AADLIK aadli seisusse kuuluja LINNUS kaitse otstarbel ehitatud aadliku elupaik VAKUS vasalli ühine söömaaeg talupoegadega, mille käigus võeti vastu andameid MÕIS aadliku majapidamine, mis koosnes mõisa hoonetest ja seda ümbritsevatest põldudest ja küladest 1241.a. Liber Census Daniae Taani hindamisraamat Eestis 3 mõisat ja 115 vasalli Täitke tööleht: Üleminek muinasajast keskaega. Liivimaa ristisõda Liivimaa ristisõja eeldused, huvigruppide eesmärgid EELDUSED Drang nach Osten 1143.a. rajati Läänemere lõunakaldale Lübecki linn, millest sai edasitungi keskus koged PÕHJUSED Saksa rüütlid pattude lunastamine, sooviti oma vendadele ja noorematele poegadele seisusekohaseid valdusi hankida Saksa kaupmehed ei tahtnud jagada idakaubanduse tulusid kohalike rahvastega Rooma paavstid oli huvitatud Läänemere idakalda hõimude
Sõjad eesti territooriumil 3 Eestlaste muistne vabadusvõitlus (1208-1227.a) Eesti alad muinasajal. Muinasajal jagunesid eesti alad maakonniti. Suuremad maakonnad olid Ugandi, Sakala, Revala, Virumaa ja Läänemaa. Muinasajal ei olnud veel ühtset riiki eestlased välja arendanud ja tänu sellele ei olnud eestlastel ka ühtset sõjalist jõudu, et oma maad kaitsta. Eestlased sõdisid veel ka omavahel. Vallutussõja ettevalmistamine. Aastal 1200 alustasid sakslased suure vallutussõja ettevalmistamisega. Järjest rohkem hakkasid
Keskaeg 1224.a. oli koos Tartu langemisega kogu mandri-Eesti vallutatud 1227. vallutati Saaremaa. Muistne vabadusvõitlus oli eestlaste jaoks lõppenud kaotusega. Selle sündmusega lõpeb muinasaeg ja alga keskaeg, mis kestab kuni Liivi sõja puhkemiseni 1558. Riia peapiiskop (1229 Albert suri) pidas pidas end vallutatud maa kõrgeimaks valitsejaks, Mõõgavendade ordu (Albert lõi Mõõgavendade ordu 1202, et omada püsivat sõjalist jõudu kohapeal) aga ennast (kõige tugevam). Puhkes riid saagi jagamise pärast- ordu nõudis 1/3 vallutatud maadest.
Püsivad mõisad tekkisid kõigepealt Harju-Virus. · Algselt elas mõisnik suures talutüüpi hoones, mõis oli tavalisest talumajast suurem, tallide ja kõrvalhoonetega, ümbritsetud palktaraga. Vastuhaku korral varjus mõisnik piiskopi või ordulossi. · 1241.a.-st pärineb Taani hindamisraamat, milles on nimetatud 3 mõisa Eestimaal, 1343.a.-ks oli Harju- Virus 23 mõisat, lisaks kaks kollektiivset mõisnikku Kärkna ja Padise klooster. Suhted naabritega: · Põhivaenlasteks Novgorodi, Pihkva ja Leedu vürstiriigid. · 1240.a. purustas Novgorodi vürst Rootsi ristisõdijate väe, sakslased püüdsid allutada linnuseid Pihkvamaal, mille tulemusena toimus 1242 Peipsi järvel Jäälahing ordu väed piirati ümber ja löödi Aleksander Nevski poolt puruks. Selle tulemusena jäi sakslaste vallutuste piiriks Peipsi järv ja Narva
Püsivad mõisad tekkisid kõigepealt HarjuVirus. · Algselt elas mõisnik suures talutüüpi hoones, mõis oli tavalisest talumajast suurem, tallide ja kõrvalhoonetega, ümbritsetud palktaraga. Vastuhaku korral varjus mõisnik piiskopi või ordulossi. · 1241.a.st pärineb Taani hindamisraamat, milles on nimetatud 3 mõisa Eestimaal, 1343.a.ks oli HarjuVirus 23 mõisat, lisaks kaks kollektiivset mõisnikku Kärkna ja Padise klooster. Suhted naabritega: · Põhivaenlasteks Novgorodi, Pihkva ja Leedu vürstiriigid. · 1240.a. purustas Novgorodi vürst Rootsi ristisõdijate väe, sakslased püüdsid allutada linnuseid Pihkvamaal, mille tulemusena toimus 1242 Peipsi järvel Jäälahing ordu väed piirati ümber ja löödi Aleksander Nevski poolt puruks. Selle tulemusena jäi sakslaste vallutuste piiriks Peipsi järv ja Narva jõgi, venelased leppisid Eesti ja Liivimaa jäämisega
II. KESKAEG Vana-Liivimaa Jüriöö ülestõus Eesti rahvastik ja majandusolud, linnad ja kaubandus 14.-16. sajandil Vana-Liivimaa sise-ja välispoliitika 14.-16. sajandil Katoliku kirik Eestis Usupuhastus ja selle tagajärjed 6. VANA-LIIVIMAA MAA JAGAMINE. Kohe muistse vabadusvõitluse lõppedes algas terav tüli ordu ja Taani vahel. 1227. aastal vallutas ordu taanlastelt Toompea linnuse. Poolte lepitamiseks saatis paavst kohale oma legaadi, Modena piiskopi Guillelmuse (Wilhelmi). Legaadil tekkis kavatsus rajada vaidlusalustest Järva-, Viru- ja Läänemaast Taani ja ordu valduste vahele otse paavstile alluv vaheriik. Toetuda taheti seejuures eestlaste vanemaile, kelle jaoks see oli
Atlas: lk 7-10 Teemad Muistse vabadussõja algus ja esimene pool (1208-1217): ristisõja eelugu; erinevad osapooled ja nende huvid baltirahvaste vallutamiseks (saksa kaupmehed ja rüütlid, katoliku kirik); sissetung Eestisse; ja Ümera ning Madisepäeva lahingute tähtsus. Ristisõda- sõda, mille eesmärgiks on ristiusu levitamine või kaitsmine (seda saab algatada Rooma paavst) Esimene ristisõda toimus 11.sajandil, et vabastada pühalinn Jerusalemm moslemite käest. Läti Henriku Liivimaa kroonika- ladina keelne ja kirjutatud 1224-1227. Kirjalik allikas! Autor oli saksa päritolu ja sellepärast oli subjektiivne seda kirjutades (kuna kirjutas sakslaste kasuks, kes sõdis liivlaste, lätlaste ja eestlastega). Baltikumi vallutamisest olid huvitatud: 1) Saksa kaupmehed, kes soovisid häirimatult Venemaaga kaubelda
arvestati adramaades. Toitu valmistati: nisust, odrast, rukkist, kaerast, hernest, oast ja naerist (kartul alles 18. saj). Kuna ühiskonna kihistumine algas rauaajal, siis polnud enam võrdsust talupoegade seas. Suuremaid rehielamuid nimetati mõisateks. Eesti oli jagunenud 8 muinasmaakonnaks (Läänemaa, Revala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala); tehti omavahel koostööd; muinasaja lõpul oli Eestis kokku ca 45 kihelkonda. 2. Eesti allutamine võõrvõimule: vabadusvõitlus ja Jüriöö ülestöus Liivimaa ristisõda e. MVV e. Baltimaade ristisõda e. Kirde-Euroopa ristisõda (1208-1227) Põhjused: Baltikum viimasena paganlik ning eelnev rahumeelne misjonitöö ebaõnnestud; paavst lubas ristiusuga pattudest vabaks saada; Eesti ei olnud ühtne- lihtne rünnata, sõda toetasid saksa kaupmehed, Taani ning Rootsi kuningakoda. Liivlaste vanem Kaupo- läks kergelt sakslastega liitu; piiskop Albert- energiline, „jõuga tuleb peale minna“
1.Sakslaste tung itta (drang nach osten) 2.Uus laevatüüp eurooplastel Põhjameredel seilamiseks KOGE. Mõõgavendade ordu edasitung Saksa rüütlite esialgne plaan tungida siit lõunasse (Leedu) ja itta (venemaale) ebaõnnestus: 1236 a. hävitasid leedulased mõõgavendade ordu Saule lahingus. 1242. a jäälahingus sakslased hävitatakse ja ordu loobub ida-suunalisest ekspansioonist. Venemaa alistus hiljem mongolitele (rändrahvas Hiina põhjapiirilt) Vt. Tingis-khaan. 1150-1250 a toimus ristisõda ka Soomes, kus ristimist teostasid Rootsi ristisõdijad. Eestlaste lüüasaamise põhjused muistses vabadusvõitluses: Eestlastel puudusid liitlased sõjas vastas olid aga sakslased, taanlased, latgalid, liivlased, venelased, rootslased ja leedukad. Puudus ühtne riik. Eesti malevad ei tundnud eriti Viske ja Heiterelvi (kiviheitemasinad, amb) Eestlastel puudus korraline sõjaline väljaõpe, samas siia tulnud rüütlid olid elukutselised sõjamehed.
) Selle orduga õnnestus mõne aastaga liivlased alistada ja ristiusku pöörata. Sissetung Eestisse 1208. a. sügisel algas võitlus Eestimaa pärast. Sakslasi toetasid ja õhutasid latgalid. Esimeseks ohvriks sai Ugandi. Kohe algas maa rüüstamine, külade põletamine ja inimeste tapmine. Ugandi üks tähtsamaid keskusi, Otepää linnus, süüdati põlema. Siis kutsusid ugalased appi sakalased ja tegid vasturetke latgalite maadele. Nii algas Eesti jaoks muistne vabadusvõitlus. Eeldused vallutamiseks eestlased olid pagana usu rahvas, taheti levitada ristiusku ja hankida kirikutele maavaldusi; Saksa-Rooma keisririigis oli tugev riiklus, asutati Mõõgavendade ordu, maata Saksa väikeordud vajasid teenistust; Saksa kaupmehed vajasid kaitset kaubateedele; eestlaste ja naaberrahvaste vahel oli pingelised suhted Põhjused võitluseks Rooma katoliku kirik otsustas pöörata oma ristisõjad Baltikumi
Kui meri oli tugevalt jääs, kogusid sakslased kokku oma väe. Jõuti Muhu linnuse alla. Nii suurt väge nähes pakkusid Muhulased rahu, millega ei nõustutud. Hakati linnust piirama.Alles kuuendal päeval suudeti linnus vallutada ning siis peeti suured tapatalgud. Edasi liiguti Valjala alla, kus oli Saaremaa suurim ja tugevaim linnus. Ka saarlased pakkusid rahu ning seekord võtsid sakslased selle vastu. Hakati kohe usinasti ristima. Nii jõudis lõpule Eesti muistne vabadusvõitlus nign muinasaeg e. muistne iseseisvus. 11. Muistse vabadusvõitluse lõpp, eestlaste kaotuse põhjused. Vaenlased vallutasid süstemaatilisels. Eestlastel tuli üle elada sõjaretked ja vastata ka omaltpoolt. Sõjaline ülekaal oli vastaste poolel. Ordu rüütlid olid elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega. Neil oli tolle aja kõige parem relvastus. Samuti said nad täiendada oma väge uute meestega. Lisaks sakslastele tuli võidelda ka Rootsi ja Taaniga
erinevad, kõikudes 1/2 kuni 5 adramaani Üksjalad- adratalupoegade nooremad pojad, kes isakoju ei mahtunud ning asustasid seetõttu oma väikese talu kuhugi ääremaale.Kohustus oli mõisale tegu üks jalapäev nädalas. Vabatalupojad - tasusid koormisi rahas ja olid seetõttu teotööst vabad maavabad- Neid oli üksikuid, enamasti muistsete eesti ülikute järglased. Ei kandnud tavalisi talupojakoormisi, aga sõja korral tuli neil teenida feodaali ratsaväes.' Peale Jüriöö ülestõusu kadusid eestlaste sõjalised kohustused rõhujate liitlastena XVI saj parandas Vana-Liivimaa üldine jõukus talurahva olukorda: takuperemees võis koguda veidi jõukust, keskmises adratalus võis olla 3-5 tööjõulist meeshinge ja mitu hobust, hrga, lehma ning arvukalt muid loomi. Kolmeväljasüsteem- talupõllud jagati kogukonna maadest kitsaste eraldiasetsevate siiludena, mis tegi nende harimise raskemaks.
Sisukord Eesti muinasaeg......................................................................................................................... 4 Pronksiaeg..................................................................................................................................6 Rauaaeg......................................................................................................................................7 Muistne vabadusvõitlus............................................................................................................. 9 Keskaeg (1227-1558)................................................................................................................12 Jüriöö ülestõus.....................................................................................................................13 Pärast Jüriöö ülestõusu..................................................................................
Nähes suurt väge, pakkusid muhulased rahu ja lubasid end ristida lasta. Saksalsed sellega ei nõustunud. Alles kuuendal päeval õnnestus ülekaalukatel jõududel tungida linnusesse, kus korraldati metsikud tapatalgud, linnus põletati. Edasi liikus vaenuvägi Valjala alla. Ümbruskonna külad rööviti paljaks, saak toodi linnuse juurde. Saalased otsustasid sõlmida rahu ja sakslased olid sellega nõus. Nõuti vanemate poegi pantvangideks, kes ristiti. Muistne vabadusvõitlus oli lõpule jõudnud ja sellega sai otsa ka muinasaeg ehk muistne iseseisvusaeg. 11. Muistse vabadusvõitluse lõpp. Eestlaste allajäämise põhjused Lk.49-50 *Muistse vabadussõja lõpp- 1224.aasta suveks oli mandriosa peamiseks vastupanupunktis jäänud sakslastel vaid Tartu vallutada, mida kahel piiramisel polnud õnnestunud vallutada. Venelased olid lubanud eestlastele appi tulla, kuid nad jäid hiljaks. Pärast kaheksat päeva
Eeldused ristiusu levikuks: enne SaksaTaani vallutust oli eestlastel kokkupuuteid nii ida kui ka läänega Bremeni Adana kroonikast on teada, et Bremeni piiskop määras 1070. a munk Hiltiunuse Läänemeremaade piiskopiks 1167. a pühitseti Eestimaa piiskopiks Fulco keele kristlik sõnavara näitab, et esimesed kokkupuuted ristiusuga pidid olema idapoolsed ja vallutuseelsed (rist, papp, raamat jm) 1.4 Muistne vabadusvõitlus (1208 1227) Muistse vabadusvõitluse esimene periood (1208 1212): sakslaste tung itta 12. sajandil Drang nach Osten esialgu ületasid sakslased Elbe ja jõudsid välja Läänemere lõunarannikule alistatud lääneslaavlaste alale rajati 1143. a Lüübeki linn Läänemerel hakkasid nüüd liikuma saksa kaupmehed, kes saavutasid peagi olulise positsiooni Ojamaal kaupmeeste vahendusel tuli 1184. a paiku augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard Väina (Üksküla)
Saaremaa alistumine 4. EESTI ALA HALDUSLIK JAOTUS a) Eesti ala halduslik jaotus enne muistset vabadusvõitlust: b) Eesti ala halduslik jaotus pärast muistset vabadusvõitlust: 8 5. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS (1343 1345) · ÜLESTÕUSU PÕHJUSED: Suruti peale mitmed maksud (kümnis, hinnus) Mõisa heaks tuli tööd teha Sooviti taastada muistne vabadus Oli soodne poliitiline olukord Taani tahtis Eestit müüa Ristiusk oli jõuga peale surutud Sooviti taastada muinasusundit · ÜLESTÕUSU KÄIK: 1. Ülestõusu algus: Uude põllumajandusaastasse taheti minna vabadena 23. aprilli öösel süüdati märgutuled (sellega anti asjasse pühendatuile signaal) Vaenlast tabati une pealt ja nii ei antud talle võimalust korraldada vastupanu
asutati Mõõgavendade Ordu kerkinud 2/3 praegusest Eestist. revolutsioonilise materjalini, milleks kallis. Selleks, et seda 12081227 Muistne vabadusvõitlus Läänemeri alles välja kujunemisel. oli pronks. Praegu dateeritakse saada, oli vaja leida tina 1227 Mõõgavendade Ordu allutas Tallinna ja kogu PõhjaEesti Tekib inimasustus Eestis kaua vanimad Eestist leitud pronksese ja vaske. Rauda leidus
polnud aga märkimisväärseid tulemusi. 1520. aasta paiku alustati dominiiklaste konvendi rajamist Narva, rajamistööd aga viibisid niipalju, et alanud reformatsiooni tõttu ei jõudnud konvent õieti tegutsema hakatagi. Sajandi esimesel kümnendil oli päevakorras ka frantsisklaste konvendi asutamine Tallinna (see mõte sai alguse tegelikult juba 14. sajandi esimesel poolel). Algatus konvendi rajamiseks tuli Harju-Viru rüütelkonnalt, Tallinna raad seisis aga konvendi asutamisele vastu ning soovis omalt poolt asutada Püha Anna naiskloostrit linnakodanike tütarde jaoks. Kokkuvõttes ei saanud teoks ei üks ega teine plaan. Saksamaalt alguse saanud reformatsiooniideed jõudsid Liivimaale üsna kiiresti -- esimesed luterlikud jutlustajad hakkasid tegutsema juba 1520. aastate algul, tervikuna kujunes usupuhastus aga mitme aastakümne pikkuseks. Sajandi teiseks pooleks oli küll muudetud kirikukorraldus, sisulised muutused
Pärast 8 päeva piiramist vallutasid sakslased Tartu ning sellega kuulus kogu Eesti sakslastele. 1227.jaanuaris tungisid (mööda jääd) sakslased Muhu linnuse alla. Muhulased pakkusid rahu, aga sakslased keeldusid nad tahtsid ise vallutada ja see neil õnnestuski 6. päeval. Edasi mindi Valjala (Valjala linnus oli Saaremaa suurim ja tugevaim linnus) alla, seal võtsid rahu vastu. Ümbruskonna külad rööviti paljaks, vanemate pojad toodi ristimisele. Sellega lõppeski muistne vabadusvõitlus ning ka muistne iseseisvusaeg. Allajäämise põhjused: SUBJEKTIIVSED: 1) Ei tehtud piisavalt omavahelist koostööd 2) Puudusid sõjaalased kogemused 3) Pidid võitlema mitme erineva vaenlasega 4) Jõud orienteeritud üksikutele sõjakäikudele. OBJEKTIIVSED: 1) Vastaste suur ülekaal 2) Vastasi toetas suur osa Euroopast 3) Vastastel parem sõjavarustus 4) Ordumehed elukutselised sõdurid. 12. Eesti ala jagamine võõrvallutajate vahel 13.saj. Kaart raamatust lk. 54. Eesti alade
Tähtsaimaks allikas ülestõusu kohta on Liivi ordu preestri Bartholomäus Hoeneke "Liivimaa noorem riimkroonika". Jüripäev, 23.aprill, võidi ülestõusu alguseks valida mitmel põhjusel: Sel päeval algas uus põllumajandusaasta ja uut aastat taheti alustada vabadena. Jüriööl traditsiooniliselt toimunud tulede põletamine, paugutamine, kisa ja kära aitas maskeerida mässu algust. Öösel alustamine võttis vaenlaselt võimaluse vastupanu kiireks korraldamiseks. Jüriöö ülestõus algas ööl vastu 23.aprilli 1343.a Harjumaal. Põletati mõisaid ja kirikuid, kättesaadud sakslased tapeti. Vallutati tugev Padise klooster, seal viibinud 28 munka hukati. Paari päevaga oli kogu Harjumaa, va Tallinn, vabastatud. Peale esimest lööki koondus umbes 10 000 meheline eestlaste vägi Tallinna alla. Endi seast valiti 4 üldjuhti e kuningat. Oma esindajad saadeti abi paluma Rootsi kuningale alluva Turu foogti käest. Abi sealtpoolt lubati
vastu võitlema – värbamise aspekt. 1876 tegi L. Meyer publikatsiooni. 14. saj kronistika B. Hoeneke – alam-saksa keeles. Omal moel jätk vanale riimkroonikale. Mees oli kaplan, kantselei ülem 14saj keskel. Niisiis pärit ordust. Nooremat riimkroonikat pole säilinud, aga sisaldab ümberjutustusena 16saj Liivimaa kroonikas (Renneri tehtud). Ei ole täpselt teada, mis perioodi käsitleb. Algab kas 1320 või pisut enne. Selles kajastub ka Jüriöö. Parima väljaande tegi S. Vahtre. Hermann Wartberge – ordus, ladina keeles. Liivimaa ajalugu kuni 1378. Väga rikkalik materjal kroonika seadmisel. Väga tugev apologeetika aspekt ka: kataloog ordu kasuks vallutamise osas. Kirjeldab omadest kogemustest Leedu vastu sõdimist. 1863 anti välja. Eesti keeles katkeid 1920. aastatel. 15. sajand Ordu ja piiskopi leerid võitlevad; hävitatakse kroonikaid ja ajalugu, et omad argumendid oleks peal. 16. sajand
( Paavst lubas neile samasugust õnnistust ja pattude lunastamist kui Palestiina võitlejatele ). Palverännaku Maarjamaale kuulutas paavst võrdseks palverännakuga Pühale Maale. Et piiskopi peasihiks oli paganate ristimine, oli ordu liikmetel keelatud tappa põhjuseta ristitud maaelanikke ( vastupidiselt võitlusaktile Preisimaal ). Sõdadest hoolimata säilis seetõttu eesti rahva põhiosa. Vallutajad moodustasid alistatud maal ülemkihi. Ristisõda Maarjamaale oli hästi organiseeritud, kuna selles osalejad teadsid oma sihtidest. Kogu operatsiooni tehniliseks ja majanduslikuks kandjaks olid Põhja-Saksamaa linnad, mis hiljem liitusid Hansaks. Sõjatehniliselt olid ründajad, eriti ristisõdade puhul kiiresti toimunud arengu tõttu, kaugelt ees vallutatavatest rahvastest, kelle sõjatehnika oli umbes viikingiaegsel tasemel. Eestlastel ja lätlastel puudusid kaitsvad soomussärgid ja kiivrid, nad ei tundnud nõrgemast
järvamaa jäi ordule. Lepinguga loodi ida suunas kavandavateks vallutusteks sõjaline liit. See kindlustas Taani võimu siin. Vallutajad hakkasid siinseid alasi enda aadlikega täitma. Nüüd hakkasid Eestis kehtima läänisuhted. Aja jooksul hakati vasallile antud maale vaatama nagu eraomandile, mis anti isalt pojale. Kujunes siinne maa-aadel. Kõige kiiremini tekkisid mõisad Harju-Virus. Siinne vasalkond saavutas suure sõltumatuse ja see ei meeldinud Taanile. PT 12. Jüriöö ülestõus 1343-1345 Taani kuningale ei meeldinud konfliktid ja isepäised vasallid ja ta otsustas Eesti alad suure raha eest maha müüa. Ostjaks võeti Saksa ordu. Samal ajal kui viidi läbi ostu-müügi protsessi, kasutasid harjulased seda ära. Kavandati taastada iseseisvus. See oli ulatuslik ja salajane plaan. Jüripäev 23.aprillil oli kujunenud rahvakalendri üheks tuntumaks tähtpäevaks, see tähistas kevadiste põllutööde algust ja karja väljalaskmist
Eestlased olid katoliiklased. Kui eestiala oli vallutatud algas Vanaliiwi ehk Orduaeg, mis kestis Liiwisõjani 1561. ORDUAEG (1227 1561) Eesti ala oli jaotatud maahärrade vahel peale Muistset vabadusvõitlust järgnevalt: Põhaj-eestis Taani valdus, maahärraks Taanikuningas. Tartupiikopkond, Tartu piiskop. Saare-lääne piiskopkond, Saare-lääne piiskop. Liiv Ordu riik, Ordumeister. Algas feodaalse killustatuse aeg. Tsistertslased - mungad Padise ja Kärkna kloostrites, rahumeelsed. 1236 Saule lahingus purustati Mõõgavendade ordu. Selle riismed ja kõik ülejäänud ordud liideti Teutooni orduga. Sellest saadeti eestisse Liiviordu, mis oli sisuliselt Teutooni ordu üks väiksem osa. 1238 Stensby leping - Virumaa ja Harjumaa anti Taanile, Järvamaa Ordule. Koos alustati võitlust Venemaa vastu. 1240 Neeva lahing - Rootslaste ja venelaste vaheline lahing Neeva jõel, mille võitsid venelased Aleksander Nevski juhtimisel.
ajalookirjutus sündis valgustatud saksa ajalookirjutuse (G. Merkel) pinnaselt C. R. Jakobsoni poolt peetud ettekanne "Eesti rahva valguse-, pimeduse-, ja koiduajast." See on käsitlus saksa röövvallutusest, mis tegi lõpu eestlaste muistsele valguseajastule ja kehtestas uue, pimeduse ajajärgu. Sellest tekkis kujutelm "Seitsmesaja-aastasest orjatööst." Teadaolevalt esimesena kirjutas "Eesti keskajast" Villem Reiman. Ta hõlmab perioodi eestlaste asumisest Läänemere idakaldale kuni Jüriöö ülestõusu lõpuni 1345. aastal. Järgmine peatükk 1345-1561 käsitleb eelkõige saksa ordu võitlusi. Reimanist sai alguse traditsioon käsitleda 13. sajandi vallutust kui vabadusvõitlust. Käibele läks termin "Muistne Vabadusvõitlus." Eesti Wabariigis kinnistub Hans Kruusi "Eesti ajaloo" raamatus termin "Eesti keskaeg." Nõukogude perioodil käsitleti "Eesti keskaega" "feodalismi" perioodina, mida käsitleti poliitilise killustatuse ja klassivõitluse võtmes
...................................................................................................................81 VÕRDLUS ISESEISVUMISTE VAHEL......................................................................................................................83 Hilary Karu 3 D 11 EESTI AJALUGU Munga tänav Tartus vana klooster Tartus Uurimustöö: 3.november ajalooringis eesti üks tuntuimaid suguvõsa uurijaid, annab näpunäiteid. Kavastu Meierei?! Viira hõbedast kaelavõru Piirkonna aindas avaasulaid, üks oli Kärsa. EESTI MUINASAEG PT. 1 Periodiseering Paleoliitikum e. Vanem kiviaeg (jääaeg) Mesoliitikum e. Keskmine kiviaeg u 9000 5000 eKr Neoliitikum e. Noorem kiviaeg u 5000 1800 eKr Pronksiaeg Vanem u 1800 1100 eKr
o Jüripäev – 23.aprilli, jüripäeva öösel algas ülestõus. Võis olla ka eesmärgiga valitud, et just jüripäeval ülestõus algas, sest jüripäev tähistas kevadiste põlltööde algust ja karja väljalaskmist, oles rahvale tähtsam kalendriaasta algusest – uude põllumajandusaastasse taheti astuda vabana. o Kogu Harjumaal põletati mõisad ja kirikud, kättesaadud sakslased tapeti. o Padise kloostri vallutamine - 23. aprillil, 1343. Põletati maha ja tapeti 28 munka. Oli eestlaste poolt väga tähelepandav saavutus. o Ühine vägi, allikate järgi 10 000 meest, liikusid Tallinna alla ja asusid laagirsse, abi paluti Turu Foogitilt, sest tln vallutamine oli strateegiline ülessanne. o Vahepeal puhkes ka ülestõus Läänemaal, toimiti sama soodu ja koondudi Haapsalu alla.
Kõige pealt dokumendid kogunesid erinevatesse arhiividesse juba keskajal - valitsejate kantseleid, kelle juures kogunes asjaajamine ja kus erilise hoolega säilitatid privileege, need olid linnade, raadide kantseleid, need olid kloostrid, kuhu ei kogunenud mitte ainult kloostrite enda dokumendid, vaid sinna anti hoiule ka muid, need olid perekonna arhiivid. Ükski keskaegne kiriklik inst 16. sajandit otseselt üle ei elanud, samamoodi Liivimaal keskaegne võim 16. saj üle ei elanud, ükski klooster samuti mitte. Arhiivi vallutamine oluline ka võimu ülevõtmisel, sest arhiiv sisaldas õiguslikke dokumente, mida võidi ära kasutada kas võimu ülevõtja poolt või vallutaja poolt. Pm keskaegsed ürikud ju omal moel lõid õigust, nad olid justnagu kõrgendatud seadusandlikud, aga tegelikkuses hoiti neid pigem salajas ja võeti neid kirstust välja, kui neid dispuudis vaja oli. Sellepärast arhiivide dokum enda kätte saamine oluline.
AJALOO RIIGIEKSAM 2010 EESTI AJALUGU Eesti ajaloo perioodid, üldiseloomustus ja pöördepunktid periood Eesti kaart pöördepunktid (haldusjaotus) muinasaeg 8 suurt maakonda + 4/6 Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) kuni 13. väikest, kihelkonnad (45) sajandi alguseni keskaeg a) neli feodaalriiki: Jüriöö ülestõus 1343-1345 (Taani valduste 13.saj.-16. Tartu piiskopkond müümine, muutused talupoja õiguslikus olukorras: Saare-Lääne piiskopkond pärisorjuse ja teoorjusliku mõisamajanduse sajandi Eestimaa hertsogkond kujunemine), keskpaik (Taani valdus) Linnade tekkimine (9), Hansa Liit (4) Orduriik (jagunes komtuur- Liivi sõda 1558-1583,
1492 jõutakse Soome lahe kaldale. 1494 suletakse Novgorodis Hansa kaubakontor. 1510. 1514 Smolensk. Pihkva ja Novgrodi asemel on tulnud Venmaa. Liivimaalased hakkavad takistama läänemaalaste kontakte Venemaaga. Moskva riik oli liivimaalaste silmis arengust maha jäänud. Takistati käsitööliste minekut itta. 1548 Saksa- Rooma keiser Karl V andis loa, et mingi osa käsitöölistest võiks siiski Venemaale minna. Kogus kokku 125 spetsialisti. Tallinna raad suhtles Lübecki raega ja otsustasid spetsialistide tulekut boikoteerida. Enamus läks laiali, kes mitte püüti Liivimaal kinni. Balti barjäär. Venemaal mure, et puudus otse sissepääs Läänemerele. I võimalus 1553 a kui UK meresõitjad ürit jõuda Põhja-Jäämere kaudu Venemaale- Venemaad see ei rahuldanud. Tahtsid balti barjääri lammutada, millega hakkas tegelema Ivan IV. Esmalt läks Kaasani ja Astrahani vastu , 1552 Kaasani, 1556 Astrahani vallutamine.
Vabariiklik kord Res bulica- ühiskondlik asi või rahva asi.roomlastel hakkas tähistama vabariiki. Võeti üle erinevatesse keeltesse Magistraat- riigi ametnik kes valiti üheks aastaks,olid kolligioaalsed 2 või mitu tükki korrga, tasu ei makstud enamasti jõukad kodanikud. Konsul-kõrgim magistraat,eelkõige sõjaväe juht sümbolik rimmaga seotud kinni vitza kimp Preetor- ül- õiguse mõistmine , sõjaväe juhtimine, ja vajadusel konsuli asendamine. tSensor-5a ameis,valiti endiste konsulite hulgast ül-kodanike loendamine, elukommete jälgimine senaatorite nimekirjade koostamine,ohukorral võis määrata diktaatori, diktaator- 6 kuuks piiramatu võimuga juht, Rahvatribuun-erandlik amet sest valiti plebeide hulgast.võisid panna veto igale lihtrahvast kahjustavale seadusele. Senat- valitseb riigi nõukogu,koosnes endistes ja tegev magistraatidest.amet oli eluaegne. Max 600 senaatorit oli olemas korraga.pidi kõik seaduse eelnõud heaks kiitma enne kui rahvakoosolekule jõudmist
EESTI UUSAEG 08.09.2009 Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. Kursuse läbimiseks: Õppekirjandus Retsensioon/essee kirjandusest üks meelepärane raamat. Võib valida ka midagi muud (aga enne öelda). Tähtaeg ca kaks nädalat enne eksamit. Enda mõtteid ka. Suuline eksam Eesti rahvastik ja asustus 18. sajandil Heldur Palli on ajaloolist demograafiat kõige põhjalikumalt uurinud. Andmepõhised hinnangud. Hinnanguline lõpptulemus. 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. Suremus oli paljudes kihelkondades väga kõrge (üle 80%). 18. sajand
Nendes jäi käsitlema varasem ajalugu. Viga 1997 a Šterns I köide 1290-1500 kodumaal Riias. Ordu teatas, et nende suur vastuolu saavad lõviosa endale. Kuramaa vägi läks Leedu poole üle, ründasid Ordut selja taga. Durbe lahingus 1260 löödi Saksamaa Liivimaa ordu puruks.Said iseseisvuse tagasi, mida ei jätkunud kauaks. 1261 talvel ordu kogus uue retke metsikud tapmised kättemaksuks.Tapeti maha täiskasvanud elanikkond. Kuralaste vastupanu lõppenud. Muistne vabadusvõitlus lõpuks. Semgalite vastupanu kõige kauem. Ennekõike semgalidega rahuleping Albertil, sõjategevus sai alguse semgalite eneste seas konfliktid. Nende seas oluline valitseja Vesthard- Viesturs, kes üritas kõiki semgalite alasid endale vallutada. Läänepoolsetel aladel suuris kehtestada Tervete linnus, ida poolses osas sai keskuseks Mezotne, soovimatus alluda tollele sõlmisid uue kokkuleppe Albertiga. Sõjategevus algas 1219. Vesthardiga leping, et võivad tervelt tagasipöörduda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
