Mingi murde kõnelejad saavad üksteisest aru. Murretel ei ole kirjakeelt. Murde kõnelejaid on vähem. Vastuväited Murde kasutusala on nii geograafiliselt kui arvuliselt suhteline. Nt Uus-Guinea ja Etioopia: palju keeli/murdeid, sest puudub ühtne standardkeel. MURRE Mittestandardne madala staatusega keelekuju. Maailma isoleeritud osades räägitav keelekuju, millel pole kirjakeelt. Kõrvalekalle normist, standardkeele hälve. Kõik keelekujud on murded, ükski neist ei ole teise suhtes ülemtasandil. Neutraalne termin: varieteet või keelevariant. KEEL Keel – vastastikku mõistetavate murrete kogum. AGA skandinaavia keeled on vastastikku mõistetavad, kuid pole murded. Vastastikune mõistmine: o pole alati võrdne mõlemas suunas, nt norra ja taani keel; o vastastikune mõistmine sõltub ka kuulajast, tema haridustasemest, soovist aru saada. Nt Aafrika etnilised rühmad; Mis siis ikkagi on keel ja murre?
lähtemurretes toimunud keelemuutuste põhjal. Uute murrete tekkimise ajal on oluline ka säilitada lähtemurretele iseloomulikud vanad jooned. Esimese aastatuhande keskpaiku eKr või natuke hiljem kujunes Soome lahe põhja- ja lõunaranna mail välja hilise läänemeresoome algkeele kolm põhilist hõimumurderühma: põhja-, ida- ja lõunarühm. Idarühma murrete kõnelejad elasid tol ajal tõenäoliselt praegusest Eesti alast idas Peipsi ja Pihkva järve taga ning liikusid hiljem Laadoga lähikonda. Neist murretest kujunesid hiljem läbi mitme vaheastme karjala, vepsa ja isuri keel ning soome keele idamurded. Põhjarühma murrete kõnelejad asustasid praegust Lääne-Soomet ja neist murdeist arenesid eeskätt hilisemad edelamurded ning Häme murded. Lõunarühma murdeid kõneldi Soome lahe lõunakaldal enamasti praeguse Eesti alal ja Läti põhjaosas. Tollele murderümale on seni leitud üsna napilt ühisuuendeid
kõneldud keele kohta on saadud praeguste läänemeresoome keelte ja murrete omavahelisest võrdlusest. (Rätsep 2002: 9-10) Teada olevaid põhiandmeid lähteolukorra kohta on piisavalt. On teada, et esimese aastatuhande paiku e Kr või veidi hiljem kujunes Soome lahe põhja- ja lõunaranna läheduses välja hilise läänemeresoome algkeele kolm põhilist hõimumurderühma: põhja-, ida- ja lõunarühm. Idarühma murrete kõnelejad elasid tõenäoliselt praegusest Eesti alast idas Peipsi ja Pihkva järve taha ning liikusid hiljem Laadoga lähikonda. Nendest murretest kujunesid hiljem välja karjala, vepsa ja isuri keel ning ka soome keele idamurded. Kuni praeguseni on nendes keeltes ligi kakssada ühist sõna, mis teistes keeltes puuduvad. Põhjarühma murrete kõnelejad elasid praeguses Lääne-Soomes ning nendest kujunesid välja hilisemad edelamurded nind Häme murded. Lõunarühma murdeid, mis olid eesti keelele kõige olulisemad, kõneldi Soome lahe lõunakaldal,
konkreetses dialektis Eesti kohamurded: põhiliigendus ja peamurrete kesksed jooned Andrus Saareste murdeliigendus 1932 toetus keelegeograafiale, murrete eristamisel on neli tasandit mis jaotuvad: 1. põhjaeesti-lõunaeesti 2. saarte, keskpõhjaeesti, kirde 3. üksteist murret 4. murrakud Arnold Kase murdeliigendus 1956 püüab ühendada keelegeograafilist ja ajaloolist lähenemist. 1. Kolm põhimurret: põhjaeesti, lõunaeesti ja kirderannikumurre. Rannikumurre omakorda ei jagune ning ta põhjendab seda diakrooniliste seikade abil 2. põhjaeesti ja lõunaeesti 3. murrakud -kihelkondade kaupa Põhjaeesti ja lõunaeesti peamurrete kesksed erinevused VAATA SLAIDILT 2.2 ÕPI PÄHE. Murre ja normikeel murdesõna ja murdevormi kaks tähendust, selles murdes esinev vorm või sõna, nud ja nd on mõlemad murdevormid, eri murretes.
Esimene: SV norminguline keel; NSV standardid puuduvad, seega piirid on hägustunud. SV puhul kehtib õige ja vale, NSV puhul seda kehtestada ei saa. · Mõlemad omavad sõnavara ja grammatikat, mis võib osalt kattuda · SV erineb muudest variantidest selle poolest, et ta on normitud, st välja on valitud teatud keelendid, mis on kuulutatud normingulisteks. Teised variandid/dialektid norminguid ei oma. Teine: Dialektid ehk murded kohamurded ja sotsiolektid (nt släng). · Dialekt on keele variant, mis erineb grammatiliselt, fonoloogiliselt ja leksikaalselt teistest sama keele variantidest · Dialekt on seotud geograafilise koha ja/või kindla sotsiaalse klassi või staatusgrupiga (Trudgill 1992). · Kohamurre = regional (local, territorial, geographical) dialect, regiolect, topolect · Sotsiaalmurre = sociolect, social (class) dialect Kohamurre on samas maakohas elavate inimeste ühine allkeel
EESTI HALDUSJAOTUS MUINASAJAST TÄNAPÄEVANI. HALDUSJAOTUS MUINASAJAL Enne ristirüütlite tulekut hakkasid kujunema kihelkonnad ja nendest omakorda maakonnad. Suuremad maakonnad ja nende tähtsamad linnused olid: 1. Viru - Tarvanpää, Äntu punamägi, Padalinnus. 2. Harjumaa - Varbola-Jaanilinn (eesti suurim linnus sel ajal). 3. Reval - Toompea, Iru. 4. Läänemaa - Ridala, Lihula, Soontagana. 5. Sakala - Lõhavere ehk Leol, Viljandi. 6. Ugandi - Tarbatu, Otepää. 7. Saaremaa - Valjala, Muhu, Pöide. 8. Järvamaa. Väiksemad maakonnad olid: Nurmekund, Alenpois, Vaiga, Mõhu. Üksikuid kihelkondi oli 45. Iga kihelkonna ees oli 1 või 2 vanemat. Kihelkonna keskuseks oli linnus. Kihelkond koosnes küladest, mille ees oli külavanem. Linnuseid oli eestis 100-120. Need jagunesid maalinnadeks ja linnamägedeks.
tegu üldlevinud seisukohaga või autori enda arusaamadega. 3 I. Sotsiolektid ja sotsiolingvistika 1. Sotsiolektid teoreetiliselt Keelt võib allkeelteks jagada lähtudes keelevälistest, kuid keelega seotud teguritest ja lähtudes keelest endast. Sotsiolingvistikas on olnud põhiline esimene lähenemine. Sellest lähtudes saame jagada keelevariandid kahte rühma: kasutajakesksed ehk murded / dialektid (dialect) ja kasutusekesksed ehk situatiivsed variandid (register / style). Me kasutame siinjuures üldmõistena sõna allkeel, mis on samane inglsikeelse terminoloogia sõnaga variant (variety). Mõistet allkeel (sublanguage) inglise keeles eriti ei kasutata (Trudgill 1992: 48, 77). Ingliskeelses terminoloogias on dialekt keele variant, mis erineb grammatiliselt, fonoloogiliselt ja leksikaalselt teistest variantidest ning on seotud geograafilise koha ja/või
seoste kindlakstegemises häälikuseaduste abil. Selleks, et näidata, et erinevate sugulaskeelte tüved on etümoloogiliselt identsed, st sama päritoluga, tuleb näidata, et nende vahel valitsevad häälikuseaduslikud seosed. Häälikuloolise meetodi kasutamisel annavad väärtuslikku lisateavet murdeandmed. Keeleajalooliselt jaguneb eesti keel teineteisest häälikuliselt (ka grammatiliselt ja sõnavaraliselt) tugevasti erinevaks põhjaeesti ja lõunaeesti peamurdeks, mille taustaks on vanad läänemeresoome hõimumurded. Põhjaeesti peamurde raames eristatakse südaeesti ja kirderanniku murderühma; südaeesti murderühma kuuluvad saarte, lääne-, kesk- ja idamurre, kirderanniku murderühma rannamurre ja Alutaguse murre. Lõunaeesti peamurre jaguneb Mulgi, Tartu ja Võru murdeks. Tüvede päritolu väljaselgitamisel on suur väärtus igasugusel taustateabel. Kontaktid laenuandjakeelega on sageli
Majanduslik rõhumine tõi poliitilisi pingeid. Muinasaeg ja XIII sajandi algus Eestis Eesti on riikluse-eelses perioodis. Muinasajal kujunevad välja kihelkonnad ja kihelkondade ühendused ehk maakonnad. Teatud piirkonna külad moodustavad kihelkonna, mis oli Muinas-Eesti tähtsaimaks haldusüksuseks. 13. saj alguses on Eestis u. 45 kihelkonda. Põhiliselt välisohu tõttu liitusid kihelkonnad suuremateks maakondadeks. Eestis oli 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala. Peale selle olid Kesk-Eestis neli väikemaakonda: Alempois, Nurmekund, Mõhu, Vaiga. Muinasaja lõpul oli märgata mõningaid maakondade ühistegevuse tundemärke, mis viitasid riikluse kujunemise algetele. Eesti rahva loomulikule arengule tegi aga lõpu ristisõdalaste sissetung XIII sajandi esimesel dekaadil ja Muistse vabadusvõitluse algus. Muistne vabadusvõitlus (1208-1227)
•rahvasterändeperiood, eestlasi eriti ei puuduta •eelviikingiaeg 700-800 pKr, Salme muinaslaevad •Kindlustatud asulad, sest rändajate eest oli vaja Noorem rauaaeg 800-1200 pKr •viikingiaeg 800-1050- Skandinaavia päritolu meresõitjad-tuluallikateks rüüsteretked •viikingid Venemaal- varjaagid- arvatavasti alus Vene riigile Hiline rauaaeg 1050-1200 pKr 3. EESTLASED MUINASAJA LÕPUL 13. sajandi alguses oli Eestis 45 kihelkonda 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala 4 väikemaakonda/kihelkonda: Alempois, Nurmekund, Mõhu, Väiga, Jogentagana Eestlaste suhted 7.-11. sajandil naabritega- •Liivlaste, kurelaste, soomlaste ja karjalastega olid suhted väga head •Henriku Liivimaa kroonika järgi olevat eestlastel olnud latgalitega relvakonflikte, kus viimased said rohkem kannatada. •Leedulased tegid mitmeid rüüsteretki Eestisse •Vana-Vene riigiga olid üldiselt rahumeelsed. •10
Külgedelt ja otsast olid nad looduslikult hästi kaitstud. Seljakupoolsele otsale rajati kunstlik vall. Ringvall-linnus Ümber kogu linnuseõue on rajatud kõrge kunstlik vall. Kalevipoja sängi Rajati voortele, tavaliselt nende kõrgemale keskosale. Külgedelt olid nad tüüpi linnus looduslikult hästi kaitstud, vallid ja kraavid rajati otstele. Muinasasulad- Muinasmaakonnad- Saaremaa, Läänemaa, Sakala, Alempois, Harju, Rävala, Järva, Nurmekund, Ugandi, Mõhu, Vaiga, Virumaa. Ingvar- Rootslaste kuningas, tuli 600. aastal oma väega Eestisse. Tsuudid- nii nimetati eestlasi ja mõningaid teisi ida poolt Peipsit elanud läänemeresoomlasi vene kroonikates. Kroonikate põhjal tegi Jaroslav Tark 1030. aastal sõjakäigu eestlaste vastu, võitis neid ja rajas Tartu kohale tugipunkti, mille nimetas oma ristinime Juri põhjal Jurjeviks. Sossol- 1060
Külgedelt ja otsast olid nad looduslikult hästi kaitstud. Seljakupoolsele otsale rajati kunstlik vall. Ringvall-linnus Ümber kogu linnuseõue on rajatud kõrge kunstlik vall. Kalevipoja sängi Rajati voortele, tavaliselt nende kõrgemale keskosale. Külgedelt olid nad tüüpi linnus looduslikult hästi kaitstud, vallid ja kraavid rajati otstele. Muinasasulad- Muinasmaakonnad- Saaremaa, Läänemaa, Sakala, Alempois, Harju, Rävala, Järva, Nurmekund, Ugandi, Mõhu, Vaiga, Virumaa. Ingvar- Rootslaste kuningas, tuli 600. aastal oma väega Eestisse. Tsuudid- nii nimetati eestlasi ja mõningaid teisi ida poolt Peipsit elanud läänemeresoomlasi vene kroonikates. Kroonikate põhjal tegi Jaroslav Tark 1030. aastal sõjakäigu eestlaste vastu, võitis neid ja rajas Tartu kohale tugipunkti, mille nimetas oma ristinime Juri põhjal Jurjeviks. Sossol- 1060
9000 eKr. Sellega algas Eesti alal Kunda kultuur, mis on oma nime saanud umbes 8700 eKr[2] tekkinud Kunda Lammasmäe asula järgi. Kunda kultuuri iseloomustas inimeste rändlev eluviis, end elatati küttimise, kalastamise ja korilusega. Kunda kultuur hõlmab kogu Eesti keskmise kiviaja. Kunda kultuuri kandvate inimeste geograafilist ja etnilist päritolu pole kindlaks tehtud, ehkki selle kohta on mitmeid teooriaid. On ka oletatud, et mitmete veekogude (sealhulgas Peipsi järve ja Pärnu jõe) nimed pärinevad tolle aja inimeste keelest. Noorem kiviaeg ehk neoliitikum algas Eestis 5. aastatuhandel eKr ja lõppes umbes 1800 eKr. Selle alguses eksisteeris Eestis Narva kultuur, mida on suures osas loetud Kunda kultuuri jätkuks. Sel ajal võeti Eestis kasutusele keraamika, mis esialgu oli lihtsakoeline ja eriliste kaunistusteta. Narva kultuuri järel eksisteerisid Eesti alal Kammkeraamika kultuur ja Nöörkeraamika kultuur
ruudukujulised; põlluharimise vanim vorm on kõplapõllundus, üleminek alepõllundusele sai toimuda alles rauaajal esimesed raudesemed olid sisseveetud, siis õpiti neid ümbertöötlema, siis rauda saama soomaagist Rooma rauaaeg (1. 4. sajand pKr): tõusu periood, rahvaarv kasvas ja praktiliselt kogu Eesti ala asustati (rahavarv: 20 000 30 000), kujunesid Eesti asustuse põhikultuurid; hõimupiirkonnad: Põhja, Lääne ja LõunaEesti külades; kujunes uus kalmetüüp tarandkalme, põletusmatused Tacitus "Germaania" 98. a pKr "aestid" Keskmine rauaaeg (5. 8. sajand): esimene rahvasterändamise (alustasid hunnid ida poolt) aeg, see oli rahutu aeg täis sõdu, olude muutumist rahutuks näitab peiteleidude rohkus; hakati rajama linnuseid: mägilinnus (Otepääl), neemiklinnus (Rõuge), Kalevipoja rangi tüüpi linnus, ringvalllinnus (Saaremaal Valjala ja Varbola),
· Sõjategevus venelastega, aktiivne alates 1210 · Eestlased tegid retki Pihkva alla, tuntum oli Lembitu retk oma salgaga · 1212 piiras Novgorodi vürst Varbola linnust · Linnust kätte ei saanud, küll sai lunaraha Võitlus 1215-18: · Initsiatiiv sakslastel · Rüüsteretked Ridalasse ja Sakalasse · Lepole linnuse piiramine · Esimene kokkupuude Lembituga · Kolme maleva manööver 1215 kevad · Osalesid Läänemaa, Saaremaa, Sakala ja Ugandi · Peamiseks sihtmärgiks Riia · Oli kahe rinde rünnak · Merelt piirasid saarlased, maalt Sakala ja Ugandi väed · Uue sadama merelahing · Tormi eest Saaremaal varjunud saksa laevastiku ründamine · Ebaõnnestus, sest ühtegi laeva vallutada ei suudetud · Sakslaste rünnakute intensiivistumine · 1215 lõpuks alistati nii Sakala kui Ugandi · 1216 uganlaste ja sakalaste ühine retk Pihkvasse
hoopis sõjaväehaigla kasutusse. Ülikool sai selle enda käsutusse peale vabadussõda. Eesti geograafia ja kodu-uurimise suurimaks saavutuseks esimesel iseseisvusperioodil olid maakondlikud koguteosed. Sisaldasid üld- ja eriosa, materjale kihelkondade kaupa. Iga kihelkonna ees statistiline ülevaade. Käsitleti teemasid nagu loodus, inimene, ajalugu ja rändajaile. Kõige esimene oli Tartu koguteos 1927. Järgnseid Võrumaa, Setumaa, Pärnumaa, Valgamaa jne. Harjumaa kohta alustati töid kui need hävisid maailmasõja käigus. Kihelkondade kirjeldamise jaoks tehti kava, tudengile anti kirjelduse kava kätte ja siis ta pidi mingi kihelkonna ära kirjeldama. Ilmumata jäid kolme Põhja-Eesti maakonna kirjeldused. Järvamaa ja Virumaa kohta pole midagi. Teostes oli ka illustratsioone. Teosed koostati Granö poolt loodus kihelkondade kirjeldamise kava järgi, mis oli väga põhjalik. Materjale käisid kogumas ülikooli tudengid aga ka
Eesti rahvust ei olnud, olid eri hõimud, kes sõdisid omavahel. Muinasajal kujunevad välja kihelkonnad ja kihelkondade ühendused MAAKONNAD. · Teatu piirkonna külad moodustavad kihelkonna, mis oli MuinasEesti tähtsaimaks haldusüksuseks. 13.saj alguses on Eestis u. 45 kihelkonda. Põhiliselt välisohu tõttu liitusid kihelkonnad suuremateks maakondadeks.Eestis oli 8 maakond: Virumaa, (põhja eestirakverest), Rävala, (tallinna ümbrus), Järvamaa, Harjumaa, (vasakul üleval) , Läänemaa, (haapsalu), Saaremaa, Ugandi, (otepää, tartu alla lõunasse), Sakala. (viljandipärnu all. Peale selle olid KeskEestis neli väikemaakonda: Alempois, Nurmekunda, Mõhu, Vaiga. Muinasaja lõpul oli märgata mõningaid maakondade ühistegevuse tundemärke, mis viitasid riikluse kujunemise algetele. Eesti rahva loomulikule arengule tegi aga lõpu ristisõdalaste sissetung XIII sajandi alguses. 12081227 Muistse vabadusvõitlus
Eesti rahvust ei olnud, olid eri hõimud, kes sõdisid omavahel. Muinasajal kujunevad välja kihelkonnad ja kihelkondade ühendused MAAKONNAD. · Teatu piirkonna külad moodustavad kihelkonna, mis oli MuinasEesti tähtsaimaks haldusüksuseks. 13.saj alguses on Eestis u. 45 kihelkonda. Põhiliselt välisohu tõttu liitusid kihelkonnad suuremateks maakondadeks.Eestis oli 8 maakond: Virumaa, (põhja eestirakverest), Rävala, (tallinna ümbrus), Järvamaa, Harjumaa, (vasakul üleval) , Läänemaa, (haapsalu), Saaremaa, Ugandi, (otepää, tartu alla lõunasse), Sakala. (viljandipärnu all. Peale selle olid KeskEestis neli väikemaakonda: Alempois, Nurmekunda, Mõhu, Vaiga. Muinasaja lõpul oli märgata mõningaid maakondade ühistegevuse tundemärke, mis viitasid riikluse kujunemise algetele. Eesti rahva loomulikule arengule tegi aga lõpu ristisõdalaste sissetung XIII sajandi alguses. 12081227 Muistse vabadusvõitlus
sõdurid. 12. Eesti ala jagamine võõrvallutajate vahel 13.saj. Kaart raamatust lk. 54. Eesti alade võõrvõimude vahel jagamine (53-56) : Eestimaa - Taani kuningriigi valdusesse langenud Põhja - Eesti. Liivimaa - Eestis ja Lätis sakslaste poolt vallutatud alad. Maahärra Isik, kes juhtis oma maa-ala, mille said omale võitjad ja maa siis omavahe ära jagasid(Pmst nagu feodaalriigid). Harju-Viru - Et Rävalat arvestati edaspidi Harjumaa osana, nimetati Taali valdust üldiselt Harju-Viruks. Tartu ja Saare-Lääne piiskopkonnad - Kõik alad peale Harju- Viru allutati Saksa-Rooma riigi keisrile. Kauguse tõttu ei olnud see oluline ja Eestis valitsesid suhteliselt iseseisvad maahärrad- Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordu. Liivi orduriik - ilmaliku võimu kehastuseks olev Eesti suurim sõjaline jõud Vana Liivimaal. Vana- Liivimaa ajastu - Feodaalse killustumise ajajärgu nimetus Eestis (ka Eesti keskaeg või
Eesti geograafiline asend Eesti moodustab poolsaare kujulise riigi, mis on hõlmatud Läänemere, Soome lahe ja Peipsi järvega. Meie kodumaa on ürgsetest aegadest saadik olnud suureks loomulikuks sillaks Euroopa mandri kahe nii erineva osa ja maailma vahel. Liikumised mõlemas suunas on aastatuhandete vältel Eesti aladele toonud selle mandri keskusist elu ja edenemist, elavust majanduslikult ja äratust vaimselt. Eestit kui Läänemere võtit on ihaldanud saada oma valdusse sakslased, venelased, rootslased, taanlased, poolakad, leedulased ja isegi tatarlased. Eesti
Muinasaja lõpuks elas Eestis juba vähemalt 150 000 inimest. Sellest ajast tuntakse juba mitmeid kirjalikke allikaid (nt Henriku Liivimaa Kroonika). Peamiseks elatusalaks oli maaharimine, mis arenes jõudsalt edasi. Künnipõllunduse arengule aitas kaasa rauast teradega adra kasutusele võtmine VII-VIII saj. paiku. Kasutati juba kolmeväljasüsteemi. Põllumaa suurust arvestati adramaades (8 - 12 ha). Eriti hästi arenes ka käsitöö, milles toimus spetsialiseerumine. Omaette käsitööaladeks olid kujunenud eelkõige raua tootmine ja töötlemine. Järjest ulatuslikumaks muutus eestlaste kaubitsemine lähemate naabrite liivlaste, soomlaste, jarjalaste, vadjalaste ja balti rahvastega. Tegeldi peamiselt vahetuskaubandusega, kus kaup vahetati kauba vastu. Kuid tänu oma soodsale asendile oli eestlastel olulisel kohal ka vahenduskaubandus, kus kaupa ei ostetud ainult enda tarbeks vaid ka edasimüügiks.
piiskoplinnus, Rakvere linnus, Viljandi Linnus. 6. Kirikute ehitamis kohustus. Seal, kus enne olid linnused, nüüd kirikud: Muhu, Kihelkonna kirik Stensby leping on 1238 Lepingu kohaselt tagastas Liivi ordu Taani kuningale mõõgavendade ordu poolt 1227 aastal vallutatud Põhja-Eesti alad koos Tallinnaga Võitjad jagasid maa omavahel- Põhja- Eesti Taani alad, Ugandi- Tartu Piiskopkond, Sakala, osa lääne-, hiiu-, ja saaremaast - Liivi ordule; Läänemaa, Saaremaa - Saare- Lääne piiskopkond. Liivi ordu- ordumeister, kõik möödavendade poolt vallutatud alad Liivi ordu kasutusse 1242- Jäälahing. Peipsi järvel toimunud relvakonflikt Tartu piiskopkonna, Liivi ordu ja venelaste vahel. Liivi ordu sai lüüa. Aleksander Nevski lõi sakslasi ning millega pandi paika ida- ja läänekristluse piir (peipsi järv). Ordi sai lüüa venelaste poolt. 1297 - esimene Vana-Liivimaa kodusõda. Ordu vastu Riia linn ja temaga liitunud
ridaküla - külatüüp, mille puhul talud paiknesid ridastikku tee ääres, levis Ida-Eesti voortel. hajaküla - külatüüp, mille puhul talud paiknesid üksteisest kaugemal, levis Lõuna-Eesti kuppel-maastikul. kihelkond teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna, kõige tähtsaim haldusüksus, XIII saj algul 45 kihelkonda maakond kihelkonnad moodustasid maakonna, 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Ugandi, Sakala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa malev malev oli Muinas-Eestis sõjaväe koondüksus ning keskajal (alates 13. sajandi teisest veerandist) Liivi ordu abiväeosa, mis oli kogutud ühest või mitmest kihelkonnast või maakonnast. Malev koosnes nii ratsaväest kui jalameestest. Maakonnas moodustatud. nõid ehk tark ülikute kihis inimesed, kelle sõnas oli väge, oskasid loitsida, nõiduda, haigusi ravida; omasid põlvest põlve pärandatud tarkusi, tundsid
Retke juhtis kuningas Valdemar II. Asuti eestlaste linnusesse, kus neid aga väga sõbralikult vastu võeti. Salaja kogusid eestlased vägesid ja 3 päeva pärast tungisid nad viiest küljest taanlaste laagrile kallale. Eestimaa piiskop Theoderich tapeti ja eestlased taganesid. Lõpuks saavutasid taanlased võidu, pärast mida nad ehitasid Tallinnasse tugeva kivilinnuse ja algas Revala maakonna ristimine. 1219. 1220. a. ristiti ka osa Järva-, Viru- ja Harjumaa rahvast. Toimus võiduristimine, aga ristiusu levitamine oli vaid ettekäändeks maa vallutamisele. Rootsi kuningavägi lüüakse puruks 1220. a. suvel tuli maale Rootsi vägi, eesotsas noore kuninga Johani ja piiskoppidega. Nad hakkasid rahvast ristima ja kirikuid ehitama. 8. augustil piirasid saarlased nende linnuse ümber ja see pandi põlema. Linnus langes eestlaste kätte, tapeti peaaegu kõik 500 rootslast ja nende eliitvägi purustati. Saarlased pealetungil 1221. a
Järk-järgult kujunes sellest rehielamu, mis sai järgnevatel sajanditel eestlastele iseloomulikuks nii elu- kui tootmishooneks. *Sumbküla- talud paiknevad keset põlde tihedalt koos. *Ridaküla- talud rajati vooretel ridastikku. *Hajakülad- talud paiknevad üksteisest kaugel (künklikel maastikel) *Eestis oli 8. sajandi alguses umbes 45 kihelkonda, mis olid liitunud suuremateks maakondadeks. Eestis oli 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala. Kesk-Eestis säilisid mõned kihelkonnad: Alampois, Nurmekund, Mõhu ja Vaiga (väikemaakonnad). *Vanemad- küle ja kihelkonna arukamas ja mõjukamad mehed, kellel oli kõrgem ühiskondlik positsioon. Naad olid enamasti rikkamad. Seepärast nimetati neid Henriku kroonikas ,,vanemateks" aga ka ,,rikasteks" või ,,paremateks". Arvukamalt oli neid Lõuna- Eestis. Vahel oli nende mõjuvõim isegi nii suur, et kogu küla kutsuti vanema järgi. Näiteks
mõõgas (ristisõdijatel). Kilbid, kiivrid, rikkamatel ka rõngassärgid. Põhiliseks väeüksuseks maakonnas oli malev (nii jala kui ka ratsamehed). Lõuna- Eestis esinesid konfliktid Latgalitega. Eesti haldusjaotuse kirjeldamine: kihelkonnad ja maakonnad (peab teadma ka kaheksat tähtsamat muinasmaakonda). Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna ning 19. Saj alguses oli neid 45. Kihelkonnad liitusid omakorda maakondadeks: Virumaa, Rävala, Harjumaa, Järvamaa, Läänemaa, Saaremaa ja Sakala ning Ugandi. Naabrite poolt määratleti eestlasi maakondade järgi. Ühiskond oli majanduslikult ebavõrdne, mille tipus olid vanemad. Eestlaste muinasusundi üldiseloomustus – vägi, targad, hing, jumalused (Peko, Taara, Uku), ohvripaigad ja ohverdamine. Muinasaja inimese vaimses elus oli tähtsal kohal usund. Selle alla mahtusid tavad ja uskumused, millel oli seos mõistega püha. Ajaloo jooksul muutusid eestlaste usulised vaated tugevalt, iseärasusi oli ka
Näiteks Tallinnas arvatakse elavat mitukümmend tuhat inimest, kelle ametlik elukoht on kusagil mujal. 2008. aasta 20. juulil oli Eestis 47 linna (Tabel 1), 10 alevit, 177 alevikku ja 4437 küla [9]. Tabel 1 Suurimad linnad [10] Järjekord Linn Maakond Elanikke Eestlasi Eestlaste osakaal, % 1 Tallinn Harjumaa 400 387 215 114 53,7 2 Tartu Tartumaa 101 169 80 397 80 3 Narva Ida-Virumaa 68 680 3 331 4,9 13 Järjekord Linn Maakond Elanikke Eestlasi Eestlaste
EESTI UUSAEG I Helena Sepp SISSEJUHATUS Eesti uusaja defineerimine: - kes, kus, millal? - eestlaste maarahva- ajalugu oma ajaloolisel kodumaal = tänapäeva Eesti Vabariigi alade ajalugu - I probleem: piirkonna territoriaalne killustatus ajaloos : eestlaste etniline territoorium ei moodustanud enne aastat 1917 ühte omaette halduslik-geograafilist tervikut - II probleem: kuigi eestlased moodustasid rahvastiku valdava enamuse, polnud võim nende käes: baltisakslased, Rootsi, Poola, Taani ja Venemaa ,,Eesti" uusaja ajalooareenil - Uusajal eestlaste kui allutatud talurahva ja baltisakslaste kui kohaliku priviligeeritud seisusliku eliidi ajalugu ,,võõrriikide" (Rootsi, Poola, Taani, Venemaa) koosseisus Ajalised piirid 1558-1917 - periood, mis jääb keskaja ja lähiajaloo vahele:
Kogu Eesti oli asustatud, rahvaarv ca 150 000. Eestlased tegelesid karjakasvatuse, põllumajanduse ja veidi ka kaubandusega. Elati rehielamutes. Talumaade suurust arvestati adramaades. Toitu valmistati: nisust, odrast, rukkist, kaerast, hernest, oast ja naerist (kartul alles 18. saj). Kuna ühiskonna kihistumine algas rauaajal, siis polnud enam võrdsust talupoegade seas. Suuremaid rehielamuid nimetati mõisateks. Eesti oli jagunenud 8 muinasmaakonnaks (Läänemaa, Revala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala); tehti omavahel koostööd; muinasaja lõpul oli Eestis kokku ca 45 kihelkonda. 2. Eesti allutamine võõrvõimule: vabadusvõitlus ja Jüriöö ülestöus Liivimaa ristisõda e. MVV e. Baltimaade ristisõda e. Kirde-Euroopa ristisõda (1208-1227) Põhjused: Baltikum viimasena paganlik ning eelnev rahumeelne misjonitöö ebaõnnestud; paavst lubas ristiusuga
-) On välja pakutud, et elanikke võis olla kuskil 150'000. Asustus oli enamjaolt mandril ja peamiselt pigem lõuna Eestis, Emajõe kallastel. Saartel asus samuti eestlasi, kuid näiteks Hiiumaal ja ka mujal elasid pigem Skandinaavlased. -) Sel ajal elati uuesti külades, mille suurused varieerusid ning muinasajal lõpul oli 46 kihelkonda ehk külade ühendust ning omakorda olid nad ühinenud maakondadeks (peamised kaheksa olid: Virumaa, Järvamaa, Rävala, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Sakala, Ugandi). -) Peamiseks elatusalaks oli Eesti aladel põllu harimine. Kui enne oli tähtsaks produktiks oder, siis nüüd hakati rohkem kasvatama hoopis rukkist, lisaks veel nisu, herneid, ube, läätis. Põlluharimise kõrval oli tähtis ka looma kasvatus, kuid loomi peeti suhteliselt vabalt (kevadel, suvel, sügisel pidi loom ikka ise sööki otsima) ja nad olid kõik 1/3 võrra väiksemad kui tänapäeval. Kalastamist toimus natuke, jahtimist väga ei toimunud, sest
Maa suurust arvestati adramaades 1 adramaa oli maatükk, mida ühe adraga jõuti üles harida (ca 8 ha). Kasutusele võeti kolmeväljasüsteem, st põllumaa jagati kolme osa vahel suvivili, talivili ja kesa e puhkeasendis olev maa. Tähtsuselt kolmandaks elatusalaks oli tõusnud käsitöö. Tekkis ja muutus auväärseks sepa amet, eriti hinnatud olid relvasepad. Osa meistreid spetsialiseerus ehete valmistamisele. Potikedra kasutusele- võtuga muutus omaette käsitööalaks savinõude valmistamise. Põllumajanduse ja käsitöö kõrval omasid teatavat tähtsust jätkuvalt jahindus, kalandus ning mesindus. Elati maal, linnaliste asulate kujunemine oli algusjärgus. Muinasaja lõpul hakkas välja kujunema eestlastele tüüpiline rehielamu (rehi = ahjuga tuba). Sellise elamu tekke põhjuseks oli vajadus vilja järelkuivatada, sest siinsetel laiuskraadidel ei saa vili tihti looduslikult küpseks. Talud paiknesid
Rooma paavstile, et leevendada võõrvõimude vastuolu. Stensby leping 1238: Taani ja ordu vahel loodud leping, millega lahendati tüli ja loodi sõjaline liit. See kindlustas Taani seisundit Eestis. Läänisuhted: Piiskopid ja Taani kuningas andsid agaralt lääne. Siin kehtisid Lääne- Euroopaga sarnased läänisuhted. Kujunes siinne maa-aadel. Osa suguvõsasid haaras endale järjest rohkem maid. Taani hindamisraamat: Pärineb aastast 1241. Seal olid kirjas mõisad. Jäälahing 1242: Peipsi peal, milles orduväed ümber piirati ja nad lõplikult puruks lõõdi. (Novgorodi vürstiriigilt.) 14. Linnad keskajal Tallinn (linnaõigus: 1248), Tartu, Vana-Pärnu, Haapsalu, Uus-Pärnu, Paide, Viljandi, Narva, Rakvere. (Kuressaare alles 1563) Piiskopiõigus: Linna õiguskord. Kehtestati Vana-Pärnus Saare-Lääne piiskopi poolt. Raad ja selle ülesanded: Linna võimuorgan, linnavalitsus. Bürgermeister (linnapea) (4), kes olid juhatuse taoliseks. Sündik oli valitud õpetatud juristide
Selline majanduse areng mõjutas oluliselt asustuse arengut. Iseseisvuse algul vanade linnade kasv esialgu aeglustus, sest tööstus vajas ulatuslikke ümberkorraldusi. 23 väikelinnale anti aleviõigused, need linnad kujunesid ümberkaudsete põllumajanduspiirkondade teeninduskeskusteks. 30-ndatel aastatel pärast ülemaailmse majanduskriisi lõppu hakkasid linnad jälle kasvama. Kiiresti arenes Tallinn ja tema lähiümbrus. Eesti iseseisvusperioodil oli Nõmme omaette linn ning tema kasv oli eriti kiire. Iseseisvusperioodi lõpuks tõusis Nõmme aedlinn rahvaarvult viiendaks linnaks Eestis, jõudes peaaegu kandadele vanadele tööstuslinnadele Narvale ja Pärnule. 1938. aastal anti suurematele alevitele omavalitsusõigused ja nimetati samuti linnadeks. Seega kasvas ametlike linnade arv peaaegu kolm korda - 12-lt 35-ni. Ümbernimetatud alevid siiski tõelised linnad veel ei olnud. Teine oluline tegur, mis asustuse arengut mõjutas oli maareform
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
