terve päev rünnati Karja linnust ja ordu vallutas selle suurte kaotustega. *Vesse- saarlaste kuningas poodi kõvast kinniseotud küünarnukke pidi üles pärast Karja linnus vallutamist. *Maasilinn- saarlastel tuli ehitada ordule sinna karistuslinnus ja lõpetada Kuressaare piiskopilinnuse ehitamine. 16. Maarahvas 14.-16. saj. Lk. 67-70 (talurahva olukord peale jüriöö ülestõusu, haagi-, ehk adrakohtunikud, pärisorjus, adratalupojad, üksjalad, vabatalupojad, maavabad) *Talurahva olukord peale jüriöö ülestõusu- Talurahva laialdane karistamine ja ühes sellega ka seadusetus. Talupoegase õigustega arvestasid feodaalid nüüd märksa vähem kui enne ülestõusu. Sõnakuulmatuse korral rakendati maarahva suhtes üha enam toorest sõjalist jõudu. Talurahva koormisi tõsteti. Talukoha eest rendi tasumisel hakkas esikohale tõusma teoorjus, seda eriti eramõisates
Poolaga läbirääkimised ebaõnnestusid, · Talurahva karistamine (koormised, karistused), enamik talupoegi kaotasid isiklikud aga Ivan IV koostöö idee meeldis, tahtis luua Moskvast sõltuva vasallriigi vabadused: pärisorjus · Ivan andis Magnusele mandril tugipunkti (keskus Põltsamaa). 1570. aastal saabus Magnus o Aadlikud võtsid õiguse taluinimest müüa, kinkida, vahetada või pärandada
Talurahva laialdane karistamine ja ühes sellega ka seadusetus. Talupoegase õigustega arvestati nüüd märksa vähem. Sõnakuulmatuse korral rakendati üha enam toorest sõjalist jõudu. Koormisi tõsteti. Talukoha eest rendi tasumisel hakkas esikohale tõusma teoorjus, eriti eramõisates. Kümnis ei tähendanud enam 1/10 vaid ulatus kuni 1/4 viljasaagist. Haagi- ehk adrakohtunikud - pagenud talupoegade kindlakstegemiseks, ülesotsimiseks ja tagasitoomiseks ametisse seatud isikud. Pärisorjus - aadlikud võtsid õiguse taluinimest kui enda omandit müüa, kinkida, vahetada ja pärandada. 14. Saj. alguseks oli enamik Eesti talupoegi kaotanud põhilised isiklikud vabadused. Adratalupojad - nimetus tulenes adramaade järgi, kuid tegelikult olid selliste talude suurused väga erinevad, kõikudes 1/2 kuni 5 adramaani. 15 saj. loeti adramaa suuruseks 8-12 ha. Suuremates taludes vajati tööle palgalisi sulaseid ja teenijatüdrukuid. Üksjalad - adratalupoegade nooremad pojad, kes
EESTI UUSAEG 08.09.2009 Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. Kursuse läbimiseks: Õppekirjandus Retsensioon/essee kirjandusest üks meelepärane raamat. Võib valida ka midagi muud (aga enne öelda). Tähtaeg ca kaks nädalat enne eksamit. Enda mõtteid ka. Suuline eksam Eesti rahvastik ja asustus 18. sajandil Heldur Palli on ajaloolist demograafiat kõige põhjalikumalt uurinud. Andmepõhised hinnangud. Hinnanguline lõpptulemus. 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. Suremus oli paljudes kihelkondades väga kõrge (üle 80%). 18. sajand
linnadevaheliste küsimuste lahendamine; talupoegade küsimuste lahendamine; usulised küsimused. Balti linnad moodustasid ühiste huvide tõttu Hansa Liidu. Selle liidu organiks kujunes linnadepäevad. 9.Talupoegade õiguslik seisund keskaegses eestis Taluinimese ja teisest seisuse inimese vahel kehtis Talurahva õigus (kohalik kodifikatsioon). 1343-1345 peale Jüriöö ülestõusu läks talurahva elu halvemaks. Talurahvas kinnitati mõisade külge. Hakkas kujunema pärisorjus s.t võis müüa talupoegi ilma maata. Distsiplinaarvõimu nimetati kodukari mõisniku õigus karistada talupoegi ilma kohtuta ihunuhtluse või lühiajalise arestiga. Talupoegade üle peeti kohut 1.mõisastamata aladel Vakusekohtus U 100 talu moodustasid vakuse. Eesistuja oli vasall , kaasistujad talupojad, kes olid ka otsuse tegijad. 2 mõisastatud aladel mõisakohus. Eesistuja mõisnik. Otsuse tegid talupojad, kes teadsid tavanorme.1802. aastal võttis Eestimaa maapäev
I Muinasaeg Mõisted: esiaeg e muinasaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 13. sajandi alguses arheoloogiline kultuur ühelaadsete leidudega muististe rühm 1.1 Kiviaeg inimasustuse tulek Eestisse sai võimalikuks u 8000 a eKr, kui Balti jääpaisjärv murdis läbi Mesoliitikum e keskmine kiviaeg u 7500 3300 a eKr: esimesed inimesed saabusid Eestisse u 7500 a eKr kunda kultuuri rahvas (umbes tuhat inimest); esimesed leiukohad olid Kunda Lammasmägi ja Pulli Pärnu lähedal; iseloomulik Lammasmäele: eluviisilt kütid ja kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad olid kivist, sarvest ja luust, arvatavasti päritolult europiidid Neoliitikum e noorem kiviaeg u 3300 1500 a eKr: u 3300 a eKr saabusid soomeugrilased ja nendega koos kammkeraamika kultuur; leiukohad: Akali, Kullamaa, Valma; leidude hulgas on palju luust ja merevaigust ripatseid; iseloomulik: eluviisilt kütid kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad paremini
o Kehtestamise põhjus o Venemaa ei saanud vallutatud aladele püsimajäämises kindel olla ja tuli võita baltisaksa aadli poolehoid. o Sisu o Balti aadlil ja linnadel säilis laialdane omavalitsus o Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus o Valitsev usk-luteri usk o Saksakeelne asjaajamine o Tollipiir Roseni deklaratsioon- Liivimaa maanõuniku Roseni seletuskiri Vene võimudele Baltikumi talupoegade õiguste selgitamiseks. (Selle kohaselt oli siinne talupoeg pärisori , mõisniku omand, mõisnik võis teda müüa, vahetada ja pärandada. Ka talupoja vara ja maa kuulus mõisale. Maa kasutamiseks tuli talupojal teha mõisakoormisi, mille suurus polnud millegagi piiratud. Kohtuvõim talupoja üle kuulus rüütelkonnale.) Asehalduskord-1783.a. Baltikumis kehtestatud uus halduskorraldus, millega piiratakse märgatavalt aadli ja linnade omavalitsust. Taotles kõigi impeeriumi piirimaade ühtesulatamist Venemaaga. Kehtis ainult Katariina II valitsusajal.
Talude majandusliku kandevõimet mõõdeti adramaades. 1 adramaa = ühe adraga haritav maa. U. 10 ha. ÜKSJALAD · Küladest väljaspoole uusi talusid asustavad adraniktalunike nooremad pojad · Koormised väiksemad uudismaa ülesharimine oli vaevaline. VABADIKUD · Külaühiskonnas alumises kihis ilma maata või vöhese maaga, põhiliselt palgatööst elatuvad talupojad: sulased; teenijad. On mainitud ka orje. 15. saj. II poole hakkas levima arusaam, et talupoeg on mõisniku oma ja kujunes välja sunnismaisus. Pilet nr.7 Vaimuelu Rootsi ajal Rootsi oli jäik luterlik maa. 17. saj. hakkab eesti kuuluma luterlike riikide hulka. Selle mõju Eestile on kahesuunaline: luterlus mõjus viljastavalt eesti kirjakeele arengule, kuid Eesti kaotas oma kauaagsed sidemed kaugema Lääne- ja Lõuna-Euroopaga, kus olid veel säilinud ladina keel ja katoliiklus ja Eesti muutus saksa kutuuri ääremaaks. Kirkiupoliitika Eestis:
Läänide nimetused ja nende erinevused. Benefiits- polnud pärandatav Domeen- kuningate maavaldused Alloos- Täielikus omanduses olevad maavaldused. Feood- oli vabalt päritav ja polnud vaja senjööri kinnitust Ajajooksul laienesid lääni saamise võimalused võidi anda ka nais päriatele. Sõja korral pidid ta palkama endale asendaja. Talupojad Eelasid sõltuvuses feodaalidest. Oli 2 majandamis süsteemi. Mõisahärrus- suurema osa feodaali maast jäi tema mõisa maaks. Talupoeg sai endale kasutamiseks väikese maatüki. Rendihärrus- feodaal jagas kogu maa talupoegadele kes masksid selle kasutamise eest renti. Tlupoegade elukoha vahetuse takistamiseks muudeti nad sunnimaiseks ehk päris orjadeks. Viikingid Normannid prantslased kutsusid niimoodi neid. Varjaagid- venelased Varangid- bütsantsid Askemannid- sakslased Dubgallid-soomlased RETKED Kesksid 8 saj 2. poolest kuni 11saj 2 pooleni. 1