Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti fiskaalpoliitika". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
fiskaalpoliitika, maksud, eelarvepoliitika, ettevõtlus, rahandus, vastupidine, diskreetne, maksusid, stabilisaatorid, pensionid, rahade, fiskaalpoliitikat, automaatne, laiendav, kitsendav, automaatsed, eelarvepositsioon, euroga, liitumist, ajada, majanduskasv, õppeaine, rim6101, anneli, kommer, 2017, rahanduspoliitika, maksustamise, vajadustestÕIGE VALE. TEE VALE ÕIGEKS NB! Õige-vale küsimuste korral võib vajalikuks osutuda täpsustav kommentaar küsimuses esitatud situatsiooni piiritlemise kohta! 1. Euro kasutusele võtmine tähendab seda, et eurotsooni liikmesriigid kaotasid võimaluse kontrollida rahapoliitikat rahvuslikul tasandil a) Õige b) Vale 2. Eurotsooni liikmesriikide fiskaalpoliitikat teostatakse Euroopa Liidu poolt a) Õige b) Vale 3. Automaatsed stabilisaatorid aitavad siluda majandustsükli mõju majandusele a) Õige b) Vale 4. Ootused võivad olla isetäituvad, mis tähendab seda, et kui turud muretsevad kriisi pärast, siis kriis ka toimub. a) Õige b) Vale TÄIDA LÜNK! 5. Kui rääkida fiskaalpoliitika koordineerimisest eurotsoonis, siis tuleb silmas pidada kahte aspekti. Esimene aspekt on_____________________ ja on seotud eelarve suurusega ja maksudega jne
Fiskaalpoliitika Valitsuse rollid majanduses: 1. ressursside paigutamine 2. ümberjaotav roll 3. regulatiivne roll 4. stabiliseeriv roll-makroökonoomiline roll Majandusliku stabiilsuse tagamiseks mõjutab valitsus makroökonoomilist keskkonda maksude ja avaliku sektori kulutuste kaudu. Kui valitsus muudab maksusid või kulutusi selleks,et mõjutada töötust ja inflatsiooni, nimetatakse vastavaid muudatusi eelarvepoliitikaks või fiskaalpoliitikaks. Maksud: maksud sissetulekutelt-tulumaks maksud kulutustelt-käibemaks maksud omandilt-maamaks Maksud: 1. otsesed maksud-isikutele, maksustatakse nii füüsilistele kui juriidilistele isikute sissetulekuid. 2. kaudsed maksud-kaupadele ja teenustele, maksustatakse kaupade tarbimist. Maksusüsteemid: Regressiivne maksusüsteem-kõrgema sissetulekuga isikud maksvad oma sissetulekust proportsionaalselt vähem kui madalama sissetulekuga inimesed.
p 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Fiskaal- ja monetaarpoliitika Eesmärgid sarnased. Suunatud kogunõudluse (tarbimise) riigipoolsele kontrollile. Ühelt poolt võib tarbimise liigne kasv põhjustada lühiajalise majanduskasvu ja olla inflatsiooni allikaks. Teisest küljest võib isegi väike tarbimise langus põhjustada majanduslanguse ja seega ka töötuse suurenemist suurenemist. Fiskaalpoliitika taotleb kogunõudluse kontrolli muutes tasakaalu valitsuse kulutuste jja maksumäärade vahel. ·Fiskaalpoliitikat viib ellu valitsus ·Monetaarpoliitikat reeglina keskpank Mõlema poliitika puhul on kerge teha ettepanekuid, kuid neid ellu viia väga raske. USA s Euroopa Liidus, USA-s, Liidus ka Eestis on keskpank iseseisev, iseseisev valitsusest sõltumatu institutsioon. 3
Kuna Eesti on väike avatud majandus, siis sõltub Eesti majandus väga tugevasti majanduskonjunktuuri muutustest välisturgudel. Seoses Eestis rakendatud valuutakomiteel põhineva rahasüsteemiga pole Eestis võimalik teostada aktiivset rahapoliitikat. Seetõttu on fiskaalpoliitikal täita Eesti majanduses oluline roll. Antud artiklis analüüsitakse valitsussektori tulusid ja kulutusi ning nendega seonduvaid probleeme. Samuti vaadeldakse valitsussektori kulutuste ja tulude struktuuri ning fiskaalpoliitika efektiivsuse mõningaid aspekte. Fiskaalpoliitika efektiivsuse tõstmine on eriti oluline tingimustes, kus Eesti on endale seadnud eesmärgiks ühineda Euroopa Liiduga. Valitsussektori tulud Fiskaalpoliitika järjekindlus on siirderiikide stabiilsuse üheks olulisemaks näitajaks. Taasiseseisvumisest alates on Eestis rakendatud ranget fiskaalpoliitikat, mis eeldab piiratud kulutamist ja kulutuste tasakaalustamist tuludega ning samuti piiratud ulatuses laenamist.
juunil.1999 ja jõustunud 01.jaanuaril.2000. Riigieelarve seadus kehtestab eelarveaasta pikkuse ehk aja, samuti eelarve liigenduse. ,, Riigieelarve jaotatakse administratiivselt osadeks lähtuvalt põhiseaduslikest halduskorralduse valdkondadest, jagudeks lähtuvalt funktsionaalsetest tegevusaladest ning peatükkideks riigiasutuste järgi, kes on pädevad tulu koguma, kulu või finantstehingut tegema." (Riigieelarve seadus § 4.2) Tulude alagrupid on: 1. Maksud 2. Kaupade ja teenuste müük, sealhulgas lõivud 3. Materiaalse ja mittemateriaalse vara müük 4. Tulud varadelt 5. Toetused sealhulgas välisabi 6. Muud tulud, sealhulgas trahvid (Riigieelarve seadus § 4.4) Kulude artikligrupid on: 1. Tegevuskulud 2. Eraldised 3. Materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja renoveerimine 4. Muud kulud Majandusministeeriumis valmib igal kevadel majandusprognoos. Nii prognoos kui ka
Seminar 11 Fiskaal- ja monetaarpoliitika Fiskaal Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 1.Miks on struktuurne defitsiit fiskaalpoliitika parem näitaja kui tegelik defitsiit? Iseloomustab eelarve defitsiiti täieliku tööhõive korral. Struktuurse defitsiidi põhjuste hulgast on kõrvaldatud automaatsete stabilisaatorite toime ning saab hinnata, ata, kas as fiskaalpoliitika s aa po t a o on to toiminud ud majandusele aja duse e pos positiivselt t vse t võ või mitte. tte. 2
arusaamale õiglasest jaotusest. Ümberjagamine toimub maksude ja mitmesuguste pensionide, toetuste ning abirahade kaudu, mida nimetatakse ülekandemakseteks ehk tulusiireteks. c) stabiliseerimisfunktsioon – eesmärgiks saavutada majanduse optimaalne areng ja pidurdada ebasoovitud protsesse. St.et riik tegutseb eesmärgiga saavutada kiire majanduskasv, madal inflatsioon ja kõrge tööhõive. 6. Fiskaalpoliitika Fiskaalpoliitika on valitsuse tegevus, mis puudutab kaupade ja teenuste riigile ostmist ja muude kulude tegemist ühiskondlike fondide (riigieelarve, kohalikud eelarved, sotsiaalkindlustus, ravikindlustus jt.) kaudu; maksude ja muude riiklike koormiste suurust ja tüüpi ning nende mõju majanduse arengule. 7. Riigirahandus Riigirahandus keskendub riigi fiskaalpoliitika teostamisele. Fiskaalpoliitikat nimetatakse teisiti veel riigikassa poliitikaks (lad. fiscus – riigikassa). 8
Millised asjaolud takistavad reaalsuses Pareto-optimaalse lahenduse leidmist ja saavutamist? Pareto-optimaalne ressursside jaotus on olukord, kus ühiskonna võimalused ja soovid langevad kokku. Reaalsuses pole sellist ressursside jaotust olemas. Pareto-optimaalse lahenduse leidmist takistab ühiskonnas see, et vaja oleks sotsiaalset kokkulepet maksukoormuse taseme osas. Sellise kokkuleppeni pole aga reaalsuses võimalik jõuda. Kuigi vabatahtlikud maksud on kohustuslikest eelistatavaimad, siis tuleb siiski kehtestada kohustuslikke makse ja nendest finantseerida riigi tegevusi, sest see suurendab ühiskonna heaolu. 8. Millised turutõrked seonduvad välismõjudega? Selgita nende lahendamise võimalusi. Välismõjudest turutõrked on olukorrad, kus teistele tekitatakse oma tegevusega (tootmise või tarbimisega) kahju (negatiivsed kõrvalmõjud), mille kahjutekitaja jätab kompenseerimata. Nt toomisega kaasnev õhu saastamine tehase poolt.
SKP mõõtmise kolm meetodit: SKP sissetulekute meetodil SKP tootmise meetod SKP tarbimise meetod SKP sissetulekute meetod SKP tootmise meetod SKP tarbimise meetod Töötajate palgad ja Lisandväärtused: Eratarbimine sotsiaalkindlustusmaksed + avaliku sektori tarbimine + amortisatsioon Põllumajanduses + investeeringud + kaudsed maksud Tööstuses + eksport -Dotatsioonid Teeninduses -import Valitsussektoris + netomaksud toodetele (kõige rohkem kasutab majandusanalüüs) Tarbimise meetodi komponendid SKP= C + I + G (X-M) C- kodumajapidamiste eratarbimine (kui me suudame rohkem tarbida, siis suurendab see
nende tarbimisest ei saa kedagi välja lülitada. Eelnevate tingimuste täidetuse korral on tegemist puhaste avalike kaupadega. Tähtsam avalik kaup on riigivalitsemine. Hea valitsus omab avaliku kauba tunnuseid. Riigi ülesanne on tagada majanduskasvu tasakaal. Majanduskasvu tasakaaluall mõeldakse tavaliselt hinnastabiilsust. Majanduskasvu ja elatustaseme tõusuga kaasneb kas hindade järk-järguline tõus või vahetuskursi tõus või mõlemad. Madalamad maksud aitavad luua täiendavaid majanduslikke stiimuleid ja selle läbi elavdada majanduskasvu. Makse tuleks tõlgendada majanduse stimuleerimise ja proportsioone loova tööriistana. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) väljendab riigis vaadeldava perioodi jooksul valmistatud lõpptoodangu kogusummat rahalises väljenduses, sõltumata kasutatud tootmistegurite omanikust. SKP mõõdab üheaegselt nii kogutoodangut kui sissetulekut. Inflatsiooni tõttu kasvab nominaalne SKP kiiremini kui reaalne
Heaoluökonoomika põhiteoreem: Pareto-efektiivsus, täielik konkurents, keegi ei saa kasu, ilma, et keegi saaks kahju! Pareto-efektiivsus ütleb, et ühiskonnas ei raisata ressursse, kuid ei ütle, et ressurside jaotus oleks õiglane. Heoluteooria teine teoreem: kui ühiskonnale ei meeldi konkurentsiturul tekkinud optimaalne ressursside paigutus, tuleb seda jaotust korrigeerida, loobumata sealjuures turumehhanismi kasutamisest. Korrigeerimine toimub läbi ümberjaotuses valitsus kehtestab maksud ja annab toetusi) Parim ja õiglaseim jaotus sõltub riigi poliitikast. Selleks, et saavutada rohkem õiglust tuleb osa efektiivsusest ohevarada! Põhjused, miks sissetulekud isikute vahel erinevad: 1. Erinevused jõukuses – need isikud, kellel on kinnisvara või aktsiaid, saavad tulu ka oma varalt. 2. Erinevused inimkapitalis – suurem hulk akumuleeritud inimkapitali tagab suurema sissetuleku ehk talent lubab suuremat sissetulekut. 3
37. Tasakaalusuurus ei sõltu hinnatasemest. 38. RKP mõõdab riigi kodanike ja ettevõtete majandusliku tegevuse tulemusi. 39. Mittetäielik konkurentsiturg jaguneb: täielik konkurents, monopol, oligopol, monopolistik konkurents. 40. Kui firma toodab 10 ühikut ja tema kogutulu on 240 eurot ning kogupüsikulu on 100 eurot siis on keskmine muutuvkulu 14 eurot ja keskmine kogutulu 24 eurot. 41. Väljavoog on maksud ja säästud. 42. Kui nominaaltöötasu on fikseeritud ja tegelik hinnatase tõuseb kõrgemale kui oodatav hinnatase, siis tegelik reaaltöötasu on väiksem kui oodatud reaaltöötasu. 43. Hüvised on kaubad ja teenused. 44. Nõudlus on seos hüvise hinna ja ostetava koguse vahel. 45. Nõudluse mõjurid on tarbijate ootused, tarbijate arv, teiste hüviste hinnad, tarbijate eelistused, tarbijate sissetulek. 46
Pakkumise muutus väljendub pakkumiskõvera nihkena – NB! Pakkumise muutus ei ole sama, mis pakutava koguse muutus. – Pakkumise muutus tähendab terve pakkumiskõvera nihkumist (või selle kuju muutumist): seda põhjustab mingi pakkumise mõjuri muutus. Pakkumise mõjuriteks on: • Tehnoloogia tase • Hüvise tootmiseks vajalike ressursside hinnad • Alternatiivsete hüviste hinnad • Tootjate ootused • Tootjate arv • Maksud ja subsiidiumid 7. Elastsus Nõudluse hinnaelastsus näitab nõutava koguse suhtelist muutust hinna suhtelise muutuse suhtes Pakkumise hinnaelastsus näitab pakutava koguse suhtelist muutust hinna suhtelise muutuse suhtes • PS on olemas sissetuleku elastsus, kaupade ristelastsus 8.Nõudluse ja pakkumise elastsus, ja nende omavahelised kombinatsioonid kuidas muutub turu tasakaal erinevate nõudluse või pakkumise muutudes. Hüvise nõudluse hinnaelastsus sõltub:
kui muutub mõni SKP autonoomsetest komponentidest. Multiplikaator jaguneb: *Kulumultiplikaatori (V) saame avaldada järgmise valemiga V= 1 / (1 MPC). Maksude muutmine põhjustab kasutatava tulu Yd proportsionaalset muutust, kuid ainult teatav osa Yd muutusest mõjutab kulutusi, teine osa mõjutab aga säästmist; *Maksumultiplikaator = MPC / (1 MPC).Seetõttu on maksumultiplikaatori efekt kogutulule alati väiksem kui kulumultiplikaatori efekt. 35. Automaatsed stabilisaatorid - majandusmehhanismid, mis vähendavad majandustsükli mõju, kuid ei kõrvalda neid. Nad toovad kriisiperioodidel majandusse raha juurde ja eemaldavad seda inflatsiooniperioodidel. Automaatseteks nim. neid seetõttu, et nad hakkavad tööle ilma täiendava administratiivse sekkumiseta. Need on fiskaalpoliitika vahendid, mis on majandussüsteemi endasse sisse kodeeritud. Need vahendid kindlustavad avaliku sektori kulutuste automaatse muutuse, kui kogutulu või tööpuudus muutub
32. Kogutoodangu täishõivetase – igal ajamomendil olemasolevate ressurside pakkumise korral olev tootmismaht, mida ühiskond võiks toota, kuita suudaks kõiki oma ressursse täielikult ja efektiivselt kasutada. 33. Languslõhe – suurus, mille võrra kogukulutused on lühiajaliselt allpool kogutoodangu täishõivetaset. 34. Multiplikaator –loetakse kordajaks, mis näitab mitu korda kogutulu muutub, kui muutub mõni SKP autonoomsetest komponentidest. 35. Automaatsed stabilisaatorid – majandusmehhanismid, mis vähendavad majandustsükli mõju. Nad toovad kriisiperioodidel majandusse raha juurde ja eemaldavad seda inflatsiooniperioodidel. Automaatseteks nim. neid seetõttu, et nad hakkavad tööle ilma täiendava administratiivse sekkumiseta 36. Defitsiidiga finantseerimine – Defitsiidiga finantseerimine põhjustab riigivõla kasvu, kuna avalik sektor kulutab kaupadele ja teenustele rohkem, kui ta on makse kogunud
rohkem seda hüvist toodetakse. Turupakkumine S kujutab endast seost hinna ja kõigi individuaalsete pakkujate poolt sel antud hinnatasemel pakutavate koguste summa vahel (turupakkumiskõver on individuaalsete pakkumiskõverae horisontaalsumma). Pakkumise mõjurid: tehnoloogia tase; hüviste tootmiseks vajalike ressursside hinnad; alternatiivsete hüviste hinnad; tootjate ootused; tootjate arv; maksud ja subsiidiumid NB! PAKUTAVA KOGUSE MUUTUS kajastub liikumises piki pakkumiskõverat. Pakutava koguse muutust põhjendab hüvise hinna muutus. PAKKUMISE MUUTUS kajastub pakkumiskõvera nihkumises. Pakkumise muutumist põhjustab mingi pakkumise mõjuri muutus. Turg Turu ülejääk on suurus, mille võrra pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse. Turu puudujääk on suurus, mille võrra nõutav kogus antud hinna korral ületab pakutava koguse. Turu tasakaal
Liberaalse mudeli puhul tagab riik vaid tegevusi. Samas kehtib ka vastupidine - kuna terviku seisukohalt. Sellesse gruppi kuuluvad Eestis moodustasid pensionikulud 2004.a. 6,3 minimaalse toimetuleku ja vältimatud üksikisikud ei saa mingit tulu positiivsete järgmised funktsioonid: % SKP-st ja EL maades 2001.a. 12,7% teenused. kasutusel ning on levinud USA-s, välismõjude loomisest, pööravad nad nendele keskkonnakaitse; demograafilise situatsiooni keskmiselt Kanadas ja Austraalias
tervishoid · Riigi keskkonna tagamise ülesanded, kuhu kuuluvad keskkond, transport, elamupoliitika · Riigi majanduslikud ülesanded, kuhu kuuluvad põllumajandus, tööstus, tööturg valitsuse kolme liiki kulutused: 1. kaupade ja teenuste ostmine 2. maksuülekanded 3. intressimaksed Klassikalise majandusteooria pooldajad: · avaliku sektori kulutuste madal tase · efektiivne maksude kogumine · madalad maksumäärad kõrged maksud vähendavad inimeste majanduslikku aktiivsust, seega ka tööjõu pakkumist ja soovi investeerida, mis omakorda pidurdab majanduskasvu Pehme majanduspoliitika pooldajad: · suuremad avaliku sektori kulutused · kõrgem maksukoormus 5 on võimalik vähendada ebavõrdsust ja kiirendada majanduskasvu. Ümberjaotuspoliitika kaudu väheneb ebavõrdsus.
samas, ei ütle see teoreem midagi selle kohta, kas ressursid on ka õiglaselt jaotunud. Ressursside jaotus võib olla nii võrdne kui ka ebavõrdne. Heaoluökonoomika teine teoreem väidab, et kui ühiskonnale ei meeldi konkurentsiturul tekkinud optimaalne ressursside paigutus, tuleb seda jaotust korrigeerida, loobumata sealjuures turumehhanismi kasutamisest .Jaotuse korrigeerimine toimub ümberjaotamise kaudu ehk riik kehtestab maksud ja annab toetusi. Missugune on parim ja õiglasem jaotus, see sõltub juba iga riigi poliitikast. Seega sekkub valitsus majandusse sotsiaalse õigluse tagamiseks Valitsuse sekkumise 2. põhjus Turud suudavad küll tagada Pareto efektiivse ressursside paigutuse majanduses Kuid see ressursside jaotus on ühiskonna seisukohalt ebaõiglane Valitsus maksustab ja maksab toetus NB
pakkumise põhjuseks. Kui raha pakkumise kõver on horisontaalne, siis muutus raha nõudluses suurendab laenuandmist pankades ning raha pakkumist. Goodharti seadus: "Iga raha pakkumise regulatsioon, mis saab ametlikuks eesmärgiks, kaotab kogu seose tegelike sündmustega kahe aasta jooksul." Finantsvõimendus kujutab firma võlgade ja omakapitali suhet. Kui firma võtab laenu, siis tema finantsvõimendus suureneb. Lehman Brothers 2008 a. Kinnine rahandus tekib siis, kui sularaha sissetulek katab jooksva võlgnevuse. Spekulatiivse rahandus tekib siis, kui firma võtab laenu nii, et jooksev sissetulek ei kata jooksvaid võlakohustusi. Endogeense raha teooria aluseks on tees, et majanduse areng toob kaasa raha pakkumise kasvu ja vastupidi. Raha loomine on võlgnevuse loomise sünonüüm. Võlgnevuse loomise protsess võib viia finantsilise ebastabiilsuseni LOENG 14 INFLATSIOON Inflatsiooni põhjused: 1
..............................................................................................21 3.2. Inflatsioon .....................................................................................................23 3.3. Inflatsiooni ja tööpuuduse vaheline komproiss AD-AS mudelis .....................26 3.4. Phillipis kõver ...............................................................................................28 4. RIIGIEELARVE JA FISKAALPOLIITIKA ...................................................30 4.1. Fiskaalpoliitika olemus ..................................................................................30 4.2. Nõudluspoolne fiskaalpoliitika.......................................................................30 4.3. Situatsioonikohase fiskaalpoliitika puudused ja võimalikud alternatiivid........31 4.4. Riigieelarve ...........................................................
8. RAHVAMAJANDUSE KOGUPRODUKTI MÕÕTMINE (IX nädal) 8.1.Sisemajanduse koguprodukt (SKP) 8.2.SKP mõõtmine 9. TARBIMINE, SÄÄSTMINE JA INVESTEERIMINE (XI, XII nädal) 9.1.Tarbimine ja säästmine 9.2.Investeerimine 9.3.Tasakaal lihtsas majandusmudelis 10. RAHVAMAJANDUSE KOGUTULU MÄÄRAMINE (XII, XIII nädal) 10.1. Avaliku sektori kulutused, netoeksport 10.2. Rahvamajanduse kogutulu tasakaalutase 10.3. Multiplikaator 11. FISKAALPOLIITIKA (XIV nädal) 11.1. Fiskaalpoliitika olemus 11.2. Automaatne ja situatsioonikohane fiskaalpoliitika 12. TÖÖTUS JA INFLATSIOON (XV nädal) 12.1.Töötuse olemus ja mõõtmine 12.2.Töötuse liigid 12.3.Inflatsioon ja selle mõõtmine 13. MAJANDUSPOLIITIKA AVATUD MAJANDUSE TINGIMUSTES (XVI nädal) 13.1.Maksebilanss 13.2.Valuutakursi kujunemine 13.3.Euroopa Liidu majanduspoliitika
ühiskond suudab oma liikmete vajadusi rahuldada olemasolevate ressursside ja majanduskäibes kehtiva olukorra kohaselt. Valitsuse majanduslikud üleanded on: 1) tagada majandustegevuseks seadusandlus riik kehtestab seadused ettevõtluse toimimiseks; 2) jaotada ühiskonnas ümber tulud toetused ja abirahad; 3) pakkuda avalikke hüvesid riigikaitse, kultuur. Valitsus viib riigi eesmärke ellu maksu- ja rahanduspoliitika abil. Riik kehtestab elanikkonnale otsesed ja kaudsed maksud. Otsesed maksud on need, mida maksuamet maksumaksja käest sisse nõuab (võetakse teenitud palgast maha; peamine maks on tulumaks). Otsene maks võib olla: 1) progresseeruv ehk astmeline keskmine maksumäär kasvab koos sissetuleku suurenemisega; 2) proportsionaalne kõigile riigi kodanikele on tulumaks ühesugune. 3) Regressiivne maksumäär väheneb koos sissetuleku suurenemisega. Kaudsed maksud on need, mis on arvatud kaupade ja teenuste hinna sisse. Käibemaks on
Vale. SKT arvestusest ei jäeta välja a. Riiklikke toetusi lastega peredele b. Kasutatud asjade müüki c. Ühekordseks kasutamiseks mõeldud kaupade väärtust d. Pankade laenuandmist erainvestoritele SKP arvestus tarbimismeetodil on tavaliselt suurem kui sissetulekumeetodil. - Vale SKP arvestuses elaniku kohta ei arvestata a. renditulud, mis on deklareeritud b. pension pensionid on tulusiirded ja seega SKP arvestusse ei kuulu c. tulud ettevõttete poolt maksud dividendidelt d. töötasu Mida suurem on SKP tase inimese kohta, seda ebavõrdsem on ka tulude jaotus ühiskonnas. - Vale Uue elumaja valmimist käsitletakse SKP arvestuses kui a. Eratarbimist b. Investeeringut c. Renti d. Omanikutulu SKP arvestuse puhul on vahetoote kogusumma suurem kui loodud lisandväärtuse summa. SKP arvestuse puhul a. mida väiksem on valitsussektori osakaal, seda suurem SKP tase per capita b
tagada inimestele turvaline elu; soodustada tasakaalustatud majanduslikku ja sotsiaalset arengut; lahendada globaliseerumise probleemid ja säilitada Euroopa rahvaste mitmekesisus; toetada eurooplaste ühiseid väärtusi, nagu säästev areng, rikkumata keskkond, inimõiguste austamine ja sotsiaalne turumajandus. o Maastrichi kriteeriumid: Riigi rahandus. Valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKP-st. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega. Vahetuskurss. Riik peab vähemalt kaks aastat osalema ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. Hinnastabiilsus. Riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada rohkem kui 1,5
Ettevõtted: Ettevõtted muudavad tootmistegurid kaupadeks ja teenusteks ning müüvad neid kodumajapidamistele. Teenuste ja kaupade müügist saadav raha moodustab ettevõtte tulu. Ringkäigus osalevad ka teguri- ja toodete turg. Ringkäik ei ole kunagi täiesti suletud süsteem. Kodumajapidamised ei kuluta kogu oma sissetulekut tarbimiseks, ning ettevõtted ei pruugi kulutada toodangu müügist saadud tulu täies ulatuses tootmistegurite ostmiseks. Maksud ja säästud kujutavad endast väljavoogu tuluvoost. Väljavoog vähendab kodumajapidamiste ja ettevõtete tuluastet. Ringkäigule tuleb lisada ka investeeringud ja avaliku sektori kulutused. Tulu mis lisandub ringkäigu mudelisse, on sissevoog tuluvoogu. Kui sisse- ja väljavoog toimuvad üheaegselt, sõltub nende mõju tulu ringkäigule mõlema suhtelisest suurusest. Kui sisse- ja väljavoog on ühesuurused on ka majandus tasakaalus. SISEMAJANDUSE KOGUPRODUKT
Sissejuhatus....................................................................................................3 Ressursid ........................................................................................................4 Erinevad majandussüsteemid.........................................................................5 Valitsuse roll majandustegevuses...................................................................6 Maksusüsteem ja maksud................................................................................7 Sisemajanduse kogutoodang............................................................................8 Inflatsioon........................................................................................................9 Majanduspoliitika......................................................................................10-11 Rahanduspoliitika.........................................................................
Eesti Panga amettise nimetamine: president nimetab kandidaadi, riigikogu kinnitab ametisse 1) Fikseeritud vahetuskurss ankruvaluuta suhtes (1 euro=15,64664 krooni) 2) Kogu Eesti Panga poolt emiteeritud raha peab olema tagatud kulla- ja välisvaluutareservidega 3) Valuuta on täielikult konverteeritav Fiskaalpoliitika abil püüab riik toetada majanduse arengut ja vähendada tööpuudust. Fiskaalpoliitika peamisteks vahenditeks on eelarvelised kulutused ja maksud. Madalad maksud soodustavad tarbimist ja kokkuvõttes elavdab ka majandust. Üledandeks on eelarve tasakaalu säilitamine. Fiskaalpoliitika teostajaks on valitsus. Riigi eelarve ei toih olla rohkem kui -3% SKP-st. Kreekal on sellega kõige rohkem probleem. Tööturg Tööealine rahvastik (15-74 aastased). Jaguneb: 1) Aktiivseks ehk tööjõud: hõivatud (palgatöölised, ettevõtjad, vabakutselised) ja töötud
Maksukohuslasel tuleb esitada vaid tuludeklaratsioon, maksuhaldur peab välja arvestama maksu summa, sisse nõudma vähem tasutud ja tagasi maksma enam makstud maksu summa. · Maksubaasid ehk alused Maksud tekkisid koos riigi tekkega. Maamaks oli üks esimesi, maa on rikkuse allikas. Kaubavedu oli ka suur rikkuse allikas. Me võime iga maksubaasiga mingi maksu siduda - mitte alati ei ole seos selge ja ühene! Maksubaase on neli. 1) eksistentsil põhinevad maksud e. eksistentsi printsiip- kui midagi on olemas, midagi omatakse, hallatakse, vallatakse jne (maamaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks) 2) kirgedel põhinevad maksud- põhinevad isiku edevusel, tarbimisvajadustel (tubakaaktsiis, alkoholiaktsiis, kütuseaktsiis, hasartmängumaks, mitte riiklike lotovõitude tulumaks) 3) õnneliku juhusega seonduvad maksud e. õnneliku juhuse printsiip (mitte riiklike lotovõitude tulumaks [kinke- ja pärandimaks EI KEHTI ENAM])
niipea, kui hind langeb (firmasid tuleb juurde jne.) hakkab kasum vähenema. Lõpuks toodab iga firma pikal perioodil koguse, mille hind on täpselt sama suur, kui kesmine kogukulu. Selles punktis p=MC=ATCmin Kasumilävi, tasuvuspunkt punkti, kus keskmine kogukulu on minimaalne ( ehk tootmiseks kulutatakse võimalikult vähe ressursse), selles punktis on firma kogukulu täpselt sama suur firma kogukuluga. Kui pikal perioodil osad firmad lahkuvad toimub vastupidine reaktsioon ja hind tõuseb, kuid pika perioodi peale jääb majanduskasum siiski nulli. Siit järeldubki, et pikal perioodil täieliku konkurentsi korra, sunnib konkurents tootma kogust, mille hind(p), piirtulu(MR), keskmine tulu(AR), keskmine kulu(AC) ja piirkulu(MC) on võrdsed ning keskmine kogukulu on minimaalne. Sellisel korral ongi majanduslik efektiivsus maksimaalne. Mittetäielik konkurents(50-58) Monopol · turustruktuur, kus hüviseid toodab ja müüb üksainus firma.
Ühiskonnaõpetuse arvestustöö II Rahvusvahelised suhted, EL, rahandus, majandus, haridus 1-2 Lauri Sokk 3-4 Artur Käpp 5-6 Mihkel Visnapuu 7 Jaan-Eerik Past 8 Liisa Sekavin 9-10 Elis Paasik 11-12 Hanna Loodmaa 13-14 Fred Värsi 15-16 Katrina Sepp 17-18 Eliis Reino-Alberi 19-20 Liisa-Reet Piirimäe 1. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted, meetodid, näited 2. Eesti kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse 3
Millised on riigi võimalused sekkumiseks? 1) Konkurentsiseadus 2) Tootmismahu piirangud 3) Ettevõtete ülevõtete 4) Hinna- ja kasumi regulatsioon Seda kõike korraldab KONKURENTSIAMET Negatiivsed välismõjud: ● Otsene keelamine ● Maksude kehtestamine Positiivsed välismõjud: ● Raha ja vahendite piiramine ● Suurem tähelepanu ühiskonna haritusele ja kasvatusele FISKAALPOLIITIKA = EELARVEPOLIITIKA - Valitsuse tegevus majandusliku aktiivsuse mõjutamisel maksude ja eelarvekulutuste kaudu RIIGIEELRVE Riigi kulude ja tulude plaan mingi eelarveperioodi kohta, mis kinnitatakse parlamendi poolt seadusena ja on aluseks valitsuse tegevuse rahastamisel Selle koostamise aluseks on: ● Eelmise aasta eelarve ● Majandusarengu üldised näitajad ● Valitsuse üldised eesmärgid Koostamine: ● Rahandusministeerium kogub kõigilt ministeeriumidelt rahasoovid
12. Eelarve heale või halvale olukorrale viitab: Student Response Value Correct Answer A. inflatsiooni või deflatsiooni lõhe olemasolu majanduses 0% B. eelarve defitsiit või ülejääk antud kogunõudlused tasemel 100% C. valitsuse kogukulutuste tase 0% Student Response Value Correct Answer D. situatsioon, kus valitsus toetab fiskaalpoliitika kasutamist 0% majanduse juhtimiseks 13. Eesti krooni kursi tõus USA dollari suhtes: Student Response Value Correct Answer A. põhjustab Eesti kaupade hinna languse maailmaturul 0% B. ei mõju kuidagi, kuna Eesti kroon on seotud EUROga 0% C. mõjub soodsalt importijatele 100% D. mõjub soodsalt eksportijatele 0% 14.
annaabi.ee 
