mängima mängu, nagu ta hooliks autoriõigustest – tegelikult ei tahetud läänekirjandust trükki lasta. 60ndatel aga hakkab sealt tulema just uut Lääne kirjandust. Samuti autoreid lähiminevikust, kes on tugevalt kirjandust muutnud – Kafka, Salingeri „Kuristik rukkis“ jt. 1958 Keel ja Kirjandus – Pigem teadusliku suunitlusega ajakiri. 1960 vabavärsipoleemika (Nirk (Hermelin), Kross, Niit, Kaalep, Mäger jt) – Tagant järgi võib tunduda veider, kuid antud aja kontekstis täiesti seletatav. Nimelt avaldas aastal 60 Endel Nirk paroodia, kus ta ründas üsna teravalt noort luulet. Esile kerkis just vormi küsimus – tekkis vaidlus selle üle, kas korralik Nõkogude Eesti luuletaja tohib vabavärssi kasutada või ei tohi. See oli üsna ebavõrdne vaidlus, sest keegi väga vabavärssi ei kaitsnud. Sisuliselt
antud ajal saab kirjutada). Ardi Liives (realistliku koodi tulek on hästi demostreeritav. Menukas näidenditega). Boris Kabur (menukas lastenäidend ,,Rops" (1964).Tehniline revoultsioon ja ulme teemad tungivad kirjandusse. Mängitakse läbi eetilisi teemasid. 2. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid aastatel 195665. Luulekeskne aeg (1960ndad). Teist nii luulerohket polegi olnud. Suurte tiraazide fenomen. 1960 vabavärsipoleemika (Nirk (Hermelin), Kross, Niit, Kaalep, Mäger jt) kas Eesti Nõukogude luules võib kasutada vabavärssi või mitte. Topeltmängu kahtlus Noor kirjanik Nirk avaldas värssparoodia, kus ta parodeeris noorema luuletajate (Niidu, Krossi jne) luulet. Pärast 1960ndaid polnud enam vabavärss keelatud. 196268 luulekassetide väljaandmine. Sulaaja luule: allegooorilisus (loodusallegooria, nn ridadevaheline poeetika), retoorilisus (retoorlilselt kõlav vabavärss, suured kujundid, retoorilised
-test (Juhan Smuuli teosed). 60.-te teisel poolel tugev draamalaine Autorid: Juhan Smuul, Egon Rannet, Ardi Liives, Boris Kabur 1. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1956–65. Allegoorilisus, retoorilisus, romantilisus ja rõõmsameelsus, inimlik soojus, intellekti ja tunnete koostöö, suure ja väikese, kosmilise ja isikliku ühendamine, avatud ruum, avastamine ja ehitamine. Autorid: Deboora Vaarandi, Uno Laht, Ilmi Kolla, Lehte Hainsalu, Paul Haavaoks, Jaan Kross, Ellen Niit, Ain Kaalep. 2. Artur Alliksaare luule. Tuntuim teos: „Olematus võiks ju ka olemata olla“. Väga vastuoluline looming. Kohati arbujalik, siis jälle raskes barokkstiilis. Nooremana on „veel arbujalikum kui arbujad ise“, vormirangus, kõlaline elegants. Ilu- ja kunstikummardus, lihvitud sõnakasutus, maksimalism, eksistentsialism. Luulestiil muutub järsult pärast vangilaagrist vabanemist. Väga pikad read, vabavärsis tekstid.
Eesti kirjanduse ajalugu II 1. Loeng 10.09 ja 2. loeng 11.09.13 1917 revolutsioonid -> Veebruari revolutsioon, Oktoobri revolutsioon riigikorra kukutamise aasta. 1918 Eesti iseseisvumine -> Saksa okupatsioon 1918 1920 Vabadussõda 1924 kommunistide riigipöördekatse 1920. ja 1930. Aastate vahetus majanduskriis 1934 Konstantin Pätsi võimuhaaramine --> kehtestatakse osaline eeltsensuur; ei kata kõiki valdkondi. Formaalselt tsensuuriametit ei ole, aga propagandatalitus tsensuuri kehtestab. Kirjanik pidi hakkama arvestama, et tema sõnu kasutatakse / võidakse kasutada tema enda vastu. Eesti kirjandusest suurem osa on ilmunud tsensuuriajal. 1939 Nõukogude sõjaväebaaside rajamine 1940 Nõukogude okupatsioon 1941 Saksa okupatsioon 1944 Nõukogude okupatsioon 1917. - 1920. Iseloomulik joon on, et tegemist on dünaamilise ajajärguga, kõik koguaeg muutub. Eesti ajaloo seisukohalt kaks tähislikku dokumenti on 1918. Manifest Eestimaa rahvastele,
kirjanikena 90ndate vältel. Nt Indrek Hirv, Priidu Beier, Sinijärv, Kivisildnik, Sauter, Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi Ehlvest, Õnnepalu, Krull, Kivirähk. See on see laine, mida võiks tinglikult nimetada esimeseks. Need kirjanikud on paljuski sündinud 60ndatel ja mõned ka 70ndate algusesse. Need kehtestavad ennast 90ndate lõpul kui kanooniline nüüdiskirjandus. 2. 90ndate aastate lõpus kirjandusse tulnud. Paljuski on see laine seotud kirjanikega, kes kuuluvad erinevatesse kirjaduslikesse rühmitustesse, ennekõike Erakkond, aga ka NAK, TNT (Wimberg, Jürgen Rooste jt), kooslus nimega Õigem Vale (Juku-Kalle Raid, de Morti, Jan Kaus, Kalju Kruusa). Noored tulevad kirjandusse rühmitustena.
Iga sümbol saab sügavama tähenduse, kõik tuleb ümber mõtestada. Etnosümbolism kodeeris oma tarbeks kogu ümbritseva maailma ja lõi lugejates vastava ootushorisondi. Nõukogude ajal oli väga palju loodusluulet, mille abil oli lihtne rahvuslikkuse sümboleid toota, nt maa = Eestimaa. Nende jaoks on rahvus püha, ülev. Religiooni peetakse rahvuse loomise protsessis oluliseks sealt tuleb moraalikoodeks. Toonitab ellujäämist. Puhas, metafooririkas keel. Jaan kross rahvuse vanaisa (oma ajalooliste romaanide tõttu). Etnofuturism 1980ndate lõpul Tartus tekkinud liikumine. Etnofuturistlik teos on skisoidne, ambivalentne või vähemalt irooniline. Keskseteks zanriteks (auto)biograafia, (kvaasi)manifest, performance, häppening, mitmesugused ideekunsti vormid. Ei väldi päevapoliitikat, vaid muudab selle oma aineks. Selle puhul räägitakse avatud demokraatliku riigi kontekstist. Etnose all ei peeta siin silmas
Eesti kirjanduse ajalugu II Mart Velsker 6. september 2009 Tsensuurivaba aeg u. 1920-1930 ja siis uuesti 1990ndate alguses. 1940 Nõukogude okupatsioon. 1918-1920 tegemist on manifestide ajaga, mis puudutab ka kirjandust. Mingis mõttes on tegemist ka ajaga, kus manifestid ja kuulutused võistlevad ja konkureerivad. + kujutavas kunstis dünaamika murdelisus on näha ka siin. Pöörangud olid alanud iseenesest juba varem. Kujutava kunsti puhul tähendab see seda, et realistlik pilt hakkab pudenema sõltub kunstikust ja sellest, milliseid printsiipe ta püüab muutuses rakendada. Ado Vabbe "Kohvikus" (1918), Eduard Ole "Laud" (1924). Kunst ei rajane realistliku peegeldamise printsiibil, vaid siin on mängus mingid muud printsiibid. + kunst ja kirjandus eemalduvad realismist, see on alanud juba N-E aegadel, aga eemaldumine jõuab haripunkti (1910-1920). Siuru (1917-1920) Under, Tuglas, Adson, Gailit, Visnapuu, J. Semper (+ A. Alle, J. Barbarus) Tarapita (1921-19
kaks mina"), soomepoiste võitlused (Raimond Kaugver ,,40 küünalt"), stalinismi repressioonid ja intelligentsi allasurumine (P.Kuusberg ,,Andres Lapeteuse juhtum"), eestlaste rasked otsused segastel aegadel (Villem Gross ,,Pinginaabrid", Vladimir Beekman ,,Transiitreisija").Kirjandus võtab neis teostes endale ajalookirjutaja ülesanded, murtakse küll stalinismi tabud, ent totaalse ajaloovõltsingu asemele tulevad pool- ja kolmveerand/teõed. Näitekirjanduses langes pööre 60ndate teise poolde ning oli seotud eelkõige Paul-Erik Rummo, Mati Undi ja Enn Vetemaa loominguga. Tähtteoseks tol ajal sai Paul-Erik Rummo ,,Tuhkatriinumäng", mis kujutab tuntud muinasjutu järellugu 9 aastat hiljem: Prints tuleb Perenaise majja, et välja uurida, kas ta on naiseks saanud tõelise Tuihkatriinu või hoopis peretütre. See lugu on tõe otsimisest ja selle mõttetusest. Realismilaadsemas stiilis on Juhan Smuuli rahvatükk " Juhnu Jõnn ehk Metskapten" ja
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Sügissemester 2015: kordamisküsimused arvestuseks 1. Siuru tegevus ja looming. Siuru tegutses aastatel 1917-1920. Liikmed: Marie Under, Fridebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, August Alle, Johannes Barbarus. Laiemas kandepinnas ka kunstnikud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe, Peet Aren, Otto Krusten, Jaan Oks jne. Võimalikud kaastöölised G. Suits, W. Raidla jne, inimesed, kes tähistavad Noor-Eesti rühmitust. Siuru väljaanded: Siuru I-III (1917-19), nendega tekkis ka logo (Siuru tähendab müütilist lindu ja seda on seostatud soome sõna kiuru'ga, mis tähendab lõokest.) M. Under Sonetid (1917), Sinine puri (1918) H. Visnapuu Amores (1917), Jumalaga Ene! (1918) F. Tuglas Saatus (1917) A. Gailit Saatana karussell (1917), Klounid ja faunid (1919) J. Semper Pierrot (1917) Siuru puhul oluline: 1) põhiautorid aktualiseerivad kirjanduses mingeid te
Luik, Hando Runnel, Andres Ehin ja Artur Alliksaar. Alustasid traditsioonilise luulega, kuid hiljem leidsid kõik iskliku suuna. Luule on elujõuline ja jaatav.Kassetid ehk pappkarbis olevad õhukesed luulevihikud ilmusid aastatel 1962-1968. Kassetiautorid uuendasid eesti luulet väga suurel määral ning kujundasid ka selle tänapäevast ilmet. Ilmus viis kasseti, kokku 19 vihikut . Luule · Uute autoritena paistavad silma Jaan Kross, Uno Laht, Ellen Niit, Ain Kaalep, Artur Alliksaar,Hando Runnel ja Paul-Erik Rummo. Naasevad ka luuleklassikud: Kersti Merilaas, August Sang, Betti Alver, Uku Masing. · Luulet iseloomustab eksistentsialism, modernism ja sürrealism. · Autoreid inspireerib zen-budism, muusika (poliit- ja folklaulud). · Optimistlik eluvaade, rõõm maailma avastamisest. Luule · Sulaaja alguses on luule positiivse ja optimistliku alatooniga, umbes 1960
Probleemikeskne romaan: pessimism, mis levib nii maailmas kui ka Eestis. See on ka selle romaani üheks põhiliseks jõuks erinevad kinnismõtted iseloomustavad neid tegelasi ja minevikus juhtunu juhib nende valikuid. Kui suurt romaani vaadata, siis see on vadilik lähenemine, koomiline vaade. Rahvalik-paroodiline, kaasahaarav "tontidega" võitlemise lugu. 3. Lähiajalugu nüüdiskirjanduses. Poliitiline ülekirjutus ja traumakirjandus (J. Kross, M. Traat, E. Mihkelson vs S. Oksanen jt) 1990ndatel ja ka 00ndate I poolel ajalooline proosa. Vahepeal vajus tagaplaanile, kuid nüüd on see jälle esil. Traditsioonilise ajaloolise romaani tegevus leiab aset vähemalt 50-60 a enne sellest kirjutamist. Olulisene ka ajaloolise tõepära või täpsusega arvestamine, mis tähendab ajaloolise olustiku võimalikult usutavat edasiandmist detailirikka kirjelduse kaudu. Nõnda peaks kirjandus tekitama lugejas minevikus ,,kohalolu" tunde
See ka üheks loetavuse põhjuseks, aus, kuid aegade pastelne kirjeldus, ilus keel. Nõukogude tumedat aega varjutab viited ja kirjeldused Eesti sõjaeelsele ajast. Toonitatakse ka kristlike kasvatusviise ja moraali. Tsiteeritakse ka värrse, eriti Alverit, Rummot jne. Eksistentsiaalse probleemi kirjeldamisel kasutatakse mingit värsirida või metafoori. Sama trendi kuulub ka reisiraamatu populaarsuse kasv. „Minu...“ sari kõige populaarsemad. Madis Kõiv „Studia Memorial“ st mälu-uuringute sari. Tema lapsepõlve mälestused. 90ndate ep sai sari alguse. Ühelt poolt konkreetsed sündmused ja teisalt paralleelselt mäletamise protsessi enda kirjeldamine, tuumaks on koht või ruum (mitte aeg), see võttab järk-järgult kuju. Valgusele lisanduvad lõhnad ja hääled.. järjekindlat ja selget mäletamist ei ole tegelt võimalik, vaid on fragmendid, mis tuleb kokku panna. *Andrus Kivirähk
Dialoogi kirjutamise oskuse. Mälgu draamatekstid said 1930ndate populaarseteks, eriti ,,Vaese mehe ututall" (1932) Tallinna Töölisteatris. Veel näidendid: ,,Mees merelt", ,,Häda õnnega". Jätkab ka sõja ajal poliitilise sisuga näidendid ,,Lõuna tuul" nt Pagulaskirjandus (august Mälk läks Rootsi) seal paistab ka silma. Lõbusas komöödilises vaimus 1930ndad läbitakse.Tõde ja õigus, mahtra sõda jne mängiti samuti lavalaudadel läbi. Rahvusliku raudvara traditsioon on laialt näha. 14. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid 192944. Proosalähedased modernismi katseid Sütiste jmt. Proosa hakkab luulet mõjutama realismiga. See oli üheks põhijooneks. 1920ndate lõpul esinesid näited järjekindlast realistlikust kujutustehnikast. 1930ndate alguses ühiskonnakriitiline luule, mida võib nimetada ka uueks ajalauluks. Tegemist oli laadilt heterogeense ilminguga, mida muust selleaegsest luulest pole lihtne eraldada
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v
kultuurihuvi tõusust. 2. Mis iseloomustab seisakuaega kirjanduses? Seisakuajal, 70-ndate lõpul hakkasid taas levima põrandaalused almanahhid, levisid noorsoorahutused. Seisakuajal ei olnud kirjanduselu enam nii tormiline. ,,Loomingu raamatukogu" ja ,,Noorus" kaotasid oma senise tähtsuse. Peamisteks kirjanduslikeks kanaliteks olid ajakirjad ,,Looming" ning ,,Keel ja kirjandus" ja ajaleht ,,Sirp ja vasar". 3. Millised luuletajad tulid 1950-1960 kirjandusse? Jaan Kross, Uno Laht, Ellen Niit, Ain Kaalep, Artur Alliksaar 4. Iseloomusta kassetipõlvkonda. Rummo, Suuman, Kaplinski, Luik, Runnel, Ehin. Alustas reeglina traditsioonilise luulega, mõni aeg hiljem hakkasid loomingulaadid eri suundadesse harunema. Luulekassetid ilmusid 1962-68 ja need on kujundanud ettekujutust sellest, mida tähendab kaasaegne Eesti luule. 5. Iseloomusta närvitrüklasi. Luuletajad nimetasid end närvitrüki põlvkonnaks luulevihiku ,,Närvitrükk" järgi. Tegemist oli
· Mingil määral jõudis Eestisse ka pagulasautorite loomingut · 1969 esilinastusid filmid ,,Kevade" ja ,,Viimne reliikvia" Luuletusi ·Paul-Eerik Rummo ,,Me hoiame nõnda ühte..." ·Hando Runnel ,,Maa tuleb täita lastega..." ·Artur Alliksaar ,,Aeg" Viivi Luik ,,Seitsmes rahukevad" 1985 · Autobiograafiline romaan · Ajastu: 1950. aasta sügis 1951. aasta kevad lapse silmade läbi · Ajastutruu pilt · Väga hea keel ja stiil · Katkendi analüüs (lk 12 13) 1970ndad · 70ndate teisel poolel venestamine · Karl Vaino EKP Keskkomitee esimene sekretär · Kirjanduses kesksel kohal proosa: Mati Unt, Enn Vetemaa, Arvo Valton, Mats Traat, Jaan Kross jt · Luules: Juhan Viiding, Doris Kareva jt Mati Unt (1944 2005) · ,,Hüvasti, kollane kass!" 1963 · ,,Võlg" 1964 · ,,Elu võimalikkusest kosmoses" 1967 · ,,Sügisball" 1979 (Vt lühikonspekti) · ,,Doonori meelespea" 1990 · Näidendid · Filmistsenaariumid · Esseistika Mati Unt ,,Sügisball"
Noorte tulekuga lahvatasid juba varem alanud vaidlused kirjanduse kohta, stiili ja vormide üle, üks avaliku väitluse tulipunkte oli vabavärss. Seda aega seostatkse alternatiivsusega. Märksõnaks on optimism, alternatiivsus, revolutsioonilisus, noored, vähemused, armastus, rahu, vabadus, vasakpoolsus. Võimust võtab hipikultuur. Sellesse põlvkonda kuulusid erilaadsed autorid nagu Luik, Runnel, Kaplinski, Vetemaa, Kross, Valton, Unt. Neisse aastaisse jäid ka esimesed kontaktid kodu- ja väliseesti kirjandusringkondade vahel, eestlaste esimesed Rootsi külastused ja üksikute väliseestlaste reisid okupeeritud kodumaale. Tihedate sidemete tekkimist takistasid siiski ideoloogilised vastuolud, väliseestlaste üldine kommunismivaenulikkus ning Nõukogude luureorganite katsed kultuurisidemeid Läänest salajase info hankimiseks ära kasutada. A
teoseid looma, aga tulemused ei rahuldanud neid endid, lugejat ega ideoloogilist järelevalvet. Uus põlvkond prosaiste astus esile 1960. aastate algul (Arvo Valton, Enn Vetemaa, Mati Unt, Aimeé Beekman jt.). Need autorid ei pidanud enam iga hinna eest tõestama, et nad on nõukogude inimesed ja võisid seepärast oma loomingus käsitleda muudki kui klassivõitlust. Suurt lugejashuvi äratasid 1960. aastate algul luuletajad Jaan Kross, Mats Traat, Ain Kaalep, Vladimir Beekman jt., kellest enamik hakkas kümnendi keskel tegelema proosaga. Nende kõrvale astus uus põlvkond poeete (Paul-Eerik Rummo, Jaan Kaplinski Hando Runnel jpt.). Kümnendi algupoole luules leidub uutele radadele suunduva maailma kajastusi, teadust ja mõistust. 1960. aastate lõpul esile kerkinud luuletajad on seevastu veidi raskemeelsemad, ridade vahelt leiab väljenduse Eesti valu ja vaev. Kümnendi teisel poolel hakkas taas
moodsate voolude tähe all. Võib täheldada huvi haiku, tanka ja teiste ida luulekunsti võimaluste vastu. Meie kirjanikke tabas vabavärsipoleemika, teadvustati, et riim on ainult üks võimalus ja et täiesti võimalik on ka riimitu luule. Vabaneti arusaamisest, et ainus ja õige luule on emotsionaalne luule - tunnetele rõhuv ja pildiline, mis asendatakse intellektuaalse luulega - märksõnaks saab kujundlikkus. Luuleuuendused: 1. Vabavärss ja vabaävrsipoleemika (Jaan Kross, Ellen Niit, Ain Kaalep).2. Stroofi ja värsivormid läänest - romanss, haiku, tanka.3. Eesti vanema ja uuema rahvalaulu võimalused.4. Murdeluule kirjutamine elavnes.5. Optimistlik eluvaade, rõõm maailma avastamisest. Kassetipõlvkond Ajavahemikus 1962-1967 ilmus igal aastal luulekassett: pappkarp sisaldas 3-5 noore luuletaja debüütkogusid. Alates esimese kasseti ilmumisest sai sellest tõeline luulesündmus. Kassetipõlvkonda ühendasid järgmised põhimõtted : elujaatav hoiak; maailma
8 Lizalgi on ka olemas njanja (nagu Onegini Tatjanal), kelle nimi on Agafja. Agafja tutvustas Lizale pühakute elulugusid. Pühaku elulugu on üks olulisemaid zanre . Pühak on lapsest peale mõtlik ja tõsine, hakkab varakult palvetama. Pühak pühendab end jumalale, selleks et lunastada teiste patud. See jääbki Lizale meelde, teda kasvatatakse selles vaimus. Usklikuks muutumine on kokkupuude traditsiooniga. Traditsioon on ka alati kultuur. Lavretski abikaasa, keda ta pidas surnuks, ilmub äkki välja. Liza on sügavalt religioosne inimene, ta arvab, et peab Lavretskist lahkuma. Ta peab enda arvates lahkuma kloostrisse. Liza on alles 17-aastane. Ta peab oma armastust patuks. Ta tahab kloostris lunastada nii enda kui ka kõikide teiste patud. Tegelikult ei ole tegemist passiivse inimesega, teda juhib väga suur tahe.
Maailmakirjandus III Kersti Unt 11. loeng Prantsuse valgustus on kõige aluseks, kuid valgustusfilosoofia on alguse saanud Inglismaalt. Goethe ja Schiller tulid mängu alles siis, kui Inglismaal ja Prantsusmaal oli valgustus juba käimas. Goethet ja Scillerit nimetatakse ka Weimari klassikuteks. Maailmakirjandus on veidi kahtlane mõiste, selle mõiste on loonud Goethe. Üks tema sisu: maailmakirjandus peaks hõlmama kõikide maade kirjandusi vastavas kujunemisjärgus. Valgustus on väga erisugune, Euroopa keskmes allub see üsna sarnastele alustele. Maailma teistes paikades võib see olla üsna erinev. Maailmakirjanduse all mõistetakse rohkem Euroopa kirjandust, kui sedagi (maalimakirjanduse loengus). Mõningatel puhkudel saab vaadelda, kuidas Euroopa tuumvalgustus on mõjunud väljapoole. Nt Venemaal valgustust sellisel kujul polnud, Weimari klassitsism on omamoodi erinähtus. Venemaal valgustus
Luule on täis uusi ja värskeid metafoore. Romeos ja Juulias ütleb Romeo Juuliale ,,öö küünlad on lõpuni põlenud" (tähed hakkavad taevast ära minema, hakkab valgeks minema) ,,Julia on Päike" on ka avatud metafoor. Sära, elu, kuumus, ohtlik, soe. Metafoor .vs. Sümbol Ühe tähendus on fikseerunud (sümbol) ja teisel muutuv (metafoor) Laiendatud metafoor, teos on üles ehitatud ühele metafoorile ja teose käigus tuleb juurde uusi avatud metafoore. Jaan Kross ,,Taeva kivi" uuritakse mitut tähendust, ei kasutata tavalist väljendit meteoor; Luuletuste tõepärasus. Isikustamine e. Personifikatsioon elutust asjast räägitakse justkui elusast. Antropomorfiseerimine isikustamine, asjadele inimeste omaduse andmine nende paremaks mõistmiseks. Läheme läbi mere Mis tõuseb me vastu tige Sügise tuul Raputab puul, Küürutab kõveral kõrrel Kui sandike! Kord öeldi õnn tuli õuele Ja õu sai õnne täis
Maailmakirjandus IV 06.02.12 19. sajand on sajandi lõpul juba kirjanduslik-teoreetiline. Romantismis, mis suuresti ongi teoreetiline suund - õppejõud räägib palju romantismist, aga ei tohiks seda naiivselt nim romantismi kursuseks, püüab käsitleda seda analüütiliselt. Romantismi puhul räägitakse valgustuslik-romantismilisest kontekstist, mis on pärit 18. sajandist. 4 voolu, mis on 19. saj kirjanduses eristatud: romantism, realism, naturalism, sümbolism. Põhilised on romantism ja realsim, teised on nö peale lõiked romantismi ja realismi pealt. 19. sajandi kirjanduse historistlik käsitlemine ongi kastitamine, kõik need -ismid tekkisid 19. sajandil. 19. sajandiks on saanud valgustuslikul ajal (18. saj) loodud uus ilmakord jalad alla. Selle jooksul kaovad varasemad tunnused, üks põhitunnuseid on see, et põllumaj maailma asemel on tekkinud 19. saj alguseks industriaalne ühiskond. Tunneme inimsuhetes ära sellised algelise kuju, mida me tunneme ka tänapäeva ühiskonn
60ndate eesti kirjandus Luulesse tuli noor põlvkond autoreid, mida hakati nimetama kassetipõlvkonnaks, sest andsid oma teoseid välja luulevihikutena, kus kolme nelja autori luulevihud olid koondatud ühte pappkarpi. Sinna kuulusid tuntumatest luuletajatest: Paul-Eerik Rummo, Viivi Levik, Hando Runnel, Jaan Kaplinski, Mats Traat. Nende luule räägib isiklikel ja üldinimlikel teemadel või loodusest ja inimese suhetest loodusega või armastusest ja tunnetest. Hando Runnel Tema esimesed luuletused rääkisid maaelust ja tööst. Oma loomingus kasutab ta ära rahvalaulu elemente. Tema looming läks sisult järjeks julgemaks. Toob välja eesti probleemid, et meid valitseb võõras ja rumal võim, julgustab eestlasi valede vastu võitlema, ikka eestlaseks jääma ja kirjeldab kui ilus on eestimaa. Tema kõige julgem kogu oli ,,Punaste õhtute purpur" See küll ilmus, aga keelati selle käsitlemine meedias. See luulekogu lõppeb luuletsükliga ,,Ilus maa", kus on ka näiteks luuletus ,
selgelt määratletud et võiks öelda et on tekkinud uus ilmakord. 19. sajand on periood kus Ameerikas on veel indiaanlased, nende ja valgete vahel on suur lõhe. Aafrika on veel täiesti tume maa. 19. sajandi alguses, va põhja aafrikas, ei ole valgetel Aafrikasse eriti asja. Aafrika oli maa kus olid rituaalid ja ohverdamised, ning kuhu valge mees oma jalga tõsta ei julgenud. Geograafiliselt on ta juba üsna meie maailma sarnane . 18.sajandil oli välja kujunenud ilukirjanduslik traditsioon. 18. sajandil on ilukirjanduslikke teoseid juba rohkem kui 17. sajandil. 18. sajand on see sajand kus ilukirjandus ehk fiktsionaalne kirjandus. Romaan on see mille lugemisel peab ettevaatlik olema. Kultuurivallas on oluline nähtus romaani teke. Teine oluline nähtus on see et kirjandusele tekib institutsioon juurde. Üks institutsiooni vorme oli trükkal, kes andis raamatu välja ning pidi ka kirjandusest midagi teadma
Maailmakirjandus III. Valgustus. Romantism. Realism 7.sept. Esimene osa valgustus. Valgustust ja romantismi vaadeldakse ühise kompleksina. Alates valgustusest võime vaadelda maailma enamvähem sarnasena sellega, mis ta on praegu. Sellel ajal pandi paika, millele rajaneb tänapäeva maailm. Midagi pole enam radikaalselt muutunud. Kirjanduse- ja loomingu mõttes on need alustalad. Valgustus tähistab maailma ümbermõtlemist. Sellepärast, et maailm läbi valgustuse muutub radikaalselt. Sel ajal jookseb maailmast läbi piir, mille taha jääb mingi varasem maailmakord ja mille järel tuleb uus maailmakord. Vanad asjad lähevad edasi, uued asjad on tekkinud juba enne kujutuslikku piiri. Pärast seda tuleb industriaalühiskond. 18.saj on piir, mis märgib nende muutuste tulekut. Kõige selle kõrval tekib ka uus ühiskondlik pilt. Vana aristokraatlik kord oli lagunenud ja vajas lõplikku ümberlükkamist. Selleks sündmuseks oli 1789 Prantsuse revolutsioon kes oli vähegi aristok
- korrapäratu rütmiga - Proosast eristab: *sõnade, sõnaühendite, lausete jagamine värssideks *nö ütlemise rütm (lühemad read vahelduvad pikematega) Vabavärss Eesti luules - 1960datel nn vabavärsipoleemika, mis vallandus J.Krossi, E.Niidu, A.Kaalepi loomingust - noored autorid eelistasid vabavärssi - vanad tegijad laitsid selle avalikult maha - vabavärss sai siiski eluõiguse Jaan Kross (1920-2007) - 70datest alates keskendus proosale (enne seda luule) - vabavärsipoleemika üks „peasüüdlasi“ - 1948.aastal ilmus tema vabavärsiline „Söerikastaja“ - kirjutas peamiselt vabavärsilist mõtteluulet: *võitles sellega isikukultuse, silmakirjalikkuse, muganemise, bürokraatia ja ühiskonnas valitseva vale vastu *see oli püüd uuestisünnile ja puhtusele Krossi loomingust Luule: - Kivist viiulid (1964)
Luts domineeris oma kirjutuse külluslikkusega 1930ndate memuaristika juhtautorina. Hindrey “ Sündmusteta suvi” – romaan romaani kirjutamisest. Suvituspaika sõitnud vastse romaanikirjaniku probleemiks on toimuvate sündmuste sobimatus romaanižanri konventsioonidega. 8) Romantilise ja realistliku proosa põimumisi 1917–44 (August Mälk jt) Romantiline proosa on ajalooline, ent mitte täielikult. Metsanurga „Ümera jõel“ – romantilise ajaloo traditsioon näeb ette, et eestlased jäävad peale. Samas on sellel teosel teinegi külg: püütakse luua võimalikult realistlik kujutluspilt, selleks kasutatakse Liivimaa Henriku kroonika ülestähendusi. Romantiline+realistlik romaan on isikuromaan, mitte panoraamromaan. Eriti olulisele kohale tõuseb ajalooline romaan 1930ndatel. Romantilise diskursuse põhitelg on rahvusliku identiteedi kinnitamine
Romaanid lüürilise moega, inimese eneseotsingud ja kriis, seejärel sellest vabanemine „Jõeäärne maja“ (luule, 1985), „Ithaka“ (luule, 1988), „Piiririik“ (romaan, 1993), „Harjutused“ (romaan 2002) Ajalooteema 1990. aastate kirjanduses ja mälukirjandus Kirjanikke (ajalooteema) Viivi Luik „Seitsmes rahukevad“- elu läbi lapse silmade pärast küüditamist, nostalgiavabadus ja aus Jaan Kross „Paigallend“- EV teke ja hukk, lähiajalugu, Euroopa reetmine Ene Mihkelson „Ahasveeruse uni“ ja „Katkuhaud“- ajaloolised üldistused, reetmine, vale ja varjamine, metsvendlus, teemadering sama, mis Sofi Oksasel. Kosmopolitism ja popkirjandus Hiram (Mari Laaniste) „Mõru maik“ (1999) Kaur Kender „Iseseisvuspäev“, „Ebanormaalne“, „Check out“, „Comeback“
HISPAANIA KIRJANDUS Kaks esseed (5-10 lk) ja lugeda teoseid. Essee: 1) ühest eesti keelde tõlgitud hispaania kirjaniku teosest (keskaeg- XIX sajand); 2) ühe XX sajandi hispaania kirjanduse teose kohta Abistav kohustuslik kirjandus: 1) J.Talvet- ,,Hispaania vaim" 2) El hispanismo en Estonia (1996) 3) Teekond Hispaaniasse (või sama raamatus: Hispaaniast Ameerikasse) 4) Tõrjumatu äär (käsitlused Hispaania kirjandusest) Teosed: 1) Calderon de la Barca- ,,Elu on unenägu"# 2) Calderon de la Barca- Suur maailmateater 3) Cela- Taru 4) Don Quijote 5) Koerte kõnelus 6) Garcia Lorca- Kaneelist torn, Mu kätes on tuli 7) Gomez de la Serna- Gregeriiad 8) 9) Kolmnurkkübar 10) Südame ajalugu 11) Väikese filosoofi pihtimused 12) Tee täiusele 13) Vagabund Elizabide 06.09.10 Hispanistika algus Eestis (hispanismo) Tähistatakse hispaania kultuuriga tegelemist väljaspool Eestit. See, kes sellega tegeleb, on hispanista
Eesti kirjandus 1960ndatel 1960ndatel tuli kirjandusse noor põlvkond luuletajaid, keda nimetati ka kassetipõlvkonnaks nad andsid välja 3 või 4 kaupa luulevihikuid, mis olid pandud pappümbrisesse. Seda nimetati luulekassetiks. Nende looming oli isiklikum, avameelsem, julgem. Kirjutati loodusest, armastusest, isiklikest muredest ja probleemidest ning kritiseeriti valetamist. Sinna põlvkonda kuuluvad mitmed kuulsad luuletajad: Viivi Luik, Paul-Eerik Rummo, Hando Runnel, Mats Traat ja Jaan Kaplinski. Tollest ajast muutus kirjandus suures osas allegooriliseks, et rääkida teemadel ,millest otse ei tohtinud midagi öelda. Põhiline oli, et suur teeb väikesele liiga ega lase tal rahus olla ja kuidas inimese individuaalsus maha surutakse ning pettuste, valede ja vägivallaga valitsetakse. Hando Runnel Kirjutas juba nõukogude ajal isamaalist luulet ja paljud ärkamisaegsed laulud on tehtud tema tekstidele. Ta on pärit Järvamaalt. Kuulaks sai oma maateemaliste luu
Rohkem näha lääneeur-s. Eestlaste rahavluule pärit hilisest keskajast hoopis (13, 14. sajand). Püha Augustinus heitis pilgu tagasi senisele Rooma ajaloole ja tegis eda tugeva kriitilisusega ja näitas et imp langemise põhjus oli kindla moraalse aluse puudumine v nõrkus. See alus sai olla ainult Kristuses (ristiusus). Petrarca üks tähtsamaid teoseid on seotud Püha Augustinusega ,,Secretum". Kahekõne, ulatuslik läbi mitme raamatu. Ida-Roomas läheb antiiklik traditsioon edasi. Ja selle järjepidevuse tõttu on tulnud sealt käsikirjad ja koopiad, mis on suure väärtusega. Renessanssis hakkaski vanade ürikute taastamine. Kuningas Artur on legendiline kuju, kes oli legendaarne brittide kuningas 6. saj-l. Tema kohta legendid. Tema rüütelkond ja ümarlaud. See materjal läks hiljem peamise materjalina rüütliromaani, mis 12. saj-l hakkab prantusmaal levima. Kangelaslaulud, mis loodi 11.- 13. saj (nibelungide laul) selle materjal pärineb just 5
suundumused. See tähendab, et vaatamata naiivsele jutustuste "pinnakihile" ning absurdsetele sündmustele lähtub ta modernismi reeglite järgi kindlaksmääratud vormist, sisemisest hierarhiast, mis põhineb opositsioonidele, suletud mõistesüsteemist, konkreetsetest kontseptsioonidest, milleks on näiteks elu voolamine, vahenditus, olemine antud ajahetkes, teadvuse tühjus. "Unt liigub objektiivsuse suunas, kuni läbielajast saab irooniline kõrvaltvaataja, kelle 70ndate aastate probleem on mälu ja kultuur. Kuid talle jääb ikka tähtsaks romantiline, kohati sentimentaalne ja labane nostalgia. Punane värv, paugud, efektid ja tango, ühesõnaga teater. Ühesõnaga, Unt on modernist, alates modernismivõtete antoloogiast Mõrv hotellis kuni uue antoloogiani Sügisballis." (Hennoste, 1993) Hasso Krull näeb Mõrvas hotellis mudelsituatsiooni kujutamist, "mis tollal oli väga moodne, rõhutab üle mimeetilise mimeetilisust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
