Kas Eesti sai viimase masuga hästi hakkama või mitte? -Astra Säälik 2008.-2009. aastal oli ülemaailne majanduskriis, mis puudutas vägagi ka Eestit. Sel ajal toimus Eestis nii mõndagi, sest see oli Eesti jaoks üks raskemaid majanduskriise üldse peale suurt tõusu, kuid seda oli ka ette näha, et suur tõus ei jää ilma suurest langusest. Täpsemalt paljud ettevõtted Eestis lõpetasid oma tegevuse või pankrotistusid, lisaks ettevõtetele, pidid ka paljud füüsilised isikud pakroti välja kuulutama. Mida siis majanduskriis iseenesest kujutab ning miks majanduskriis tekib? Majanduskriis
augustil mõlema rahva poolt oodatud sõnum. Soome valitsus leidis, et Eestit ei ole vaja uuesti tunnustada, vaid 1920. aastal antud tunnustuse võib lugeda jõus olevaks. Pärast 1991. aastat on Soome ja Eesti koostöö plahvatuslikult kasvanud. On võimatu nimetada valdkondi, milles Eestil ja Soomel või eestlastel ja soomlastel ei ole koostöösidemeid. 2. EESTI MAJANDUSEST ÜLDISELT Kõik senised Eesti Vabariigi Valitsused on vaatamata poliitilistele ja isiklikele vastuoludele ajanud väga liberaalset, konservatiivset, mitteprotektsionistlikku majanduspoliitikat. Seda ei ole tehtud selgetel ideoloogilistel kaalutlustel, seda enam mitte korrektsetel majandusteoreetilistel põhjendustel, vaid lihtsalt kujunenud situatsioonist tingituna. Pigem on tegemist sundseisu ja sündmuste sabas sörkimise, kui teadliku ning plaanipärase, seda enam majandusteoreetiliselt põhjendatud tegutsemisega. Enne viimast majanduskriisi oli Eesti majanduskasv väga kiire. Kuid nii nagu
3. Mis olid nendel aastatel põhitegurid arvude tekkimisel 3 Tiia Saarna, Kaili Olgo AK - 11 1. EELARVE JA SELLE VAJADUS Riigieelarve on riigi ühe aasta raha ja muu finantsvara sissetulekute ja väljaminekute plaan. Riigieelarve koostamise ja vastuvõtmise sätestab Riigieelarve seadus. Riigieelarve eelnõu koostamist koordineerib Rahandusministeerium. Rahandusministeerium on Eesti vabariigi valitsusasutus. Rahandusministeeriumi ülesanne on valitsuse maksu-, finants- ja eelarvepoliitika kujundamine ja elluviimine. Eesti rahaministeerium loodi 24. veebruaril 1918. Aastal 1990 taasloodi Eesti Vabariigi Rahandusministeerium.
Nende riikide kulud ületasid tulusid ja puuduolev raha laenati väljastpoolt riiki, suurendades sellega riigi võlga. Mingi aja jooksul usaldasid ka turuosalised ühisraha nii palju, et selline käitumine ei olnud nende jaoks probleem. Ent 2008. aasta üleilmse majanduskriisi ajal olukord muutus ja taas hakati tähelepanu pöörama üksikute euroala riikide käitumisele. Hooletut eelarvepoliitikat ajanud riigid sattusid hätta, sest raha laenamine väljastpoolt riiki muutus väga kalliks. Veelgi enam, nende riikide probleemid tekitasid pingeid kogu euroalas ning seadsid kahtluse alla rahaliidu usaldusväärsuse. Mõned turuosalised rääkisid isegi euroala võimalikust lagunemisest kriisi ajal. Kriis näitas, et ühisraha kasutavatele riikidele tuleb kehtestada ranged reeglid nii eelarve kui ka panganduse valdkonnas ja tõhustada kriiside
Valitsus prognoosib aasta jooksul riigikassasse laekuva raha hulka, sealjuures seda, kui palju laekuvast rahast tuleb kodanike poolt makstavast tulumaksust, kui palju sotsiaalmaksust ja kui palju muudest tuluallikatest. (Riigi raha veeb) Volituse laekuva raha kasutamiseks annab valitsusele Riigikogu. Igal aastal töötab valitsus välj auue eelarveprojekti. Juhul kui riigieelarvetseadusena ehaks ei kiideta, saab järgneva aasta algusest valitsus raha kasutada vaid eelmise riigieelarve mahtude piires. (Riigi raha veeb) Riigieelarve koostamise alused. Riigieelarve koostamise aluseks on põhiseadus, riigieelarve seadus ja igaastaselt koostatav rahandusministri määrus. (Rahandusministeerium) Rigieelarve kohta käib põhiseaduse § 115: ,,Iga aasta kohta võtab Riigikogu seadusena vastu riigi kõigi tulude ja kulude eelarve. Vabariigi valistus esitab riigieelarve eelnõu Riigikogule hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust. Valitsuse ettepanekul võib
prognoositud ca 8,4 miljardi euro asemel laekus ligi 8 miljardit eurot. Põhjuseks oli eelkõige asjaolu, et Euroopa Liidu toetusi laekus prognoositust üle poole vähem: ligikaudu miljardi euro asemel alla 400 miljoni euro. Kuna Euroopa Komisjon eraldab toetusi tehtud kulude rahastamiseks n-ö tagantjärele Eesti esitatud taotluse alusel, viitab toetuste alalaekumine sellele, et toetuste kasutamine kulges arvatust aeglasemalt. Riigieelarve kulud moodustasid 2015. aastal ca 8,3 miljardit eurot. Oodatust parem maksulaekumine parandas nii keskvalitsuse kui ka kohalike omavalitsuste eelarvetasakaalu. Valitsussektori eelarve oli 2015. aastal ülejäägis 0,1% SKPst ehk 27 miljoni euroga. Sellele aitas peale oodatust parema tulumaksulaekumise kaasa ka Eesti Töötukassa ülejääk, kuna aktiivsetele tööturumeetmetele kulus prognoositust vähem raha.
töötust varasematel aastatel Eestist lahkunud töölised, kes seoses Euroopa halveneva majanduskliimaga tagasi kodumaale pöörduvad,» ütles Erki Kert LHVst. Pole suur uudis, et löögi all on töökohad ehituses, kinnisvarafirmades, ehitusmaterjalide tootmises, aga ka panganduses ja näiteks Euroopa autotööstusele allhankeid teinud ettevõtteis. Aga kärpimisi tuleb teha igal pool. Marfin Pank Eesti juhatuse liige Mart Veskimägi pakkus, et kvartalite arvestuses tõuseb tööpuudus ka üle 10 protsendi. Tarbijahinnaindeksi keskmine prognoos on alanud aastaks 3,6 protsenti. See tundub uskumatuna, eriti pärast mullust, mil indeks püsis mitu kuud 12 protsendi ligi. Murrangulise 1992. aasta 1076protsendilise või 1993. aasta ligi 90protsendilise inflatsiooniga seda võrrelda ei anna, kuigi viimaste aastate taustal oli mullune hinnatõus erandlikult kiire. Samas pole tegemist imega, kuna nafta
Tallinna Tehnikaülikool Sotsiaalteaduskond Avaliku Halduse Instituut Riigieelarve ja selle koostamisel esinevad probleemid Tallinn 2009 Teoreetilisest vaatepunktist on riik ühiskondlike gruppide kogum, mis eksisteerib lähtuvalt teatud ühiskondlikest vajadustest kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure. Samuti on riik organiseeritud institutsionaalne süsteem, mis kujutab poliitilisi otsuseid ja viib ellu valitsuse otsuseid (http://et.wikipedia.org/wiki/Riik)
Sisukord 1. Sissejuhatus......................................................................................................................... 3 2. Majandusarengu eesmärgid................................................................................................. 4 3. Eesti majanduse areng aastatel 1995-1998......................................................................... 4-7 4. Majanduspoliitika aastani 2003.............................................................................................7 5. Eesti majandus aastal 2004....................................................................................................7 6. Eesti majandus aastal 2005................................................................................................. 7-8 7. Eesti majandus aastal 2006.................................................................................................. 8 8
Kodutöö Sisukord Sisukord..........................................................................................................................1 1.Majanduskasv ja üldine rikkuse tase võrreldes Eestiga...............................................2 2.Hinnakasv ja selle dünaamika......................................................................................4 3.Tööturg, selle regulatsioonid ja tööpuudus. Keskmise palga dünaamika....................5 4.Riigieelarve ja valitsusvõla dünaamika.......................................................................6 5.Väliskaubandus............................................................................................................8 6.Finantsturgude dünaamika (riigivõlakirjade intressimäärad, aktsiaturud)................10 7.Rahapoliitilised otsused ja baasintressid (kui ujuva kursiga riik)..............................12 8
·Müüjate poolt pakutava kauba omapära ·Uute müüjate võimalused turule sisenemiseks ·Müüjate võime mõjutada hinda Tuntakse nelja erinevat turutüüpi: täielik konkurents monopolistlik konkurents oligopol monopol Täielik konkurents Vajalik neljatingimuse olemasolu: ·firmade arv on suur, kuid nende tootmismaht väike ning ükski firma ei saa turuhinda mõjutada lähtuvalt oma suurusest ·firmad toodavad ühesugust toodangut, mistõttu on tarbijal ükskõik, missuguselt müüjalt ta kaupa ostab. Kui mõni müüja üritab kaupa müüa kõrgema hinnaga, siis seda ei oste turul puuduvad sisenemisbarjäärid ehk miski ei takista firmasid turule tulemast või sealt lahkumast ·kõikidel tootjatel ja tarbijatel on olemas täielik majanduslik ja tehnoloogiline informatsioon Monopolistlik konkurents ·Palju müüjaid tiheda konkurentsiga turul
D IT Kolledz Kaitsekulutuste probleemid Kaitsekulutused moodustavad ca 30% USA eelarvest ja ca 7% SKP SKP-st. st Seega nihkuvad ressursid erasektorist ühiskondlikku sektorisse. Eestis on kaitsekulutused ca 2% jja Jaapanis p 1% SKP mahust. Kas kaitsekulutusi peab vähendama? Mitte tingimata. Kaitsekulutuste ja produktiivsuse vaheline seos on ka parimal juhul üsna kasin. Kindlasti on osa kaitsekulutuste arvelt saadavat lahendusi kasulik. Sõda?? Kui kaitsekulutused avaldavad USA majandusele halba mõju, kasvab ka surve EL riikidele jja Jaapanile p oma kaitsekulutuste suurendamiseks. Äärmusliku näited: 1. Üks strateegia, g , mida MX raketiprogrammi
pakendi) ja raskeveokimaks. Kohalikud maksud on paadimaks, müügimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu. Maksude kehtestamise peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu. Eesti maksusüsteem on valdavalt propotsionaalne, maksumäärad ei sõltu maksustavast summast. Riigieelarve Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Riigieelarve näitab, kuidas raha jagada, kui palju kroone saab anda haridusele, meditsiinile, politseile, sõjaväele, tuletõrjele ja paljude teiste avalike teenuste osutamiseks, seega on see üks olulisemaid vahendeid riigi juhtimiseks. Riigieelarve on ühtlasi ka valitsuse tulude plaan. Valitsus prognoosib riigieelarves, kui palju peaks riigikassasse raha laekuma, kui palju sellest tuleb kodanike poolt makstavast tulumaksust, kui palju
Tartu Ülikool Riigiteaduste instituut Reet Pärgma KREEKA JA ISLANDI MAJANDUSKRIISIDE VÕRDLUS Uurimistöö Juhendaja: Andro Kitus Tartu 2014 Sissejuhatus Ameerika Ühendriikidest 2007 aastal alguse saanud ülemaailmne majanduskriis mõjutas tugevalt kõiki arenenud majandussüsteeme. Krediithoiuste kasv ja kinnisvara turu tohutu edu kombineeritud riskantsete laenudega aastatel 2002- 2007 panid alguse majanduse järsu ning järjepidevale langusele. Kuigi kriisis said kannatada kõikide riikide majandused, tõusevad tugevalt esile kaks riiki keda kriis mõjutas tugevamalt ning kelle probleeme kajastati meedias kõige enam. Islandi majanduskriis algas juba 2008 aasta sügisel kui riigi kolm suurimat panka
Vahe kaetakse riigi või munitsipaaleelarvest. Ühishüvede loomine nõuab suuri kulutusi, mis on jõukohased ainult kogu ühiskonnale tervikuna. Neid pakubki riik kogudes selleks makse. MAJANDUSPOLIITIKA PEAMISED EESMÄRGID Makromajanduse järgi iseloomustavad arenenud rahvamajandust kõrge tootmistase ja tööhõive, hindade stabiilsus ning väliskaubanduse positiivne bilanss Sellest lähtuvalt on iga nüüdisühiskonna majanduspoliitika peamiseks eesmärkideks: · Püsiv majanduskasv (kõige kõrgem majanduskasv on olnud 11%, majanduslangus on olnud 15%. Kõige suurem palgatõus oli ehituses) · Täistööhõive et töötuid oleks võimalikult vähe) · Stabiilsed hinnad (inflatsioon oleks võimalikult madal) Kuidas riik majanduspoliitikat teostab Rahapoliitika(teostab keskpank) tegeleb raha väärtuse säilitamine ehk raha stabiilsuse tagamisega, milleks on hinna stabiilsus ehk madal inflatsioon
aasta 6. detsember. Rahvuslik püha iseseisvuspäev 6. detsember. Põhiseadus on pärit 17. juulist 1919. Seaduslik süsteem on rajatud kodaniku õigusseadusele Rootsi seaduse järgi. Põhinäitajad: Koht maailmas RTK järgi 32 RTK ühe elaniku kohta: 18 850 $ Maksebilanss: 1,1 mrd$ Inflatsioon: 0,4% Tööpuudus: 18, 2% Soome majanduse tugevad küljed: tööstus tugineb ekspordile ja kauba headusele laialdane kõrgtehnoloogiasektor, maailma peamisi pabermassi- ja paberitootjad eksport saab mõõnast kiiresti üle. Madal inflatsioonitase (vähem kui 2% aastas). Väliskapitali investeerimistingimuste parandamine ja värav Venemaa ja Balti riikide majanduse juurde. Soome majanduse nõrgad küljed: 1980. aastate tehnilisele majanduskasvule järgnesid rasked tagasilöögid ( STK vähenes aastail 1991-93 15%). Suur ühiskondlik sektor ja välisvõlg (viimane moodustab SKT-st 22%). Lääne- Euroopa suurim tööpuudus (1993. aastal 22%)
p tulumaks,, kas otsene või kaudne maksustamine? XI. Miks tekkisid Eestis suured töötuseprobleemid enne ja millised probleemid on XI tekkinud tööjõuga pärast Eesti liitumist EL-ga? XII. Mida tähendab majanduse "ülekuumenemine" XII ülekuumenemine ja miks analüütikud selle eest Eestit hoiatasid? XIII. Miks on Eestis 2008 a. alanud majanduskriis mõnevõrra raskemal kujul kui arenenud riikides? 7 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Majandusareng pärast 1995 aastat Eesti majanduse (SKP) kasv oli aastatel 1995-2007 keskmiselt ca 7%, tipnedes 10,6%- ga 1997 ja ca 12% 2005 aastal. aastal ning olles madalseisus 1,1% 1999 a. ja 2008 a. -3% Põhjused. 1. Liberaalne ja avatud majandus. 2. Majanduskasv on põhinenud ekspordi kiirel kasvul (ekspordi suhe SKP-sse on 80%) ja
Selle näitaja abil on võimalik Euroopa Liidu liikmesriike võrrelda. Eesti maksusüsteemis on viimase aastakümnendi jooksul tehtud palju muudatusi, mis on mõjutanud maksukoormuse jaotust: ettevõte tulumaksusüsteemi muudatus, tulumaksu määra vähendamine ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmine, töötuskindlustusskeemi juurutamine, käibemaksu tõstmine, erandite vähendamine ja erinevate aktsiiside tõstmine. Viimaste aastate muudatused on olnud eelkõige eesmärgiga tagada riigieelarve tasakaal, et täita eurokriteeriumid. Sellest tulenevalt on Eesti üldine maksukoormus tõusnud kahe aastaga ligi 5 protsendipunkti võrra. Kui aastatel 2000 kuni 2008 oli üldine maksukoormus 31 kuni 32 protsenti SKP-st, siis aastaks 2010 on oodata ligi 37% maksukoormust. Maksukoormus Üldist maksukoormust iseloomustatakse näitajaga, mis annab edasi infot selle kohta, kui suure osa tuludest peavad maksumaksjad riigile maksudena loovutama. Seetõttu on maksukoormuse
..................................................................................................................6 2. PEAMISED MAJANDUSNÄITAJAD..............................................................................6 2.1 Majanduskasv..............................................................................................................7 2.2 Inflatsioon..................................................................................................................8 2.3 Tööpuudus...................................................................................................................8 2.4 Maksukoormus.............................................................................................................9 2.5 Väliskaubandus.............................................................................................................9 3. EESTI JA ROOTSI MAJANDUSSUHTED.........................................................................10 3
preemiad jne) 2) Kapitalikonto - mis kajastab kapitali eksporti ja importi, mis toimub peamiselt investeeringute, laenude, deposiitide ja teiste finantsinstrumentide kaudu. 3) Reservid - Mis sisaldab muutusi keskpanga kulla ja välisvaluuta varudes. Analüüsides maksebilanssi ei käsitleta seda tavaliselt tervikuna vaid hinnatakse üksikute osabilansside seisu. Jooksva ja kapitalikonto hindamisel räägitakse selle ülejäägist kui eksport ületab importi, ning puudujäägist vastupidisel juhul. Reservide hindamisel on tegemist nende suurenemise või vähenemisega. Hindamisel on oluline teada, et reservide ja välisaktivate suurenemist tähistatakse miinusega ja vähenemist plussmärgiga. Maksebilansi koostamisel kasutatakse erinevaid meetodeid seda võib teha küsitluse alusel või pankade kaudu sooritavate tehingute baasil. Tavaliselt rakendatakse kombineeritud süsteemi, kuna mõlemad variandid sisaldavad teatud puudusi.
.......................................................................30 Lisad..............................................................................................................................................32 Lisa 1 Dow Jonesi tööstuse keskmine...................................................................................... 33 4 SISSEJUHATUS 1929. aastal alguse saanud majanduskriis ehk Suur Depression on saanud aktuaalseks just praegustel aastatel, sest maailmamajandust on tabanud ka laiaulatuslik majanduskriis. Öeldakse, et praegune majanduskriis on kõige suurem pärast 1929. aasta kriisi. Sellest tekkiski huvi 1929. aasta majanduskriisi vastu, et kui halvaks olukord siis muutus. Eesmärgiks on teada saada, mis eelnes Suure Depressioonile, mis selle põhjustas ja mille see endaga kaasa tõi. Töö on jaotatud kolme peatükki
konservatiivsus ja stabiilsus, mis eelkõige tähendab tasakaalus riigieelarvet ja hoidumist homse arvel kulutamisest. Rootsi majandust iseloomustab laiaulatuslik tulude ümberjaotamise poliitika, mida võimaldavad kõrged maksud ning ohtrad tööturupoliitilised programmid (riigi poolt rahastatav ameti- ja ümberõppekoolitus), mis on suunatud tööpuudusega võitlemisele. Kuigi 2007. aasta sügisel puhkenud globaalne finants- ja majanduskriis mõjutas Rootsit oodatust jõulisemalt, osutus jõuliseks ja oodatust kiiremaks ka Rootsi taastumine kriisist. 2011. aasta esimesel poolel kasvas Rootsi majandus tempokalt, näidates Euroopa Liidu kiireimat kasvu. Tabel 1- Rootsi peamised majandusnäitajad ja nenede muutused 2002-2011 (%) 200 200 200 200 200 200 200 200 201 201 2 3 4 5 6 7 8 9 0 1
Enim mõjutas sisemajanduse nõudlust kapitali kogumahutus, mis kasvas 21%. Põhiliselt suurendasid kapitali kogumahutust nii ettevõtete kui ka valitsemissektori investeeringud hoonetesse ja rajatistesse. Ettevõtete tooraine varud vähenesid. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused suurenesid 4% esmajoones seetõttu, et kasvas alkohoolsete jookide tarbimine, sõidukite ostmine ja isiklike transpordivahendite ekspluatatsioon (nt autokütuse ja varuosade ostmine). Kaupade ja teenuste eksport suurenes 2012. aastal hindade mõju arvestades 6%. Kaupade eksport kasvas 7%, mida mõjutas enim arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete väljaveo kasv neljandas kvartalis. Kaupade ja teenuste sissevedu suurenes 9%. Enim mõjutas kaupade ja teenuste importi masinate ja seadmete, elektriseadmete ning arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete sissevedu. Netoekspordi ehk kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi saldo suhe SKP-sse oli 2012. aastal 0,5%. 24
.........14 2.4. AD-AS mudeli olemus...................................................................................15 2.5. SKP määramine AD-AS mudelis ...................................................................18 2.6. Keinsistliku ja klassikalise teooria põhierinevus.............................................19 3. TÖÖPUUDUS JA INFLATSIOON ...................................................................21 3.1 Tööpuudus......................................................................................................21 3.2. Inflatsioon .....................................................................................................23 3.3. Inflatsiooni ja tööpuuduse vaheline komproiss AD-AS mudelis .....................26 3.4. Phillipis kõver ...............................................................................................28 4
Küprose Vabariik kuskile suurde organisatsiooni ei kuulu, v.a Euroopa Liit. Võib olla ka selletõttu, et riik on jagunenud kaheks, kuid teised riigid ja nt ka ÜRO tunnistab ainult Küprose Vabariigi olemasolu. Majanduslik suunitlus on pöörunud põllumajanduselt teenuste ja kergetööstuse peale. Küpros on populaarne turismiriik, seega turism elavdab sealset majandust palju. Küprose saare majanduses ongi põhiline turism, riiete ja käsitöö eksport ning kaubalaevandus. 4 Majanduslikul seisukohal on põhilisteks impordiartikliteks on tarbekaubad, toormaterjalid, kütus ning transpordivahendid. Peamisteks ekspordiartikliteks on rõivad, jalatsid, farmaatsiatooted, tsement, sigaretid, mööbel, vein, kartulid ja tsitrusviljad. Samuti teeb ka Eesti Vabariik koostööd Küprosega. Eesti-Küprose majandusalased suhted on aasta-aastalt arenenud, kuna on loodud teatud majanduslike lepingutega
Inflatsioon Jaanuaris 2009 oli aastane inflatsiooninäitaja Leedus 9,6%. Majanduslangusest tulenevalt jõudis Leedu 2009.a lõpuks majanduse sügavat madalseisu peegeldav deflatsioonini -0,3%. 2010. aasta lõpuks oli Leedus taas inflatsioonis 3,8%, Leedu Panga andmetel oli 2011. aasta inflatsioon 3,4%, suurima panuse sellesse andis toiduainete hinnatõus, samas tõusid palgad keskmiselt 2,5 %. Eelarve Majanduslangusest tingituna tegi Leedu valitsus 2009.a. aasta riigieelarve vastuvõtmisel ligi -15% kärpe avaliku sektori kulutustes. 2010. aasta jooksul kärped jätkusid, kuid sellest hoolimata osutus möödapääsmatuks riigi eelarvepuudujäägi katmine laenude abil. 2009.a lõpuks kasvas Leedu riigivõlg - 29,3%-ni SKPst, kogusummas 27 104,9 mln Leedu litti ja 2010 aasta tõi Leedu laenukoormusele veelgi lisa, riigivõlg ulatus aasta lõpuks 38,2% SKPst. 2011. aastal langes see 36,8% SKPst. Välisinvesteeringud Eurostati andmetel jäid 2009
Riigikassa lühiajaliste 5% intressiga võlakohustuste väljaandmiseks, mida plaaniti pakkuda pankadele, ettevõtetele ja eraisikutele. Trükkida plaanitavad võlakohustused loodeti kätte saada nädala-kahe pärast. Võlakohustuste väärtuse arvestamise aluseks määrati Saksa idamark. Viimast eelistati ilmselt Saksa riigimarga jätkuvalt suureneva emissiooni tõttu Saksamaal. Idamarka seevastu enam juurde ei trükitud, mistõttu seda peeti kindlamaks rahaühikuks. Soomes trükitavaid võlakohustusi loodeti müüa 30-50 miljoni marga ulatuses. Tagasiostmise tähtaegadeks määrati 1.mai, 1.juuni ja 1.juuli 1919. Paraku ei andnud siselaen kaugeltki loodetud tulemust. Kuna võlakohustuste trükkimine Soomes venis , ei sannud Eesti riik neid kohe välja anda. Esialgu registreeriti üksnes tellimus, mille eest võeti raha. 27. detsembriks oli laekunud ainult 3-4 miljonit marka, 15. jaanuariks aga 6 miljonit marka.
Kas Eesti liitub eurotsooniga 1. jaanuaril 2011? Eesti ühines Euroopa Liiduga 1. mail 2004. Sellest on juba mõõdas viis ja pool aastat. Kuigi Vabariigi Valitsus ja Eesti Pank on seadnud eesmärgiks võtta euro vastu esimesel võimalusel, siis sellele vaatamata pole me endiselt liitunud eurotsooniga. Praeguse seisuga on Valitsus seadnud eesmärgiks eurole üle minna 1. jaanuaril 2011. Milline on hetkeolukord ja võimalused see plaan reaalselt teostada? Euroga ühinemiseks peab Eesti suutma täita nn Maastrichti kriteeriumid, mis on kehtestatud kõikidele riikidele, kes soovivad liituda euroalaga. Nende mittetäitmine takistab euro kasutusele võttu. Järgnevalt uurin neid kriteeriume ja nende täitmist lähemalt. Hea ülevaate Maastrichti kriteeriumitest ja nende täitmisest annab Eesti Valituse poolt vastu võetud ,,Eesti eurole ülemineku plaani1" seitsmes versioon ( juuni 2009 ) ja Eesti Panga poolt kaks korda aastas väljastatav ,,Euro kasutuselevõtu ar
Töötutoetus - On õigus saada inimestel, kes töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul on olnud hõivatud vähemalt 180 päeva tööga või tööga võrdsustatud tegevusega. Stipendium - Makstakse töötule, kes osaleb kas 40 tundi kestval tööturukoolitusel, tööpraktika teenuses või tööharjutusel. Sõidu- ja majutustoetus - Makstakse töötule, kes osaleb tööturukoolitusel või tööpraktikas. Eesti tööpoliitika enne majanduskriisi Enne Eesti taasiseseisvumist tööpuudus praktiliselt puudus või oli seda väga vähe ja 1991. aastal oli tööpuudus vaid 1,5%, siis 2000. aasta I kvartaliks oli tööpuudus kasvanud juba 14,6%-ni. 1990. Aastate teise poole suure tööpuuduse tingis olukord, kus Eesti ühiskond oli siirdeprotssessis ja majanduses toimusid suured struktuursed ümberkorraldused. 2000. aastate alguses hakkas struktuursetest muutustest tingitud tööpuudus vähenema. Töötuse määr vähenes iga aastaga jõudes 4,7%-ni 2007. aastal
töötajatele Table 1. Eesti SKP näitajad sissetuleku meetodil 2007-2013 Antud tabelis on ära toodud Eesti SKP muutused aastatel 2007-2013. Peamisteks valdkonnad, mis moodustavad suure osa SKP-st, valisin välja palga, tööandja sotsiaalmaksed ning hüvitised töötajatele. Aastad 2007-2013 olid Eesti majanduses väga muutlikud. Pärast 2000. aastate suurt buumiaega jõudis aastal 2009 Eestisse tõsine majanduskriis, mis oli majanduslanguse kõige madalam punkt. Majandus hakkas uuesti kasvama 2010. aastal ning paari aastane majanduskriis hakkas lõppema. Aastaks 2011 olime tagasi 2007. aasta tasemel ning Eesti SKP, palgad, tööandja sotsiaalmaksed ning töötajatele makstavad hüvitised hakkasid järk-järgult kasvama. Eesti inimeste palk kasvas 2008. aastal märgatavalt, kuid tegi tõsise languse aastal 2009 ning langes veelgi 2010. aastal. Palk hakkas aga uuesti kasvama 2011. aastal
olgugi, et iseseisvuse esimestel aastatel lahkus Eestis rohkesti inimesi (1989. ja 2000.aasta rahvaloenduste vahelisel ajal vähenes Eesti elanikkond vähemalt 194 tuh inimese võrra ehk ca 12%). Praeguseks on siiski olukord hakanud paranema ning tööpuudus on langenud alla 7% ning hõivatute arv kasvab. Palgatõus on ka üpriski kiire, kuna kasvab tootlikkus ning aeg-ajalt napib mõnede erialade töötajatest. Eesti valitsused on üldiselt ajanud tasakaalustatud poliitikat, mistõttu riigieelarve on olnud enam-vähem tasakaalus või ülejäägis. Viimasel paaril aastal on tegelikud maksutulud osutunud kulutustest märgatavalt suuremaks, mistõttu riigi võlakoorem on väga tagasihoidlik. Alates 1992.a. juunist käibib Eestis kroon, mille kurss tollal fikseeriti Saksa marga suhtes (1 mark = 8 krooni). Euro kasutusele võtmise järel on kroon seotud euroga (kurss on ligikaudu 15,645 krooni). Edukas rahareform tähendas ka kiireid muutusi panganduses ja
SKPst. Õige erastamistaktika. 4. g investeeringute Tänu kõrgele g tasemele ja j välisfinantseerimise jjuurdepääsule p on Eesti majandusstruktuur oluliselt paranenud olles täna küllaltki sarnane tööstusriikidele. 5. Eestis on soodsalt ümber kujundanud väliskaubanduse struktuur, mistõttu ca 80% ekspordist läheb ELi jja ca 10% SRÜ riikidesse. 6. Eesti majanduskeskkonda on reeglina peetud investeeringutele soodsaks. 2008. aasta lõpu seisuga oli Eestisse tehtud üle 182 mld Eesti krooni väärtuses välismaiseid otseinvesteeringuid. 7 7. Esimestest E i t t päevadest ä d t alates l t on Eestis E ti rakendatud k d t d rangett fi
1. Finantsõiguse mõiste ja seosed teiste õigusharudega vt õppematerjal ÕIS Finantsõigus- Tegemist on avaliku õiguse haruga, mille objektiks on riigi raharingluse korraldamine, rahandusasutuste süsteem ja ülesehitus, riigieelarve ja kohalike omavalituste eelarvete koostamine ja vastuvõtmine ning täitmise kord. Lisaks reguleerib finantsõigus Eesti vabariigi ja kohalikule omavalitsusele ning avalik-õiguslikule juriidilisele isikule ehk avalikule sektorile rahaliste kohustuste võtmise korda ja mitmete erinevate rahaliste kohustuste võtmise korda, erinevate avalik- õiguslike rahaliste kohustuste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
