...ib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esiv...
...aid pindasid (tootmise ulatust) Mullaharimissüsteem jaguneb: *sügisene mullaharimine *kevadine mullaharimine *kultuuride hooldus *kesade harimine SÜGISENE MULLAHARIMINE 1. KÕRREKOORIMINE 2. SÜGISKÜND Aeg - künnitöödega peaks Eesti mullastikklimaatilistes oludes ühele poole saama oktoobri lõpuks. Künniaja valikul tuleks arvestada: mullastikku, kasvatatud ja kasvatamisele tulevat kultuuri ning umbrohtude kooslust Erilist tähelepanu vajavad savimullad. Savimuldadele on olnud efektiivsemaks eelnev kobestamine tüükultivaat...
...ratuur püsib > + 100C . Igal taimeliigil on kindla arengufaasi saavutamiseks vajalik teatud aktiivsete temperatuuride summa. Aktiivsete temperatuuride summa leidmisel mahaarvutamist ei toimu. Liidetakse kokku ainult need temperatuurid, mis on üle + 100C. Eestis on keskmine aktiivsete temperatuuride summa 18300C. Aktiivsete temperatuuride periood Eestis kestab 17.05-16.09. Efektiivsete temperatuuride summa põhjal võib teatud määral ette ennustada taimede arengufaase, küpsust ja koristusaega . Taimede kasvu ja efektiivsete temperatuuride vahel on leitud kin...
...emaldamine, väetamine 2) Iseregulatsiooni nõrkus põllukooslust mõjutatakse agrotehnika valdkonda kuuluvate tehnoloogiliste võtetega 3) Süsteemsus viljelustehnoloogia üksikvõtete elimineerimine, muutmine võib mõjutada kogu tehnoloogilise kompleksi efektiivsust Põllumaad on Eestis 1 100 000 ha, millest haritakse 70-75%. 17 vallas on mulla boniteet alla 31 hp. Põllumaa pind (ha) inimese kohta igal aastal väheneb. Ratsionaalne maaviljelussüsteem: 1) Tavasüsteem põllumajanduslik tootmisviis mida iseloomustab rohke ostutoodete (näiteks pestitsiidid, väetised) ja muude tehnoloogiate (...
...uride all-s.o ainult 1/10 maismaast. On võimalik võtta veel maismaad. Elaniku kohta on 0,4 ha haritud maad-arvatakse, et võib tõsta 0,8-ni. Mitte rohkem, sest maismaast suure osa on mäestikud ja kõrbed ja nende kasut. on seotud väga suurte kapitaalarvudega.Eestis on aga maad piisavalt. Eesti on maailmas 3. kohal(0,7 ha ühe elaniku kohta). Eestis oli 2000 a põllumaad 1,119 milj. ha. Kasutamata põllumaad 1994- 16%, 1995-96-22%,1997-21%.Need alad kasvatavad võsa. 2002 a on Eestis kasutamata 40% põllumaad. 3. Taimede produktiivsuse tõstmine. Gl...
...uride all-s.o ainult 1/10 maismaast. On võimalik võtta veel maismaad. Elaniku kohta on 0,4 ha haritud maad- arvatakse, et võib tõsta 0,8-ni. Mitte rohkem, sest maismaast suure osa on mäestikud ja kõrbed ja nende kasut. on seotud väga suurte kapitaalarvudega.Eestis on aga maad piisavalt. Eesti on maailmas 3. kohal(0,7 ha ühe elaniku kohta). Eestis oli 2000 a põllumaad 1,119 milj. ha. Kasutamata põllumaad 1994- 16%, 1995-96-22%,1997- 21%.Need alad kasvatavad võsa. 2002 a on Eestis kasutamata 40% põllumaad. 3. Taimede produktiivsuse tõstmine. Gl...
... Aktiivsed temperatuurid- ööpäeva keskmised temperatuurid, mis ületavad 10 kraadi päevas. Muld- maakoore pindmine kobe kiht, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid, mis muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld moodustub eri kivimitele, eestis: jää- ja pärast settekivimid, oluliseks muldi kujundavad faktorid rohelised taimed, mikroorganismid ja teised elusorganismid. Kõige olulisem on viljakus- võime varustada kasvavaid taimi toiteelemenditega ja veega, ning taimejuuri hapnikuga. Põhja- Eesti- viljakad aluselised mullad( ei kasva lina- li...
...geaegne mullaharimine, kultuurile optimaalsete kasvutingimuste loomine, kahjustuskindlamate sortide kasvatamine ning loodusliku mitmekesisuse säilitamine. 48. Huumusbilanss, huumusvaru arvutamine, reguleerimise võimalused Mulla huumusesisaldus on Eestis 3%, alla 1,5 on väga madal. Liivmullad on huumusvaesemad. Huumusesisalduse määramine: Orgaanilise aine üldsisalduse määramine kuumutuskaona C sisalduse määramine – laboris/Tjurini meetod (kergtuhastamine kemikaalidega) C% - 1,75 Huumusvaru arvutamine: leian huumusho...
...mata orgaanilisele väetisele; 2) töötlemata looduslikule väetisele; 3) reo- ja heitvee settele ning sellest valmistatud kompostile. [RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009] (3) [Kehtetu - RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004] (4) Käesolevat seadust ei kohaldata väetise Eestist väljaspool Euroopa Liidu tolliterritooriumi asuvatesse riikidesse ega territooriumidele (edaspidi ühenduseväline riik) ning Euroopa Liidu liikmesriiki toimetamise korral, kui välislepingust ei tulene teisiti. [RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004] (5) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusme...
...iigniiske või halvasti ette valmistatud, külviga on hilinetud jms. Külvisenormi arvestamisel võetakse aluseks idanevate terade arv, mida soovitatakse külvata 1 m 2 le. See korrutatakse liigi 1000 seemne massiga ja jagatakse külviseväärtusega (puhtuse ja idanevuse % / 100-ga) Eestis tavalised kaalulised külvisenormid ja 1000 seemne mass on järgmised: Varajane oder 200-250 38 Keskvalmiv oder 220-280 Kaer 220-260 36-43 Suvinisu 260-300 35 Talirukis 195-215 26-28 Talinisu 230-2...
...toode sisaldab vähendatud määral... (lahja, alandatud energiasisaldusega) või 3) ei sisalda... (kolesteroolivaba). Energiasisaldus on toodud kilokalorites (kcal) ja kilodzaulides (kJ). Imporditud, võõrkeelse märgistusega toidukaubale peab olema lisatud originaaltekstist lähtuv eestikeelne märgistus. Kaubakood võimaldab pidada kaupade üle arvestust, tehes selle lihtsamaks ja täpsemaks. Kaubakood koosneb vöötkoodist ja numberkoodist. Vöötkood sisaldab numbritele vastavaid ja tehniliste vahenditega loetavaid jooni (vööte). Numberkoodis on kokku 13 numbrit, millest kolm esimes...
... langevad kergesti lumiseene ja teiste parasiitseente ohvriks. Enamlevinumad on nisu ja rukis, väiksemal pinnal kasvatatakse tritikalet ja otra. Rukis Rukis pärineb Aasia edelaosast, teiste sealt pärinevate teraviljadega võrreldes hakati teda kasutama suhteliselt hilja. Eesti praegusel territooriumil kasvatati rukist juba 4...5. sajandil alepõldudel ning 11. sajandist alates kolmevälja-külvikorras. Kultuuris kasvatatakse ainult harilikku rukist, millel on tali- ja suvivormid. Rukki kõrs on 90...200 cm pikkune ja 3...6 sõlmevahega. Pea koosneb lülilisest peateljest ja...
...lukeskkonna anorgaanilise aine orgaaniliseks. Selleks läheb neil vaja päikese valgusenergiat. Fotosüntees toimub klorofülli sisaldavates rohelistes rakkudes, mis asuvad peamiselt lehtedes. 6CO2 + 12H2O+E = C6H12O6 + 6H2O + 6O2 2. Teraviljade kasvupind Eestis ja palju on Eestis üldse põlluharimiseks sobilikku maad (ha) Teraviljade kasvupind on umbes 300 tuh/ha, ja põlluharimiseks sobilikku maad on umbes 600 tuh/ha (natukene vähem) 3.Terise anatoomiline ehitus Tera koosneb idust, endospermist ja kestadest. Idus on arenenud üks vÃ...
Agrokliima Eesti kliima kujundamisel mõjutavad kõige enam Läänemeri ja Atlandi ookeani kirdeosa, põhja jäämeri ning suur ida- euroopa tasandik. Mereline kliima läheb üle kontinetaalseks kliimaks, eriti kagu suunas. Suurt mõju avaldab (sügisel ja talvel,) meie kliimale tsüklonite tegevus. Temperatuuri tõstab go...
...ates pakkematerjalides. Lämmastikoksiidid on põlemisprotsessi kaasprodukt, ka näiteks lennukite heitgaasides. Põhilised keskkonnakoormuse allikad pärinevad inimtegevusest, rahvastiku suurenemise tõttu, kõike on vaja rohkem, kõike tarbitakse rohkem. 7. Eesti ja globaalne keskkonnaseisund ja selle muutumise trendid, reostust mahendavad meetmed (veekogudele, atmosfääri jne) Eesti keskkonnaseisund: Eesti keskkonnaseisund paranes peale Nõukogude aega oluliselt. Põlevkivist toodetakse 80-90% elektri- ja soojusenergiat, suurimaks...
...ed. Taimekasvatustoodangut saab suurendada: - kasvupinna laiendamise või - saagikuse tõstmise teel. Külvipinda ei saa lõpmatuseni laiendada (suured kapitaalmahutused). 2. Eestis enamkasvatatavad teraviljad. Oder, kaer, rukis,( nisu) 3. Milleks tarvitatakse teraviljatooteid? Teraviljatooteid tarvitatakse: - toiduks, - loomasöödaks, - tehniliseks otstarbeks. Teraviljast valmistataks...
...atsiooniperioodil temp. üle +5 °C. Tuleb alati maha arvata 5 kraadi. Näiteks: 1.06 9,7 C -5 C = 4,7C 2.06 10,8C -5C = 5,80C efektiivsete temperatuuride summa = 10,50C Efektiivseid temperatuure arvutatakse vegetatsiooniperioodi algusest kuni lõpuni ( 170- 180 päeva). Eestis on efektiivsete temperatuuride summa 1300 - 15000 C. Aktiivsed temperatuurid - ööpäeva keskmised temperatuurid, mis on > + 100C Aktiivne vegetatsiooniperiood on ajajärk, mil temperatuur püsib > + 10 C . Igal taimeliigil on kindla arengufaasi saavutamiseks vajalik teatud aktiivsete temperatuuride summa. Akt...
...eedi näitajaks on viljakus. Eristatakse kahte liiki viljakust : a) looduslik- tekib looduslike tingimuste mõjul b) efektiivne inimese kaasabil tekkinud mulla viljakus (kuivendamine, metsaraie, väetamine, muldade harimine) Mullaviljakus on muutuv näitaja. Eesti muldi hakati hindama tootmisnäitaja järgi 17.sajandi teisel poolel, tänapäeval eristatakse Eestis 10 erinevat mulla koniteedi klassi: 1) klass 91-100 hindepunkti, 2) klass 81-90 hindepunkti(h.p.), 3) 71-80 h.p., 4) 61-70 h.p., 5) 51-60 h.p., 6) 41-50 h.p., 7) 31-40 h.p., 8) 21-30 h.p., 9)11-20 h.p., ...
...ine koristus: I etapp-niidetakse maha ja jäetakse mõneks päevaks kuivama ja järelvalmima. Koristatakse alles siis, kui taime vars on pruunistunud ja seemned mustad. Rapsi kuivatamise max temp on 43ºC. 4. Talirapsi kasvatamise tehnoloogia. Erinevus: Talirapsi kasvupind Eestis on madal, kuna on 00-tüüpi. Talirapsi vegetatsiooniperiood kestab terve aasta (8-15 aug-8-15 aug), s.o. pikem kui suvirapsil. Külvisenorm on 4-6 kg/ha. Sarnasus: Mulla pH võiks olla 6,5-7. Külvikorras peab rapsil olema 5 aastat vahet. Külvi sügavus on 2-3 cm. Külvatakse kombineeritud komb...
..............................................................................59 3 SISSEJUHATUS Toidukauba õpimapis on välja toodud kaubamaärgi mõiste, ajalugu ja kaitse, õiguslik regulatsioon Eesti Vabariigis. Valitud on kaks erinevat kaubamärki ja kirjeldatud nende kaubamärkide toodete valikut kahe kaupluse põhjal. Antakse ülevaade valitud kaubamärgi tootjatest, ajaloost ja nende arengust. Koostatud on toodete nimistu. Lisatud on huvitavaid fakte imikute toitumisest. ...
...list suurenemist. Suured teened on ka vene teadlasel Gedroitsil, kes andis kaasaegse käsitluse neeldumisnähtustele mullas, tema tööd said teoreetiliseks aluseks muldade lupjamisele ja mineraalväetiste andmise optimaalse andmise aegade ja viiside planeerimiseks. Eestis on ag arenemine eelkõige seotud C.R.Jakobsoniga, kes kasutas ja propageeris erinevaid väeamise viise. Tänapäevani on kasutusel soovitused sõnniku ratsionaalse säilitamise ja kasutamise kohta. Väärtuslike katseid korraldas Eisneschmidt ja Nõmmik. Sõjajärgselt kuulsaim Hallik, kelle elutö...
...utööd.................................................................................................................3 Kevadtööd põllul..............................................................................................................................3 2. EEESTI MULLAD...........................................................................................................................4 3. TAIMED PÕLLUL...........................................................................................................................5 3.1. Teraviljad.................................................................................................................
... päeva. Karastumise kiirus ja varusüsivesikute hulk sõltub sordist ja kasvutingimustest. Hästikarastunud talirukis talub võrsumissõlme sügavuses -25°C või isegi enam, talinisu mõned kraadid vähem. Kõige tundlikum on selles suhtes talioder. 9. Taliviljade optimaalne külviaeg Eestis. Külviaja valikul tuleb lähtuda kohalikest tingimustest, eelistada pigem varajasemat külvi. Taliviljade optimaalne külviaeg on siis, kui taimed sügisel jõuavad vegetatsiooniperioodi lõpuks moodustada 2-3 võrset, suudavad arendada välja korraliku juurekava ja koguda vajalikul hulgal tagavaratoitaineid...
...hnikast: lamandumine, põllu tasasus, umbrohtumine, koristusaeg , valmimise ühtlikkus Tehnoloogiast: lõikekõrgus, kombaini liikumiskiirus, reguleerimine Ilmast: vihm, rahe, õhuniiskus, tuul , põud Teravilja külvikvaliteet Taimede tihedus- põllul optimaalne arv taimi. Katsed eestis näitavad et optimaalne on 600 taime m2 võimalik saada 6t/ha kui aga 300 taime siis 3t/ha. Korraliku saagi jaoks vähemalt 500 taime m2-l Külvisügavus Ühtlane põldtärkamine tagatakse ühtlase ja õigeaegse külviga ( 2-4 cm ) . sügava külvi põhjuseks liiga sügav külvieelne mullaharimine. Külviviis ...
...(laktoositaluvus puudub) o Keelatud on piim, enamik piimatooteid, piima ja piimapulbrit sisaldavad küpsetised, või, margariin, juustud, laktoosi sisaldavad ravimid o Lubatud on sulatatud juustud, valminud juustud On leitud, et jämedalt 23-33% Eesti elanikest ei talu piimasuhkrut (Setumaal 50% ning Peipsi-äärsed põlisvenelased 57%). Aasias, Lõuna-Ameerikas, Aafrikas elavad aga inimesed, kes valdavas osas ei talu piima. Euroopas on laktoositalumatusega inimesi rohkem Itaalias, Lõuna-Prantsusmaal ja Balkanil. Toiduvalmistamisel järgida järgm...
AGROKLIIMA Eesti kliima kujunemist mõjutavad tegurid: · Läänemeri · Atlandi ookeani kiirdeosa · Suur Ida Euroopa tasandik Mereline kliima läheb üle kontinentaalseks eriti kagu suunas. Suurt mõju avaldab sügisel ja talvel. Intensiivne tsüklonite tegevus. Temperatuuri tõstab golfi hoovus. Taimekasvu sei...
Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse Assimilatsioon: ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. ...
... 1 1) Rohumaade majanduslik ja keskonnakaitseline tähtsus Eeslis võivad olla mürgised; kuid on ka selliseid, mis suurendavad rohuseeduvust. Rosetjad rohundid (varretu Eesti suhteliselt niiske klnma ja mitmekesine mullastik soodustavad rohumaaviljelust. Heintaimede osa ohakas, nurmenukk). Kõrged rohundid (kõrvenõges, angervaks, tuliohakas) Eestis on asendamatu ja mitmekülgne õimaldaad toota loomadele täisväärtuslikku põlnsoota, säilitavad 9) Kõrrel...
...meerikast. Kasutusele võeti kartul arvatavasti juba 7000 aastat tagasi. Teistesse maadesse hakkas levima 16. saj keskpaigast hispaanlastest meresõitjate kaudu. 16.sajandi lõpp ja 17.saj alguses levis mööda Euroopat Iiri ja Inglismaale. Ja sealt juba Põhja Ameerikasse. Eestisse jõudis kartul 1740...1760. Alguses levis ta mõisaaedadesse kust hiljem juba talupoegade põldudele. 1840 aastaks oli kartul omandanud tähtsa koha inimese toidulaual ja ka loomatoiduna. Samal ajal hoogustus ka piirituse tootmine, siis oli algus pandud ka kartuli tööstuslikuks tarbeks kasvatamis...
... iseloomulik soomuldadel. Mg - magneesium on tähtis Avaldub esmalt vanemates taimelehtedes Taimedel on häiritud K ja Ca toitaine assimilatsiooni- kloroosina. Leheroheline kaob kogu taime omastamine. Üldiselt esineb liigset protsessis. Eesti muldadel ulatuses leheroodude vahelt säilides ainult Mg väetamist harva. esineb tihti magneesiumi leheroodudes ja nende vahetus läheduses. puudust, taimedes on teda Õitel ei arene välja emakad ja tolmukad. 0.02...0.8% S – väävel mõjutab saagi Kogu taime...
...aaegu viljatud mullad on põlluharimiseks vähesobivad. Haritavad maad, pesmiselt instandikke, ei ole kuigi palju, rohumaid pole peaaegu Vegetatsiooniperiood 12 kuud! üldse. 2-3 saaki aastas! 12. Mis agrokliimavöötmesse jääb Eesti? Parasvöötmesse 13. Missugused agrokliimavöötmed on kõige sobilikumad põllumajanduslikuks tegevuseks, missugused ebasobivad ja kus pole põllumajanduslik tegevus üldse võimalik? Ei ole võimalik: polaarkliimas. Kõige sobilikum: mõõdukas parasvööde, soe parasvööde. Ebasobivamad: kõik teised. 14. Missugus...
...de sõnnik, N kadu peaaegu olematu, säilinud on kõik toiteelemendid. Nitraaditundlikud alad alad, millel peavad olema sõnnikuhoidlad juba 5 lü-ga lautadel; nitraaditundlikkus tingitud paepealsetest muldadest pinnakate õhuke, peal huumushorisont ~30 cm ja järgneb paas. Põhja-Eesti, Adavere, Pandivere kõrgustik (Väike-Maarja). 3) Kuni 1 aasta sõnnikut võib hoida ka põllul. Otsese mullapinnaga kokkupuute vältimiseks pannakse sõnniku alla esmalt põhk. Sõnnikuvirn peaks olema nii hoidlas kui põllul vähemalt 2m. Tahesõnniku laotamisel on valida 2 erinevat sõnnikulaoturi tüüpi:...
TERAVILJASAADUSED 1.KLII 2. KRUUP 3. TANG (LÕUNA-EESTI; PEENTANG) 4. MANNA 5. JAHU(PEENEM JA JÄMEDAM) KA. TÄRKLIS Klii ehk kest NISU · Nisutang · Nisuhelbed · Nisujahu graanulid · Manna · Kliid ...
Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna!
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
annaabi.ee 
