Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti keel". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tegusõna, homonüümid, puuri, tegusõnad, lauses, pöördel, ainsus, mitmus, kirjapilt, verb, tähistavad, seisundit, tegin, pööramine, pöördsõna, eitavas, pöördelõpp, tegija, loen, loete1 VENE KEELE GRAMMATIKA SISUKORD NIMISÕNA 3 Nimisõnade sugu 3 Nimisõnade mitmus 4 Käänete põhifunktsioonid 6 Nominatiiv 7 Genitiiv 7 Daativ 8 Akusatiiv 9 Instrumentaal 10 Prepositsionaal 11 Nimisõnade käänamine 12 Nimisõnade käänamine ainsuses 12 Nimisõnade käänamine mitmuses 13
1 ROOTSI KEELE GRAMMATIKA SISUKORD Tähestik ja hääldus 3 NIMISÕNA & ARTIKKEL 6 Artikkel 7 Määramata artikkel 7 Nimisõna mitmus (määramata vorm) 8 Määratud (lõpp)artikkel 13 Määratud vaba artikkel 15 Käänded 16 ASESÕNA 18 Isikulised asesõnad 18 Enesekohased asesõnad 19
näiteks mitmuse partitiivi lõpp –sid väljendab korraga nii mitmust kui partitiivi, kuid ei ole osadeks jaotatav. 2. Sõnavormide moodustamine. Analüütilised ja sünteetilised keeled. Isoleerivad, aglutineerivad, polüsünteetilised ja flekteerivad keeled. Aglutinatsioon. Fleksioon (fusioon). Eesti kirjakeele flektiivsed jooned (4). Morfoloogiliselt on erinevused keelte vahel väga suured. a) analüütilised keeled Sõnadevahelisi suhteid lauses väljendavad põhiliselt abisõnad ja sõnade järjekord (inglise keel) b) sünteetilised keeled Sõnade seoseid lauses väljendavad sõnade koostisosad, nt tunnused ja lõpud. II. a) isoleerivad keeled Keeled, mis ei kasuta seotud vorme. Puudub sõnade muutmine (ka sõnatuletus) ehk puudub morfoloogia (vana-hiina keel, jaapani keel). Kasutatakse sõnajärge ja abisõnu, harilikult on kõik sõnad ühesilbilised. b) aglutineerivad keeled
4.Sõnaliigid Muutuvad sõnad: Käändsõnad (saab käänata 14nes käändes): a) Nimisõnad (asjad, olendid, abstraktsed mõisted, nt poiss, kass, laud, armastus) b) Omadussõnad (omadused, nt kole, ilus) c) Arvsõnad (põhi- ja järgarvud, nt kuus, kuues) d) Asesõnad (viitavad isikutele, olenditele ja asjadele, asendavad täistähenduslikke sõnu, nt sina, see, keegi) e) Pöördsõnad e tegusõnad e verbid (väljendavad tegevusi, nt elama, minema) Muutumatud sõnad :neid ei saa käänata ega pöörata a) Määrsõnad (väljendavad tegevuse viisi kuidas?, aega millal?, kohta kus?, hulka kui palju?, suhtumist ja hinnanguid, nt kiiresti, eile, seal, palju, kahjuks) b) Kaassõnad (kuuluvad nimisõna juurde ja väljendavad abstraktseid suhteid nagu käändelõpudki, nt juurde, all, kaudu, tõttu)
Ning i ülivõrre on tema poolt mõeldud. SÕNALIIGID SÕNAD Muutumatud Muutuvad sõnad sõnad Käändsõnad Pöördsõnad Määrsõna Kaassõna Sidesõna Hüüdsõna Arvsõna Nimisõna Tegusõna Asesõna Omadussõna Muutuvad sõnad Käändsõnad: Nimisõna. Sõnad, mis nimetatakse asju, olendeid ja absoluutseid mõisteid (käega mitte katsutavad). Näide: haige (nimisõna) lebas voodis. Sõnad, mis käituvad nimisõna kontekstis kui mõnes teises juba omadussõnana. Näide: haige (omadussõna) koer lamas minu ukse taga. Omadussõna. Mingi eseme, asja omadusi näitavad sõnad, sellisteks
· Kõik ainsuse käänded. Alates sisseütlevast. Moodustatakse: ainsuse omastava vorm + erinevad käändelõpud · Mitmuse nimetav. Ainsus+d. NT: Vilka kopra->vilkad koprad Ainsuse osastav->mitmuse omastav · Ainsuse osastav-d ->-de, muud tööd->muude tööde · Ainsuse osastav-t->-te, rasket aastat-> raskete aastate · -Lik liide->likkude e. Like, usklik-> usklikkude · Ainsuse osastav lõputa->mitmuse omastavaks, enamasti -de Tegusõnavormistik 1) Tegusõna arv. On võimalik määrata kahte arvu: ainusu ja mitmus. 2) Tegusõna pöörded. Eesti keeles on 3 pööret ainsuses ja 3 pööret mitmuses A M Ma Me Sa Te Ta nad 3) Tegusõna aeg Olevik Lihtminevik Täisminevik(olen...) Enneminevik(olin...) 4) Tegumood Umbisikuline ja isikuline · Isikuline on tavaline · Umbisikuline tegumood tähendab seda, et tegijat teada ei saa. Olevik-kse LM-di/ti TM-on +tud EM-oli+tud/dud 5) Kõneviisid
· Kõik ainsuse käänded. Alates sisseütlevast. Moodustatakse: ainsuse omastava vorm + erinevad käändelõpud · Mitmuse nimetav. Ainsus+d. NT: Vilka kopra->vilkad koprad Ainsuse osastav->mitmuse omastav · Ainsuse osastav-d ->-de, muud tööd->muude tööde · Ainsuse osastav-t->-te, rasket aastat-> raskete aastate · -Lik liide->likkude e. Like, usklik-> usklikkude · Ainsuse osastav lõputa->mitmuse omastavaks, enamasti -de Tegusõnavormistik 1) Tegusõna arv. On võimalik määrata kahte arvu: ainusu ja mitmus. 2) Tegusõna pöörded. Eesti keeles on 3 pööret ainsuses ja 3 pööret mitmuses A M Ma Me Sa Te Ta nad 3) Tegusõna aeg Olevik Lihtminevik Täisminevik(olen...) Enneminevik(olin...) 4) Tegumood Umbisikuline ja isikuline · Isikuline on tavaline · Umbisikuline tegumood tähendab seda, et tegijat teada ei saa. Olevik-kse LM-di/ti TM-on +tud EM-oli+tud/dud 5) Kõneviisid
NIMISÕNAD TEGUSÕNAD SIDESÕNAD nt taevas, kivi, auto nt lendama, laulma nt ja, ning, ega, või OMADUSSÕNAD HÜÜDSÕNAD nt hall, raske, värviline nt aitäh, noh, tere, hallo, ennäe ARVSÕNAD MÄÄRSÕNAD(kuulub tegusõna 1) põhiarvsõna (kui palju?) juurde) 2) järgarvsõna (mitmes?) 1) kohamäärsõna (kus?) nt üks, kolm, kuraditosin, pool 2) ajamäärsõna (millal?) 3) viisi- ja seisundimäärsõna (kuidas?)
4) keeled, rahvused eestlane, vene keel ajalugu, matemaatika, eesti 5) õppeained keel 2 KÄÄNDED KÄÄNE KÜSIMUS AINSUS MITMUS 1. Nimetav kes? mis? raamat raamatu / d 2. Omastav kelle? mille? raamatu raamatu / te 3. Osastav keda? mida? raamatut raamatu / i / d 4. Sisseütlev kellesse? millesse? kuhu? raamatusse raamatu / te / sse 5. Seesütlev kelles? milles? kus? raamatus raamatu / te / s 6. Seestütlev kellest? millest? kust
ARTIKKEL Umbmäärane artikkel A/AN 60 Määrav artikkel THE 60 ASESÕNA Isikulised asesõnad 62 Omastavad asesõnad 62 SOME, ANY ja NO ning nende liitvormid 62 MANY ja MUCH; FEW ja LITTLE 64 NIMISÕNA Nimisõnade mitmus 65 Nimisõnade omastav kääne 66 OMADUSSÕNA kesk- ja ülivõrre 67 TEGUSÕNA Tegusõna BE pööramine (olevik) 69 Tegusõna BE pööramine (minevik) 70 HAVE GOT pööramine 71 Üldolevik 73 Üldminevik
Sõna: • Ortograafia jaoks on sõna see, mis kirjutatakse tühikute ja/või kirjavahemärkide vahele. Suulises kõnes pause tavaliselt ei ole ja sõnapiiride määramine on probemaatilisem. • Tüüpiline sõna o esineb üksi o liigub tervikuna o omab tähendust o ebatüüpilisi sõnu: artiklid, sidesõnad, ei Sõnavorm - ühe ja sama sõna eri kujud, mis erinevad üksteisest ainult selle poolest, kuidas neid lauses kasutada saab. Sõnavormid erinevad üksteisest oma grammatilise tähenduse poolest. Sõnavormidest pannakse omakorda kokku kõrgema astme üksused – lause moodustajad ja laused. Sõne – statistiline sõna; ehk eksemplar-sõna ehk sõnaeksemplar on keeleteaduses ja filosoofilises loogikas sõna eksemplar. See on kirjatähtede jada või kõneühik. Eksemplarsõnade loendamine tekstis tähendab tühikutega eraldatud kirjatähejadade loendamist.
paradigma koosseisu määravad morfoloogilised kategooriad, millega see sõna seostub. Paradigma maht ehk liikmete arv oleneb sellest, kui palju omavahelisi kombinatsioone vastavate kategooriate liikmed annavad. Konkreetse sõna sõnavormide hulk võib paralleelvormide võrra suurem olla. Käändsõna paradigma Eesti keele käändsõna paradigmas on kahe arvu ja 14 käände kombinatsioonina 28 liiget. Nt sõna kala paradigma on järgmine: kääne arv ainsus mitmus Nimetav kala kalad Omastav kala kalade Osastav kala kalasid ~ kalu Sisseütlev kalasse kaladesse Seesütlev kalas kalades Seestütlev kalast kaladest Alaleütlev kalale kaladele Alalütlev kalal kaladel Alaltütlev kalalt kaladelt Saav kalaks kaladeks Rajav kalani kaladeni Olev kalana kaladena Ilmaütlev kalata kaladeta Kaasaütlev kalaga kaladega Käändsõna formatiivivariandid KÄÄNE ARV
Eesti keele reeglid 1) Lause lõpumärgid Lausetega anname me edasi oma tundeid, soove, esitame küsimusi, keelame ja palume midagi. Kõige lihtsama ehk siis jutustava lause lõppu käib punkt. Homme hakkab kool. Eile käisime õues. Hüüd- või soovlause lõpus peab olema hüüumärk. Ära mängi lolli! Tule tuppa! Küsilause lõppu tuleks panna küsimärk. Mitu tundi sul on? Kas sa tuleksid minuga kinno? 2) Lauseosa Öeldis Väljendab tegevust, tähtsaim lause osa (Öeldis on igas lauses!). Alus Väljendab tegijat. Sihitis Väljendab eset või olendit, kellele tegevus on suunatud. Määrus Väljendab aega, kohta, viisi vms. Täna hommikul magasin ma väga sügavalt oma voodis. Millal? Mida tegin? Kes? Kuidas? Kus? Määrus Öeldis Alus Määrus Määrus Sõnu, mis iseloomustavad ja täpsustavad nimisõnu, nimetatakse täienditeks.
Määrav artikkel 3 ASESÕNA 6 Isikulised asesõnad 6 Omastavad asesõnad 6 Näitavad asesõnad DIESER, DIESE ja DIESES (see) 7 Umbmäärased asesõnad JEDER, JEDE ja JEDES (iga) 8 NIMISÕNA 9 Nimisõnade sugu 9 Nimisõnade mitmus 9 Nimisõnade käänamine 10 OMADUSSÕNA 11 Omadussõna käänamine määrava artikliga 11 Omadussõna käänamine umbmäärase artikliga 11 Omadussõna öeldistäitena 12 Omadussõna võrdlusastmed 12 TEGUSÕNA 14
morfoloogilist ainest, nt vaba, mine, see, alla, ja. Seotud morfeem esineb ainult koos muude morfeemide või lekseemidega ja seega on seotud morfeeme sisaldavad vormid alati mitmemorfeemsed. Seotud morfeemid on näiteks käändelõpud need ei saa kunagi esineda omaette sõnavormina. 6) Nullmorfeem morfeemi tüüp, mis ei realiseeru foneemide ega grafeemidena, st jääb häälduses ja kirjas realiseerumata. Nullmorfeemid avalduvad paradigmasisestes opositsioonides, nt ainsus vs mitmus, olevik vs minevik, nominatiiv vs partitiiv, kindel vs käskiv kõneviis jne. Nullmorfeemi asemel kasutatakse mõnikord ka terminit varjatud morfeem. Nullmorfeem avaldub ka käskiva kv ainsuse 2. pöördes: tee, käi, samuti osastava käände lõpus pesa-tüüpi sõnadest. 7) 1 Jäänukmorfeem aja jooksul vormide läbipaistmatuks muutudes ja vormipiiride
Keelemärgid on sümbolid, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks. Silbituum täishäälik, täishääliku ühend. Max. Kaks. 3. Välde Eesti keeles esineb kolm väldet. 1. välde esineb ainult lühikestes silpides, ja välde määratkse sõna rõhulises silbis. Kui sõna esimene silp on lühike siis see sõna ongi esimes vältes. 2. ja 3. välte sõna kirjapilt on täpselt ühesugune, seega 2. ja 3. välde esineb pikades sõnades, aga kolmanda välte sõnu saab hääldada intensiivsemalt. 4. Fonotaktika reeglid Fonotaktika näitab, millised häälikujärjendid on keeles lubatud ja millised mitte. Eesti keeles sõnad algavad ühe kaashäälikuga, vanad soomeugri sõnad. 1. Need sõnad mis algavad tänapäeval kaashääliku ühendiga, on laenusõnad. 2
b) Omadussõnad (omadused, nt kole, ilus) c) Arvsõnad (põhi- ja järgarvud, nt kuus, kuues) d) Asesõnad (viitavad isikutele, olenditele ja asjadele, asendavad täistähenduslikke sõnu, nt sina, see, keegi) 2. Pöördsõnad e tegusõnad e verbid (väljendavad tegevusi, nt elama, minema) 3. Muutumatud sõnad (neid ei saa käänata ega pöörata): a) Määrsõnad (väljendavad tegevuse viisi kuidas?, aega millal?, kohta kus?, nt kiiresti, eile, seal) b) Kaassõnad (kuuluvad nimisõna juurde ja väljendavad abstraktseid suhteid nagu
vaba, tule, see, alla, ja. Seotud morfeem esineb ainult koos muude morfeemide või lekseemidega ja seega on seotud morfeeme sisaldavad vormid alati mitmemorfeemsed. Seotud morfeemid on näiteks käändelõpud – need ei saa kunagi esineda omaette sõnavormina, nt laeva/ga. Nullmorfeem – morfeemi tüüp, mis ei realiseeru foneemide ega grafeemidena, st jääb häälduses ja kirjas realiseerumata. Nullmorfeemid avalduvad paradigmasisestes opositsioonides, nt ainsus vs mitmus (ARV), olevik vs minevik (AEG), nominatiiv vs partitiiv (KÄÄNE), kindel vs käskiv kõneviis (KÕNEVIIS) Nullmorfeemi asemel kasutatakse ka terminit varjatud morfeem. Jäänukmorfeem – aja jooksul vormide läbipaistmatuks muutudes ja vormipiiride kadudes tekib keelde uusi morfoloogiliselt liigendamatuid sõnu, mis võivad kunagi olla kuulunud mingi täistähendusliku sõna vormiparadigmasse, kuid on hiljem jäänud morfoloogiasüsteemist välja =
Eesti keele vormiõpetuses on käände- ja pöördetunnuseid nimetatud ka lõppudeks selle põhjal, et nad esinevad alati sõnavormi lõpus, nt raamatutele, kirjutasime. Formatiiv: Ühes sõnavormis kajastub enamasti mitu grammatilist tähendust. Kõigi ühes sõnavormis kajastuvate grammatiliste tähenduste ühisväljendust nimetatakse formatiiviks. 2. Morfoloogiliselt on erinevused keelte vahel väga suured. I. a) analüütilised keeled Sõnadevahelisi suhteid lauses väljendavad põhiliselt abisõnad ja sõnade järjekord (inglise keel) b) sünteetilised keeled Sõnade seoseid lauses väljendavad sõnade koostisosad, nt tunnused ja lõpud. II. a) isoleerivad keeled Keeled, mis ei kasuta seotud vorme. Puudub sõnade muutmine (ka sõnatuletus) ehk puudub morfoloogia. (vana-hiina keel, jaapani keel). Kasutatakse SJ ja abisõnu, harilikult on kõik sõnad ühesilbilised. b) aglutineerivad keeled
Allofoon üks variant foneemist, nt esinevad h tähe hääldused. (foon) lihtsalt mingid tähed/häälikud millest sõnad koosnevad Minimaalpaar kana vs kala erinevad ainult ühe hääliku poolst, aga tähendus täiesti erinev 09.10.2012 Fonoloogia strukturalismi ühe põlvkonnana. VAATA SLAIDE 16.10 Morfoloogia Grammatiline kategooria: hulk üksteisele vastanduvaid üht tüüpi grammatilisi tähendusi, mida süstemaatiliselt väljendavad mingid vormiüksused nt ainsus vs mitmus, minevik vs olevik Gr.kategooriate(morfoloogilised)väljendusviisid: - sünteetiline väljendusviis(afiksatsioon e aglutinatsioon ja fusioon) nii tüvi ise muutub kui ka lisatakse morfeeme - abisõnad e analüütiline väljendusviis. nt laual v laua peal, kapis v kapi sees. - (reduplikatsioon) kordus haigestus - sünteetiline jäi haigeks - analüütiline Markeeritus - eesti keeles ainsus markeerimata, mitmus markeeritud (poiss-poisi.d) (problemaatiline osastav: lauda, laudu)
ASESÕNA 45 Isikulised asesõnad 45 Omastavad asesõnad 45 Näitavad asesõnad 46 MUY ja MUCHO 46 Umbmäärased asesõnad 47 ALGÚN ja NINGÚN 47 NIMISÕNA 48 Nimisõnade sugu 48 Nimisõnade mitmus 48 OMADUSSÕNA 50 Omadussõna kesk- ja ülivõrre 50 Näitavad omadussõnad 51 TEGUSÕNA 52 Tegusõna SER pööramine 52 Tegusõna ESTAR pööramine 53 ESCUCHA & REPÍTE 43 Tegusõnade SER ja ESTAR kasutamine 54
lugenud, loetud. 14 käänet: nimetav, omastav, osastav, sisseütlev, seesütlev, seestütlev, alaleütlev, alalütlev, alaltütlev, saav, rajav, olev, ilmaütlev, kaasaütlev Sõnaliigid · käändsõnad · nimisõna (ehk substantiiv): loom, kivi, Mart · omadussõna (ehk adjektiiv): hea, kollane, suur · asesõna (ehk pronoomen): mina, selline, mis · arvsõna (ehk numeraal): üks, seitseteist, neljas · pöördsõnad · tegusõna (ehk verb): tahtma, käima, mõtlema · muutumatud sõnad · määrsõna (ehk adverb): hästi, täna, vara · hüüdsõna (ehk interjektsioon): oh, aitäh, hurraa · sidesõna (ehk konjunktsioon): ja, või, ega · kaassõna (ehk adpositsioon): peal, järgi, üle Lauseliikmed alus kes? mis? (tegija) öeldis mida tegema? Jne sihitis keda? mida? (harva: kelle? Mille?)
Wilhelm von Humboldt (raamatust Jaava saare Kaavi keelest) • Isoleeriv – pole mingeid tunnuseid, lõppe (teevad kõik asjad ära sõnajärjega) • Aglutineeriv – lisatakse tüvele osakesi, morfeeme • Flekteeriv (e fleksiooniline)– pakivad tähendusi kokku (bring-brought) • Polüsünteetiline – väga palju erinevaid morfeeme, mis liidetakse kokku, tunnuseks on tavaliselt see, kui ühte sõnasse pannakse kokku mitu tegusõna Morfoloogilise sünteesi astme järgi jagunevad keeled Analüütilisteks – iga sõna lauses koosneb ühest morfeemist (sõnu ei muudeta) Sünteetilisteks – sõnad koosnevad mitmest morfeemist Polüsünteetilisteks – morfeeme on äärmiselt palju 4. Tüpoloogia empiirilisus ja andmete kogumise põhimõtted. Tüpoloog peab usaldama, aga …. Paljusid keeli ei ole uuritud või on uuritud halvasti.
Kas te loete seda raamatut? Ja, ich lese es. Jah, loen. Er spricht deutsch. Ta räägib saksa keelt. Man spricht. Räägitakse. Es regnet. Sajab vihma. 2. Lause alus on alati nominatiivis. In der Kanne ist Milch. Kannus on piim. Wir tanzen Tango. Me tantsime tangot. 3.Olenevalt lause liigist on öeldisel lauses kindel koht - 1., 2., või viimane. Jutustavas ja küsisõnaga lauses on verbi pöördeline vorm 2.kohal. Ich begrüße Sie herzlich. Ma tervitan teid südamest. Wer sind Sie? Kes te olete? Kui öeldis koosneb kahest osast, siis jääb abiverb 2. kohale ja põhiverb jääb lause lõppu. Lahutatava eesliitega verbidel läheb eesliide lause lõppu.. Ich werde Ihnen alles zeigen. Ma näitan teile kõike. Wann sind Sie angekommen
õpitava keelematerjali kohta seletusi Sulle ka emakeeles. Ühelt poolt rõhutakse reeglipärasust ning teiselt poolt tähtsamaid erandeid ja iseärasusi. Käsiraamatus on käsitletud järgmised teemad: 1. Nimisõna (sugu, arvukategooria, käänamine, eesõna ja nimisõna); 2. Omadussõna ( käänamine, omadussõna võrdlusastmed, lühivormid); 3. Määrus (võrdlusastmed, kasutamine); 4. Asesõna ( käänamine); 5. Tegusõna ( pöördkond, ajad, käskiv kõneviis, tegusõnade aspektid, liikumisverbid). 6. Kesksõna (vormid, käänamine) Raamat on mõeldud Sulle ainult abimeheks. Tegelik töö käib tunnis läbi praktilise tegevuse. Soovin Sulle edu! Autor 2 : 1. .................................................
Keeleuniversaalid: Täielik universaal esineb kõigis maailma keeltes ja seda saab kuidagi väljendada eitust. Enamik universaale on tendentsid, st. Neist on ka erandeid. *Joseph Greenberg 1963, 1966 ... sõnatüüpide uurimine, universaalide selgitamine. Keeleuniversaalide liigitamine: · Absoluutselt nt. Kõigis keeltes välj. Kuidagi eitust · Mitteabsoluutsed nt peaaegu kõigis keeltes on põhisõnades subjekt enne objekti. · Implikatiivsed- kui keeles verb on enne objekti, siis on selles keeles artikkel substantiivi ees- need on huvitavad, sest annavad infot keele ehituse seoste ja piirangute kohta. · Mitteimplikatiivsed- nt. Ülal esitatud abs-d ja mitte abs-d Mis keeli on? mis keel(t)es on?- häälikud, vormid, tähendused · Kaksikliigendus- häälikud, millel ei ole tähendust. Ühelt poolt ja neist moodustatud tähenduslikud üksused=morfeemid, teiselt poolt *siiski: ka üks häälik saab olla morfeem, nt
Fonoloogia tegeleb ka häälikutega. Fonoloogia jaoks on häälik keelesüsteemi osa. Ei mõelda nii palju helile kui häälikute osale selle süsteemis. Morfeem kõige väiksem tähenduslik üksus keeles (nt jõge|de|le kolm morfeemi) Morfoloogia uurib keeles erinevaid grammatilisi osi (nt leksikaalne jõge, grammatiline de). Morfoloogia küsimus on ka, kuidas saame ühest sõnast teise. Leksikoloogia tegeleb ka morfeemitasandiga. Süntaks uurib lauset. Tüüpilises lauses on pöördeline verbivorm, mille ümber on üksused, mis moodustavad lause. Suulises kõnes on lause lihtlause seda süntaks uuribki. Semantika osa tähendusõpetusest. Uurimisobjekt on tähendus, pole oluline, milline on tähendusüksus (nt sõna, lause). Pragmaatika uurib tähendusi kasutuskontekstis; sõnade tähendusi, mis tekivad kõnelemisolukorras. Tekstilingvistika uurib teksti ehitust. Keeleteadus vastandpaaridena, suured jaotised teaduse sees:
morfoloogia kirjeldused on praegustegi lingvistide arvates professionaalsed. Kasutas oma grammatikas rohkesti abisümboleid, reeglid olid elliptilised. Sanskriti keele grammatika. KREEKA: Kreekast sai alguse keeleteadus. filosoofiline periood. Platon (5.-4. saj eKr) arutles oma teoses „Kratylos“ keeleteaduslike probleemide üle. Pani aluse sõnaliikide teooriale – defineeris substantiivi ja verbi, substantiiv on see, mille koha midagi öeldakse ja verb on see, mida substantiivi kohta öeldakse. Aristoteles (4. saj eKr) arendas teooriat edasi ja kasvasid välja uued mõisted lauseehituse (liikmete) kohta (alus, öeldis). Lõi ammendava sõnastiku lauseliikmete kohta. Loogika, poeetika, retoorika. Lause põhikuju X=Y (Sokrates kõnnib = Sokrates on kõndiv). Aleksandria periood: Dionysios Thrax (2. saj eKr). Esimene säilinud kreeka keele täieliku grammatika autor. Antiikaja tähtsaim pärand lingvistikasse on grammatika kirjeldamise süsteem.
sumus; iussi, ae, a estis; iussi, ae, a sunt Veto, tui, titum, are (I) keelama Prae. (olevik): Vetor mind keelatakse, vetaris, vetatur, vetamur, vetamini, vetantur Perf (minevik).: ve:titus, a, um sum mind keelati; vetitus, a, um es; vetitus, a, um est; vetiti, ae, a sumus; vetiti, ae, a estis; vetiti, ae, a sunt Act. mina, sina, tema ... Pass. mind, sind, teda ... Süntaks Verb asetseb lause lõpus. Lihtsam on tõlkida siis, kui tõlkida kõigepealt verb lause lõpust. Act. (isikuline) verb: Preetor annab hagi. Praetor (alus; sg; nom.) actionem (sihitis/objekt; aac.) dat (öeldis/predikaat; sg 3). Pass. (umbisikuline) verb: Hagi antakse preetori poolt. Actio (nom.; sg) a praetore (abl.-elutu, elus-a/ab+abl.) datur (sg 3; pass.). Verbi käändelised vormid Accuso (I), avi (II), atum (III), are (IV) infinitus praes. Act. are (IV) liitub accuso (I)-le accusare süüdistama, süüdistamine, süüdistada
Implikatsioonilised keeleuniversaalid: · Greenberg 4. universaal: SOV-keeled on üldiselt postpositsioonikeeled · Greenberg 3. universaal: VSO-keeled on alati prepositsioonikeeled Komplekssed implikatsioonilised keeleuniversaalid: · Greenberg 5. universaal: kui domineerib SOV ja peasõnale järgneb genitiiv, siis tõenäoliselt ka adjektiiv järgneb oma peasõnale 6. Sõnaliigid. Avatud ja suletud sõnaliigid. Klassifikaatorid sõnaliigina · Substantiiv nimisõna · verb tegusõna · adjektiiv omadussõna · adpositsioon, prepositsioon ja postpositsioon (vahel, sees, ümber) · abiverb pidama, tegema, olema · determinant määratleja (need, mõned, see) · adverb (hästi, kiiresti, õnneks · proadverb adverbi asendaja (kuidas või sedaviisi) · modaalverb võima, tohtima, saama, pidama, tulema, näima · afiksaalverb ühendverbid (peale käima, üle ajama, juurde lõikama, üles ütlema) · konjunktsioon (ja, või, nagu)
Ä - + + - - Ö - - + - + Ü + - + - + Kõrged: ÜIU Madalad: AÄ Eesvokaalid: EIÄÖÜ Tagavokaalid: AUO Labiaalsed: OUÖÜ 8. Sõna. Homonüüm, homofoon, homograaf. Tüüpiline sõna esineb üksi, liigub tervikuna ja omab tähendust. Ebatüüpilisi sõnu: artiklid, sidesõnad, ei. * Homonüümid – kirjas ja häälduselt ühtmoodi sõnad, kuid tähenduselt erinevad. Nt tee-tee * Homofoonid – sama häälduse, aga erineva kirjapildi ja tähendusega sõnad. Nt baar-paar, ball-pall, müüa-müüja. * Homograafid – sama kirjapildi, aga erineva häälduse ja tähendusega sõnad. Nt palk-palk, tall-tall. 9. Morfoloogia. Morfeemi mõiste ja liigid. Morfoloogia e vormiõpetus on grammatika osa, mis tegeleb sõnavormidega (nende moodustamise ning nendest arusaamisega)
Komplementaarne distributsioon erinevad variandid erinevates kontekstides (pole võimalik ära vahetada) Distributsioonilt sama erinevad variandid sõltumata kontekstist (võib alati vahetada) Morfeemide liigid: Vabad Seotud (Juured ja) tüved Afiksid Leksikaalsed Grammatilised Vabadeks morfeemideks nim morfeeme, mis võivad fraasis esineda iseseisva sõnana, nt ,,koer" lauses ,,Koer hammustas poissi". Seotud morfeemid iseseisvalt esineda ei saa, vaid peavad alati olema seotud mõne teise morfeemiga. Seotud morfeemide hulka kuuluvad liited e afiksid. Leksikaalsed morfeemid tähendusega. Grammatilised morfeemid tunnused ja lõpud. Prefiks eesliide (eba+viisakas) Sufiks tagaliide (jalga+de+le+gi) Tsirkumfiks tüvi keskel (saksa ge+mach+t) Infiks liitub morfeemi tüve keskele (nt akaadi isrik ,,he stole", is-ta-rik ,,he stole for himself")
*Start on algamas poole tunni pärast. *Ta on tegelemas maalimisega. Umbisikulisust ei topeldata (*ollakse lauldud > on lauldud, *oldi õpitud > oli õpitud). ollakse/oldi + tud-kesksõna on võimalik vaid sihiliste verbide puhul, kui tud- kesksõna väljendab seisundit ja on lähedane öeldistäitele. ollakse üllatatud, oldi vaimustatud, ollakse sunnitud lahkuma, oldi hõivatud töödega ÖELDIS JA ALUS Põhiarvsõna puhul võib verb olla nii mitmuses kui ka ainsuses. AINSUS MITMUS Kui hulgafraas on lause lõpul või Kui hulgafraas on lause algul ja väljendab ebamäärast hulka. väljendab täpset hulka. Paati lükkab vette kolm meest. Umbes Kolm meest lükkavad paati vette. kümme meest lükkab paati vette. Muude hulgasõnade korral on öeldis Kui arvsõna juures on täpsustav harilikult ainsuses
annaabi.ee 
