EKM Ajalugu. Eesti Kirjandusmuuseumi ajalugu on tema kogude ajalugu. Käsikirjalisi allikmaterjale hakkas süstemaatiliselt koguma Pärnu pastor J.H.Rosenplänter 19. sajandi esimestel kümnenditel, tänu kellele ongi säilinud K.J.Petersoni, O.W.Masingu jt kaasaegsete autograafid. Rahvaluulet kogusid juba Fr.R.Kreutzwald jt, esimese suurkogumise organiseeris aga Jakob Hurt, kelle rahvaluulekogu on Eesti Rahvaluule Arhiivi alus ja ka algus. Arhiivraamatukogu rajas Oskar Kallas, kes kandis siia üle Eesti Üliõpilaste Seltsi Eesti-alase raamatukogu, mida oli süstemaatiliselt kogutud 1870. aastatest alates. Kui O.Kallase initsiatiivil asutati 1909. aastal Eesti Rahva Muuseum, oli selle peamiseks osaks Arhiivraamatukogu. 1921. aastal asutati Eesti Bibliograafia Asutis, mille ülesandeks sai Eesti ajakirjanduse sisu avamine. 1924. aastal ostis ERM maja Aia (nüüd Vanemuise) 42, kuhu koliti Arhiivraamatukogu ja Eesti...
Karl Ristikivi Referaat 2008 Karl Ristikivi Eluaastad Karl Ristkivi sündis 16. oktoobril 1912. aastal Läänemaal Varbla Kihelkonnas. Ta oli vallaslaps. Pärast kuueklassilise algkooli lõpetamist avanes tal võimalus minna õppima Tallinna Poeglaste Kaubanduskooli. Seejärel astus Karl Tallinna Kollezi õhtugümnaatiumisse, mille ta lõpetas vaid ühe aastaga. Aega, mil Ristikivi pealinnas elas, peetakse tema vaimse kujunemise perioodiks, sest seal kogeb ta palju elutarkust ning seob need ka oma teostega. 24- aastaselt pääseb Karl Tartu Ülikooli. Erialaks võttis ta geagraafia, ehk seepärast, et ta tundis suurt huvi välismaa vastu. Ta asus elama Rootsi, kus peamise aja veetis ta reisides mööda Vahemeremaid. 1943. aastal astus Ristikivi Saksa sõjaväkke, kust puhkusele minnes ta Soome põgenes ja sealt edasi Rootsi Alguses elas ja töötas Karl Uppsalas, hiljem aga Stockholmi eeslinnas Solnas. Seal suri ta ...
Juhan Smuul 1954. aastani Johannes Schmuul Koostaja: Karolin Küngas Elulugu (1) Sündis 18. veebruaril 1922. aastal Koguva külas, Muhumaal; Ta oli Eesti proosakirjanik ja luuletaja; Õppis 1930-1936 Piiri algkoolis, pärast seda Järvamaal Jäneda põllutöökoolis; Õpingud katkesid, kuna ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikuse. Sellega tema formaalne haridustee ka piirdus; 1941. aasta mobiliseeriti Punaarmeesse. Elulugu (2) Kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis; Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas; Alates 1947. aastast oli Smuul vabakutseline kirjanik; Oli abielus tõlkija Ita Saksa, luuletaja Debora Vaarandi ning raadiosaadete toimetaja Ellen Noodaga; Juhan Smuul suri 13.aprill 1971 Tallinnas. Looming ,,Tormi poeg" (poeem, 1947) ,,Järvesuu poiste brigaad" (1948) ,,Poeem Stalinile" (1949) ,,Mina kommunistlik n...
Kuressaare Gümnaasium Evald Okas Referaat kunstiajaloos Kristina Oolu 11 c klass Kuressaare 2008 2 ELULUGU Evald Okas (sündinud 28. novembril 1915 Tallinnas) on tänaseni tegev eesti kunstnik, keda on hinnatud tema aktimaalide tõttu. Loomingulised tegevusalad: maal, monu-mentaalmaal, graafika, eksliibris, tarbekunst. 1931 1937 õppis Riigi Kunsttööstuskoolis (õpetajad: A.Jansen, R.Nyman, V.Mellik) 1938 1940 õppis Riigi Kõrgemas Kunstikoolis maalimist (õpetajad: A.Jansen, J.Greenberg, V.Mellik) 1939 Esimene avalik esinemine (Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse "Kunst sügisnäitus" Tallinnas) 1939 1940 Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu liige 1939 1940 Riigi Kunsttööstuskooli aktiklassi õppejõud 1939 1941 joonistamise ja joonestamise õpetaja Riigi Tööstuskoolis, Riigi Tööstusõpilaste Koolis ja Poegl...
Tartu Ülikooli peahoone ja Kunstimuuseum Tallinn 2005 Tartu Ülikooli peahoone valmis aastatel 1803-1809 ning on klassitsismi kõrgperioodi üks mõjusamaid näiteid Eestis. Peahoone arhitektiks oli Johann Wilhelm Krause, kes oli Eesti üks silmapaistvamaid arhitekte. Krauset aitas ustav abiline J. A. S. G Kranhals, kes projekteeris peahoonele alusparve ja kavandas keldrikorruse, mis hoidsid ära niiskuse tungimise hoone maapealsetele korrustele. Peahoone avamise pidulik aktus toimus 3. juulil 1809. Sellest ajast alates tähistatakse aulas kõiki ülikoolielu suursündmusi ja pidupäevi Kogu peahoone fassaadi raskuskeskme moodustab selle sammasportlikus. Kuus siledapinnalise tüvega ja lihtsate kapiteelidega toskaana sammast kõrgetel postamentidel kerkivad kolme majakorruse ees. Esimest ja teist korrust eraldab lai simss, millelt kerkivad ülemiste korruste siledad seinad. Tihedalt reastatud suurte akende rütm on ühtlane kõikidel...
Eesti Rahvamuuseum Rahvamuusem · Kultuuriloomuuseum · Eesmärk kajastada igapäevaelu, kultuuri kui elamise viisi ja laadi, arvestades selle ajalist ja sotsiaalset mitmekesisust · Töö keskendub Eesti kultuurile, millele lisanduvad teised SoomeUgri väikerahvad. · Asutatud 1909 · Muuseum pühendati Jakob Hurda mälestusele, et säilitada tema pärand. · Nimeks pandi Eesti Rahva muuseum, mis tänapäeval kõlaks küll nagu Eesti Rahvusmuuseum · Põhirõhk pandi esemelisele vanavarale · Väärtustati kultuuriloolisi ja muinasteaduslikke esemeid NT: maa seest leitud kivimid (pronks) · Asustuse eesmärk oli saada Eesti kultuuri kõige täielikum varamu RAHVUSARHIIV · Arhiivinduse keskus · Põhiülesanne tagada ühiskonna kirjaliku mälu dokumentaalse kultuuripärandi säilimine ja kasutamine tänastele ja tulevastele ...
MUUSEUM KAS VANAKRAAMI LADU VÕI AVATUD ÕPIKESKKOND SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 1. MUUSEUM............................................................................................................................ 2 1.1. Muuseum kui mõiste....................................................................................................2 1.2. Ajalugu.........................................................................................................................3 2. MUUSEUM KUI ÕPIKESKKOND.......................................................................................4 3. MINU ARVAMUS JA KOGEMUS.......................................................................................6 KASUTATUD ALLIKMATERJALID............................................................................
VICTOR VASARELY Victor Vasarely (9 April 1906 – 15 March 1997) Oli Ungari-Prantsuse kunstnik Hakkas 1930.aastatel nägemistaju olemust uurima ning on op-kunsti tähtsaim esindaja Kinetismi rajaja Op- kunst Op-kunst põhineb optilistel efektidel, mis tuleneb inimese taju eripärast. Lihtsate kujundite ja värvuste kordusel maalipinnal on inimese silmale kas rahustav või ärritav mõju, mistõttu maalipind tundub olevat kas tõeliselt ruumiline või värelev. Op-kunstnike eesmärk oli ruumilisuse või liikuvuse tunde tekitamine maalipinnal. Elust Vasarely sündis Ukrainas 1925- 1927 õppis Eötvös Lorándi Ülikoolis meditsiini, kuid jättis selle pooleli. Kunstihariduse sai Budapesti Maaliakadeemias ja Mühley Akadeemias 1930.aastatel asus Vasarely Prantsusmaale elama. 1930.a abiellus Claire Spinner’iga, kellega tal on kaks poega Looming Peale Prantsusmaale kolimist arendas Vasarely välja täiesti oma pildikeele...
Aste Põhikool Juhan Liiv Referaat Autor: Eric-Raimond Paju Randvere 2014 1 Sisukord Juhan Liiv.............................................................................................................................................1 Sissejuhatus......................................................................................................................................2 Looming...........................................................................................................................................2 Taas üldsuse ette..............................................................................................................................2 Mälestuste jäädvustamine................................................................................................................3 Kokkuvõte..........................................................................
Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium Adamson-Eric Retsensioon Õppeaines: Kunstiajalugu Klass: Õpilane: Tallinn 2007 Sisukord 1. Adamson-Ericu elust............................................................................................3 2. Adamson-Ericu muuseum....................................................................................5 3. Kasutatud kirjandus.............................................................................................8 2 Adamson-Ericu elust Adamson-Eric (Erich Carl Hugo Adamson) sündis 18. augustil 1902. aastal Tartus. Adamson-Ericu nimevormi hakkas ta kasutama 1920....
Lydia Koidula elust ja loomingust Lydia Koidula (Lydia Emilie Florentine Jannsen) sündis 24. detsembril 1843. aastal Vändras köstri ja kihelkonnakooliõpetaja J. V. Jannseni tütrena. Ta õppis aastatel 1854-1861 Pärnu tütarlastekoolis. Sooritas eksami 1862. aastal Tartu ülikooli juures ja sai koduõpetaja kutse. Töötas isa abilisena "Perno Postimehe" ja 1863 aastast Tartus "Eesti Postimehe" toimetuses. 1873. aastal abiellus Tartus arstiteadust õppinud Eduard Michelsoniga ja asus elama Kroonlinna. Lydia Koidula suri Kroonlinnas 11. augustil 1886. L. Koidula on loonud luule-ja proosateoseid, kirjutanud näidendeid ja tegutsenud tõlkijana. Ta on eesti rahvusliku teatri ja näitekirjanduse rajaja ning vene kirjanduse eesti keelde tõlkimise algatajaid. Koidula loomingu tähtsaim osa on tema luule, eeskätt patrioodil lüürika. Tema luuletusi ilmus ajakirjanduses ja kalendrites, kogudena avaldati "Waino-Lilled" (Vainulil...
Juhan Liiv (30. aprill 1864 1. detsember 1913) Juhan Liiv(Johannes Liiv) Oli eesti luuletaja ja proosakirjanik Töötas ajalehtede Virulane, Sakala ja Olevik toimetuses Elu lõpus kannatas Liiv tagakiusamismaania all ja rändas ringi. Üks Liivi eluloo tuntumaid motiive on, et hooti kujutles ta end olevat Poola kuningana Ta asus ka mõne korra rongiga teele Poola suunas, kuni ta rongilt maha tõsteti ning tagasi Tartusse saadeti. Looming Tema kirjatöid avaldati juba tema eluajal Eesti kirjandusse jõudis ta tema teoseid toimetanud Friedebert Tuglase toimetaja- ja kriitikutöö mõjul Liivi ande suurus avaldus eriti haiguse ajal loodud lüürikas. Oma luules muretses Liiv kõige enam isamaa pärast Enda kirjutatud kurbades luuletes, peegeldas luuletaja enda traagikat Loodusluules kirjeldas Eestile iseloomulikke maastikke. Mälestuste...
Eesti Vabadussõja muuseum Raimond Russi MUUSEUMI SAAMISLUGU Lagedil, Pirita jõekäärus olevas Külma pargis asub antud hetkel Eestis ainuke sõjamuuseum, kus eksponeeritakse nii eelmistes sõdades kui Teises Maailmasõjas kasutusel olnud sõjatehnikat, relvi, sõjaväevorme ning palju muud. Muuseumi omanikuks on mittetulundusühing, mille juhatajaks on muuseumi asutaja Johannes Tõrs. Muuseumis on väljapanekud nii Eesti Vabadussõjas, kui Teises Maailmasõjas võidelnud eesti väeosade kohta. Esindatud on peaaegu kõik sõjaväevormid, mida eesti sõdurid neis sõdades on kandnud. Hoone keldris on suur, erinevatel ajaperioodidel kasutatud käsirelvade kogu. Muuseumi stendidel olevad väljapanekud kajastavad eestlaste osalust möödunud sõdades, sõjasündmusi, meie tuntud sõjaväejuhte ja nende elusaatusi. Samuti on väljapanekute hulgas palju sõjaajalugusid ja sõjas osalenute mälestusi kajastavaid raamatuid, dokumente ja sümboolikat. "Selle maatüki ostis kun...
Põltsamaa Ühisgümnaasium Kuresaare linnus referaat Annika Allik 10A 2011 Põltsamaa Sisukord · Linnuse ajalugu · Arhitektuuri kirjeldus · Kasutatud kirjandus · Lisad 2 Linnuse ajalugu Kuressaare linnus ehitati 13.sajandi kolmandal veerandil eksisteerinud tornilinnuse asemele. Linnuse ehitamist alustati pärast Jüriöö ülestõusu, kui selgus, et Põide linnus ja selle kõrval tugipunktidena teeninud kindlustuskirikud ei suuda rahva väele vastu seista. Algsest tornlinnusest on säilinud ainult vangitorn ehk Pikk Hermann, mis ehitati ümber konvendihooneks. Kuni Liivi sõja alguseni oli Kuressaare linnus Saare- Lääne piiskoppide residents. Konvendihoone tüüpi linnuse funktsiooniks oli olla teatud piirkonna administr...
Kernu Põhikool Juhan Smuul Referaat Koostaja: Jaanika Priimägi 9.klass Juhendaja: õp Leili Orumäe Kernu 2012 Sisukord.................................... 2 Sissejuhatus................................3 Kirjaniku elukäik..........................4 Smuuli looming...........................5 Tema teosed................................6 Mälestades Juhan Smuuli.................7 Kokkuvõte..................................8 Kasutatud allikad..........................9 -2- Sissejuhatus Eesti kirjanik. Tuli kirjandusse kaalukaid ühiskonnaprobleeme lihtsalt ja jõuliselt käsitleva luuletajana. Alates 1950. aastate keskpaigast avaldas ta peamiselt lüürilist proosat. Reisis palju, eriti merel. -3- Kirjaniku elukäik Juhan Smuul õppis 19301936 Piiri algkoolis, pärast seda lüh...
Tartu Kutsehariduskeskus Turismiosakond Triin Pärkma Vanausulised,setud ja Võrumaa Referaat Juhendaja: Lili Kängsepp Tartu 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus (Vanausuliste ajalugu ja kultuur Eestis)..........lk 3 2. Vene vanausulised Eestis......................................................lk 4-5 3. Setud......................................................................................lk 5-6 4. Võrumaa................................................................................lk 7 5. KASUTATUD KIRJANDUS...............................................lk 8 Vanausuliste ajalugu ja kultuur eestis Vanausulised on 17. sajandil Vene Õigeusu Ki...
Miina Härma Gümnaasium Referaat TAMPERE Agete Eksi Tartu 2012 Tampere on on elanike arvult suuruselt kolmas Soome linn. Tampere asub Soome pealinnast Helsingist 170 km kaugusel. Seal elab 213 344 elanikku ja pindala on 690 km². Tampere asub Soome edelaosas, kahe järve vahel. Põhjast piirab seda Näsijärvi ja lõunast Pyhäjärvi. Tamperes on kokku 200 järve ja tiiki. Tampere on ühtlasi ka Helsingi järel tähtsuselt teine Soome tööstuslinn. Seal leidub metalli-, puidu-, paberi-, tekstiili-, ravimi- ja õmblustööstusi. Tartul on Tamperega head sõprussuhted. (Vikipeedia: ,,Tampere". 31.10.2012; EE 1996: 258; Wikitravel: ,,Tampere" 31.10.2012) Tampere linna asutas Gustav III. Ta oli Rootsi kuningas. 1779.aasta 1.oktoobril rajatigi Tampe...
Lydia Koidula K.S. Lydia Koidula Lydia Koidula sündis 24. detsember 1843. Koidula nimi tuli Carl Robert Jakobsonilt Esimene Eesti naispoeet, ajakirjanik ja näitekirjanik. Johann Voldemar Jannseni ja Juliana Emilie Kochi tütar. Õppis Pärnu saksa kõrgemas tütarlastekoolis. Sooritas Tartu Ülikoolis koduõpetaja eksami. Abistas isa ajalehetöös. Abiellus 1873. Eduard Michelsoniga. Suri 11. august 1886. Looming Suur luulekuju. Romantiline isamaalaulik. Pani aluse Eesti teatrile. Eesti rahvusliku liikumise sümbolkuju Looming lähtus võõreeskujudest. 4 näidendit, 7 artiklit, 86 proosatööd, üle 300 luuletuse. Lydia Koidula mälestussammas Koidula pargis, Pärnus Kasutatud kirjandus http:// www.puhkaeestis.ee/et/lydia-koidula-malestussammas?site_preference=no rmal http://histrodamus.ee/?event=Show_main_layers&layer_id=122&lang=est https://et.wikipedia.org/wi...
Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal Juhan Liiv Referaat Põlva 2016 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................... 2 1.Üldinfo................................................................................................................. 3 2.Elukäik................................................................................................................. 4 3.Looming............................................................................................................... 5 4.Teosed................................................................................................................. 5 5.Mälestamine........................................................................................................ 6 Kokkuvõte........................
ELULUGU Kodanikunimega Elisabeth Lepik Sündis 23.novemberil 1906 Jõgeval Lapsena unistas näitlejakarjäärist 1914. aastal õpingud Puskini-nimelises tütarlastegümnaasiumis Halb Majanduslik seis Lõpetas Miina härma gümnaasiumi 1924 1924. aastal Tartu ülikoolis õppimist kirjandust ja eesti keelt Aastast1934 eesti kirjanikkude liidu ia arbujate liige. Betti suri 1989 Tartus olles 83 aastane LOOMING B. Alveri kirjanduslikuks debüüdiks on kirjandus- ja pilkeajakirjas ,,Sädemed" Gümnaasiumi lõpus kirjutas Alver salamisi romaani ,,Tuulearmuke" 1935.aastal ,,Viletsuse komöödia" ,,Suured vallutajad ja teeröövlid" ja ,,Dinee saatana juures" Viimase proosateose avaldas ta 1796. Aastal ning kandis pealkirja ,,Kõmpa". Lisaks on ta ka proovinud kirjutada draamat. TEOSED Luuleraamatud -"Tolm ja tuli" -"Eluhelbed" -"Lendav linn" -"Korallid Emajões" Proosa -"Tuulearmuke" -"Invaliidid" Poeemid -1931. aastal avaldatud ,,Lugu valgest varesest"...
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Juhan Liiv Koostas: Taavi Truumure Klass: 8.c Juhendaja: Kersti Kukk Tallinn 2017 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1. Juhan Liivi elulugu..................................................................................................................3 1.1 Lapsepõlv..........................................................................................................................4 1.2 Esimene töö.......................................................................................................................4 1.3 Järgnev elu.....................................................................................................................
Eesti kirjandusajalugu 1224 1227 Henriku Liivimaa Kroonika 1525 Esimene (teadaolev) raamat M. Luther katekismus (piibli tähtsamad osad) 1535 Esimene säilinud raamat 1632 Academia Gustaviana Tartu Ülikool 1637-1638 Stahli grammatika esimene katse süstematiseerida eesti keelt 1637 Brocmanni pulmalaul esimene teadaolev eestikeelne pulmalaul 17. saj rahvakoolid (Forselius) ; katkendid piiblist, aabitsad 18. saj kalendrid, ajakiri 1708 Käsu Hansu kaebelaul (luuletus) 1739 Piibel (täielik tõlge Põhja-Eesti murdes(kirjakeele aluseks)) ; Willmann, Aurelius? eestikeelsed jutud 19. saj Rosenplänter, Masing (õ-täht) Eesti keele kultuuri arendamine 1801-1922 Kristjan Jaak Peterson (keeleteaduslikud artiklid ; ei häbenenud olla eestlane ja uskus eesti keele tulevikku ; esimene eestlane, ...
Muuseumi külastuse eelülesanne Tartu Linnamuuseum Tartu Linnamuuseum on saanud alguse 1955. aastal asutatud Tartu rajoonidevahelisest koduloomuuseumist, mille ülesandeks oli Tartu linna ja kaheksa rajooni Tartu, Elva, Jõgeva, Kallaste, Mustvee, Otepää, Põlva ja Räpina- ajaloo, loodusloo, tööstuse, põllumajanduse ja kultuuri uurimine ning selle kajastamine ekspositsioonis. 1957.a oktoobris toimus muudatus ja muuseumi uueks nimeks sai Tartu Linna ja Rajoonidevaheline Ajaloomuuseum. Muuseumi profiilist kaotati looduslooline osa. 1959. aastal, seoses Elva Koduloomuuseumi rajamisega, muudeti Tartu Linna ja Rajoonidevaheline Ajaloomuuseum Tartu Linnamuuseumiks. Muuseumi ülesandeks sai Tartu linna ajaloo ja kultuuriloo uurimine, materjalide kogumine, säilitamine ja eksponeerimine. Seda teeb muuseum põhijoontes tänaseni. Eesmärk on tagada järjepidev Tartu ajaloo ja linnakultuuri jäädvustamine, uurimine ja vahendamine. Tartu Linnamuuseumi mis...
Sisukord 1. Elulugu 2. Looming 3. Tõde ja Õigus 4. Muuseumid 5. Kasutatud materjal A. H. Tammsaare elulugu Anton Hansen sündis Järvamaal Albu vallas. Ta õppis omal käel lugema ja läks 8-aastaselt kooli. Esimesed teadmised omandas Sääsküla koolis, hiljem õppis Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kuhu tuli õpetajaks tuntud luuletaja Jakob Tamm. Seal alustas ta ka ise luuletuste kirjutamist. Kui ta lõpetas kihelkonnakooli, ei avanenud talle kohe edasiõppimise võimalust ning teda taheti jätta koju töömeheks. Alles aastate pärast sai ta isalt loa edasi õppida. Ta õppis Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis ja töötas samal ajal ka "Teataja" toimetuses. Gümnaasiumi lõpetamise järel alustas Hansen õpinguid Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Ülikooliaastatel kirjutas jutustused "Pikad sammud", "Üle piiri", "Noored hinged" jts. Juristidiplom jäi Hansenil saamata, kuna ta haigestus tuberkuloosi. Anton Hansen-Tammsaare (1878-1...
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Karjalased Koostas: Markus Keller Klass: 8.b Juhendaja: Jane Tõnisson Tallinn 2015 Sisukord Karjalased............................................................................................................ 1 Sissejuhatus........................................................................................................ 3 1. Nimetused ja asuala........................................................................................ 4 2. Keel................................................................................................................. 5 3. Kultuur............................................................................................................. 6 3.1 Kunstikultuur..........................................................................
Viljandi Morten Siht 5.c Viljandis on jalgpalliväljak. Viljandis on viljandi järv. Siin on suured poed. Siin on head inimesed. Viljandis on folk. Viljandis on rahulik Viljandis võiks olla veepark. Viljandis võiks olla lõbustuspark. Viljandi võiks olla suurem. Viljandis võiks olla rohkem poode. Viljandis võiks olla veepark. Viljandis võiks olla suur kino Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vlande) on linn Lõuna-Eestis. Viljandis asub teater Ugala, Eesti Pärimusmuusika keskus, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, Viljandi muuseum, Sakala keskus, Kondase keskus ja Enn Põldroosi eragalerii. Kontserte antakse samuti Jaani ja Pauluse kirikus ning Baptistikirikus. 1Viljandi...
Kultuurielu 1) Kultuurkapital kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks. Vajalikud summad laekusid alkoholi-ja tubakaaktsiisilt ning lõbustusasutuste maksustamisest. Kogu sissetulek jagunes kuue sihtkapitali kirjandus,näitekunst,helikunst,kujutavad kunstid,ajakirjandus,kehakultuur-vahel. Loovisiksused said võimaluse pühenduda täielikult oma loomingule. Andekamatele teadlastele määratud abirahad võimaldasid neil end välismaal täiendada. Iga aastaseid toetussummasid said ka paljud rahvuskultuuri jaoks olulised asutused,nagu Eesti Kunstimuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv ja Eesti Rahva Muuseum. Eesti Kultuurkapital võimaldas suurepärast arengut eesti kultuuriinimestele ning aitas kujundada rahvuskultuuri. 2) 1930. aastate teisel poolel kaasnes autoritaarsuse esiletõusuga mõningane loomevabaduse piiramine. Ehkki üldine kultuuriareng jätkus,pärssis vaikiv ajast...
Betti Alver "Tähetund" Laura Rooseileht 11-A Elulugu Elisabet Alver Elas 23.11.1906 19.06.1989 Lapsepõlveunistus oli saada näitlejaks. Oli abielus Heiti Talvikuga ja Mart Lepikuga. Õppis Tartu Puskini tütarlaste gümnaasiumis, Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumis ning Tartu Üli- koolis. Luulekogud "Lugu valgest varesest" (Tartu 1931) "Tolm ja tuli" (Tartu 1936) "Luuletused ja poeemid" (Stockholm 1956) "Mõrane peegel" (Tallinn 1962) "Tähetund" (Tallinn 1966) "Uued luuletused ja poeemid" (Toronto 1968) "Eluhelbed" (Tallinn 1971) "Tuju" (Tallinn 1976) "Lendav linn" (Tallinn 1979) "Korallid Emajões" (Tallinn 1986) "Teosed, 1. kd: Üle aegade Assamalla" (Tallinn 1989) "Üle sõnade serva" (Tallinn 2004) "Koguja" (Tartu 2005) Luulekogu "Tähetund" Ilmus 1966. aastal. Müüdi läbi hetkega. Lisaks tõlked Kristjan Jaak Petersoni ...
KURESSAARE GÜMNAASIUM IX Klass Eliis Mets Johannes Aavik Referaat Juhendaja: Anne Mets Kuressaare 2013 SISUKORD 1. Sissejuhatus Johannes Aavikust………………………………………………………… 3 2. Elulugu ………………………………………………………………………………. .. 4 3. Õpingud ………………………………………………………………………………… 5 4. Töökohad ……………………………………………………………………………….. 6 5. Keeleuuenduse mõju ja tegevus ………………………………………………………. . 7 6. Mälestus Johannes Aavikust …………………………………………………………… 8 7. Kokkuvõte ……………………………………………………………………………… 9 8. Kasutatud kirjandus …………………….……………………………………………… 10 Sissejuhatus Johannes Aavikust Pidime valime 20. sajandist ühe tunnustatud inimese, kellest teha referaat. Valikuvõimalusi oli väga palju, kuid lõpuks otustasin Johannes Aaviku kasuks. Teen Johannesest oma referaadi juba seetõttu, et kindlasti peaksid kõik saarlased teda teadma, kun...
Eesti kunst 1975-1990 Hispaania ja Flandria kunst 17. sajandil Eesti kunst 1975-1990 1970. aastatel kujunes Eesti maalikunstis oluliseks hüperrealism. Eesti hüperrealismil oli ühiskonnakriitiline mõõde, sest suunas märkama võõrandunud ja ohtlikku tegelikkust. Populaarne oli graafika ning 1968. aastal alanud graafikatriennaalid äratasid rahvusvahelist huvi. Eesti graafikute tehniline mitmekesisus ja meisterlikkus olid laialdaselt tunnustatud. Suur osa graafikast oli romantilise, lüürilise põhimeeleoluga; teine suurem osa tegeles geomeetriliste kujunditega. 1980. aastail sai väga menukaks plakatikunst, eriti fotomontaazil põhinev. Hispaania kunst 17. sajandil 17.sajandil valitses Hispaanias feodalism, absoluutne kuningavõim, vastureformatsioon ja inkvisitsioon. Rahva hulgas säilis siiski vabadusvõitluse vaim, see mõjutas tugevasti ka kunsti. Kunstis levis barokk-klassitsism, säilisid antiigi ja renessansi taot...
Küberkaitse ja kübersõda Janno Pärtna 11. ki Mõisted Kübersõda võitlus küberruumis, mis hõlmab rünnakuid riigi sõjalise jõu vastu, aga ka tsiviil- ja infrastruktuuride vastu Teenusetõkestusrünne ehk DoS-rünne arvuti või arvutivõrgu ülekoormamine samaaegselt suure hulga päringute saatmise teel Hajutatud teenusetõkestusrünne ehk DDoS-rünne Sarnaneb DoS-ründele. Erinevuseks on ründajate arvukus. Rünne omab tähelepanuväärset mõju, kui päringuid saadavad üheaegselt paljud kasutajad paljudest arvutitest Küberkaitse süsteemide vastu suunatud rünnakute kindlaks tegemine, ennetamine ja rünnetele vastamine Botnet (robot network) küberkurjategijate poolt kontrollitav arvutikogum, mis, koosneb suvalistest tavakasutajate arvutitest (zombidest). Krüpteering andmete muutmine võõrastele loetamatuks Hacktivism (hack activism) arvutite ja interneti kasutamine poliitiliste vaadete ja inimõiguste propageerimise ning protesti eesmärgil Kü...
KRISTJAN RAUD 22.10.1865 19.5.1943 Referaat Tallinn 2007 Sisukord Sisukord ..................................................................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................................................................3 Õpinguaastad ..........................................................................................................................................4 Tartu periood...........................................................................................................................................5 Põhimõtted...........................................................................................................................................5 Tegevus Tallinnas.........................................................................
Viljandi Gümnaasium Johannes Voldemar Veski keeleliste seisukohtade kujunemine Referaat Viljandi 2017 Johannes Voldemar Veski sündis 27. juuni 1873 Vaidaveres ning elas kuni 1968. aasta 28. märtsini. Veski oli eesti kirjakeele arendamise keelekorraldusliku suuna rajaja ja olulisim edendaja, arvukate normingute esitaja ja ühtlustaja ning koostöös eriteadlastega suurim oskussõnavara looja. Veskil tuli teha koostööd peaaegu kõigi erialadega, et töötada välja eesti keele teaduslikku sõnavara. Ta ise on omalt poolt rikastanud eesti keelt paljude uudissõnadega, mis peamiselt on murdepäritolu – nt kulles, nugiline, song jne. Veski on oma pika elu jooksul koordineerinud ühtekokku 30 oskussõnastiku koostamist, milles sisaldub üle 150 000 termini. (Tartu Ülikooli Muuseum 2017). Veski keelekorralduse põhimõteteks olid otstarbekus, süsteemsus, traditsioonipärasus ja rahvakeelsus. Veski oli „Eest...
Kullamaa Keskkool Birgit Hallkivi BETTI ALVER Referaat Juhendaja: Õpetaja Riina Leidsalu Kullamaa 2009 Armastatuim Eesti luuletaja, Betti Alver (1906-1989) Elulugu. 1906. aasta 23. novembril sündis Jõgeva raudtee-teemeistri Mart Alveri ja ta naise Minna viimane, kuues laps, kellele pandi nimeks Elisabet-Vilhelmine, kuid teda hakkati kutsuma Bettiks. Ta kasvas koos oma neli aastat vanema venna Martiniga. Pere vanemad lapsed Gustav, Johannes, Olga ja Leopold olid surnud. Betti isa pärines Mulgimaalt Tarvastust, aga Betti ema, pärines Järvamaalt ja ta oli kirjanik. 1914. aastal sai Betti Alver põgusalt algõpetust kodukohas, proua Kilgi erakoolis. Sama aasta sügisel pandi Betti õpima Tartusse, Puskini-nimelisse tütarlastegümnaasiumisse. Perekonna majanduslikud võimalused olid ometi nii napid, et laste pansionis pidamiseks ...
TURISM Turismimajanduse arengu eeldused: Egiptuses valitseb troopiline kliima. Päikselisi päevi on Egiptuses enam kui kuskil mujal maailmas. Seetõttu, on ka Egiptus üks väga populaarne turismimaa. Suvel küündib päevane õhutemperatuur Kairos 3540°C, talvel on siin sooja 1520°C. Punase mere rannikul on keskmine õhutemperatuur juunist augustini 3538°C, novembrist märtsini püsib õhusoojus aga 2327°C ringis. Kõrbe õhusoojust iseloomustab veel suurem kõikumine päeval on siin talumatu palavus, öösel aga krõbe külm. Kõige enam sademeid on Aleksandrias ligikaudu 19 cm aastas. Seevastu lõuna pool Assuani kandis on viie aasta keskmine sademete hulk ligikaudu 10 mm. Khargas (Liibüa kõrbes) on aga ette tulnud ka seda, et 17 aasta jooksul ei ole sadanud piiskagi Nendes tingimustes areneb kindlasti edukalt puhketurism.Soe kliima aastaringselt, päikselised päevad ja vähe sademeid, teevad Egiptuse ahvatlevaks puhkemaaks. Egiptus on nii arene...
Ajalugu Pärisorjuse kaotamine Eestu(1816) ja Liivimaa(1818) Pärisorjus(Rosebi deklaratsioon) 1. isiku sõltuvus- pärisori ei tohtinud mõisast lahkuda. 2. maasõltuvus - talupojad kuulusid oma isandale, kuulusid ka talupoja vara isandale. a) teotöö b) naturaalrent - oma põllumajandus saadus. c) raharent 3. kohtusõltuvus - talupoja füüsiline karistamise õigus. Pärisorjuse kaotamine 1. isikusõltuvuse kaotamine perekonnanimed 1820-1830 2. maa jäi mõisale; talude vabad rendi lepingud > talude päriseks osr 1960-nd. 3. kohtusõltuvus kaob va. mõistapolitsei. Venestusaeg Eestis 19. saj . lõpp- 1918. a. Miks viidi läbi venestamine? 1881. aastal võimaluse saanud keiser Aleksander III otsustas karmikäeliseks veba rahvuselise soosijaks , kes jättis Balti erikorra järski kinnitamata. 1880-1890-ndatel läbi viidud venestusreformide eesmärgiks oli: - Balti erikorra aegse korralduse likvideerimine. - Balti kubermangude t...
Adamson-Ericu muuseum Visiit Adamson-Ericu muuseumi leidis aset 17. veebruaril kunstikogude külastamise tunni raames. Eesti Kunstimuuseumi filiaal Adamson-Ericu muuseum asub Tallinna vanalinnas aadressil Lühike jalg 3- tänaval. Keskajal asusid hoones vase- ja lukkseppade töökojad. Viimastel sajanditel paiknesid majas korterid. Hoone renoveeriti 1983. aastal loodud kunstnik Adamson-Ericu muuseumi tarvis peale tema lesest naise suurejoonelist, ligikaudu tuhande erinevas žanris kunstiteose kinkimist Eesti Kunstimuuseumile. Püsiekspositsioon teise korruse näitustesaalides annab ülevaate kunstniku rikkalikust modernistlikust loomingust aastatel 1924–1968. Esimesel korrusel toimuvad mitu korda aastas vahetatavad näitused. Näitus, mida käisime vaatamas, oli kujundatud Inga Heamäe poolt ja see kandis nime „Jumalate jälgedes.“ Seal eksponeeriti jaapani kunstniku Torii Rei maale (nimi tähendab otseses tõlkes kummardust värava ees). Maalimiseks ...
Sissejuhatus materiaalse kultuuri uurimisse Teadustöö on süstemaatiline ja mõistuspärane uue informatsiooni hankimine. Teaduslikud väited ei või toetuda subjektiivsele arvamusele, vaistule, intuitsioonile, autoriteedile, propagandale või jumalikule ilmutusele. Uurimistöö tulemused koondatakse süstemaatilisteks teooriateks, üldisteks teooriateks, mis seletavad teatud asja või ala. Mõistuspärasus pürgib eristama teadust muudest inimesele iseloomulikest omadustest, jättes kõrvale üleloomuliku. Teadustöö peab vastama teatud teaduses kehtivatele reeglitele. Teadusel on võime oma vigu parandada: võimalus kontrollida, avalikkus. Teaduslikud allikad peavad olema avalikud, et oleks võimalik võimalikke ning tekkinud vigu parandada. Teadus tegeleb probleemidega, millele vähemalt teoreetiliselt on võimalik leida teaduslik vastus. Hea teadustöö algab alati hea küsimusega, kuna kui küsimust ei ole või ta ei ole õigesti sõnastatud, siis ...
Niguliste kirik Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis, kirik paikneb Tallinna all-linna edelaosas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Alates 1984 tegutseb Niguliste kirik muuseum-kontserdisaalina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte. Kirik rajati algkujul 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. 13. sajandi lõpul lisandus kolmelööviline nelja võlvikuga pikihoone. Pikihoone sisaldas ka läänetorni, mis paiknes oma praeguses kohas, kuid ei ulatunud eriti üle kesklöövi katuse. Pikihoone külgseintes asetsesid raidportaalid. Põhjaseinas paiknes rikkalikult liigendatud palestikuga sirge talumiga teravkaarportaal. Niguliste põhjaseina portaal on Tallinna vanim teadaolev dekoratiivportaal, kuid sellest on säilinud vaid alumine osa. 14. sajandil ehitati hulk juurd...
Eesti elu 1940ndatel Üldine elu 1940ndal • 1. september 1939 – algas II maailmasõda • 1939 - Eesti ja Nõukogude Liit sõlmisid vastastikuse abistamise lepingu (25 000 punaväelast Eestis) • 21. juuli 1940 – kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (ENSV), presidendiks J. Vares • 14. juuni 1941 – massiküüditamine … • 22. juuni 1941 – Suur Isamaasõda (Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel) • 1941 – saksa väed okupeerisid Saksa (kindralkomissariaat Estland) • 1944 – paljud Eesti linnad pommitati puruks (nt Tartu, Tallinn, Narva) • Sundmobilisatsioon Saksa armeesse • Eestist lahkus Läände u 70 000 eestlast … • 1944 – saksa väed taanduvad, kogu Eesti nõukogude okupatsiooni all • metsavendlus • 1945-1949 – pidev inimeste arreteerimine, haarangud metsades • 25.-26. märts 1949 – teine massiküüditamine (Siberisse saadeti 20 000 inimest) • 1949ndate teisel poolel peatus Eesti kirjanduslik ja kultuuriline ar...
Eesti kahe revolutsiooni vahel 1.Poltiitilised olud a)1908 asendati sõjaseisukord leebema korraga · Endiselt olid keelatud streigid, koosolekud ja poltiilised organisatsioonid, kehtis tsensuur · Ainus legaalne partei oli ERE · Eesti sotsialistid (ESDTÜ) olid represseeritud (vanglas) või välismaal b)Sellest lõikasid kasu Eesti enamlased (VSDTP) · Ei pooldanud rahvuslikke taotlusi · Toetajateks vene ja eesti rahvusest töölised · Häälekandjaks Jaan Anvelti poolt Narvas 1913.a. asustatud ajaleht ,,Kiir" c)Duumapoltiitika · Laialisaadetud I Riigiduumas (1906) esindas Eestit 5 saadikut · Sama saatus tabas II Riigiduumat · Tagurlikuma valimisseadusega valitud III ja IV Riigiduumasse valiti Eestist vaid 2 eestlaste esindajat ja 3 baltisakslast · Eesti esindajate eelnõud ei leidnud Riigiduuma tagurliku enamuse toetust ja seega lootus parlamendireformidele kukkus läbi d)Eestlaste edu oli vaid kohali...
TALLINNA POLÜTEHNIKUM KEHRA AJALUGU Referaat AUTOR: CHRISTOFHER ARKO KÖST TALLINN 2017 SISSEJUHATUS Autor valis selle teema, kuna on huvitatud, mis toimus kunagi linnas, kus elab ta ise. Ta oli küsitlenud inimesi, leidnud informatsiooni internetist ja nüüd seletab siin referaadis kõik lahti. Referaadi viimased kaks teemat on küsitletud inimestelt, kuna autor ise teab, et need kohad olid olemas, kuid ei tea, mis toimus seal. Ülejäänutel teemadel ta enam- vähem teab informatsiooni. 2 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................2 KEHRA AJALUGU.............................................................................................................4 KEHRA MÕIS...........................................
Olustvere mõis Helen Hütt 12.A Olustvere mõis on rüütlimõis Olustveres, Suure-jaani kihelkonnas Viljandimaal. Olustvere on Lõuna-Eesti suurimaid mõisaid. Mõis rajati 16.sajandi keskel ordumõisana. Liivi sõja järel Poola ajal oli mõis riigi omanduses. Kui 1620ndatel läks Lõuna-Eesti sõja tulemusena Rootsi kätte, sai Olustverest de la Gardie'de hiigelvalduste üks osi. 1630ndatel aastatel pantis de la Gardie'delt mõisa Valentin von Schilling, alates 1660ndatest aastatest oli mõis aga von Schlippenbachide aadliperekonna omanduses. 1742. aastal siirdus mõis perekonnasidemete kaudu von Fersenite aadliperekonna valdusse, kes pärinesid Harjumaalt Pahkla mõisast. Millalgi 17. sajandil viidi mõisakeskus ka tänini säilinud asukohta. Nikolai Paul von Fersen, Olustvere krahvidest viimane, on mõisa ilu heaks teinud kõige rohkem. Enamik mõisa tipptasemel ehitistest pärinevad just tema a...
Kokkuvõte 9.klassi kirjanduskursusest 9.klass Eestlane laulab ja pajatab 19. sajandi alguses kaotati Eestis pärisorjus ning eestlased said endale perekonna nimed. Paarkümmend aastat hiljem asutati Friedrich Robert Faehlmanni initsiatiivil Õpetatud Eesti Selts. Aastal 1888 ilmus Jakob Hurda ,,Paar palvid Eesti ärksamatele poegadele ja tütardele``. 20. sajandi alguseks oli Hurda kogudes üle 122 000 lehekülje rahvaluulet. Perioodi tähtsaim esindaja oli Jakob Hurt (1839-1907). Tema sõnastas rahvusliku liikumise põhiülesanded. Lisaks avaldas ta aastail 1875-1886 rahvalaulukogumikud ,,Vana Kannel´´ 1-3. Rahvaluule ehk folkloor. Selles kajastub kõige ilmekamalt esivanemate ajalugu. Rahvalaul Eesti rahvaluule vanim kihistus, kus väljendusid eestlase teadmised maailmast, tema usk, elukogemus ja kunstimeel. Regilaul lühike, anonüümse autoriga. Muistend jaguneb tekke- ja seletus-, vägi...
Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................3 Evald Okas............................................................................................4 Elulugu................................................................................................6 Ühisnäitused ja projektid...........................................................................10 Auhinnad.............................................................................................12 Fotod Evald Okasest................................................................................13 Maalid................................................................................................14 Graafika...............................................................................................15 Eksliibrised..........................................................................................16 Kok...
Kool Nimi Klass ANTON HANSEN TAMMSAARE ELU JA LOOMING Referaat Juhendaja: Aasta Sisukord 1. Sissejuhatus.......................................................................................3 2. Elulugu.............................................................................................4 3. Looming...........................................................................................7 3.2 Tammsaare kirjanikuna.....................................................................8 3.3 Tammsaare tõlkijana........................................................................11 3.4 Tammsaare ajakirjanikuna.................................................................12 4. Lisa.................................................................................................15 ...
Kaasaegsed kunstnikud Referaat Sisukord Navitrolla lk.3 Jüri Arrak lk.5 Epp-Maria Kokamägi lk.6 Luulik Kokamägi lk.6 NAVITROLLA Sündinud 10 augustil 1970 väikeses Lõuna Eesti linnakeses Võrus. Lapsepõlv möödus kahes erinevas Lõuna Eesti maakohas: Trolla külas ja Navi külas. Sellest ka naljaka kõlaga kunstnikunimi Navitrolla. Maal elades said talle hästi selgeks kõik maaelu head ja halvad küljed. Seepärast otsutaski ta oma elu jätkata kunstnikuna.Lapsena mäletas ta ennast joonistamas igal vabal hetkel.Sõbrad ja sugulased märkasid seda ja soovitasid kunstiga tõsisemalt tegelema hakata.'' Algul tundus see mõte mulle ohtlik. Olin ju ikkagi maapoiss ja kunstnikuks olemine tundus mulle mu unistusest hoolimata midagi ebareaalset ja ulmelist.'' Kuid sõprade soovitusele tuginedes hakkas ta võtma joonistamise ja maalimise tun...
Pärnu Kuninga Tänava Põhikool KURESSAARE PIISKOPLINNUS Uurimistöö Kertu Nõmm 8s klass Juhendaja: Kadri Polski Pärnu 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................................3 1. LINNUSE AJALOOST.............................................................................................................5 1.2. Piiskopi aeg (14. saj. I pool 1559)..................................................................................5 1.2. Taani aeg (15591645)......................................................................................................6 1.3. Rootsi aeg (16451710)................................................................................
Kirjandus 20.sajandi I poolel 1.Tõusu aeg. -1905.a alustas tegevust N.E rühmitus, mis esindab eesti kirjanduse ja kultuuri uusi uuendusi. -1906.a hakkas ilmuma kirjandusuurimuslik ja-kriitiline ajakiri Eesti Kirjandus. -1906.a esimene eesti õppekeelega keskkool(Tartus) Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümn. -1906.a rajati Tartus(Vanemuine) Tln.(Estonia) teatrid. -1909.a loodi Eesti Rahva Muuseum(talletada rahvakultuuri) 2. *Proosas-ühiskonnakriitiline realism *luules-vararomantist *uusromantism *individualism 3.kõik 1.punktis välja toodud 4-5. Rühmitus "Noor-Eesti" sai alguse 20. sajandi alguses loodud salajastest õpilasringidest. Rühmitusse kuulusid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala. Tähtsus: · "Noor-Eesti" elavdas 1905.1919. aasta kultuurielu · Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri · Viis kirjanduskriitika paremale tasemele · Tõstis raamatuk...
VAIMUELU EESTIS 19. SAJANDIL 1. Kaks kultuurisuunda a) Baltisaksa kõrgkultuur- seotud Lääne- Euroopaga, mõjutades eestlaste kultuuri b) Eestlaste talupojakultuur algas selle murenemine ja euroopaliku kultuuri suurenev mõju 2. Akadeemiline haridus Tartu Ülikooli taasavamine 1802.a. a) Paul I panus: · otsustas riigipiirid kindlalt sulgeda Prantsuse revolutsiooni mässuliikumise eest · keelas oma alamatel õppimise Lääne-Euroopa ülikoolides. · avati uusi ülikoole Venemaal ja taasavati Tartu Ülikool b) Saksa ja ladina keel, 4 teaduskonda (usu-, arsti-, õigus- ja filosoofiateaduskond) c) Georg Friedrich Parrot I rektor: · tema sõprus keiser Aleksander I ga kindlustas ülikoolile autonoomia ja rahalise toetuse · rajati peahoone, tähetorn, anatoomikum, Toomkiriku varemetesse raamatukogu. d)TÜ-st k...
annaabi.ee 
