Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
draama, 60ndate, 1960ndate, 70ndate, realistlik, kross, realism, undi, teet, modernism, psühholoog, proosas, üdi, laad, traditsioon, luulekogu, kõiv, kirjanduslik, dokumentaal, minevik, tausta, krossi, esteetika, proosat, peegel, kogud, sulaaja, järg, tekste, näidendid, motiiv, saat, märg, autoreid, vetemaa, kass, fenomen, kõivu, aare, vabavärss-test (Juhan Smuuli teosed). 60.-te teisel poolel tugev draamalaine Autorid: Juhan Smuul, Egon Rannet, Ardi Liives, Boris Kabur 1. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1956–65. Allegoorilisus, retoorilisus, romantilisus ja rõõmsameelsus, inimlik soojus, intellekti ja tunnete koostöö, suure ja väikese, kosmilise ja isikliku ühendamine, avatud ruum, avastamine ja ehitamine. Autorid: Deboora Vaarandi, Uno Laht, Ilmi Kolla, Lehte Hainsalu, Paul Haavaoks, Jaan Kross, Ellen Niit, Ain Kaalep. 2. Artur Alliksaare luule. Tuntuim teos: „Olematus võiks ju ka olemata olla“. Väga vastuoluline looming. Kohati arbujalik, siis jälle raskes barokkstiilis. Nooremana on „veel arbujalikum kui arbujad ise“, vormirangus, kõlaline elegants. Ilu- ja kunstikummardus, lihvitud sõnakasutus, maksimalism, eksistentsialism. Luulestiil muutub järsult pärast vangilaagrist vabanemist. Väga pikad read, vabavärsis tekstid.
mängima mängu, nagu ta hooliks autoriõigustest – tegelikult ei tahetud läänekirjandust trükki lasta. 60ndatel aga hakkab sealt tulema just uut Lääne kirjandust. Samuti autoreid lähiminevikust, kes on tugevalt kirjandust muutnud – Kafka, Salingeri „Kuristik rukkis“ jt. 1958 Keel ja Kirjandus – Pigem teadusliku suunitlusega ajakiri. 1960 vabavärsipoleemika (Nirk (Hermelin), Kross, Niit, Kaalep, Mäger jt) – Tagant järgi võib tunduda veider, kuid antud aja kontekstis täiesti seletatav. Nimelt avaldas aastal 60 Endel Nirk paroodia, kus ta ründas üsna teravalt noort luulet. Esile kerkis just vormi küsimus – tekkis vaidlus selle üle, kas korralik Nõkogude Eesti luuletaja tohib vabavärssi kasutada või ei tohi. See oli üsna ebavõrdne vaidlus, sest keegi väga vabavärssi ei kaitsnud. Sisuliselt
leebemaks, teiseks stalinism tähendas suuri repressioone poliitilistel põhjustel. Kolmandaks meie seisukohalt on tähtis see, et on kehtestatud esteetiline kaanon, mida kirjeldatakse sotsialistliku realismiga. Kui sel on mingi tõesti selge kuju või iseloom, siis seda 40ndatel, 50ndatel. Sellest räägitakse edasi ka, see tähendab seda, et mõiste muutub õõnsamaks. Realism kestab ka 60ndatel, ent hakkab taanduma. Kogu kirjandus oli halvas seisukorras, erinevatel aladel oli erinev: võib öelda, et kõige hullem oli proosas, kus tekkisid aastad, kus uudisloomingut ei tulnud. Soodsam olukord draamakirjanduses. Esteetilisi fenomene aeg-ajalt vilksatab. Omaette küsimus, mis periood sula on. Mis aastast mis aastani. Selge alguspunkt: 1956. Kui oli range kontrolliga ühiskond,
Luik, Hando Runnel, Andres Ehin ja Artur Alliksaar. Alustasid traditsioonilise luulega, kuid hiljem leidsid kõik iskliku suuna. Luule on elujõuline ja jaatav.Kassetid ehk pappkarbis olevad õhukesed luulevihikud ilmusid aastatel 1962-1968. Kassetiautorid uuendasid eesti luulet väga suurel määral ning kujundasid ka selle tänapäevast ilmet. Ilmus viis kasseti, kokku 19 vihikut . Luule · Uute autoritena paistavad silma Jaan Kross, Uno Laht, Ellen Niit, Ain Kaalep, Artur Alliksaar,Hando Runnel ja Paul-Erik Rummo. Naasevad ka luuleklassikud: Kersti Merilaas, August Sang, Betti Alver, Uku Masing. · Luulet iseloomustab eksistentsialism, modernism ja sürrealism. · Autoreid inspireerib zen-budism, muusika (poliit- ja folklaulud). · Optimistlik eluvaade, rõõm maailma avastamisest. Luule · Sulaaja alguses on luule positiivse ja optimistliku alatooniga, umbes 1960
Sonettidega avab Under kirjutava naise stiili. Tuntumaid tekste ,,Ekstaas" selles osas. ,,Verivalla" (1920) lõpetab Noore Underi perioodi ja alustab uut. Loomingu kõrgpunktiks on aastad 1927-1930, mil ilmusid 4 värsiraamatut: lüürikakogud ,,Hääl varjust" (1927), ,,Rõõm ühest ilusast päevast" (1928) ja ,,Lageda taeva all" (1930) ning ballaadikogud ,,Õnnevarjutus" (1929). ,,Hääl varjust" peetakse parimaks ja terviklikumaks luulekoguks, kus vastanduvad ja ühenduvad realism, sümbolism ja ekspressionism, objektiveeriv nägemus ja isiklik elamus. Enamik ballaade ,,Õnnevarjutuses" on pärit rahvapärimusest (saatusemotiiv ja õnne võimalikkus), kuid ta ei kasuta puhast rahvalaulumõõtu. Tema ballaadid näitavad, et õnne purunemisega on seotud sügavamad psühholoogilised põhjused. Luulekeeles on rohkelt dialoogi ja tegelaste sisemonolooge, kuid olulisel kohal on ka välise jutustaja roll. Paguluses võimendub tema kui poliitilise luuletaja
d 1940 Kommunistlik propaganda. Juhan Smuul, Debora Vaarandi, Juhan Smuul ,,Järvesuu poiste brigaad", ,,Poeem Okupatsioonid kehtestasid range Luule Poeem, võitlus ja igatsusluule. Karl Ristikivi, August Gailit Stalinile", ,,Mina kommunistlik noor". Debora tsensuurisüsteemi. Aastatel 1940 Proosa ja draama jutustus, olu-kirjeldus, Friedebert Tuglas, August Mälk Vaarandi ,,Põleva laotuse all", ,,Talgud Lööne soos". kahanes märgatavalt uute eestike näitekirjandus, romaanid ja novellid Marie Under, Hendrik Visnapuu Karl Ristikivi ,,Võõras majas". August Gailit ,,Ekke kirjandusteoste hulk. Tekkis kaks põgenemisteekonnast, Ilmar Laaban, Kalju Lepik Moor". Friedebert Tuglas ,,Unelmate maa"
Seetõttu oli eesti kultuurile ja kirjandusele eriti oluline sula/aja võimalus tõlgete ja otsekontaktide kaudu suhelda muu maailmaga. 1957. aastal hakkas ilmuma raamatusari "Loomingu Raamatukogu", mis vahendasid välismaise kirjanduse tõlkeid. Samas tekkis ka varjatud kirjandus: sise/emigrantide Uku Masingu ja Artur Alliksaare ümber kogunenud noored tekitasid mitteametliku kultuuri- ja kirjanduselu. Esimesed selged lahtiütlemised nõukogulikust kunstist on nähtavad Mati Undi ja Enn Vetemaa proosas ning Paul-Eerik Rummo ja Jaan Kaplinski luules. Eredaimaks pöördepunktiks on nn kassetipõlvkonna tulek luulesse 1962-1969 (luulekassett on pappkarp, mis sisaldab mitme noore luuletaja debüütkogusid). Kassetipõlvkonna (Rummo, Kaplinski, Runnel,Traat, Luik) vaimseks isaks on peetud Artur Alliksaart (1923-1966) boheemlaste kuningat, modernisti, paljude noorte iidolit, poliitilist sisepagulast-, kelle elu ja eluloo ümber liiguvad tänaseni müüdid.
romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi vahetusel (kuni I maailmasõjani, kui valdavaks sai modernism e avangardism). Ida-Euroopas (ka Venemaal ja Eestis) vähemalt II maailmasõjani. Edgar Allan Poe (1809-1849) USA kirjanik, tuntud nii luuletaja kui ka proosakirjanikuna. "Tamerlan ja teisi luuletusi" (1827) Byronist mõjustatud Ida-temaatika, iroonia, grotesk, kõlaefektid, siseriimid. "Kaaren ja teisi luuletusi" (1845). Nimiluuletus "Kaaren" kõlaefektid, siseriimid, kordused, juhtmotiiviks surm ning armastus, millel lasub surma ja ängistuse vari. WALT WHITMAN (1819-1892)
5) Siuru ajal säilib üldromantilise kirjanduse raamistik, aga selle sees midagi teiseneb. Uusromantiline kirjandus hakkab leidma seoseid radikaalse modernismiga. 6) Siuru andis teeotsa kätte edasistele eesti luuletajatele. Underi ja Visnapuu kaudu hakkas senisest suurema seksuaalse ja erootilise avameelsuse tungimine kirjanudsse. Juurdus, et kunst on primaarne ja elu sekundaarne. 2. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid 191728. Avangardism, ekspressionism, modernism, futurism, meelelisus, dünaamilisus, uusromantilisus. Siuru luuletajad + barbarus, alle, kivikas, adson 3. Marie Underi luule. Underi looming jaguneb kolmeks perioodiks: 1) esimesel perioodil tasakaalutu, pinnapealne. Noor Under ei olnud sügav autor. 2) tasakaal, sügavus tekivad, meelelist kireluulet järjest vähem, tekstuaalne staatika suureneb. 3) samad märksõnad, mis teises perioodis, aga siiski kolmas periood eristub. Periood algab raamatu juures ''Mureliku suuga
Virtsu Kool Kirjanduse areng kodumaal 1950 – 1970 Uurimistöö Autor: Õnnela Lilleoja IX klass Juhendaja: õp. Airi Aavik Virtsu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS 1.1. Tuntumad kirjanikud 1.1.1. Gustav Suits 1.1.2. Marie Under 1.1.3. Karl Ristikivi 1.1.4. Juhan Smuul 1.1.5. August Gailit 1.1.6. Jaan Kross 1.2. Kassetipõlvkond 1.2.1. Kassetipõlvkonda ühendasid järgmised põhimõtted: 1.2.2. Kassetipõlvkonda kuulusid järgmised suurkujud: 1.3. Luule 1.3.1. Luuleuuendused: 1.4. Proosa 1.4.1. Noored kirjanikud tõid proosasse järgmised teemad: Kasutatud allikad 2 SISSEJUHATUS Sõjajärgset kodueesti kirjandust mõjutas suuresti vajadus kohaneda Jossif Stalini poolt loodud
Noorte tulekuga lahvatasid juba varem alanud vaidlused kirjanduse kohta, stiili ja vormide üle, üks avaliku väitluse tulipunkte oli vabavärss. Seda aega seostatkse alternatiivsusega. Märksõnaks on optimism, alternatiivsus, revolutsioonilisus, noored, vähemused, armastus, rahu, vabadus, vasakpoolsus. Võimust võtab hipikultuur. Sellesse põlvkonda kuulusid erilaadsed autorid nagu Luik, Runnel, Kaplinski, Vetemaa, Kross, Valton, Unt. Neisse aastaisse jäid ka esimesed kontaktid kodu- ja väliseesti kirjandusringkondade vahel, eestlaste esimesed Rootsi külastused ja üksikute väliseestlaste reisid okupeeritud kodumaale. Tihedate sidemete tekkimist takistasid siiski ideoloogilised vastuolud, väliseestlaste üldine kommunismivaenulikkus ning Nõukogude luureorganite katsed kultuurisidemeid Läänest salajase info hankimiseks ära kasutada. A
Ka varasemast perioodist võib leida tähtteoseid, nagu lühike novell „Tähtis päev“ (1903), kus karjapoiss saab vaba päeva, millega ei oska midagi peale hakata: unistus saab tegelikkuseks, aga kui on tegelikuks saanud, siis hakkab taas tuhmuma. 1907 „Rahaauk“ ja „Uurimisel“ 1913 „Vanad ja noored“ – koondab Tammsaare varasemat lühiproosa loomingut Nüüd hakkab tema loomingus nihe uute kirjeldamisvõimaluste suunas. Varane ja realistlik looming siiski ei kao. Selgeid muutusi on näha jutustustes „Pikad sammud“, „Noored hinged“ ja „Üle piiri“ – üliõpilasnovellid. Vararealistlikult uusromantiliseks üleminek on järkjärguline. 1900–1910 loomingus mõjutab ja muudab ta naise käsitlust. Naise kujutamisel on vabameelsem ja modernsem kui varasemad kirjanikud. Tema käsitlus on väga patriarhaalne – naine on võrreldes mehega sekundaarne. Tammsaare puhul on tegu efektiga, kus tegelaskuju hakkab elama oma elu
Luts domineeris oma kirjutuse külluslikkusega 1930. Aastate memuaristika juhtautorina. K. A. Hindrey " Sündmusteta suvi" romaan romaani kirjutamisest. Suvituspaika sõitnud vastse romaanikirjaniku probleemiks on toimuvate sündmuste sobimatus romaanizanri konventsioonidega. 11. Romantilise ja realistliku proosa põimumisi 1917 - 44 (August Mälk jt). Ajalooline romaan. Mait Metsanurga "Ümera jõel" romantilise ajaloo traditsioon eestlaste pealejäämine. Võimalikult realistlik pilt, sündmuste kulg ei erine Läti Henriku kroonikast. Pole tegemist panoraamse, vaid isikuromaaniga. Ajalooline romaan eriti 1930. Loogilisel kohal. Romantilise diskursi põhiteljeks rahvusliku identiteedi kinnitamine. Albert Kivika "Nimed marmortahvlil" realistlik romaan vabadussõjast, raamatul oli heroilise võitluse aura. Ei kujuta õilsat võitlust, vaid kõhklusi ja kahtlusi, mis võitlejatel olid. Tõsirealistlik romaan. AUGUST MÄLK (1900 1987)
o Eerik Teder Mälestusi A. H. Tammsaarest (1978) o Epp Annus, Rein Undusk Klassika ja narratiivsus: Tammsaarest Kngroni (1997) o Elem Treier Tammsaare maailmakirjanikuna: kolm välismaa Tammsaare-uurijat (2001) o Bernard Linde A. H, Tammsaare oma elu tõest ja õiguses (2007) o Maarja Vaino Teistmoodi Tammsaarest (2008) o Maarja Vaine Irratsionaalsuse poeetika A. H. Tammsaare roomingus (2011) A. H. Tammsaare looming Jaguneb 3 perioodiks: 1. periood algus on realistlik, vildelikkus; esimene tähenduslik kirjatükk novell ,,Tähtis päev" (1903.a lugu sellest, kuidas karjapoiss saab vaba päeva, kes ei oska oma vaba päeva kasutada nii, et see vastaks tema enda kujutlustele). Lühiproosa. 2. periood - võttis uusromantilise suuna ning muutused toimusid järk-järgult. Kuigi Tammsaarel on maakirjaniku maine, siis üsna varakult pöördub ta linnatemaatika juurde. Meeldis ka armastuslugusid kirjutada. Kõikides tekstides on eetiline küsimus
Probleemikeskne romaan: pessimism, mis levib nii maailmas kui ka Eestis. See on ka selle romaani üheks põhiliseks jõuks erinevad kinnismõtted iseloomustavad neid tegelasi ja minevikus juhtunu juhib nende valikuid. Kui suurt romaani vaadata, siis see on vadilik lähenemine, koomiline vaade. Rahvalik-paroodiline, kaasahaarav "tontidega" võitlemise lugu. 3. Lähiajalugu nüüdiskirjanduses. Poliitiline ülekirjutus ja traumakirjandus (J. Kross, M. Traat, E. Mihkelson vs S. Oksanen jt) 1990ndatel ja ka 00ndate I poolel ajalooline proosa. Vahepeal vajus tagaplaanile, kuid nüüd on see jälle esil. Traditsioonilise ajaloolise romaani tegevus leiab aset vähemalt 50-60 a enne sellest kirjutamist. Olulisene ka ajaloolise tõepära või täpsusega arvestamine, mis tähendab ajaloolise olustiku võimalikult usutavat edasiandmist detailirikka kirjelduse kaudu. Nõnda peaks kirjandus tekitama lugejas minevikus ,,kohalolu" tunde
3. Modernismi kolm võimalikku seletust: Esimene: modernismi alla arvatakse mitmesugused avangardsed ja eksperimentaalsed voolud (futurism, ekspressionism, dadaism, sürrealism jne) Teine: on kirjanduslookeskne. Algab 1910 futurismist või 1890 sümbolismist, lõpp Teine ms Kolmas: modernismi defineeritakse teksti ja tegelikkuse suhte kaudu, nähes selles suundumuses keskendumist tekstile ja keelele. 4. Mis vahe on sõnadel modernne ja modernism? Modernne on kirjandus, mis muudab olemasolevat kirjandusmudelit. Modernismis kirjutatakse inimeste hirmust maailmakorra lagunemise ja oma juurte kaotamise kohta. 5. Mis on sotsiaalne modernism ja avangardistlik modernism? Sotsiaalne modernism on katse kirjeldada, analüüsida ja hinnata muutunud ühiskonda, purunenud ühiskonna korrastamine Avangardistlik modernism on suund, kus eksperimenteeritakse hakatakse vastu
proloog eellugu, milles esitatakse mõni põhisündmustikule eelnenud sündmus või selgitatakse teose sisu ning autori kavatsusi; epiloog järellugu, milles tehakse kokkuvõte toimunust või tutvustatakse tegelaste edasist saatust. Ilukijandus e. belletristika 1)Luule e. lüürika (sonetid, oodid, pastoraalid) 2)Proosa e. eepika (teosed millel on sisu: novellid, romaanid, eeposed) 3)Näitekirjandus e. dramaatika. (põhizanrid on komöödia, tragöödia ja draama. Kuuldemängud, sketsid e. koomilise sisuga lühinäitemängud, libretto e. ooperi sisu-alustekst) Kõnekujundid · Epiteet-lauseid kaunistav omadussõna ( Maa on maksa karvaline)· Võrdlus (Mustad silmad,siia-sinna, hüpplesid kui kirbupaar. M.Under)· Metafoor e. troob- ühendab erinevaid nähtusi, sarnasuse alusel. Ülekantud tähenduses.( Sinise taeva silm)· Isiksustamine e. personifikatsioon-elutul asjal võime midagi teha( Nüüd nutab mu igatsus.E.Enno) · Tabu e
Gailit, A. Mälk, K. Ristikivi · G. Helbemäe, K. Lepik, I. Laaban, B. Kangro, A. Viirlaid jt Karl Ristikivi (1912 1977) 1944 põgenes Soome, sealt edasi Rootsi. · ,,Tuli ja raud" (1938) · ,,Õige mehe koda" (1940) · ,,Rohtaed" (1942) · Hingede öö"(1953) jt · VT luuletust ,,Ka sisaliku tee kivil jätab jälje..." Eestis ilmunud kirjandus · Kirjastused riigistati · Kontakt välismaaga peaaegu puudus · Raamatute hind oli odav ja tiraazid suurenesid · NN sotsialistlik realism teosed pidid olema ideelised, tüüpilised, rahvalikud · August Jakobson, Juhan Smuul · Represseerimised · 1945 hakkas ilmuma ajaleht Sirp ja Vasar 1950ndad · 1953 suri Stalin · 1954 1956 - küüditatute ja represseeritute tagasipöördumine Eestisse · 1956. aastast nn Hrustsovi sulaaeg · Loomingu Raamatukogu (1957) · Keel ja Kirjandus (1958) · Eesti Televisioon (1955) Juhan Smuul (1922 1971) · Esikkogu ,,Karm noorus" 1946 · Poeem ,,Järvesuu poiste brigaad" 1948
Eesti kirjanduse ajalugu II Mart Velsker 6. september 2009 Tsensuurivaba aeg u. 1920-1930 ja siis uuesti 1990ndate alguses. 1940 Nõukogude okupatsioon. 1918-1920 tegemist on manifestide ajaga, mis puudutab ka kirjandust. Mingis mõttes on tegemist ka ajaga, kus manifestid ja kuulutused võistlevad ja konkureerivad. + kujutavas kunstis dünaamika murdelisus on näha ka siin. Pöörangud olid alanud iseenesest juba varem. Kujutava kunsti puhul tähendab see seda, et realistlik pilt hakkab pudenema sõltub kunstikust ja sellest, milliseid printsiipe ta püüab muutuses rakendada. Ado Vabbe "Kohvikus" (1918), Eduard Ole "Laud" (1924). Kunst ei rajane realistliku peegeldamise printsiibil, vaid siin on mängus mingid muud printsiibid. + kunst ja kirjandus eemalduvad realismist, see on alanud juba N-E aegadel, aga eemaldumine jõuab haripunkti (1910-1920). Siuru (1917-1920) Under, Tuglas, Adson, Gailit, Visnapuu, J. Semper (+ A. Alle, J. Barbarus)
aastate alguses ja hakkas kümnendi lõpus ka mõjutama kirjandust. Seisakuajal ei olnud kirjanduselu enam nii tormiline, "Loomingu Raamatukogu" ja "Noorus" kaotasid oma senise tähtsuse, peamisteks kirjanduslikeks kanaliteks olid ajakirjad "Looming" ning "Keel ja kirjandus" ja ajaleht "Sirp ja vasar". Luule Sulaaeg 50., 60. aastate vahetusel jõudsid luulesse autorid, kelle tulek oli olude tõttu 5-15 aastat hilinenud. Jaan Kross luuletajana Tema luulelooming kätkeb eneses sotsiaalset aktiivset vabavärssi ja satiiri, ta on ühiskondliku mõttelaadiga kirjanik. Tema luulekogu kannab pealkirja "Söerikastaja" (1958). Uno Laht Oli üks esimesi pürokraatia kritiseerijaid. Tema tekstid paistavd silma julge ütlemise ja huumoriga, kuid samas ikkagi ka nõukogulikkusega. Ellen Niit Äratas juba väga noorelt tähelepanu luuletusega "Õnn". Luuletajana sai ta tuntuks 57
kultuurihuvi tõusust. 2. Mis iseloomustab seisakuaega kirjanduses? Seisakuajal, 70-ndate lõpul hakkasid taas levima põrandaalused almanahhid, levisid noorsoorahutused. Seisakuajal ei olnud kirjanduselu enam nii tormiline. ,,Loomingu raamatukogu" ja ,,Noorus" kaotasid oma senise tähtsuse. Peamisteks kirjanduslikeks kanaliteks olid ajakirjad ,,Looming" ning ,,Keel ja kirjandus" ja ajaleht ,,Sirp ja vasar". 3. Millised luuletajad tulid 1950-1960 kirjandusse? Jaan Kross, Uno Laht, Ellen Niit, Ain Kaalep, Artur Alliksaar 4. Iseloomusta kassetipõlvkonda. Rummo, Suuman, Kaplinski, Luik, Runnel, Ehin. Alustas reeglina traditsioonilise luulega, mõni aeg hiljem hakkasid loomingulaadid eri suundadesse harunema. Luulekassetid ilmusid 1962-68 ja need on kujundanud ettekujutust sellest, mida tähendab kaasaegne Eesti luule. 5. Iseloomusta närvitrüklasi. Luuletajad nimetasid end närvitrüki põlvkonnaks luulevihiku ,,Närvitrükk" järgi. Tegemist oli
Kirjanduse põhiliigid ja žanrid Eepika - välismaailma kirjeldamine ja jutustamine - huvitutakse välisest pildist - nt. Eepos, romaan, jutustus, novell Lüürika - väljendatakse siseilma mõtteid, tundeid - subjektiivne, isiklik - nt. Luuletused, sonetid, oodid, hümnid Dramaatika - tegevuse vahetu kirjeldamine, otsene kõne ja dialoog - konflikt - nt. Tragöödia, draama, komöödia, kuuldemäng Lüroeepika - liitliik = lugulaulud - lüüriline laad ja eepiline jutustus - nt. Valm, poeem, ballaad. Teema - millest teos kõneleb - trad. teemad: armastus, sõda, isamaa - pikemates teostes on kõrvalteemad Idee - kirjandusteose peamine mõte - väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse Stiil - kõrge = pidulik, kõrgendatud - keskmine = neutraalne - madal = argipäevane
Iga sümbol saab sügavama tähenduse, kõik tuleb ümber mõtestada. Etnosümbolism kodeeris oma tarbeks kogu ümbritseva maailma ja lõi lugejates vastava ootushorisondi. Nõukogude ajal oli väga palju loodusluulet, mille abil oli lihtne rahvuslikkuse sümboleid toota, nt maa = Eestimaa. Nende jaoks on rahvus püha, ülev. Religiooni peetakse rahvuse loomise protsessis oluliseks sealt tuleb moraalikoodeks. Toonitab ellujäämist. Puhas, metafooririkas keel. Jaan kross rahvuse vanaisa (oma ajalooliste romaanide tõttu). Etnofuturism 1980ndate lõpul Tartus tekkinud liikumine. Etnofuturistlik teos on skisoidne, ambivalentne või vähemalt irooniline. Keskseteks zanriteks (auto)biograafia, (kvaasi)manifest, performance, häppening, mitmesugused ideekunsti vormid. Ei väldi päevapoliitikat, vaid muudab selle oma aineks. Selle puhul räägitakse avatud demokraatliku riigi kontekstist. Etnose all ei peeta siin silmas
aastal astus avalikkuse ette hiljem kogu eesti luule üheks tähtsamaks esindajaks tõusnud Kalju Lepik, kes kaks aastat varem oli Rootsi põgenenud. 1997. aastaks oli ta avaldanud 13 luulekogu ja lisaks sellele oli tema panus pagulaseesdaste kultuuriellu ja elukorraldusse hindamatu. Oma esimestes kogudes "Nägu koduaknas" (1946) ja "Mängumees" (1948) oli Lepik veel traditsionalist, järgmistes kogudes (nagu "Merepõhi", 1951; "Muinasjutt Tiigrimaast", 1955) tõstsid pead modernism ja tsüklilisus. "Kivimurd" (1958) oli aga saanud mõjutusi rahvaluulest. Tema viimased luulekogud "Öötüdruk" (1992) ja "Pihlakamarja rist" (1997) ilmusid juba iseseisvas Eestis. Valev Uibopuud mõjutasid Lõuna-Eesti maaelu kujutamisel tema lapsepõlvemaastikud, aga vastukaaluks käsitles ta ka oma kaasaegset Rootsit. Pärast novelle ilmus 1948. aastal tema esimene romaan "Keegi ei kuule meid". Romaani "Neli tuld" (1951) tervik on üles ehitatud novellidest
põhjuseks). *Jüri Ehlvest (1967-2006) „Spiraali lagunemine“ avab tema maailma, artiklite kogumik temast. Tema loomingus saavad kokku kõik 90ndate alguses toimunud kirjanduslikud uuendused: sauterlik argisus, õnnepalulik lüüriline stiil, äärmiselt võimas keeleliselt. Pakkus kriitikutele huvi. Keeruline, arusaamatu, sürrealistlik – raske aru saada ta tekstidest. Üldiselt on tavainimesele mugav, kui tekst on mimeetiline (tavapärane, vastab reaalsusele). Mimeetiline realism -> metafüüsiline realism. Jaanus Adamson (kirjanduskriitik) märkis, et 90ndate ja 00ndate jutud on omavahel erinevad. 90ndate maailm on metafüüsilise põhjaga, tegelased suhestuvad mingisuguse olemuse aluspõhjaga, otsivad olemise ideed/saladust. Tekst on valmis tõlgendada ja sellega laheneks mõistujutu idee, mis viiks tõeni, mõistatuse saladuseni. On mingi iidne tekst, mille nimi on Pistis Sofia, millest arusaamine viiks igavese õnneni. Selline püüdlus on tal paljudes
Luule on täis uusi ja värskeid metafoore. Romeos ja Juulias ütleb Romeo Juuliale ,,öö küünlad on lõpuni põlenud" (tähed hakkavad taevast ära minema, hakkab valgeks minema) ,,Julia on Päike" on ka avatud metafoor. Sära, elu, kuumus, ohtlik, soe. Metafoor .vs. Sümbol Ühe tähendus on fikseerunud (sümbol) ja teisel muutuv (metafoor) Laiendatud metafoor, teos on üles ehitatud ühele metafoorile ja teose käigus tuleb juurde uusi avatud metafoore. Jaan Kross ,,Taeva kivi" uuritakse mitut tähendust, ei kasutata tavalist väljendit meteoor; Luuletuste tõepärasus. Isikustamine e. Personifikatsioon elutust asjast räägitakse justkui elusast. Antropomorfiseerimine isikustamine, asjadele inimeste omaduse andmine nende paremaks mõistmiseks. Läheme läbi mere Mis tõuseb me vastu tige Sügise tuul Raputab puul, Küürutab kõveral kõrrel Kui sandike! Kord öeldi õnn tuli õuele Ja õu sai õnne täis
teoseid looma, aga tulemused ei rahuldanud neid endid, lugejat ega ideoloogilist järelevalvet. Uus põlvkond prosaiste astus esile 1960. aastate algul (Arvo Valton, Enn Vetemaa, Mati Unt, Aimeé Beekman jt.). Need autorid ei pidanud enam iga hinna eest tõestama, et nad on nõukogude inimesed ja võisid seepärast oma loomingus käsitleda muudki kui klassivõitlust. Suurt lugejashuvi äratasid 1960. aastate algul luuletajad Jaan Kross, Mats Traat, Ain Kaalep, Vladimir Beekman jt., kellest enamik hakkas kümnendi keskel tegelema proosaga. Nende kõrvale astus uus põlvkond poeete (Paul-Eerik Rummo, Jaan Kaplinski Hando Runnel jpt.). Kümnendi algupoole luules leidub uutele radadele suunduva maailma kajastusi, teadust ja mõistust. 1960. aastate lõpul esile kerkinud luuletajad on seevastu veidi raskemeelsemad, ridade vahelt leiab väljenduse Eesti valu ja vaev. Kümnendi teisel poolel hakkas taas
Hääbusid lühiproosa zanrid. Rohkem kirjutati jutustusi. 50-date aastate algul ilmus proosasse uus zanr, olu kirjeldus. See pidi sotsialistliku realismi viima täiuseni ja kujutama elu dokumentaalses laadis. Vastukaaluks proosale tõusis esile näitekirjandus. Näidendeid kirjutasid varem romaane kirjutanud kirjanikud (August Jakobson). Hakkas hääbuma komöödia, asemele tuli lääne impearilismi ründav satiiriline draama. Näidendid muutusid jutustavateks. Põhiteemad. Põhiteemad draamal ja proosal olid üsna sarnased. Teos pidi olema päevakohane, pidi kajastama lähiminevikku või kaasaega. Teemad olid: 1) sõjasündmused ja Saksa okupatsioon Eestis, 2) kolhooside rajamine, 3) läänemaailma pahelisus. 50-date aastate algupoole saabusid veidigi vabamad olud. Sotsialistliku realismi meetodiga määratud piire hakati laiemaks nihutama. Sel ajal hakkas proosat kirjutama Juhan Smuul
60ndate eesti kirjandus Luulesse tuli noor põlvkond autoreid, mida hakati nimetama kassetipõlvkonnaks, sest andsid oma teoseid välja luulevihikutena, kus kolme nelja autori luulevihud olid koondatud ühte pappkarpi. Sinna kuulusid tuntumatest luuletajatest: Paul-Eerik Rummo, Viivi Levik, Hando Runnel, Jaan Kaplinski, Mats Traat. Nende luule räägib isiklikel ja üldinimlikel teemadel või loodusest ja inimese suhetest loodusega või armastusest ja tunnetest. Hando Runnel Tema esimesed luuletused rääkisid maaelust ja tööst. Oma loomingus kasutab ta ära rahvalaulu elemente. Tema looming läks sisult järjeks julgemaks. Toob välja eesti probleemid, et meid valitseb võõras ja rumal võim, julgustab eestlasi valede vastu võitlema, ikka eestlaseks jääma ja kirjeldab kui ilus on eestimaa. Tema kõige julgem kogu oli ,,Punaste õhtute purpur" See küll ilmus, aga keelati selle käsitlemine meedias. See luulekogu lõppeb luuletsükliga ,,Ilus maa", kus on ka näiteks luuletus ,
MODERNISM. 1. Tekkis Prantsusmaal 19.saj. teisel poolel ja kestis 20.saj. esimese pooleni. 2. Mõnede arvates kestis modernism kuni II maailmasõjani, teised arvavad jällegi, et kuni 1960-dateni. 3. Tööstusrevolutsioon Euroopas, teaduse ja tehnika areng, Freudi psühhoanalüüs, teksti ja kujundikeele uued võtted, mitte enesemanifitseerimine. 4. Dekadents allakäik. Charles Baudelaire. Sümbolism kunstivool mis sai alguse Prantsusmaal 1880 aastatel. Charles Baudelaire Impressionism 19.saj. maalikunsti vool. Monet Estetism 19.saj
Eesti kirjandus 1960ndatel 1960ndatel tuli kirjandusse noor põlvkond luuletajaid, keda nimetati ka kassetipõlvkonnaks nad andsid välja 3 või 4 kaupa luulevihikuid, mis olid pandud pappümbrisesse. Seda nimetati luulekassetiks. Nende looming oli isiklikum, avameelsem, julgem. Kirjutati loodusest, armastusest, isiklikest muredest ja probleemidest ning kritiseeriti valetamist. Sinna põlvkonda kuuluvad mitmed kuulsad luuletajad: Viivi Luik, Paul-Eerik Rummo, Hando Runnel, Mats Traat ja Jaan Kaplinski. Tollest ajast muutus kirjandus suures osas allegooriliseks, et rääkida teemadel ,millest otse ei tohtinud midagi öelda. Põhiline oli, et suur teeb väikesele liiga ega lase tal rahus olla ja kuidas inimese individuaalsus maha surutakse ning pettuste, valede ja vägivallaga valitsetakse. Hando Runnel Kirjutas juba nõukogude ajal isamaalist luulet ja paljud ärkamisaegsed laulud on tehtud tema tekstidele. Ta on pärit Järvamaalt. Kuulaks sai oma maateemaliste luu
Teeb oma esimesed kirjanduslikud katsetused, kui käib Tln gümnaasiumis, selleks, et raha teenida ajaviitejutud ajakirjadele. Tavaliselt avaldatakse ilma nimeta. Ülikooli ajal hakkab kirjandust tõsiselt võtma. 14 romaani, 1 luulekogu, novelle jms. Võtab osa paljudest kirjandusvõistlustest. Õpingute keskel võtab ette tõsisemad teemad. Tahab kirjutada Tammsaare eeskujul, aga linnaelust (Tallinna triloogia). Teda mõjutab ka Hesse. Pärast Tln triloogiat toimub üleminek realism -> postmodernism Luulekogu: ,,Inimese teekond" Lasteraamatud: ,,Lendav maailm", ,,Semud" , ,,Sellid". Tln triloogia: ,,Tuli ja raud" (sellega teeb nime), ,,Võõras majas", ,,Rohtaed" (tõeline läbilöök). Mudelromaan ,,Hingede öö". Ajaloofilosoofiline sari: 3 triloogiat: kroonikad (nt ,,Surma ratsanikud"), biograafiad (nt ,,Nõiduse õpilane") ja aegruumide põimingud (nt ,,Lohe hambad"). Ain Kalmus 1906-2001. Proosa kirjanik, peamiselt ajaloolised romaanid
KIRJANDUSTEOORIA AJALUGU (diakroonia) (sünkroonia) (meta) süntaktika pragmaatika semantika ÜLDINE VÕRDLEV RAHVUSLIK 2. SLAIDISHOW Põhiliigid ja zanrid a) mitteilukirjanduslikud tekstid b) ilukirjanduslikud tekstid 1. 2. 3. LÜÜRIKA - EEPIKA - DRAMAATIKA E DRAAMA SÜZEELINE / MITTE SÜZEELINE (sündmused) / (sündmuste puudumine) NARRATIIVNE / MITTENARRATIIVNE (sündmus(ed) ja jutustamine / sündmuste ja jutustamise puudumine) Lüürika (lüroeepika) Eepika Dramaatika(e draama) · lugu pole lugu on lugu (tavaliselt) on
annaabi.ee 
