Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö NT13 Marie Käige EESTI RAHVAKULTUUR 1500-1700 Eesti rahvakultuur Prof Margus Abel Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus Eesti on aastatuhandeid olnud väikene maaala mitmete vastasleeride vahel: võimutsev ida ja lääs, kristlus ja paganlus. Sellest mõjutatuna on Eestis väga erinäoline rahvakultuur, milles võib selgelt ära tunda ka teiste maade mõjutusi. Rahvakultuuri eripärad erinevad ka piirkonniti. Eelkõige kerkivad esile Lääne-, Põhja- ja Lõuna-Eesti vahelised erinevused, mille sündi ja arengut on mõjutanud juba loodusolud. Üldjoontes on Eesti madal maa, kuid majandusliku tegevuse seisukohast jaguneb ta selgelt kaheks: Madal- ja Kõrg-Eestiks (Estonica, 2010) Kõrg-Eesti moodustavad kesk-ja idaosa kõrgemad alad, mis on viljakama maa tõttu olnud tihedamalt asustatud
Külal oli ühine maakasutus, hajatalude kogumikul ühist maakasutust polnud. Küla = selline taludekogum, millel oli ühine saras, eeskätt kuulus sinna ühine põld. Põllud olid liigendatud, koosnesid erineva suurusega lappidest. Igal talul oli väikene omaette maaüksus ka. Muud kõlvikud karjamaa, mets olid ühiskasutuses. Arvatakse, et kasutuses oli juba ribapõldude süsteem. 1220ndatest aastatest tekib külade välisilmesse uus nähtus kirik, mis erinevalt läänepoolsematest Euroopa aladest ei rajatud mitte külasse sisse, vaid väljapoole külasid. Kirikute ümber olevad külad on tekkinud hiljem. 17. sajand-19. sajand. Küla struktuuris ja kõlvikute paiknemises ei ole 17. sajandil keskajaga võrreldes olulisi muutusi toimunud. Valitsevad juba varem tuntud külatüübid, endine kolmeväljasüsteem, külaväljade jagunemine lappideks ja siiludeks. Silmatorkav on aga külapõldude suurem tükeldatus
Kirikud ja kogudused Halliste kiriku asukohaks oli kihelkonna kirdeosas paiknev Kulla küla (Lisa 25-26). Lisaks Halliste kogudusele asutati 1927. aastal ka Mõisakülas luteri usu kogudus. 1934. aastal valminud puukirik hävis 1983. aastal tulekahjus. 1845–48 siirdus 10% rahvastikust õigeusku. Esimene õigeusu kogudus loodi Halliste kihelkonnas 1851. aastal. Penujasse ehitati kivikirik, mis pühitseti 1875. Aastal (Lisa 21-22). Teine õigeusu kirik valmis Mõisakülas 1934. aastal (Eesti Entsüklopeedia) (Lisa 23-24). Mõisad Halliste kihelkonna territooriumil paiknes kokku 10 mõisat ja 7 karjamõisat, neist 1 kirikumõis – Halliste; 7 rüütlimõisast peamõisat – Abja (Lisa 10, 11), Eriste, Kaubi, Penuja (Lisa 11), Pornuse (Lisa 12), Uue-Kariste (Lisa 13,14), Vanamõisa; 1 kõrvalmõis – Kaarli; 1 riigimõis – Vana-Kariste. Neile lisaks ka 7 karjamõisat (Eesti mõisaportaal, 2017).
Referaat Koostas: Karl Erik Rabakukk Õppejõud: Epi Tohvri 2017 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................................3 Gootika........................................................................................................................................4 Oleviste kirik ...........................................................................................................................4 Koluvere linnus .......................................................................................................................6 Renesanss ....................................................................................................................................8 Mustpeade maja..........................................................................
andnud näljahädalistele mingisugust abi. Samal ajal kui talupojad massiliselt nälga surid, veeti vilja isegi maalt välja Rootsi ja Soome, kus näljahäda oli suurem. Levisid haigused tüüfus ja düsenteeria. Näljahäda lõppes alles 1698. aastal. On arvatud, et suri umbes 7000075000 inimest, seega 20% rahvastikust ehk iga viies inimene. Löögi alla oli sattunud eeskätt sulasrahvas ja popsid, keskklass suutis näljahädast välja tulla. 3 teema: Hariduselu Rootsi ajal Luteri kirik Rootsi riik tutvustas talupoegadele aktiivselt luterluse põhitõdesid Kirikutes ja kabelites hakati pidama eesti keelseid jumalateenistusi Kiriku juures õpetas köster talupoegadele katekismust ja kirikulaulu Köstrite vähesuse tõttu hakkas vaevaliselt levima lugemisoskus kuid siiski levis. Köstrite haridus oli puudulik Tähelepanu hakati pöörama ka koolide asutamisele 1645- kehtestati kogu Põhja-Eesti katekismuse- ja aabitsaõpetuse nõud
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö osakond NT 12 Eduard Väli Rahvakultuur 1700-1816 Referaat Juhendaja: M.Abel Tallinn 2010 2 Sisukord POLIITILINE TAUST.....................................................................................................4 PÄRISORJUSLIK KORD JA MÕISAMAJANDUS......................................................5 TEADUSELU 18. SAJANDIL...................................................................................
Keila Gümnaasium (õhtuosakond) Referaat Sangaste loss Jelena Valtri 12d klass 2008 Sisukord ¤ Historitsism ja juugendi lühitutvustus ¤ Sangaste lossi ja selle ümbruse iseloomustus ¤ Sangaste mõisa ajalugu ¤ Sangaste lähiümbrus ¤ Sangaste kirik ja kalmistu Kasutatud kirjandus: Kunstilugu koolidele (Lauri Leesi) www.sangaste.ee www.sangasteloss.ee http://et.wikipedia.org/wiki/Sangaste_loss Historitsismi ehk neostiilide aeg kestis Eesti mõisaarhitektuuris kuni Esimese maailmasõjani, kuigi 1900. aasta paiku tuli ta kõrvale juugentstiil. Oma eesti ja saksakeelse nime sai ta 19. sajandi lõpul ilmunud saksa
Kirjavaras rõhutatakse mittejoomise tähtsust (vastasel korral kängud!). Ära varasta! Keel ja väljendusviis on vanatestamendilik, sündmused ei ole esitatud tervikuna. Erinevad praktilised juhatused (seadused, haigused, kodutööd). Selle sees areneb ka traagiliste süzeede arendamine. Ülekohus tekitab moraalse küsimuse. Arvelius: esimene eesti keeles kirjutav ilmalik autor. 1782 ,,Üks kaunis jutu- ja õpetuse raamat". Paljuski kirjutatud maarahva lastele e noortele. Talupojad olid üldiselt vaimu harimise suhtes üsna tõrksad. Esiteks tuli lõhkuda talupoegade eelarvamuste barjäär. Korduv teema kirjanduses on alkoholism talupoegade seas. Talupoeg ei taha raamatut osta pigem viib kõrtsi. Ramma Joosep kui talupoeg on näidatud positiivse ja ideaalse talupojana. Arvati, et ehk siis jõuab rahvale kohale, kui tegelane valitakse samast klassist. Von Luce: kirjutas paljudel teemadel. ,,Saaremaa juturaamat" 1807, kus on kokku 43 lugu
- see läbi, et tuleb luua oma institutsioonid ja säilitada/arendada ainulaadsust, seda saab arendada endasse suletuses ja eraldatuses ( Põhja-Korea, Jaapan) • Rahvuluse äärmulikud vormid, mida propageerisid fašistlikud liikumised, pidasid rahvust identiteedi tähtsaimaks osaks, ja seostasid rassiga. • Rahvusluse vastand on internatsionalism ehk kosmopolitism, kus riikide ülene maailmakodaniku idee. • Kogukond käib rahvusluse alla, territorjaalselt määratletud inimeste kooslus, neid ühendab ajalugu, sugulussidemed, ühesugused väärtused, eluviis. • Hõim on kogukonnast väikseim etniline üksus, mille liikmeid ühendab keel, kultuur, päritolu( Eestlaste vabadusvõitluste ajal kuulusid eestlaste hulka saarlased, ungarlased, kes olid hõimud). Eesti rahvuse juured
vene kakskeelsus järgnevate põlvkondade keelelise venestumiseni, mida kindlasti soodustas halvustav suhtumine oma suguvendadesse. Veidi hilisemast ajast, 16.sajandi poolest, on teisigi, kindamaid teateid eestlaste pikaajalisest ja ulatuslikumast asumisest endise Pihkva kubermangu Krasnõi (praeguse Krasnogorodskoje) aleviku ja Opotska linna vahelisele alale. Aleviku tollasest venekeelsest nimest Krasnõi sai kohalike eestlaste kõnes Kraasna ja Kraasna maarahva või kraasnalaste nime all ongi selle keelesaare eestlased hilisematele põlvedele tuntuks saanud. Kraasnalaste eluolu uurinud folklorist Oskar Kallase andmeil pärinesid nad Setumaalt, olles tühjale maale kas ise tulnud või mõisnike poolt toodud 20. Kallas märgib, et Krasnõi ümbruses leidus suvel 1901, kui ta oma uurimisreisi kraasnalaste juurde ette võttis, 32 külas "999 Eesti verd meesterahvast, 978 naisterahvast, kokku 1977 hinge", kuid
Järva-Jaani Gümnaasium Kuldar Kark Jalgsema küla Uurimistöö Juhendajad õpetajad: Helgi Veemaa, Heli Kark Järva-Jaani 2009 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 1. Jalgsema küla ajaloost................................................................................................6 1.3 Küla jäi sõjast puutumata..................................................................................... 8 1.4. Jalgsema algkool (1850-1963)............................................................................ 9 1.5.Kolhoosiaeg........................................................................................................11 2. Jalgsema külast võrsunud kuulsad mehed................................................................13 2.1.Vennad Pitkad.................
aastal, pärandades Rootsi suurriigi oma 14-aastasele pojale Karl XII-le. Põhjasõja alguseni jäi vähem kui kolm aastat (Laur, 2003). 5 2. VENE AJA ALGUS Põhjasõja tagajärjel langes kogu Eesti Vene impeeriumi koosseisu. See ei tähendanud aga sugugi vene kultuuri mõjupiirkonda sattumist, vaid senisest veelgi selgemat baltisakslaste kultuurilist, majanduslikku ja poliitlist domineerimist. Pealegi elasid Venemaa kõrgkihid, kirik välja arvatud, tollal läbi Peeter I algatatud euroopastumist, nii et pigem võib rääkida balti aadli mõjust Venemaa valitsevatele ringkondadele, eriti vastloodud lähedases pealinnas Peterburis. See kehtib iseäranis 1730. aastate kohta. Ehkki vene aristokraatia esimeseks võõrkeeleks sai aja jooksul prantsuse keel ja paleuseks Prantsusmaa, jäid kultuurisidemed Saksamaaga tegelikult vähemalt sama tugevaks ja näiteks Romanovite dünastilistes sidemetes domineeris Saksamaa täielikult.
Eesti arhitektuuri näited Referaat Õppeaines ,,Arhitektuuri ja linnaplaneeringu ajalugu" NTM1200 Ehitiste projekteerimine ja arhitektuur Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Gootika.................................................................................................................. 4 Jaani kirik............................................................................................................ 4 Tallinna raekoda.................................................................................................. 6 Renessans.............................................................................................................. 9 Kaagvere mõis.................................................................................................... 9 Barokk......................
sajandite jooksul. Paganlike joonte pikaajaline püsimine rahvapärases kultuuris on siiski üldisem nähtus, mis ilmnes väga tugevasti ka näiteks Skandinaavias. Vanad uskumused segunesid uute, kristlike ettekujutustega ning visalt püsisid ilmselt paganlikku päritolu kombed ja riitused. Eesti puhul on ehk kõige hämmastavam, et ristiusk ei suutnud kuni päris viimaste sajanditeni kuigivõrd mõjutada perekondliku eluga seotud tõekspidamisi, mille üle kirik kehtestas enamasti range kontrolli. Ootuspäraselt püsisid vanad kombed kõige visamalt Lõuna-Eestis, aga ka maa ülejäänud osades. Kirikute ehitamine KIRIKUTE EHITAMINE EESTIS Laialdasem kirikute rajamine Eestis algas 13. sajandil. Kuigi nähtavasti esimesed kirikud praegusel Eesti territooriumil olid rajatud juba paar sajandit varem. Seoses kaubandussuhetega ja Tartu vallutamisega 11. sajandil õigeuskliku Jaroslav Targa poolt on
Eesnimi Perenimi EESTI VABARIIK TUNNITÖÖ Õppeaines: ANDME- JA TEKSTITÖÖTLUS teaduskond Õpperühm: Juhendaja: lektor Anne Uukkivi Esitamiskuupäev: ................... Allkiri: .................................... Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD ..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................4 1. NIMI .............................................................................................................................................5 2. LOODUS ......................................................................................................................................6 2.1.
sõjavägi. Mujal oli ülemindud juba üldisele sõjaväeteenistusele. Väike koosseis rahuajal, sõjaajal sai suure armee kokkukutsuda, õpetatud reservid. 1862-1874 viidi sõjaväe vallas läbi hulk reforme. 1874 kehtestati üldine sõjaväekohustus. Teenistuskäik sõltus haritusest. Mida haritum, seda lühem teenistus. 1874 reform oli ainult mis tunnustati ka kohe Baltikumis. Aleksander II 1860 reformid. · 1861 maarahva seadused. talupojaseadused · Passikorraldus. Kõik said rännata igast külast külasse. · Passi eest tuli maksta. Ei tohtind olla vallale ja mõisale võlgu ja kohustused olid täidetud. · Liikumisvabadus oli oluline teetähis uue kapitalistliku tööturu tekkele. 1865- kaotati kodukaristusõigus. Õigus mõisnikul omavoliliselt talupoegi karistada kadus. 1868- lõpetati ära teoorjus. Keelati nõuda teotööd. Tegelikult tehti seda siiski edasi
Kauplemiskohtadeks linnad, ning ka maalaadad. Eesti alal mitmel pool, suurimaks Tartu laat - tavaliselt aasta alguses. Käsitöö ja tööndus: Oli tsunftikord, kuhu kuulusid käsitöö meistrid, kes pidid tootma tsunfti eeskirjade järgi, et poleks konkurentsi. 18. saj hakati rajama uusi manufaktuure, linnadest väljaspool, kus polnud piiranguid linnaõiguse pärast. 1734-1736- Räpina mõisa pabervabrik. Tegemist vanima tänaseni tegutseva tööstusettevõttega eestis. 10) Kirik ja religioon: Luteri vaimulikkond: Üks ühiskonna põhiseisustest, mis põhiliselt koosnes balti-sakslastest. Igas maa kihelkonnas oli üks luterlik pastor ametis. Eestis oli üle 100 kihelkonna. Ühel pühapäeval pastor teenis ühe kihelkonna kirikus siis teise kihelkonna kirikus. Kiriku juurde kuulus ka kirikumõis, mida kutsutakse pastoraadiks. Pastor teenis raha oma mõisast. Kui pastor teostas kiriklike toimetusi näiteks laste
katoliiklikuks. Peavaenlane Rootsi oli ju luterlik maa. Algas vastureformatsioon, mida soosis ka Rooma paavst. Tähtsal kohal oli ka jesuiitide ordu, kes etendas olulist rolli praktilise hariduselu kujundamisel. Jesuiitide keskuseks Eesti alal sai Tartu. 1583 hakati kolleegiumi kujundama, mille raames asutati gümnaasium. Lisaks asutati Tartusse tõlkide seminar. Jesuiitide kolleegiumile kuulusid 2 kirikud ja elumaja. Jesuiitide populaarsus linnades eriti suur polnud, küll aga maarahva seas. Et vaimulike eestikeelseks jumalateenistuseks juhtnööre anda, tuli trükkida raamatuid. Eestikeelsetest on säilinud ainult üks, 1622. aasta ,,Agenda Parva". Säilinud on raamatuid vähe, sest peale tuli Rootsi aeg, kus luterlased need hävitasid. 3. Rootsi aeg. Haldusjaotus, majanduslik ja õiguslik olukord, kohtusüsteem. Rootsi võimu kehtestamisega, kujunes ka uus haldusjaotus. See jäi püsima ka pärast Vene võimu kehtestamist
1582.a sõlmiti Jam Zapolski rahu, mis andis kõik venelaste vallutatud linnused Liivimaal Poolale. 1581.a vallutas Rootsi kõik tähtsamad linnused Põhja- Eestis. 1583.a Pljussa vaherahu(R&V), kus Rootsi sai kõik Põhja-Eesti valdused + Ingerimaa. Pärast seda jätkus Poola Rootsi sõda. Baltisaksa valgustajate tegevus 18.sajandil 18.sajandil oli valitsevaks luteri kirik (+ õigeusk) Kirikuõpetajate seas levis pietism. Nad olid vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile, püüdsid religiooni elavdada, aitasid kirikul üle saada Põhjasõja-järgsest madalseisust, luteri usu lähendamine rahvale Pietism levis enamasti kirikuõpetajate seas, kuid rahva sekka jõudsid pietistlikud ideed hernhuutlaste (vennaste koguduste liikumise) kaudu. Pidasid oluliseks usuvagadust, alandlikkust, kõlbust, sotsiaalset võrdsust.
teenistusastmest alates kaasnes aadliseisus, enamasti kaheksandast astmest. Aadliseisus jaganes pärilikuks ja isiklikuks aadliks. Isiklik aadel tähendas, et need isikud olid tõstetud aadliseisusesse, aga ta ei saanud seda seisust edasi pärandada. Pärilik aadel ei olnud suletud seltskond, need, kes teatud teenistusastmele olid jõudnud, said samuti päriliku aadli seisusesse. Luterlikud territoriaalkirikud Kehtis põhimõte, et ühel territooriumil peab olema ühe usuvoolu ainuvalitsus. Kirik varauusaegses ühiskonnas oli riikliku tähtsusega institutsioon, religioon oli osa riiklikust ideoloogiast. Kiriku kaudu kontrolliti alamaid. Oluline roll kommunikatsioonis. Rootsi riigis oli luterlus riikluse alustalaks, religioon oli oluline riiklik küsimus. Rootsi riigis oli olulisel kohal luterlik usuühtsus. Riik jälgis, et usk oleks ühtne, aga kirikuorganisatsioon oli killustunud, eriti Balti provintsides. Territoriaalkirikud jagunesid kaheks:
.......................................31 2 SISSEJUHATUS Käesolev uurimistöö on Vara Brigitta kirikust Tartumaal Vara vallas. Suvel mööda sõitmisest on vähe kasu, et teada tegelikku kiriku ajalugu, salapärased valged seinad ja iidsed ning kõrgustesse ulatuvad puud ei jutusta Sulle tegelikkusest. Piisab vaid sisse astumisest, et tekiks huvi, miks ja milleks see kirik siia ehitatud on ning kes sellega seotud on. Sellise teema valisime, sest ka meil ei ole meie kodukandi kirikust rohkemat teada kui näinud oleme. Teadagi, et kirik seostus Eestis igapäevase elukorraldusega, sealhulgas haridusega ja usuga. Ka praegu on kirik mõningatele inimestele vägagi pühalik. Kõike seda on huvitav ja kasulik teada, eriti kui elada selle kiriku läheduses. Kasutatud on Internetti, raamatuid ja koolis varem tehtud uurimistöid,
sajandil ka eestlasi (Jacobus Kottekyn, Friedrich Kaukes). Tallinnasse asusid dominiiklased 1229 aastal, Tartusse 1300 aastal, mõnevõrra hiljem ka Narva. Kuna dominiiklased tundsid hästi eesti keelt olid nad maarahva ja linnaeestlaste seas populaarsed. Undeutsche ehk mittesakslased. Pikaaegse vallutussõja tõttu suhtuti eestlastesse umbusuga. Pärast eesltaste 1223/24 aasta mässu neid enam linnustesse ei võetud. Usaldamatus polnud ainsaks põhjuseks, miks uus võim ja kirik ei otsinud koostööd pärisrahvaga, vaid oluline oli ka feodalismile rajanev mõtlemisviis. Selle põhjal olid Eesti ja Läti talupojad kui ,,mittesakslased", alam seisus. Tsistertslased Esimene mungaordu kes Eestimaale jõudsid olid tsistertslased (mungarüü värvi järgi ,,hallid vennad"). Nad rajasid 1228 aastal mungakloostri Kärknas (hiljem ka Padisele) ja naistsistertslaste Püha Miikaeli ehk Mihkli kloostri Tallinnas (hiljem ka Tartu ja Lihulasse)
Poeetiliste looduspiltide sümboolika abil avab ta oodis ,,Kuu" emakeele ilu ja on veendunud eesti keele elujõus ning rahva tulevikus. Oodis ,,Laulja" on luuletaja ülistanud laulu ilu ja sõudu, võrrelnud neid loodusjõududega ning lauljat valgusallika ja käratseva piksega. Pastoraalides arvestab KJP klassikalisi karjuste idülle, kuid on neist konkreetsem ja maisem, järgides teatud määral eesti rahvalaulu keelt ja stiili. Luuletuses ,,Mardi Luteruse päeval" nimetab KJP end maarahva laulikuks ja kinnitab, et temast jäävad rahvale mõeldud laulud. 19. sajandi eesti luule: välja tuua sajandi olulisemad autorid, tähtsamad teosed ja enim käsitletavad teemad. Faehlmann: · ,,Järva-,a wanna-mehhe õppetussed" (,,Üks kui mõnigi teine"), ,,Piibo jut" · Tema luuletused omamoodi tõestuseks, et eesti keel allub klassikalistele värsivormidele. PJ-s mõtisklusi sõprusest, armastusest, õnne kiirest kadumisest jm
seadused ei parandanud talurahva majanduslikku olukorda, kuid vabastamisel oli tugev psühholoogiline mõju - 1849 Liivimaa, 1856 Eestimaa, 1865 Saaremaa: järkjärguline üleminek raharendile, määrati kindlaks talude päriseksostmise kord ja tingimused, mõisapõldudel hakati kasutama palgatöölisi ehk mõisamoonakaid; talurahva rahutused Eestimaal (nt 1858 Mahtra sõda) = ulatuslik talude päriseksostmine algas 1860-1880. aastatel = murrang maarahva elus, eestlane vabanes mõisniku majandusliku sõltuvuse alt ja oli oma maa täieõiguslik peremees, üle kogu Eesti rajati põllumeeste seltse - 1865: keelati kodukariõigus - 1866: uus vallaseadus - talurahva omavalitsus vabanes mõisnike järelvalve alt - 1868: täielik üleminek raharendile 5. Linnad ja linnarahvas Linnad muinasajal: kaubateede äärde – linnalised asulad, kus kaupmehed said kaubelda, puhata,
Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1GOOTIKA............................................................................................................................4 1.1 Türi kirik.......................................................................................................................4 RENESSANSS.......................................................................................................................6 1.2 Väinjärve mõis............................................................................................................. 6 BAROKK........................................................................................................
Eesti halduslik jaotus pärast Jüriöö ülestõusu: 10 6. MAARAHVAS 14. 16. SAJANDIL · TALURAHVA OLUKORD: Jüriöö ülestõusule järgnes talurahva laialdane karistamine ja seadusetus Talupoja õigustega arvestati palju vähem kui enne ulestõusu Sõnakuulmatuse korral rakendati maarahva suhtes üha enam toorest sõjalist jõudu Kindlustamaks oma võimu, asusid aadlikud järjest rohkem elama maale mõisatesse Soodsate turustamisvõimaluste arenedes kasvas feodaalide huvi teraviljasaakide suurendamise vastu ning selle tulemusena suurendati talurahva koormisi Talukoha eest rendi tasumisel hakkas esikohale tõusma teoorjus Kümnis ei olnud enam sugugi kümnendik, vaid ulatus veerandini saagist
Küsitletud venelaste seas esineb antud vastus samuti, kuid poole vähem, ainult 36%. Umbes kolmandikule kõikidest küsitletust on surnu mälestamine eelkõige lähedaste kogunemine peielauas. 16% venelastele tähendab surnu mälestamine palvetamist hinge eest, käesoleva variandi valinud eestlasi oli tunduvalt vähem, vaid 4%. Kristlikel arusaamade järgi on lahkunu mälestamise peafunktsioon hinge abistamine ja hinge valu leevendamine, surnu mälestamine. Kirik koos leinajatega usaldab ta nõnda Jumala hoolde. Variantide ,,isiklikud mälestused koosoldud ajast" ja ,,lähedaste kogunemine peielauas" domineerimine viitab asjaolule, et kui varem olid rituaalid suunatud lahkunu hingele ja alles seejärel lähedaste lohutamisele, siis tänapäeval on mälestamine eelkõige austusväärne hüvastijätt surnuga, tema sugulaste lohutus. Alles seejärel on soovid ja palved, et lahkunul oleks hea, kuhu 16
EAA, f. 2100, n. 11, s. 128, l. 16 Tartu ülikooli kiriku fassaad (ülikooli arhitekt Karl Rathhaus) Valentin von Bocki vend Gustav von Bock (18231900, sündis Äntu mõisas Virumaal) oli vabakutseline arhitekt, kes tegutses Tartus ehitusmeistrina u 18501880. Tema eestvõttel ehitati 1850. aastate teisel poolel ümber Tartu ülikooli tiibhooned ja teostati ehitustööd ülikooli kiriku juures (ülikooli kiriku 1856. aastal kinnitatud projekti tegi Karl Rathhaus, 1860. aastal õnnistati kirik sisse). Gustav von Bock oli ka mõisnik, ta soetas Kukulinna ja seejärel Krootuse (AltKöllitz) mõisa Liivimaal ning ühe mõisa Peterburi kubermangus. Voltveti ja Krüdenerid Mõisa ajalugu kuni 1780. aastani. Uueks Voltveti mõisnikuks saanud Martin Friedrich von Krüdener (surn. pärast 1744) pärines Krüdeneride Läti liinist. Tema isa Georg Friedrich von Krüdener oli Knideri mõisnik ja Prantsuse kolonelleitnant. Martin Friedrichi kohta on teavet vähe
*) Eesti arhheoloogiline kultuur kannab nimetust kunda kultuur, mille sai ta oma kõige varasema leiukoha Kunda Lammasmägi, 1872 (Pulli küla, mis on ajaliselt vanem, avastati alles 20. sajandil). Sarnaseid leida on leitud ka Läti, Leedu, lõuna-Sooma aladelt. * Aastast 9000 eKr 6500 eKr paiknes asustus siseveekogude ääres ning tegeldi eeskätt küttimise, koriluse ja kalapüügiga ning olid sesoonnsed külad ehk vastavalt aastaajale paikneti ümber (piirkond, mille raames kogukond oma asukohta vahetas kannab nimetust reviir). * Aastast 6500 eKr 5000 eKr hakati paiknema ka mererannikute ääres, sest see oli see aeg kus Läänemere soolasus muutus ja ilmusid ka hülged ning rikastus tolleaegse inimese toidulaud talvel ka hülgeliha võrra. Tegevusalad jäid siiski ka seal samaks, kuid külad muutusid aastaringseteks ehk elati samades kohtades. * Aastast 5000 eKr 2000 eKr tekkis Eestis neoliitikum, mis sai alguse keraamika ehk
"väiksakslased". 7. Mõis ja talu 18. sajandil. Mõisate restitutsioon. Mõisate liigitus. Maavaldusõigused. Mõisamajandus. Riiklikud koormised. Talumajandus. Talurahva koormised Pärast Põhjasõda, mõistae liigitus: rüütlimõisad (aadlimõisad/eramõisad)aadlike valduses olevad eramõisad, moodustasid suure enamuse kogu mõistaest. kroonumõisad (riigimõisad) kirikumõisad. - igas kihelkonnas oli kirik, kiriku pastor oli ka mõisaperemees, igas kihelkonnas oli kirikumõis. Mõni üksik mõis oli ka linna kontrolli all. Maavaldusõigused- Jagunesid läänimõisateks ja pärismõistaeks. Ehk siis kellegi oamnd või lääniõigusega aksutusele antud. Vene võim tunnustas muuhulgas privileege, mida rootsi ei tunnustanud, ntks see, et läänimõisaid võis pärandada kuni 5. sugulusastmeni, nii mees kui ka naisliinipidi.
piiramine, õigus vallasvarale). Sellega oleks riigimaade talupoegade õigused laienenud eratalupoegadele. Talurahvas hakkas sellega nägema Vene võimu vastukaalu baltiaadlile. 1784. a oli pearaharahutused (pearahamaksu kehtestamisest tulnud segadused): ei mindud teotööle jne. Talurahva korrale kutsumiseks saadeti kohale sõjaväeosad, millega puhkesid kähmlused. 1784. Räpina puuaiasõda 5 talupoega hukkusid. 18. saj lõpus suurenes vastuseis pärisorjusele (valgustusliikumine). 1796 kirj G. H Merkel raamatu Liivimaa talurahva olukorrast, jõudis troonipärija Aleksrandri lauale. 1802.-1804. talurahvaregulatiiviga jääb pärisorjus püsima, kuid antakse seaduslik kaitse mõisniku ülekohtu puhul. 6. Talurahvas 19. saj Talurahvareformid Eesmärgid: kriis mõisamajanduses 19. saj. lõpus > osade mõisnike soov olukorda reformida(et talupojad paremini tööd teeks), muutunud majandusolud, talurahva järjest
k.) vaeste piibel. Need olid märkide kogumid sakraalehitiste sise- ja väliskülgedel. Naiivne keskaja inimene nägi imet ka seal, kus seda tegelikult ei olnud. Märgid õpetavad eetikat, kelleks saada. Rõhub müstikat. Rist on kiriku põhisümbol. Inimesed kannavad eri märke oma kaelas. Et mälu paremini töötaks, kasutatakse palvehelmeid e. roosikrantsi. Tekkis pühakute kultus, lastele hakati andma pühakute nimesid. Pühakud olid vahetalitajad Jumala ja inimeste vahel. Keskaegne kirik on puupüsti rahvast täis. Jutlustajad on väga oluline grupp õpetajaid keskajal. Heade jutlustajate jutluse ajal kukuvad inimesed põlvili, nutavad ja on ekstaasis. Toimib suuline mälu. Jutt läheb kelleltki kellelegi. Koolide kõrval oli nii talu- kui linnalaste harimisel olulisel kohal rahvapedagoogika. Eluks ja tööks vajalikud oskused õppis talulaps täiskasvanute kõrvalt erilise koolituseta.
...............28 Kala, A. suuline vestlus. (09.01.2008)......................................................................................28 Mihkla, K. 1965. Lydia Koidula elu ja looming. Tallinn: Eesti Raamat.................................. 28 Mäelo, H. 1999. Eesti naine läbi aegade. Tallinn: Varrak........................................................ 28 Niiberg, T. Ivari, I. 2000. Abielu eesti moodi. Tallinn: Maalehe Raamat................................ 28 Peterson, A. 2006. Eesti maarahva elust 19. sajandil. Tartu: Atlex..........................................28 Salu, M. 2008. Eurostati uuring ütleb, et Eesti naine on terve Euroopa töökaim. - Ärileht, 8. märts, lk 4..................................................................................................................................28 Sõgel, E. 1957. Lydia Koidula jutud ja näidendid. Tallinn: Eesti riiklik kirjastus................... 28 Kosjaviinad. Lavastused. Sa Kuressaare teater. http://www.skt.ee/page.asp
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
