Nad käisid samas koolis, Vahur üheksandas ja Viktoria kaheksandas klassis. Varem polnud nad üksteisega suhelnud, kuid kord peale kooli teemalist arutelu jäid nad pikemalt vestlema. Nad tutvustasid ennast ja rääkisid oma huvidest. Nii selguski, et neil oli palju ühist, nimelt meeldis neile mõlemale muusika ja mõlemad olid tüdinud talvedest ning suusatamisest. Kuna jututeemasid neil jagus hakati peagi suhtlema ka interneti teel. Räägiti peamiselt oma tegemistest ja plaanidest, kuni Vahuri ja Viktoria vahel hakkas tekkima sõprus ja usaldus. Nad suhtlesid igapäevaselt nii koolis, internetis kui ka telefoni ja SMS-ide abil. Nad tundsid, et neil on koos tore ja nii saigi neist niiöelda paar. Vahuri ja Viktoria suhted soojenesid veelgi, üksteisega sai rääkida kõigest ja tunti armastust. Peagi tuli suhtest teatada ka vanematele. Vanemad olid küll toimuvaga nõus, kuid hoiatasid siiski, et sellised suhted ei pruugi kaua kesta
1.Kirjuta nime järel selgitus, kes tegelane on: Vahur –Ori, kes sai vabaks ja Jaanuse vanaisa. Tambet –Vahuri poeg ja Jaanuse isa. Metsa Jaanus–Peategelane-Tasuja. Oodo –Junkur kes oli Lodijärve lossi valitsaja. Emmi –Oodo õde. Rüütel Kuuno –Emmi peigmees. Prohvet Pärt –Eremiit, kes õpetas Jaanust. Maanus –Talupoeg Jaanuse hoolealune ja sõber. 2.Kuidas sai Vahur vabaduse? Mida ta ütles oma surivoodil? Vahur sai vabaduse põgenedes, kuid piiskop sai Vahuri kätte. Karu tuli piiskopile kallale. Vahur tappis karu. Piiskop lubas ta vabaks. Vahuri viimased sõnad olid vabadusest. 3.Kirjelda Tambeti ja vana mõisahärra suhteid! Nad olid head sõbrad. 4.Iseloomusta Oodot, kuidas Oodo iseloom mõjutas sündmuste käiku? Oodo oli tormakas, vihane, tige, hooletu... Oodo iseloom mõjutas neid nii, et kõik raamatus olevad sündmused said hobuse seljast kukkumisest alguse. 5.Kuidas iseloomustad Jaanuse ja Emmi suhteid? Jaanus ja Emmi olid head sõbrad. 6
Raimond Kaugveri romaani ,,Meie pole süüdi" peategelase Vahur Puustaki lugu tõestab veenvalt, et laps võtab märkamatult omaks vanemate tõekspidamised. Laps omastab väärtushinnangud ja moraalinormid kogu elu jooksul. Ümbritsev keskkond ja inimesed mõjutavad meid sünnist saati. Lapsel on vaja turvatunnet, mida talle kodus peaks pakutama, kuid kui seda tunnet ei ole, otsib laps seda kusagilt mujalt. Ideaalse näite selle kohta saab tuua filmist ,,Õnnelind flamingo" peategelase Vahuri elust. Vahuri ema oli pidevalt tööga hõvatud ning käis komandeeringutes ja tema isa ei tundnud eriti huvi oma poja tegevuste kohta. Nõnda veetis Vahur suurema osa oma ajast koos sõpraega, kuni lõpuks nad said ühe julma teoga hakkama. Nalja pärast nad lükkasid ühe vanema härra rattaga jõkke, kuid teine uppus. Sõbrad ajasid süü Vahuri peale ja temal oli ka sellest ükskõik, sest ta isegi ei vaevunud enda süütust tõestama. Lapsevanemad peaksid rohkem tähelepanu
Vahur Tambet Jaanus Tasuja Piiskop ProhvetiPärt (Bartholomäus ehk Bärtel Löwenklau) Lossihärra Konrad Raupen Oodo Raupen Emmi Raupen Rüütel Kuuno Kubjas Saare Maanus Vahur oli pikk ja priske. Ta oli väga tugev, kuid ka sama laisk. Oli Tallinna piiskopi ori. Tüdines orja elust ära ja põgenes metsa. Piiskop läks Vahurit metsa otsima, sest tahtis tugevat sulast tagasi. Vahur tappis karu ja päästis piiskopi elu. Piiskop lasi selle eest Vahuri priiks ja andis talle maad. Oli Vahuri poeg. Pika kaelaga, kitsaste õlgadega ja lahjade puusadega. Ei olnud nii tugev kui ta isa. Tambet oli tark ja nutikas. Ta ei varjanud vabadust. Armastas liikumist ja varakuhjamist. Ei hoolinud isamaa õnnetustest. Tahtis oma pojast teha täieliku saksa. Sai Oodo korraldatud tulekahjus haavata. Jaanus leidis ta lossis surnult seina külge aheldatuna. Oli Tambeti poeg. Õppis Tallinna Mustamunga kloostris.
I osa Oli 13. sajand. Harjumaa põhjapoolses osas Tallinna lähedal seisis üks talu, mis oli teedest kaugel ja metsa sees. Talu hüüti Metsa taluks, sest et ta oli nii metsa sees. See talu oli maamehe Tambeti oma. See mees oli pärisperemeheks saanud nii, et(sellel ajal olid ju peaaegu kõik Eestlased orjad)Tambeti isa, Vahur, kes oli väga tugev, oli Tallinna piiskopi ori. Ta põgenes metsa. Piiskop leidis Vahuri üles ning tahtis teda piitsutada. Siis tuli metsast välja karu ning piiskop nõudis enda päästmist ningVahur sai vastutasuks tükike metsamaad endale.. Ta ehitas metsa sisse väikse maja. Osake maaalast oli põld. Tambetil oli poeg Jaanus. Tambeti naine suri kahe aasta eest. Tambet ehitas ilusa ja suure maja. Tambet hakkas hoolimata Vahuri keelust saksa keelt õppima. Jaanus õppis Tallinna Mustamunga kloostris. Tambet ja Jaanus läksid ratsutades Lodijärve lossi. Jaanus tutvus
Tegelased: Tambet- maamees; Vahur-Tambeti isa; Piiskop; lossi sulane; Vahuri naine; Tambeti naine; Tambeti poeg Jaanus ehk Tasuja; Oodo ja tema koer Tarapita; Oodo õde Emmi; kubjas; rüütel Konrad Raupen; Prohveti Pärt ehk Bartholomäus ehk Bartel Löwenklau; koljat Rebase Rein; Kuuno Rainthal; Maanus; Maanuse isa 1) 13. sajandi algul sattus eestlane isevärki naabrite keskele, kes omavahel tihti sõdisid 2) Vahuri põgenemine metsa, tema surm ja õpetussõnad oma pojale Tambetile, kes nendest kinni ei pidanud nendest pidas kinni hoopis tema poeg Jaanus 3) Jaanus ja Tambet läksid lossi, seal kohtas Jaanus kahte last Oodot ja Emmit ja ühte koera Tarapitat. Nendest said Jaanuse sõbrad 4) Oodo, Emmi ja Jaanus olid Prohveti- Pärdi koopasse teel, aga Oodo kukkus Jaanuse hobuse seljast maha 5) Prohveti Pärt istus oma koopasuu ees ja vaatas puulehtede liikumist ning meenutas mälestusi ja oma noorust
Ta oli olnud suur ja tugev mees nagu Kalevipoeg. Ükskord saanud Vahuril küllalt, et teda kogu aeg piitsutatija ta põgenes metsa. Piiskopil oli tugevast sulasest kahju ja ta asus teda otsima.Ta leidis truudusetu sulase tamme alt puhkamast. Piiskop tahtis Vahurit piitsaga nüpeldama hakata, kuid karu tuli äkki nähtavale ja siis oli piiskop see, kes palus orja. Ta pakkus Vahurile maid, et see karu ära tapaks. Piiskop oli sõnapidaja mees ja lasi Vahuri vabaks ja kinkis talle tüki metsa Lodijärve lossi maade serval. Sinna ehitas Vahur endale maja. Põldu ta ei harinud, vaid elatus jahisaagist. Ta lunastas lossihärra käest hundinahkade eest ilusa tüdruku naiseks ja naisevenna sulaseks. Sulasel lasi ta tüki metsa põlluks muuta. Enne surma käskis Vahur Tambetil maja ümber kõrge müür ehitada , sulaseid osta, maad harida ja jõukust koguda. Varsti suri ka Vahuri naine ja hiljem Tambeti naine
Tasuja Eduard Bornhöhe ,,Tasuja" jutustab eesti vabatalupoja järglase Jaanuse kujunemisest sakste-mõisnike vastase ülestõusu organiseerijaks ja juhiks. Vanaisa Vahuri surivoodil lausutud manitsussõnade, rahva kannatuste nägemise ja isiklike karmide kogemuste mõjul kokkupõrkes feodaalidega. Rõhujate julmust, ülbust ja närusust on otseselt täie eredusega näidatud Lodijärve noore feodaali Oodo von Raupeni kujus. Feodaali niinimetatud ,,rüütliomadused" avalduvad juba lapsepõlves, põhjustades ühtlasi riiu ja kokkupõrke ka Jaanusega. Oma vägivallategudele paneb lossiisand krooni Metsa talu hävitamisega ja Tambeti elusalt matmisega lossikeldrisse
SISUKOKKUVÕTE E. Bornhöhe "Tasuja" Peatükkide sisu: 1. Ülevaade vallutajatest. 2. Vahuri talusaamise lugu. Jaanus läheb Tallinna kooli. 3. Jaanus kohtub esmakordselt Oodo ja Emmiga. 4. Emmi ja Oodo ratsustavad võidu. Oodo ja Jaanus vahetavad hobused, Oodo kukub. 5. Prohveti-Pärdi elulugu. 6. Oodo ja Jaanus tülitsevad (Oodol on häbi, et hobune ta seljast maha viskas) 7. Emmi isa ja noor rüütel Kuuno lepivad kokku, et isa annab tütre rüütlile naiseks. 8. Emmi on jahil, astub sisse Jaanuse juurde. Peidetud konflikt (Emmi on
.. Samuti teevad seda kõik teised, ka koolis öeldakse, et nemad pole süüdi, pole midagi valesti teinud... Teiste poiste vanemad, kes samuti osalesid jõhkras töös, ütlevad samuti, et nemad pole midagi valesti teinud, nemad pole süüdi ... Kõik üritavad asja ikka teise kaela ajada, et minu poeg on tänu sinu pojale halvale teele läinud jne.. Isa ja ema on head moraalilugejad, kuid ühel hetkel, kui leiavad Vahuri voodist tüdrukuga, kukuvad moraali lugema, saab hiljem isa teada, kuidas tal pole sellel hetkel seda õigust teha, kuna tema enda poeg teab väga hästi, et isa semmis ta klassijuhatajaga, ta vihkas isa sel hetkel... Ja muidugi teadis ka poeg, et ta ema semmis kaubastu juhataja asetäitjaga, sellepärast juhtus ka üks õnnetu vahejuhtum, kui Vahur käis seitsmendas klassis. Vahur peksis läbi ühe poisi, kes oli talle jala taha
Vahur-Üllar Kersna Miks Vahur? Mina valisin Vahur Kersna, sest ta on üks populaarsemaid saatejuhte Eestis. Vahur ja haridus Sündinud 4. aprillil1962 Võrus 1980 Antsla Keskkool 1985 TRÜ ajakirjandusosakond 1976 avaldas karikatuurid ajalehes "Säde" Vahur ja televisioon 1985. aastal "Prillitoosi" spordinurga toimetaja 19861999 "Noortestuudio pärastlõuna", "HTV uudised", "Monoloog tundmatuga", "Jah! Show", "Vabakava", "Kuniks elu", "Öine lend eikuhugi", "Õhtune Ekspress", "Reisile sinuga" 19992007 "Pealtnägija" koos Mihkel Kärmasega 2004 - 2006 "Rännud Kersnaga" 2009 "Täna õhtul" 2009 "Sind otsides" Vahur ja raadio 19931995 Raadio Top (saatejuht, peatoimetaja) 19971998 Raadio Pluss B3 (direktor, saatejuht hommikuprogrammis) 19862007 Vikerraadio (hommikuprogrammi saatejuht) Vahur ja auhinnad Aasta eetriajakirjanik 1997 Kuldmikrofon 2004 Ajakirja "Nädal" lugejate poolt hääletatud 7 korral parimaks meessaatejuhiks televisioonis 1999...
Tasuja Eduard Bornhöhe See lugu toimus Eestis 14 sajandil Tallinna lähedal, paksus metsas asuvas talus ja selle ümbruses .Jaanus oli Tambeti poeg, kes omakorda oli Vahuri poeg. Vahur oli vaba mees, kuna ta päästis Tallinna piiskoppi karu küüsist.Piiskopp andis selle eest Vahurile väikese maatüki. Kuna Vahur oli laisk, siis ta toitis ennast jahisaagiga.Hiljem Võttis ta lossihärralt hundinahkade eest nägusa neiu naiseks.Päeval, mil Vahur suri oli Tambetil juba poeg, Jaanus ja naine olemas. Kui Jaanus oli kümme aastat vana, läks ta esimest korda lähuduses asuvasse lossi isaga kaasa ja sai tuttavaks laste Oodo ja Emiiliaga
Eduard Bornhöhe ,,Tasujas" on kirjeldatud kolmeteistkümnenda sajandi sündmusi. Harjumaa põhjapoolses osas Tallinna lähedal seisis üks talu, mis oli teedest kaugel ja metsa sees. Talu hüüti Metsa taluks, sest et ta oli nii metsa sees. See talu oli ühe maamehe oma kelle nimi oli Tambet. Tambeti isa oli Tallinna piiskopi ori. Piiskopil oli palju maid ja metsi. Tambeti isa nimi oli Vahur. Vahurit piitsutati tihti ja ta põgenes metsa. Piiskop asus teda jälitama. Siis leidis ta Vahuri puu alt magamas ja tahtis teda piitsaga lüüa.Järsku tuli metsast välja karu ning piiskop hakkas kohe paluma Vahurit, et ta karu maha tapaks, aga Vahur ei nõustunud. Siis pakkus piiskop Vahurile maid, ta nõustus ja tappis karu. Vahur ehitas endale metsa sisse maja. Kui Vahur suri, lasi ta enne sulasel tüki maad põlluks muuta. Tambetil oli juba poeg, kelle nimi oli Jaanus. Tambeti naine suri kahe aasta pärast.
Suits algust värsiloominguga, millest esimese näitena jõudis 1899. aastal avalikkuse ette luuletus "Vesiroosid". Loomingulise tee algul katsetas Suits mitmes zanris - luules, proosas ja näitekirjanduseski. Värsiloomingu alal edenes Suits siiski kõige jõudsamalt. Kontrastsed meeleolud said Suitsu hilisematki loomingut läbivaks tunnusjooneks, mida iseloomustab, nagu märkis. Perekonnalehes "Linda" ning "Postimehe" lisas hakkas 1903.aastal üksteise järel ilmuma Kustas Vahuri nime all esineva Gustav Suitsu värsse. "Elu tuli". 1905.aasta juulis avalikkuse ette astunud esikkogu oli vabadusliikumise tõusuperioodi langenud loominguaastate vili. Temaatiliselt on Suitsu esimene luuleraamat mitmepalgeline, sisaldades võitlusvaimustusest kantud pateetilisi luuletusi, armastus- ja looduslüürikat ning mälestuslaule. Üliõpilaspäevil ilmusid esikkogu kõrval veel Suitsu esseederaamat "Sihid ja vaated" (1906), päevavalgust nägi
Talu hüüti Metsa taluks, sest et ta oli nii metsa sees. See talu oli ühe maamehe oma kelle nimi oli Tambet. Kuidas oli see mees pärisperemeheks saanud , kui kõik muud Eestlased olid orjad. Tambeti isa oli Tallinna piiskopi ori. Piiskopil oli palju maid ja metsi. Tambeti isa nimi oli Vahur. Vahur oli väga tugev. Vahuril sai küllalt et teda kogu aeg piisutati ja ta põgenes metsa. Piiskop asus teda jälitama. Siis leidis ta Vahuri puu alt magamas, kuid piiskop leidis ta üles ja tahtis teda piitsaga lüüa. Järsku tuli metsast välja karu piiskop kohe paluma Vahurit et ta karu maha tapaks, aga Vahur ei nõustunud. Siis pakkus piiskop Vahurile maid, ta nõustus ja tappis karu. Vahur ehitas endale metsa sisse maja. Kui Vahur suri lasi ta enne sulasel tüki maad põlluks muuta. Tambetil oli juba poeg, kelle nimi oli Jaanus. Tambeti naine suri kahe aasta pärast. Tambet ostis
Talu hüüti Metsa taluks, sest et ta oli nii metsa sees. See talu oli ühe maamehe oma kelle nimi oli Tambet. Kuidas oli see mees pärisperemeheks saanud , kui kõik muud Eestlased olid orjad. Tambeti isa oli Tallinna piiskopi ori. Piiskopil oli palju maid ja metsi. Tambeti isa nimi oli Vahur. Vahur oli väga tugev. Vahuril sai küllalt et teda kogu aeg piisutati ja ta põgenes metsa. Piiskop asus teda jälitama. Siis leidis ta Vahuri puu alt magamas, kuid piiskop leidis ta üles ja tahtis teda piitsaga lüüa. Järsku tuli metsast välja karu piiskop kohe paluma Vahurit et ta karu maha tapaks, aga Vahur ei nõustunud. Siis pakkus piiskop Vahurile maid, ta nõustus ja tappis karu. Vahur ehitas endale metsa sisse maja. Kui Vahur suri lasi ta enne sulasel tüki maad põlluks muuta. Tambetil oli juba poeg, kelle nimi oli Jaanus. Tambeti naine suri kahe aasta pärast. Tambet ostis
Eduard Bornhhe Tasuja Eduard Bornhhe Tasujas on kirjeldatud kolmeteistkmnenda sajandi sndmusi. Harjumaa phjapoolses osas Tallinna lhedal seisis ks talu, mis oli teedest kaugel ja metsa sees. Talu hti Metsa taluks, sest et ta oli nii metsa sees. See talu oli he maamehe oma kelle nimi oli Tambet. Tambeti isa oli Tallinna piiskopi ori. Piiskopil oli palju maid ja metsi. Tambeti isa nimi oli Vahur. Vahurit piitsutati tihti ja ta pgenes metsa. Piiskop asus teda jlitama. Siis leidis ta Vahuri puu alt magamas ja tahtis teda piitsaga la.Jrsku tuli metsast vlja karu ning piiskop hakkas kohe paluma Vahurit, et ta karu maha tapaks, aga Vahur ei nustunud. Siis pakkus piiskop Vahurile maid, ta nustus ja tappis karu. Vahur ehitas endale metsa sisse maja. Kui Vahur suri, lasi ta enne sulasel tki maad plluks muuta. Tambetil oli juba poeg, kelle nimi oli Jaanus. Tambeti naine suri kahe aasta prast. Tambet kolis isa saadud majasse ning piiras ue palkseintega. Tambet hakkas
Oma vabaduse saavutas ta tänu oma julgusele. Ta päästis piiskopi elu, tappes karu, kes piiskoppi ründas. Piiskop oli ellujäämise nimel sunnitud Vahurile maalapi andma, kuna Vahur seda nõudis. Saades selle maalapi ei soovinud Vahur seal aga põldu harida. Temale meeldis pigem metsas ringi rännata ja jahti pidada. See näitab tema ükskõiksust tuleviku suhtes. Vahur oli juba vanaks jäänud ning pärast tema surma hakkas talus ehitamine pihta. Vahuri poeg Tambet oli töökam ja võttis tallu ka sulaseid. Tambet tegutses teisiti kui ta isa. Vahur oli öelnud, et Tambet hoiaks sakstest eemal, kui seda ta ei teinud. Ta hakkas hoopis sõbrustama sakstega, nende keelt õppima, ning oma poja Jaanuse pani Tallinna Mustmunga kloostrisse õppima. Tambet sai sõbraks Lodijärve mõisa isanda Konrad Raupeniga. Vahur: ,,Sa tead, poeg, mina sain priiuse ja maa oma tugeva käsivarre läbi ja hoidsin neid oma käsivarre tugevusega
Vahur sai tänu oma jõule piiskopi käest maad. Ta ostis sinna sulaseid ja elas rahulikult vaba- mehe elu. Vahuri naine sünnitas poja, kelle nimeks nad panid Tambet. Ja Tambeti naine sünnitas ka poja, kellest sai Jaanus. Tambet oli lossihärra Konrad Raupeni hea sõber, ning nad said omavahel hästi läbi. Kui Jaanus kümne aastane oli satus ta esimest korda Lodijärve lossi. Seal ta sai sõbraks Emmi, Oodo ja Tarapitaga, kes oli lossilaste koer. Nad veetsid koos palju aega, ja lõbutsesid. Kui Jaanus juba viieteistkümne aastane oli läksid sõbrad hobustega ratsutama. Emiilia oli valge
Sisukord 1) Pilt........................................................................1 2) Elulugu..............................................................2-3 3) Saavutused...........................................................4 4) Tuntumad teosed...............................................5-6 5) Kokkuvõte............................................................7 Pilt Gustav Suits professorina Tartu ülkoolis. Gustav Suitsu Elulugu Gustav Suits sündis 30.novembril 1883 Võnnu kihelkonnas Võnnu küla koolimaja rehetares. Tema isa Hendrik ja ema Liis pärinesid mõlemad koolmeistrite perekonnast. Gustav Suits oli andekas. Juba nelja-aataselt sai ta lugemise selgeks ning aasta hiljem oli ta piibli läbi lugenud. Varakult (1890) kaotas G. Suits isa. Aastail 1892-1895 õppis tulevane kirjanik kodukoolimajas aga suviti hoidis karja Võnn...
et isiku vaba arenemine on võimalik ainult ekspluateerimisest ja rõhumisest vabas ühiskonnas.Kuid Suits ei suutnud lõpuni käia temale avatud teed ühtse teadusliku ajaloovaate juurde. Kontrastsed meeleolud said Suitsu hilisematki loomingut läbivaks tunnusjooneks, mida iseloomustab, nagu märkis A. Suits, äärmine tundlikkus ja seda vaos hoidev terav intellekt. Perekonnalehes "Linda" ning "Postimehe" lisas hakkas 1903.aastal üksteise järel ilmuma Kustas Vahuri nime all esineva Gustav Suitsu värsse. Suitsu arusaamade kohaselt oli tollal peamiseks edasiviivaks jõuks noorsugu, kes on vaba erakondlikest dogmadest ja monoliitne oma rahva huvide eest võitlemisel; luuletaja deklareeris nooruse ülesannet kaasa minna tõusva revolutsiooniliikumisega. Luuletajana oli Suits eesti esimesi moderniste, kes tundis hästi soome kirjandust ja õppis palju Eino Leinolt. Tema esikkogu "Elu tuli" (1905) oli kaasaegse nooruse
· Suri 1956.aastal peale mitmeaastast rasket haigust · Ta on maetud Stockholmi Skogskyrkogärden'i kalmistule (Metsakalmistu). GUSTAV SUITSU LUULE · Esimesed trükitud värsid ilmusid ajalehes ,,Uus Aeg" (1899-1901) · Gümnaasiumiaastal tegi G .Suits algust värsiloominguga, esimene luuletus ,,Vesiroosid" (1899) · Loomingulise tee alguses katsetas Suits mitmes zanris luules, proosas ja näitekirjanduseski · Kirjutas Kustas Vahuri nime all LUULE · 1905 ,,Elu tuli" Mitmepalgeline Võitlusvaimustusest kantut pateetilisi luuletused Armastus- ja looduslüürikat Mälestuslaulud Usk inimese tegevusse, tema võimesse elu uueks avaramaks ja kaunimaks luua ,,Elu tuli" oli kõige enam levinud eesti luulekogu nõukogude-eelsel ajajärgul. · 1913 ,,Tuulemaa" Romantiliselt üleskutsuv Paatos asendub mõtliku murega oma maa saatuse pärast
· suri 1956. aastal peale mitmeaastast rasket haigust · Ta on maetud Stockholmi Skogskyrkogärden'i kalmistule (Metsakalmistu) · esimesed trükitud värsid ilmusid ajalehes "Uus Aeg" (1899-1901) · Gümnaasiumiaastail tegi G. Suits algust värsiloominguga, esimene luuletus "Vesiroosid" (1899) · Loomingulise tee algul katsetas Suits mitmes zanris - luules, proosas ja näitekirjanduseski · Kirjutas Kustas Vahuri nime all · 1905 - "Elu tuli" mitmepalgeline võitlusvaimustusest kantud pateetilisi luuletused, armastus- ja looduslüürikat Mälestuslaulud usk inimese tegevusse, tema võimesse elu uueks, avaramaks ja kaunimaks luua Elu tuli" oli kõige enam levinud eesti luulekogu nõukogude-eelsel ajajärgul · 1913 ,,Tuulemaa" romantiliselt üleskutsuv paatos asendub mõtliku murega oma maa saatuse pärast
KOV, kohaliku omavalitsuse allettevõte Värbamine ja valik Traktoristi ametikohale Liis Peet, Lailo Halilova, Sirje Lehtmaa 9/27/2009 ESITLUS Agu Vahuri raamatust „Tõhus värbamine“ leiab mitmeid põnevaid mõtteid värbamisest. Nii ärijuhtimine kui psühholoogia on teaduse mõistes sotsiaalteadused, mille ennustav väärtus on hüpoteetiline ehk enamikel järeldustel on tõenäosuslikud piirangud. Värbamine oleks justkui kaunite kunstide hulka kuuluv valdkond, kus otsuseid tehakse „maagilise klaaskuuli“ pealt ennustades. Püüame ette näha, kuidas käitub võimalik uus töötaja tulevikus. Me võime
vähemuses olevate buuridega (hollandi päritolu väljarändajad, kes olid asutanud Lõuna-Aafrikas oma vabariigid) ja nõrgendas Suurbritannia rahvusvahelist 11 positsiooni (näiteks muu maailma toetav suhtumine buuridesse), ning vähendas konservatiivide populaarsust ja tõi kaasa liberaalide võimulepääsu (1906). Kasutatud kirjandus: ENEKE 4 kd. Veiko Vahuri "Anglikaani kirik ja luterlus: kirikuosaduse sünd, ajalugu ja tänapäev", 1999, Sotsaalia www.miksike.ee http://www.mfa.ee/est/kat_128/ 12
puusad. Noort puud maa seest juurida ja metssiga maha virutada sa ei jaksaks. Sul on aga terane pea, vahest teed sina kavalusega, mis mina kangu-sega. Vaata ette, varja kergelt saadud vabadust -- ta on magusam kui mesi, aga ka sulavam kui mesi: enne kui sa märkad, sulab ta su keele pealt, ja sa imed orjahigi. Tee kõrge aed meie maja ümber, osta endale rohkem sulaseid, hari maad ja korja jõukust. Ara tee isandatega tegemist, põlga nende segast usku, palu taevataati ...» Siin jäi Vahuri hing rindu kinni; ta jõi suutäie magusat mõdu ja lisas: «Ma tunnen orjapõlve, tunnen oma rahva häda, 13 aga ma ei suutnud muud kui hambaid kiristada. Üks ei jõua midagi, teised sajatavad hammaste taga, aga ei julge hammustada . . . rahva hing on lämmatatud ja kiunub haledasti rõhujate põlvede ümber . . . Otsi neid, kes ei kaeba, aita tagant, kihuta teisi aitama . . . ja kõlab siis ähvardav ulgumine üle terve maa, siis kõlistage sõjariistu ja tõstke mürinat, mis pilvi lõhub
ANNA PETERSON Tele2 2700 0.0803770117 VELLO VALS Tele2 1200 0.0815921669 ANDRE ESNA Elisa 400 0.0853283572 IMRE SOOÄÄR EMT 3000 0.0881390502 RICO ROBERT ALLIKSOON EMT 2000 0.0893890802 HELLE RAUDMANN Elisa 1000 0.0896149239 KUSTAS RUS EMT 600 0.0914153228 URMAS HEINMETS Elisa 400 0.091865003 IVI REITER Elisa 800 0.0924397265 GERDI VAHURI Elisa 500 0.0982005457 RAIVO SUVISTE Elisa 3000 0.1004821425 ULVI VALTNA Tele2 2700 0.1074302508 TIIU ÕISPUU Elisa 100 0.1090815718 MAREK SCHMIDT Elisa 1900 0.1115903691 KÜLLI KÖÖP Elisa 1400 0.1151149421 KERT KESKPAIK Tele2 2300 0.1169359336 KATRIN ROOP EMT 1900 0.1172222016 KRISTJAN VRAGER Tele2 300 0.1188388515
ja romantiline pateetika harmoneerusid Suitsu lüürilise tunnetusega. "Elu tule" tagapõhja kujundas revolutsiooniline õhkkond. Esimesed trükitud värsid ajalehes "Uus aeg" (1899-1901) - kaitsevad rahvuslikke huve, "Kiirte" ajaks oli Suits läbi teinud juba mõningase siseheituse. Loomingulisel teel katsetas mitmes zanris - luules, proosas, näitekirjanduses. Värsilooming kõige edukam 1903. aastast avaldas ajakirjanduses värsse Kustas Vahuri nime all "Tuulemaa" järgne luule Suitsul muutus vormis radikaalselt. Sõjaaegses ja -järgses loomingus ekspressionistlikule voolule omane kujundus. "Kõik on kokku unenägu" (1922) - luuletused I MS "Luxembourgi aias", "Maakaitseväelane", "Sapine kuu", "Hämariklased", 1917. aasta revolutsioonid "Pööripäevad", "Vabaduse tuljak", Eesti iseseisvumine "Hüüdja hääl", "Tõsta lipp!", noore vabariigi algusaastad. Sotsiaalsetele muutustele
raamatu lõpul ka sureb. 10. "Meie pole süüdi" (1984, 1996) Poistekamp peksab jõhkralt läbi kaks vanainimest, kellest üks hiljem sureb. Poiste vanemad kutsutakse uurija juurde. Peategelaseks tõuseb perekond Puustusmaa, kelle pojal Vahuril lasub süüdistus tapmises. Tegemist on nö korraliku perekonnaga: isa on soliidse ehitusorganisatsiooni vaneminsener, ema kauplusejuhataja. Ka teistel poistel on kodud ja vanemad olemas. Kohtupäeva eel püüab Vahuri isa Justus oma elule tagasi vaadates selgusele jõuda, kus ja millal nad vea tegid, kust on pärit poja vägivaldsus. Tulemus ei ole rõõmustav. Valet ja silmakirjalikkust on olnud ohtralt. "Minul ei ole enam ammu mingeid illusioone, miks nad siis teilgi peaksid olema," ütleb eeluurimise all olev poeg enne kohut isale ja pöördub temast ära. 11. "Pariisi lõbusad naised" (1985, trükiarv 50 000)
Volkswagen 759WDK 12005 ALLAN RÜMMEL Tele2 Mazda 381NED 4272 VALMAR RUBIN EMT Volkswagen 648FXA 4219 KADRI KIPS Tele2 BMW 73TXT 10755 TIIU LEPNURM Tele2 BMW 570UWQ 2340 TAIMO HIIEKIVI Elisa Mercedes-Benz 814LAL 9509 SVEN PROTSIN Tele2 Volkswagen 330OKR 11489 LEO KALDMAA EMT Ford 817GNS 18229 GERDI VAHURI Elisa BMW 572PIN 15821 KRISTA HEERING EMT Mercedes-Benz 494AHN 9202 ADOFOR RIFTI Elisa Toyota 235BPY 16172 MAIRE KRISOLA Tele2 Toyota 993TAG 4189 KARMEN STIMMER Tele2 Audi 331NDC 15762 FAMILA TENDI EMT Volkswagen 128BAN 4219 MERTSI SAARMANN EMT Toyota 128JPR 16261 MERI-LIIS LUMISTE Tele2 BMW 372NGT 15746 MARGUS KÄLLE Elisa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
