Adamson-Ericu muuseum (0)

Adamson- Ericu muuseum

Visiit Adamson-Ericu muuseumi leidis aset 17. veebruaril kunstikogude külastamise tunni raames. Eesti Kunstimuuseumi filiaal Adamson-Ericu muuseum asub Tallinna vanalinnas  aadressil Lühike jalg 3- tänaval. Keskajal asusid hoones vase- ja lukkseppade töökojad. Viimastel sajanditel paiknesid majas korterid. Hoone renoveeriti 1983. aastal loodud kunstnik Adamson-Ericu muuseumi tarvis peale tema lesest naise suurejoonelist, ligikaudu tuhande erinevas žanris kunstiteose kinkimist Eesti Kunstimuuseumile. Püsiekspositsioon teise korruse näitustesaalides annab ülevaate kunstniku rikkalikust modernistlikust loomingust aastatel 1924–1968. Esimesel korrusel toimuvad mitu korda aastas vahetatavad näitused.
Näitus , mida käisime vaatamas, oli kujundatud Inga Heamäe poolt ja see kandis nime „Jumalate jälgedes.“ Seal eksponeeriti jaapani kunstniku Torii Rei maale (nimi tähendab otseses tõlkes kummardust värava ees). Maalimiseks kasutab kunstnik Jaapani klassikalisi maalitehnikaid ning tema teosed käsitlevad Jaapani loodususundit ja rikkalikku mütloogilist pärandit . Oma loomingust rääkides on Torii Rei öelnud , et toetudes Jaapani varajasele kunstile ja jaapanlaste kultuuritraditsioonile, peab ta oluliseks otsida uusi loomingulisi võimalusi inimkesksuse ületamiseks ning inimese ja looduse ühtsuse väljendamiseks . Näituse „Jumalate jälgedes” keskmes on maalid, mis on seotud Jaapani kõige olulisema shintō pühamu enam kui tuhandeaastase traditsiooniga ehitada pühamu uuesti üles iga 20 aasta järel. Lisaks usundiloolisele tähendusele väljendub selles traditsioonis sügav lugupidamine kultuuripärandisse ning soov hoida elus eelnevate põlvkondade meistrioskusi. See on suurepärane näide Jaapani kultuuripärandi säilitamise printsiibist, kus pole niivõrd oluline füüsilise originaali säilitamine ja konserveerimine , vaid autentse vormi, idee, ehitusprintsiipide ja kõikvõimalike meistrioskuste ja tehnoloogiliste võtete ülimalt täpne edasikandumine ühelt põlvkonnalt teisele üle aastatuhandete. 2013. aastal lõppenud 62. taasehitamise auks telliti kunstnikult 30 maali, mida eksponeeritakse püsivalt Sengū muuseumis ja millest 14 tööd oli mul au näha ka Eestis. Torii püüab oma töödes tabada seda sooja ja kõikehõlmavat osadustunnet, mis tekib, kui inimene ja loodus ning Maa ja universum moodustavad omavahel harmooniliselt toimiva terviku. Ilu, mis peitub puhtuses ja meeleerksuses, õnnetundes, lihtsuses ja aupaklikkuses ning väljendub rituaalsetes palvetes, on spirituaalne lähtepunkt kogu Torii Rei loomingus.
Torii Rei. „ Hommikune Takihara pühamu“Foto by Darja Jefimova
Kord kui näitus oli vaadatud, tutvustati meie rühmale ka Jaapani traditsioonilisi maalilmisviise. Reeglina maalitakse Jaapanis tušiga siidipaberile. Värv kantakse paberile erineva tehnikaga : üks viis on hoida pintslit sirgelt püsti ning teha sellega õhus ringe , puudutades vaevu paberit, ning teine variant on suruda pintsel agressiivselt vastu paberit ning n-ö nühkides joonistada midagi minimalistlikku. Enne maalimist tuleb oma teos väga detailselt ära planeerida ; tuleb ette mõelda kuhu mida paigutada ning kuidas see välja hakkab nägema. Nagu ka Hiina kõnekäänd ütleb, et maalida puud, peab puu all 30 aastat mõtisklema.
Ka minimalism on Jaapanis väga tähtsal kohal, kuna seal väärtustatakse disainis avarat ruumi, valgust ja tühjust, seega ka maalimisel on samuti kõige tähtsam lihtsalt teada millal lõpetada ja viibata see viimane tõmme.
Adamson-Ericu muuseumi keldris asuvas hubases õpitoas said õpilased ka omal käel proovida maalimist kasutades Jaapani tehnikat ning maalimisvahendeid ehk tuši kuivatatud briketi kujul. Et saada tuši, tuleb briketti hõõruda veega märjaks tehtud anumal- see protsess nõuab palju kannatust, kuna tumeda musta tuši saamisel võib kuluda palju aega ning seda protsessi võib seostada ka omal moel mediteerimisega.
foto by Darja Jefimova
Sellist traditsioonilist Jaapani tuššimaali nimetatakse sumi -e’ks. Sumi-e pakub rikkalikke võimalusi pintslikasutuse eri tehnikate osas. Tušimaalis pintsli eri osi tuši sisse kastetuna on võimalik pinnale jätta erineva iseloomuga jooni ja pindu. Eriti ilus on sellises tehnikas kujutada lehti või sulgi. Kasutades sumi-e tehnikat ise proovisin järgi kujutada bambuse võrsi. Oma maali alla nurka sai maalida ka oma isikliku pitsati peenikese pintsliga ja punase vesivärviga. Tänu sellele õppekäigule sain ma väga palju teadmisi Jaapani iidsest kultuurist ja maalitehnikast. Mulle tohutult meeldisid Torii Rei maalid ning nende sügavus, jäedes mulle kauaks meelde. Lisaks oli väga hariv kogemus ise sumi-e maali tehnikat ja rituaale proovida.
KASUTATUD KIRJANDUS

• http://adamson-eric.ekm.ee/syndmus/jumalate-jalgedes-jaapani-kunstniku-torii-rei-maalid/
  
• http://adamson-eric.ekm.ee/hetkel-avatud-naitused/hetkel-avatud-naitused/
  
• http://www.toriirei.jp/
  
• http://adamson-eric.ekm.ee/muuseumist/hoonest/