Henrik Visnapuu 1890-1951 Pärit Helmest.Õppis kooliõpetajaks Narvas,hiljem Tartu Ülikoolis klassikalisi keeli.Jättis ülikooli pooleli ja hakkas tegelema kirjandusega. Oli "Siuru" liege, Gailiti sober. Abielus Hildaga, keda oma loomingus hüüdis Ing-iks. Temale on pühendatud Visnapuu kauneimad armastusluuletused. Hiljem teguseski ta kutselise kirjanikuna ja toimetas kultuuriajakirja Varamu. Lahkus II maailmasõja lõpul algul Saksamaale, hiljen New Yorki, kus elas püsivalt. Väliselt tunti teda valge krüsanteemiõie järgi pintsakul. Tema luules on 2 suunda: a) julge,sokeeriv,elus vihaselt pettunud b) õrn,tundeline,hell,unistav Noorusaja luule oli kõigepealt futuristlik, rääkis tehnikast ja linnast. "Siru"-aegset luulet peeti vulgaarseks, sealhulgas leidub tegelikult ka kaunist armastusluulet ja julget siirust. Tema luule oli emotsionaalne ja sisendusjõuline, ...
August Gaililt ,,Leegitsev süda" ,,Leegitsev süda" on raamat, mida võiksid lugeda igas vanuses olevad inimesed. Noortele annab see teos suurepärase ettekujutuse elust, mida elasid meie esivanemad. Vanematele inimestele, aga see-eest toob mälestused mõõdunud ajast. Küll aga sobiks see raamat eriti lugeda isikutel, kes mõistavad kunsti ja elu vahelist suhet, sest teose kohta on õeldud sellised laused: ,,Romaan "Leegitsev süda" on pühendatud elu ja kunsti suhetele. See on teos täis monoloogseid arutlusi, kunstifilosoofilisi mõtisklusi ja aforistlikke tähelepanekuid. Autor sedastab, et kunstiloomingu juured on rahva ekus ja saatuses." Kuid kuidas siis mõistavad raamatut nii mitte kunstimeelsed inimesed? Ma usun, et kui pingutada ja oma ajusid veidi ragistavad, saavad kõik selle raamatu põhimõttest aru. Teos võib sisaldada küll sügavamõttelisi arutlusi elu üle, kuid see ei muuda lugemist sugugi raskeks. ,,Gaili...
* Johannes Semper, ainete kasutamine * Friedebert Tuglas, - Adson: võrumurdeline keelepruuk * Artur Adson, * Henrik Visnapuu. 1919 konflik -> * lahkusid Under ja Adson. (tekitas Gaililt) Motoks: ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" * seejärel lahkusid Gaililt ja Visnapuu. * tagasi tulid Under ja Adson Tuglas. Nii jäi rühma neli liiget: * Marie Under
kirjavahetuses Tuglasega. Tolle aja lugeja ei suutnud ega osanud tema luulet vastu võtta kuna ta oli subjektiivse loomelaadiga kirjanik. Tema pealkirjad olid praktiliselt mitte midagi ütlevad ("Küla", "Heinamaa"), kuid sisu paljuütlevad. Ta kirjutas külainimeste elust, tööliste viletsast elust, kuid kõik koleda suutis ta avada väga kaunilt. „Siuru“ rühmitus Siuru liikmed olid: August Gaililt, Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Hendrik Visnapuu. Nende missiooniks oli avaldada raamatuid ning algajate kirjanikena oli seda lihtsam koos teha. Marie Under oli Siuru printsess, kes avaldas raamatu "Sonetid" (impressionism). Visnapuu oli Siuru Vürst, kes kirjutas Siuru juhtumised üles, kirjeldas nende boheemlaslikke eluviise. Semper kirjutas "Pierrot". Gailit "Saatan karussell", "Isade maa".
ihade ja rõõmude poole) · Poeedi tundemaailm puutub kokku paljude nn lihtinimeste tunnetega. · Siurulaste impressionistlik luule annab tundeid ja elamusi edasi sisemises liikumises, varjundirikkana, ning need tunded ja elamused on seotud värvikate välismaailmapiltidega. · Eriti ilmekas ja visuaalne M. Underi ,,Sinine terrass" · Visnapuu annab edasi kuulamisaistinguid, loodushääli ning kasutab meeldejäävaid sõnu ja sõnavorme. · Kuulus ka kaks proosakirjanikku Tuglas ja Gaililt( talle oli omane mängulisem ja taltsutamatum kujutuslaad) · Siuru tegutses 1917-1919 · Kuulusid Under, Visnapuu, Semper, Adson, Tuglas, Gailit Tarapita rühmitus · Eelkõige kirjanduspoliitiline rühmitus, mis teadvustas kultuuri kehva olukorda ning võitles kirjanduse ja kirjanike koha eest uues ühiskonnas. · Korduvalt olid kõne all noorte olukord, haridus ja tuleviku perspektiivid, nt. A. Adsoni artiklis ,,Noorsoo kriis" ning A. Kivika ,,Kirjas noortele."
annaabi.ee 
