Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti majandusolud 1920.-1930.aastatel ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
turg, pank, majanduspoliitika, tooraine, sida, põlevkivi, rahareform, majandusolud, koosseisus, asudes, moodsad, seadmed, spetsialistid, seotus, mõisamajandus, piiritust, kaupadega, läänega, riiklikke, mistõttu, sulges, tühistas, tellimused, kuhjumine, senine, viinud, maareform, asundustalu, kadusid, teravad, laudad, maksebilansi, majandusharuks§13. Majandusolud 1920. aastatel Majandusarengu lähtekohad. Eestisse saabusid moodsad tootmistehnoloogiad, uued seadmed ja ka spetsialistid. Samas tähendas seotus Venemaaga sõltuvust idaturust. Tooraine veeti sisse idast ning enamik toodangust läks sinna tagasi. Eesti iseseisvumisega vähenes tema vahendajaroll Euroopa ja Venemaa suhetes. Eesti toodangul oli raske konkureerida Euroopa kaupadega. Lisaks olid siinse majanduse halvanud sõdade ja revolutsioonide tagajärjed. Haritava maa pindala ja loomade arvukus oli järsult vähenenud. Peaaegu nullist alustati rahandussüteemi loomist. Vabadussõja ajal oli kujunenud välisvõlgnevus 5 miljardit marka. 1920. aastate alguse majanduslik tõus
Asudes Venemaa ja Euroopa vahelistel ühendusteedel, saabusid siia Euroopa moodsad tootmistehnoloogiad, uued seadmed ja ka spetsialistid. Venemaa turu olemasolu lubas arendada ulatuslikku tootmist nii tööstuses ja põllumajanduses.Seotus Venemaaga - majandus oli sõltuvuses idaturust. Mõisamajandus suutis Eestis püsida tänu sellele, et siin toodetavat puitu, piiritust ja piima tarbis idaturg. Eesti iseseisvumisega: 1) Vähenes tema vahendajaroll Euroopa ja Venemaa suhetes,2) ahnesid Vene turg sealsed tooraine allikad,3) Eesti toodangul oli raske konkureerida Euroopa kaupadega. Loodi Maapank, mis finantseeris asundustegevust. Loomade arv kasvas, asutati massiliselt masinaühistuid. Toimus põllumajandusliku tootmise ümberstruktureerimine. Tähtsaks muutusid piimakarjad ja peekonsead. Rohkem pöörati tähelepanu söödakultuuridele. Suurenes toiduteravilja toodang. Inglise pankadelt laenati 28 miljonit krooni, millega korraldati ümber Eesti rahandus ja pangandus. 1
sõdade ja revolutsioonide tagajärjel, põllumajanduse taandareng kutsus esile töövõimeliste meeste mobiliseerumise ja tööloomade rekvireerimise, uus rahandussüsteem. Millised probleemid tekkisid majanduses 20ndate I poolel? Eesti tööstuse läbilööbivõime oli väike ja Nõukogude Venemaa sulges oma turud ja tühistas varasemad tellimused, Lääne- Euroopas ei suudetud Eesti kaupu müüa, algas kaupade kuhjumine ladudesse, Eesti Pank oli laenanud raha üle oma tegelike võimaluste, raha kurss hakkas langema, riik oli ummiks ja oli vaja teostada ümberkorraldusi. Mis muutus maareformi tagajärjel? Maaseadus võeti vastu 10. oktoorber 1919. aastal. Riigistati mõisikele kuuluvad maavaldused, metsad ja soomaad riigistati, põllu-, karja-ja heinamaad jagati asundustaludeks, loodi 56 000 asundustalu, mõisnikelt võõrandati põllumajanduslik inventar ja loomad, kerkisid uued majad, laudad, kõrvalhooned, rajati uusi külasid.
Saksamaalt telliti üha enam relvi. Et aga Berliin polnud Eestist kuigivõrd huvitatud, siis ei kandnud lähenemiskatsed vilja. Seega jäi Eestile vaid üks võimalus: üritada mängida kahe sõjaka ja ohtliku suurriigi, Venemaa ja Saksamaa omavahelistel vastuoludel. Kuni 1939.aastani selline balansseerimine mingil määral õnnestus, kuid pärast Teise maailmasõja puhkemist muutus Eesti Moskvale kergeks saagiks. (Eesti Vabadussõda 1918 1920 II, 1997). 3.MAJANDUS Vene Impeeriumi koosseisus oli Eesti olnud üks enimarenenud regioone. Asudes Venemaa ja Euroopa vahelistel ühendusteedel saabusid siia Euroopa moodsad tootmistehnoloogiad, uued seadmed ja ka spetsialistid. Hiiglasliku Vnemaa turu olemasolu lubas arendada ulatuslikku tootmist nii tööstuses kui ka põllumajanduses (Laur, Pajur, Tannberg 1995). Seotus Venemaaga tähendas, et majandus oli sõltuvuses idaturust. Maailma mastaabis ammu
· Waldhof · Volta · Krull · Mayer · Narva Linamanufaktuur · Hiiu-Kärdla Kalevivabrik Sõja eel asutati saksa kapitaliga Noblessneri laevaehitustehas. Metallitööstus jäi sõja alguses ilma inglise koksist ja kivisöest. Orienteeruti Donbassi söele, kuid sellest ei jätkunud. Puuvillavabrikud kasutasid välismaalt sisseveetavat puuvilla, mille transportimine sõja ajal oli raskendatud. Suur osa väikeettevõtetest suleti. Puidu- ja paberitööstusel tooraine puudust ei olnud, kuid tootmist siiski koondati. Põhjuseks oli Waldhofi tselluloosivabriku hävimine 1915.aastal.Sõja ajal ehitustegevus vaibus, vähenes nõudlus metsamaterjali järele. Tööle jäid saeveskid, mis tootsid metsamaterjali sõjaväeosadele. Toiduainetööstus oli killustatud väikeettevõtete vahel. Tööliste arv vähenes Tööstuse areng oli ühekülgne. Kujunes välja sõjavajadusteks töötav suurtööstus, mis täitis riiklikke sõjalisi tellimusi. 4
Ehitustegevus andis tööd ehitusmaterjlitööstusele. Küttekriis pani aluse põlevkivitööstusele jne. Vene tellimused elustasid metalli- ja paberitööstuse. Vene transiit soodustas kaubanduse arengut. Mitmed ettevõtted loodi edukalt Venemaal sooritatud ärioperatsioonide järel. Majandustõus osutus liiga kiireks ja tõi 1923. aastal kaasa kriisi. Kriis sai alguse rahandusest. Pangad olid jaganud hiiglaslikke laene, kuid laenude tagasisaamine osutus raskeks. Eesti Pank pidi raha juurde trükkima, käivitades sellega inflatsiooni. Eesti Pank pidi maha müüma suure osa riigi kullavarudest. Väliskaubanduse negatiivne bilanss, tollide tõstmine välisriikide poolt, ikaldus. Kriisi tulemusena pankrotistusid sajad kaubandus- ja tööstusettevõtted. Kiiresti kasvas tööpuudus, langes elatustase. 1924. aasta kevadel käivitas rahaminister Otto Strandman uue majanduspoliitika. Nüüdsest sekkus valitsus senisest enam majanduse suunamisse.
osa riigi kullavarudest. Kriisi süvendasid veelgi väliskaubanduse negatiivne bilanss, tollide tõstmine välisriikide poolt ja põllumajandust tabanud ikaldus. Eriti rängalt mõjutas majandust aga Venemaa tegevus, kes poliitilistel motiividel kärpis järsult majandussidemeid Eestiga. Kriisi tulemusena pankrotistusid sajad kaubandus- ja tööstusettevõtted, kiiresti kasvas tööpuudus, langes elatustase. Sai selgeks, et senine majanduspoliitika vajab põhjalikku muutmist. 1924. aasta kevadel käivitas rahandusminister Otto Strandman uue majanduspoliitika. Nüüdsest sekkus valitsus senisest enam majanduse suunamisse, püüdes tagada selle vastuoludeta arenemist. 7 Kuna majandussidemed Venemaaga olenesid liialt poliitilistest suhetest, siis orienteeruti Vene turult ümber Euroopa turule. Tööstuse asemel seati esikohale põllumajandus: riik aitas kaasa
vastu. 29.nov 1918 kuulutasid Eesti kommunistid Narvas välja Kommuuni Nõukogu, esimeheks kinnitati Jaan Anvelt. Kommuuni väed saavutasid Eestis kiiresti edu ja detsembris 1918 kujunes murranguliseks: kommuuni väed jõudsid Valklani. 1) Eestis viidi läbi sundmobilisatsioon 20-24aastastele noortele (Saaremaal osutati vastupanu). 2) Tallinnasse saabus esimene välisabi Põhjamaadest (vintpüssid, kuulipildujad, suurtükid). 3) Et välislaenu saada, korraldati rahareform kasutusele võeti Eesti mark (esimene välislaen saadigi Soomelt). 4) Antanti riigid otsustasid toetada Balti rahvaid võitluses Vene bolsevikega, lootes taastada Venemaal kas monarhiat või 1917a väljakuulutatud vabariiki ning Tallinna lahte saabusid Briti kergristlejad admiral Sinclair'i juhtimisel, kes toetasid Eesti maavägede tegevust, sh soomusronge, Tallinna ja Narva vahel. Soomusrongide tegevust koordineeris Pitka. Jaanuaris suutsid Eesti rahvusväeosad vastu minna pealetungile
kõvasti alla. o Majanduselu kannatas tugevasti sõdade tagajärjel. o Kariloomade arvu vähenemine, maa sööti jäämine, võlg paljudele euroopa riikidele, kogemuste puudumine viis majandus reformini. Liberalism (1920 algus) o Riik jättis initsatiivi erakapitalile. Tööstusettevõtete arv kasvas, suurenes tööliste arv. 1923.-1924.a. tõsine majanduskriis Eestis o Lootuses, et vene turg avaneb. Rahvuslikud valuutad o Lätis, Leedus 1922.a. vastavalt kuldfrank ja litt o Eestis oli 1919-23 suhteliselt ebakindel mark, mis asendati hiljem krooniga. Majanduslikud prioriteedid (1920 teine pool) o juhtivaks majandusharuks sai põllumajandus ning orienteeruti Lääne-Euroopa turule. o Vabaneti Venemaa pärandist, kujunes iseseisva väikeriigi vajadusele vastav majandusstruktuur ja integreeruti Euroopa majandusruumi.
- Oskustööliste puudus (keeruliste sise- ja välispoliitiliste olude keerises olid paljud neist paremate töökohtade otsinguil lahkunud). - Põllumajanduses valitses allakäik (tööjõu ja hobuste puudus, külvipinna vähenemine jne.). - Usaldus rahandussüsteemi vastu oli väike. · Sellises situatsioonis algas majanduskasv, mille põhjuseks oli: - Majanduse ülesehitamine sõjakahjustustest. - Majanduspoliitika eesmärgiks oli majanduse / tööstuse taastamine endises mahus ja endises orientatsioonis (ehk panus suurettevõtetele, sisseveetavale toorainele ja ekspordile idaturule). - Head majandussuhted Nõukogude Venemaaga (1920-1922 oli Eesti Nõukogude Venemaa jaoks praktiliselt ainsaks väliskaubanduse aknaks ning sealt saadi hulgaliselt tellimusi). - Eesti Pank andis kergelt laene uute ettevõtete loomiseks.
· Eesti Asutav Kogu võttis vastu maareformi seaduse (10.oktoober), millega riigistati mõisnike maavaldused. · 1920 · Nõukogude Venemaa tunnustas Tartu rahuga (2.veebruar) Eesti iseseisvust. · Eesti Asutav Kogu võttis vastu esimese põhiseaduse. · 1921 · Näljahäda Venemaal; kasutusele võeti Uus majanduspoliitika NEP. · Eesti sai Rahvasteliidu liikmeks. · 1922 · Nõukogude Venemaa kujundati ümber NSV Liiduks. · Fasistide ,,marss Rooma"; B.Mussolini sai Itaalia peaministriks. · 1923 · A.Hitleri juhitud natsionaalsotsialistide ebaõnnestunud õlleputs Münchenis. · 1924 · V.Uljanov-Lenini surma järel sai NSV Liidu liidriks J.Stalin. · 1
sõnavabadus, õigus eraomandile jt. 2. Majandusareng Maareform ja sellega kaasnenud muutused- Eesmärgiks oli seniste suurmaa-valduste ümberjagamine. Kaotati mõisnike maavaldused ja loodi 56 000 asendustalu. Endistele omanikele maksti maa kaotamise eest kompensatsiooni ning nad said endale jätta keskmise talu suuruse osa mõisast. Rahandussüsteemi loomine ja reformid: 1919- Eesti mark, mille väärtus pidevalt langes. Eesti Pank andis välja laene üle oma võimaluste, puudujäägi korvamiseks realiseeriti enamus kullatagavarast. Probleemiks sõja ajal saadud võlgade tasumine välisriikidele. 01.01.1928 teostati välislaenuga rahareform- võeti kasutusele Eesti Vabariigi kroon. 1920. aastate II poole uus majanduspoliitika seisnes- jõudmist tasemele, millega toideti ära nii oma rahvas ja toodeti toorainet omamaisele tööstusele kui loodi vahendid
kasutamise üle. Alustada tuli äärmiselt ebasoodsas olukorras, sõdades ja okupatsioonides laastatud majanduse taastamiseks polnud piisavalt rahalisi vahendeid, siseturg oli kitsas, rahva ostujõud madal, välismajandussidemete perspektiivid ülimalt ähmased. Praktiliselt tühjale kohale loodi rahandus. 1919. aastal lasti Eestis rahana käibele margad ja pennid. Rahvasteliidu garantiiga saadud välislaenu abil teostati 1. jaanuaril 1928 rahareform, käibele tulid kroon ja sent. Aastail 1920-1923 valitses riigi majanduspoliitikas tööstust eelistav suund. Lootes saada suuri tellimusi Nõukogude Venemaalt, püüti suurtööstusel hinge sees hoida ning rajati lisaks uusi ettevõtteid Kergekäeliselt võeti ja anti laenu ning peagi oli Venemaalt saadud kullast järel vaid riismed. Lääne turul polnud tolle aja tööstuskaup konkurentsivõimeline. Suur osa vastlooduid ettevõtteid läks peagi pankrotti, tekkis majanduskriis. 1924
1919 Saksamaa Asutav Kogu võttis Weimaris vastu demokraatliku põhiseaduse. Eesti Asutav Kogu võttis vastu maareformi seaduse (10.oktoober), millega riigistati mõisnike maavaldused. 1920 Nõukogude Venemaa tunnustas Tartu rahuga (2.veebruar) Eesti iseseisvust. Eesti Asutav Kogu võttis vastu esimese põhiseaduse. 1921 Näljahäda Venemaal; kasutusele võeti Uus majanduspoliitika NEP. Eesti sai Rahvasteliidu liikmeks. 1922 Nõukogude Venemaa kujundati ümber NSV Liiduks. Fasistide ,,marss Rooma"; B.Mussolini sai Itaalia peaministriks. 1923 A.Hitleri juhitud natsionaalsotsialistide ebaõnnestunud õlleputs Münchenis. 1924 V.Uljanov-Lenini surma järel sai NSV Liidu liidriks J.Stalin. 1.detsember - Kommunistide ebaõnnestunud riigipöördekatse Tallinnas.
orienteeritud Venemaa toorainele ja turule ning endisel kombel polnud neid enam võimalik tööle rakendada. Eesti pidi hakkama tööstust taastama. Loodeti idaturule ja tellimustele, mis sealt tulla võivad. Hiljem tõi see kaasa pankrotilaine. Kuna idaturg jäi suletuks tuli pürgida rahvusvahelisele turule, luua selleks täiesti uus seaduste baas ning transpordisüsteem, kogu majanduse alustalana aga rahvuslik rahandus ja pangadus. 1.jaanuaril 1928 teostati rahareform, millega tulid käibele kroonid ja sendid. Põllumajanduse arengu põhisuunad ning saavutused Enne maareformi kuulus veidi rohkem kui tuhandele suurmaaomanikule 58% maast ning ostutaludele ülejäänud 42%. Lisaks oli 2/3 rahvast maata. Maareform viidi üldiselt läbi 1925.aastaks, mil Eestis loendati kokku 126 500 talumajapidamist. Reform jätkus ka järgnevatel aastatel, 1933.aastaks oli loodud u 55 000 uut talu. Põllumajanduse põhiliseks tootmissuunaks jäi
Venemaa kärpis majandussidemeid, kriisi tulemusena pankrotistusid ettevõtted, kasvas tööpuudus, langes elatustase. 1924. uus majanduspoliitika- valitsus sekkus rahaasjadesse, orienteeruti euroopa turule, esikohale seati põllumajandus, riik aitas kaasa ühistegevuse arendamisele, maaparandusele ja sordiaretusele, kutseoskuste levitamisele. Toetati ettevõtteid, mis kasutasid kütust ja toorainet. Rahvaliidu vahendusel hangiti välislaene, mille abil tehti panga- ja rahareform (mindi üle markadelt kroonidele. 1920ndate teisel poolel majanduslik tõus: suurenes põllumajandus- ja tööstustoodang, kasvas eksport, tõusis elatustase, võimalused investeerimiseks. Eesti majandus integreerus Euroopa majandusele. Välispoliitika 26.01.1921 tunnustas Antandi Ülemnõukogu kõiki Balti riike. Välispoliitika peamine ülesanne oli julgeoleku kindlustamine. Peamised ohuallikad olid Saksamaa (oht teoreetiline) ja Venemaa. Venemaa oli Eesti iseseisvuse
Eesti autonoomiale *Noor-Eesti rühmitus kasvatus, seltsitegevus, ühistud *Eesti Rahva Muuseum *Sotsiaalne kihistumine Ühiskondliku arengu katkestas Esimene maailmasõda(1914-1918). Otsene sõjategevus puudutas Eesti alasid kuni 1917 aasta sügiseni väga vähe. Toimusid mobilisatsioonid eestlaste seast Vene armeesse. Antant: Venemaa, Suurbritannia, Prantsusmaa Kolmikliit: Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia Sõda mõjus halvalt majandusele: tooraine kättesaadavus halvenes, hävisid mitmed suurettevõtted. Põllumajandust tabasid kariloomade ja põllusaagi rekvisitsioonid. Tööjõu defitsiit, tootmise piiramine, näljaähvardus. Rahvuslik liikumine elavnes, loodi mitmesuguseid organisatsioone. Eesti 1917-1920 Veebruarirevolutsioon 1917 alguseks oli I maailmasõda viinud Venemaa krahhi äärele. Tsaar Nikolai II loobus troonist, loodi Ajutine Valitsus.+ Autonoomiast olid huvitatud rahvuslased, vastu olid baltisakslased ja venelased.
korraldama panga aktsiate müüki eraisikutele ja asutustele. Põhikapitali Eesti Panga arvele kandmise päeva ehk 3. maid hakati tähistama Eesti Panga aastapäevana. 7. märtsil määras Ajutine Valitsus Eesti Panga juhatusse ajutiselt Eduard Aule, Mihkel Punga ning Johan Sihveri. 25. märtsil, juhatuse esimesel ametlikul koosolekul, otsustati esitada panga presidendiks Mihkel Pung, kelle lahkumise järel 2.augustil määrati sellele kohale Eduard Aule. Põhikirja kohaselt oli Eesti Pank emissioonipank, kellel oli õigus teostada ka peaaegu kõiki kommertspankade operatsioone. Panga põhikapital koosnes 4000 aktsiast à 2500 marka. Ühtlasi sätestati Eesti Panga põhikirjas, et väljaantavate pangatähtede tagatiseks on panga kulla ja muu metalli tagavara vahekorras 1 mark = 0,2903225 grammi puhast kulda, riigi väärtpaberid ja võlakohustused ning diskonteeritud vekslid ja teised väärtused. Eesti Panga loomisega võis ka rahareformi lõppenuks lugeda.
ärioperatsioonide järel *Kuid majandustõus osutus liiga kiireks ja tõi 1923. aastal kaasa kriisi *See sai alguse rahandusest, sest pangad jagasid hiiglaslikke laene *Kriisi süvendasid veelgi väliskaubanduse negatiivne bilanss, tollide tõstmine välisriikide poolt ja põllumajandust tabanud ikaldus *Kiiresti kasvas tööpuudus, langes elatustase *1924. aasta kevadel käivitas rahaminister Otto Strandman uue majanduspoliitika *Orienteeruti Vene turult ümber Euroopa turule *Tööstuse asemel seati esikohale põllumajandus *Rahvasteliidu vahendusel hangiti välislaen, mille abil tehti panga- ja rahareform *1920. aastate teist poolt iseloomustas majanduslik tõus Välispoliitika *Selleks, et uus riik võiks rahvusvahelisel areenil tõusta võrdväärse partnerina vanade kõrvale, peab ta hankima oma iseseisvusele tunnustuse. *Eesti asus seda taotlema jub 1918
oktoobrit 1929 New Yorgi börsi mustaks päevaks? Sest siis soovisid kõik äkitselt oma aktsiad maha müüa 2. Miks nimetati 1929. Aastal alanud majanduskriisi Suureks depressiooniks? Sest see oli kõige suurem ja purustavam kriis kõikidest varasematest kriisidest. 3. Milliseid muutusi tõi majanduskriis inimeste igapäevaellu? Paljud jäid tööta. Miljonid inimesed olid näljas. Ei suudetud oma peret üleval hoida. 4. Mille poolest erines Roosvelti majanduspoliitika varasemate USA valitsuse majanduspoliitikast? 3 Roosvelti kava tähendas ulatuslikke majandusreforme riigis. Oli vaja muuta USA valitsuse ja ka inimeste mõtteviisi. 5. Milliste abinõudega õnnestus USA-l kriisist väljuda? Kehtestati reform panganduse üle. Riik hakkas reguleerima põllumajandust. Püüti luua uusi töökohti. Riik hoolitses abivajajate eest. 6. Miks peetakse 1933. Aastat kriisi lõpuaastaks?
Prantsuse asumaid oli Aafrikas, Indo-Hiinas, Okeaania saarestikus. Kolooniate pindala ületas 21 korda emamaa pindala. Prantsusmaa kolooniates oli palju loodusrikkusi, kuid finantskapital ei olnud huvitatud kolooniate tootlikust kasutamisest, sest ta sai tulusid oma Euroopa võlgnikelt. Seetõttu etendasid Prantsusmaal kolooniad hoopis väiksemat rolli kui Suurbritannia majanduses. Kolooniad ei olnud Prantsusmaale niivõrd müügitugudeks, tooraine allikaks ja kapitali mahutamise sfääriks, vaid pigem sõjalis-strateegilisteks baasideks. Saksamaa tööstuslik tõus 19. sajandi viimastel aastakümnetel Saksamaa tööstuses toimus 19. sajandi viimasel kolmandikul kiire areng. Kiiret arengut tingisid: 3 · Saksamaa poliitiline ühendamine ja tsentraliseeritud riigi loomine. Ühtses riigis kadusid
EESTI AJALOO SUUR ÜLDKONSPEKT EESTIMAA AJALOO ALGUS. MUINASAJA ALLIKAD o JÄÄAEG- eesti alale jõuds jää Skandinaavia mäestikest. Jääväi ulatus kuni Kesk-Saksamaani ja Kiievist kaugemalegi. o Eesti vabanes lõplikult jääst alles 13-11 00a, eKr. o Jääaeg kujutab enast nelja-viite külmaperioodi e jäätumist. o Vahepeal kui jää taandus võis siin olla ka inimesi, umbes viimasel jäävaaheajal 120-130 000a tagasi. Kahjuks pole sellest jäänud mingeid märke, jää uhus minema. o Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandri ala präegusest tunduvalt väikem. Suurt osa Lääne-Eestist ja saartest kattis hiiglaslik Balti jääpaisejärv, Võrtsjärv ja Peipsi. o Kui Balti jääpaisejärv ennast ookeanisse surus langes Läänemere pind korraga 20-30m o MUINASAEG- ajajärk esimesteste inimeste saabumisest kuni muistse
· Kaupade ületootmine kaupu toodeti rohkem, kui neid kasutati. · Majanduse riikliku regulatsiooni puudumine · Vale majandamine · Euroopa majanduse nõrkus · Vähenenud sündivus arenenud riikides, mis vähendas tarbimist. Rängemini tabas kriis Saksamaad. Saksamaa põhjusteks: · Kriisi tingimuses tuli edasi maksta reparatsioone · Uus inflatsiooni laine · USA kapitali väljatõmbamine · Saksa valitsuse vale majanduspoliitika kriisi tingimustes · Laene ei saadus SBR ja Pr majanduskriis nii väga ei tabanud. Samas langes tootmise tase, suurenes tööpuudus ja paljud ettevõtted, pangad pankrotti Suur majanduskriis tõi enesega kaasa sisepoliitilise olukorra teravnemise paljudes riikides ja aitas mitmel pool kaasa diktatuuride tekkimisele (näiteks natside võimuletulekule Saksamaal; autoritaarsete diktatuuride tekkele Eestis ja Lätis 1934.a.) Kriisist väljumise abinõud Keinsianistlik majanduspoliitika:
· Tekkis tarbekaupade ja toiduainete defitsiit; sõja ajal halvenes eriti suuremate linnade toiduga varustamine. · Inimeste varustamisel toiduainetega mindi üle kaardisüsteemile. · Hakkasid tõusma hinnad ja algas kiire inflatsioon (raha väärtuse langus) · Algas korterikriis (korteripuudust suurendasid Eestisse paigutatud sõjaväelised ja sõjapõgenikud Lätist). · 1916 võeti Eestis kasutusele põlevkivi. · Viidi välja vabrikuvarustus. · Tartu Ülikooli vara evakueerimine Venemaale (43 loomavagunit) 3. Sõjasündmused Eestis: Kuni 1917 sõjasündmused otseselt Eesti territooriumi ei puudutanud. Siiski oli alates 1915 üksikuid Saksa sõjalaevade ning lennuväe poolt teostatud operatsioone Läänemerel: A) Kuressaare ja Pärnu pommitamine 1915, millega kaasnes ,,Waldhofi" tselluloosivabriku õhkulaskmine Vene vägede poolt sakslaste maabumise kartuses
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Se
MUINAS AEG Eesti ajaloos nimetatakse muinas ajaks aega esimeste inimeste ilmumisest eesti alale, kuni 13. sajandi alguseni. Muinas aeg jaguneb: Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr. Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr. Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr. Rauaaeg - 16 sajand eKr. kuni 13 sajand pKr. Arheoloogiline kultuur - ühesuguste leidudega muististe rühmitamine, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust.Vanim arheoloogiline kultuur eesti aladel on Kunda kultuur (Pulli ja Lammasmäe asulatega). Kultuur Asulad Tegevus alad Iseloomuliku- Elanike Sõnad Aeg mad esemed päritolu Kunda Pulli, Korilus, Kivikirves, talb, Arvata-vasti Meri, mägi, Mesoliitikum Lam-mas
1925.aastal seadus, et mõisnikud võisid tagasi saada kuni 50 ha. Said paljud ja rentisid välja. 1926.aastal seadus, et võõrandatud maade eest makstakse ka tasu, aga riik emiteeris pantkirjad ja jagas mõisnikele, riigil aega lunastamiseks 60 aastat. Reaalselt osteti tagasi vähe ja hiljem, kui sakslased lahkusid Hitleri kutsel, siis tühistati ja said kolmandas Reichis elamise vms. 1920. aasta majandus 1920-22 majanduslik tõus. Tõus oli seotud sellega, et 1) Venemaa turg oli Eesti jaoks avatud. 2) Pärast Vabadussõda loodi palju uusi ettevõtteid, müüdi maha siseturul, 3) Päris palju toodangut viidi välja Venemaale, toorainet oli võimalik ka Venemaalt hankida. 4) Eesti oli Nvenemaa ainus riik, mis majandussidemeid omas. 5) Pangad andsid väga soodsalt laenu. Osa kasutasid seda laenu ka selleks, et tootmist tõsta. Teine osa lihtsalt sellepärast, et elada. 1923. aastal Eesti majanduses kriis.
aasta algul muutus olukord Eesti-Vene piiril järsult pingeliseks seoses idanaabri provokatsioonidega, mis nõudis inimohvreid. NSVL andis Eestile ja Lätile mõista, et ta ei luba Saksamaa domineerimist Balti regioonis. Eestil kui väikeriigil puudus motivatsioon sõdimiseks ühel või teisel poolel. 1938. aastal detsembris deklareeris Eesti neutraliteeti, millel puudus aga reaalne jõud ja rahvusvaheline tunnustus. 8 Majanduspoliitika TÖÖSTUS MAJANDUSKRIISINI Riikliku iseseisvumisega said eestlased võimaluse ise otsustada oma maa ressursside kasutamise üle. Kõige tähtsamaks ülesandeks oli endise Vene impeeriumi provintsi majanduselu ümberkorraldamine sõltumatu väikeriigi võimalusi ja vajadusi arvestades, uute turgude leidmine ja integratsioon maailmamajandusse. Alustada tuli äärmiselt ebasoodsas olukorras: sõdades ja
Locarna konverents 1925 ● Saksamaa oli esimest korda teistega võrdne ● Konverentsil lepiti lõplikult kokku Saksamaa piirid Briand - Kelloggi pakt ● 15 + 48 paktile alla kirjutanud riiki kohustusid loobuma sõjast kui riikidevahelise suhtlemise vahendist Kellogg Briand Patsifism - sõjavastasus 1929 algas ülemaailmne majanduskriis ● Ületootmine ● Vale majandamine ● Valitsuste vale majanduspoliitika Charles Lindbergh Herbert Hoover 1929- 1933 ameeriklased unustavad ära sõna vaesus DEMOKRAATLIKUD RIIGID 1.Reastage järgnvad riigid naistele valimisõiguse andmise järel: Prantsusmaa, Šveits, Soome, Suurbritannia. Vastus: 1. Soome 2. Suurbritannia 3. Prantsusmaa 4. Šveits 2. Miks kaotasid liberaalid valijaid konservatiividele?
Somme'i lahing 1916 Inglise tankid, üle 1 mln hukkunu Sõda merel Briti sõjamerelaevastiku ülemvõim Põhjamerel. Saksamaa mereblokaad. Saksa kolooniate hõivamine. Meremiinid. 1915 Saksamaa alustas piiramatut allveesõda. USA reisilaeva Lusitania uputamine. 1916. a Jüüti merelahing S vs Briti. Saksamaal ei õnnestunud purustada Briti mereväge ega mereblokaadi. Ülestõus Kieli mereväebaasis 1918. Muudatused sõdivate poolte koosseisus 1914 -1917 Antante - kokku üle 20 riigi Suurbritannia + dominioonid Prantsusmaa Venemaa Serbia Belgia Rumeenia Kreeka Jaapan Itaalia (liitus 1915) USA (liitus 1917) Keskriigid Saksamaa Austria-Ungari Türgi (1914) Bulgaaria (1915) USA sõtta astumine President Wilson 1917. a suured USA väeüksused (palgasõdurid) Prantsusmaale USA laenud Antant'i riikidele USA sõjatööstuse areng
AJALUGU Maailm 20. Sajandi algul Moesõnaks oli „progress“- tulevikku suhtuti optimistlikult. Maailma valitses Euroopa Tähtsaim majandusharu- tööstus Kasvas turg kontrollivate suurettevõtete- monopolide- tähtsus Tööstuse areng tõi kaasa linnaelanikkonna kasvu Inglismaal elas linnades 80% elanikest Saksamaal 60, prantsusmaal ja USAs 40 Linnasid kus oli üle 100 000 elaniku ooli Euroopas 135, sajand oli neid olnud 23 Teaduse ja tehnika areng Sajandivahetuse paiku sündissid aatomi- ja relatiivsusteooria Õpiti analüüsima inimese alateadvust Ehitati üha kõrgemaid maju ja pikemaid sildu Valmisid üha suuremad laevad (Titanic)
oli oma käed idas vabastanud ning võis nüüd kõik jõud koondada läände sõja lõpetamiseks õhe otsustava rünnakuga Kodusõda Venemaal. (ptk.10) Uute riikide teke Kesk-ja Ida-Euroopas · 6.detsembril 1917 iseseisvus Soome. 16.veebruaril 1918 deklareeris oma iseseisvust Leedu ning 24.veebruar 1918 Eesti. · 1918.aasta sügis iseseisvumiste laine. Üksteise järel kuulutasid end iseseisvaks Tsehhoslovakkia, Poola ja Ungari. Serbia ja Autria-Ungari koosseisus olnud slaavlased moodustasid Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriigi, hilisema Jugosliivi. 18.novembril 1918 teatas oma iseseisvumisest Läti. Iseseisvuse kuulutasid välja ka Ukraina, Valgevene ning Taga-Kaukaasia. · Enamikul värsketel riikidel tuli oma iseseisvust relvaga kaitsta, mõnel pool puhkesid verised kodusõjad. Kodusõja algus Venemaal ja välisriikide interventsioon · Maailmasõjajärgne suurim kodusõda peeti maha Venemaal. Esialgu õnnestus
jäid 6 Ühendatud Kuningriigi koosseisu, sest nende elanikkonnast moodustasid 2/3 protestandid, 17.-18. sajandil sinna elama asunud sotlaste ja inglaste järeltulijad. Nemad ei tahtnud sattuda katoliikliku Iirimaa alluvusse. Sellal, kui iirlased võitlesid vabariigi eest, abistasid protestandid Inglismaad. Neid nimetati unionistideks või lojalistideks. Põhja-Iirimaa 6 krahvkonda said Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigi koosseisus omavalitsuse, kus võim läks täielikult protestantide kätte. Selline Iirimaa lõhestatus pidi olema vaid ajutine, 1921.a. leping nägi ette tuleviku Iirimaad ühtsena. 1922. a. suvel puhkes aga Iirimaal kodusõda. Lahingud lepingu pooldajate ja vastaste vahel olid kohati ägedamadki kui iirlaste ja inglaste vahel. Võitsid kokkuleplased, võitis demokraatia. 1922.-1937. a. kandis Iirimaa ametlikult nimetust Iiri Vaba Riik, kus riigipeaks oli
annaabi.ee 
