Eduard Ahrens ja uue kirjaviisi sünd Vastseliina Gümnaasium 10.klass Eduard Ahrens (1803- 1863) Keeleteadlane Õppis Tallinna Toomkoolis, Tartu ülikoolis, Saksamaal ja Prantsusmaal Kuusalu kirikuõpetaja Uue kirjaviisi alusepanija 1843 - lauseõpetuse alused "Tallinna murde eesti keele grammatika" 1853 - grammatika teine trükk Eestimaa Kirjanduse Ühingu ja Õpetatud Eesti Seltsi liige, Soome Kirjanduse Seltsi auliige Uus kirjaviis Õigekirjatava 19.saj F.R. Kreutzwald, J. Hurt, C.R. Jakobson Preestrid Eesti Kirjameeste Selts Pärnu Postimees Faelmanni muinasjuttude ja Kreutzwaldi ,,Kalevipoja" rahvaehtsus 1. liialt sarnane soti- ja iiriaineliste ,,Ossiani lauludega" 2. "Kalevipoja" keel pole ei vana rahvalaulu keel ega ka kaasaegne eesti keel Uus kirjaviis Lähtus soome keele, mitte ladina-saksa eeskujust Pikad vokaalid kirjutatakse kahekordselt, lühikesed ühekordselt Olev kää...
SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev referaat puudutab Eesti rahvakultuuri arengut aastatel 1700 1816. Referaat puudutab Eesti ajaloos kahte etappi milleks on Rootsi aeg ja Vene aja esimene sajand. Referaadis puudutan Eesti kirjatrüki arengut, sealhulgas piibli tõlkimist emakeelde, talupoja kalendrid ja juturaamatud. Lisaks püstitan eesmärgi saada teada rohkem talurahva haridusest, Tartu ülikooli taasavamisest, rahvakunstist, talumajandusest ja maakäsitööst. Samuti on oluline rääkida eestlaste pärisorjusest vabastamisest selle ajastu lõpus. 2 ROOTSI AJA MÕJUTUSED JA ARENG EESTI RAHVAKULTUURILE AASTATEL 1700-1816 1625. aastal ühendati kogu Eesti ala Rootsiga, välja arvatud Saaremaa mis kuulus Taanile. Sõdede käigus rahvast tühjaks jäänud mandri eestisse tuli rahvast Soomest, saartelt, kuhu sõjategevus palju ei ulatunud. Peipsi läänerannikule sugenes vene asutust, eesti vanausulisi, keda 1667. aastal tekkinud kirikulõhe sundis põgene...
Jakob Westholmi Gümnaasium KASLASED Bioloogia referaat Kaspar Kütt 7.a klass Tallinn 2011 Sisukord: Sissejuhatus --------------------------------------------------------------------------------------------3 Kaslaste ajalugu ---------------------------------------------------------------------------------------4 Kaslaste luustik ----------------------------------------------------------------------------------------4 Väikesed kassid --------------------------------------------------------------------------------------5-7 · Kodukass --------------------------------------------------------------------------------------5 · Metskass --------------...
Infohalduse praktiline töö nr 2 1. Püüdke leida oma uurimustöö jaoks Google'ist definitsioone, kasutades funktsiooni define: esitage üks definitsioon, kirjeldage otsingu käiku ning lisage viide allikale. Avan Google'i otsingu https://www.google.com/ , sisestan otsisõnaks define: kommunikatsioon töökohal, sest ühe sõnaga ei pruugi saada minu uurimustööle vastavat informatsiooni. Esimeseks tulemuseks tuleb http://www.bioneer.ee/eluviis/ilu/aid-14650/V %C3%A4givaldne-kommunikatsioon-t%C3%B6%C3%B6l . 2. Sooritage otsing andmebaasis Google Scholar ning leidke oma uurimustööks üks teadusartikkel. Mitu artiklit selle autorilt veel andmebaasist leiate ( kui artiklil on mitu autorit, siis valige üks nendest). Kirjeldage otsingu käiku. Avan lehekülje http://scholar.google.com/ , sisestan otsingusse Intergenerational communication in the workplace. Sorteerin välja artiklid aastast 2...
I. Sissejuhatus · Minu uurimustöö annab väikse ülevaate Kõrvemaa ja Aegviidu puhkealast ning puhkealal toimuvast. · Valisin selle teema, sest olen Kõrvemaal mitmeid kordi ise looduses viibinud ning soovisin natukene rohkem teada saada puhkealal kasvavatest puudest ja samuti puhkeala huvitavast maastikust. · Uurimustöö käigus sain mõnevõrra targemaks puhkealal kasvavate puude ja taimede vallas ning lisaks veel toimuvad seal väga põnevad üritused. II. Üldiseloomustus Aegviidu-Kõrvemaa puhkeala laiub Peterburi maanteest Tallinn-Tartu maanteeni. Puhkeala jääb mitme kaitseala territooriumile ning seal leidub metsade kõrval ka soid-rabasid, järvi, vallseljakuid ja orge. Tegemist on suurepärase piirkonnaga looduses viibimiseks igal aastaajal saab nii matkata, jalgrattaga sõita, suusatada, tõsisemalt treenida kui niisama jalutada. Hästi varustatud telkimisalad ...
Kuusalu Keskkool SUURE PRANTSUSE REVOLUTSIOONI JUHTKUJUD Referaat Annaliisa Ande Adler 8a klass Kuusalu 2015 Suur Prantsuse Revolutsioon toimus 1789-1799 Prantsusmaal. See on üks tuntumaid revolutsioone. Revolutsiooni eesmärgiks oli teha lõpp absoluutsele monarhiale ja tagada kõigi inimeste põhiõigused. Ajaloos enim mainitud juhtkujud on olnud Louis XVI, Jean-Paul Marat, George Jacques Danton ja Maximilien Robespierre. Louis XVI Louis XVI oli revolutsiooni puhkemise ajal Prantsusmaa kuningas. Louis XVI abiellus 1770.aastal austrialasest hertsoginna Marie-Antoniette’iga. Louis XVI oli ükskõikne ja otsustusvõimetu riigivalitsemise suhtes ega suutnud sellega toime tulla. Feodaal-absolutistliku Prantsusmaa valitsemiskorra kriis jõudis tema ajal haripunkti ning vi...
Eesti zooloogid Harald Haberman (19. detsember 1904- 16. detsember 1986) H. Haberman oli zooloog (entomoloog) ja ühikonnategelane. Ta lõpetas 1932. aastal bioloogina Tartu Ülikooli, oli 1932-1939 TÜ zoloogiainstituudi assistant ning 1939. aastast vanemassistent. Põhiuurimisvaldkond 1929- 39 oli Habermanil mageveeselgrootute liigiline koosseis ning loodusteaduste filosoofilised küsimused. Ta oli Eesti entomoloogiakoolkonna rajaja, putukate sünökoloogilisfaunistilise uurimise algataja ja zoogeograafilise analüüsi käsitluse looja. Haberman oli viljakas loodusteaduste populariseerija. Alates aastast 1939 Eesti Kommunistliku Partei (EKP) liege, 1940. aasta juunist augustini Johannes Varese valitsuse siseministri avi ja sisekaitse ülem. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 76) Fred Jüssi (sünd. 29. jaanuar 1935) ...Eesti zooloog, loodusfotograaf...
,,Nafta Must Kuld Referaat keemiast 2007/2008 õppeaasta Sisukord Sissejuhatus................................................................................................lk. 3 Koostis........................................................................................................lk. 3 Omadused...................................................................................................lk. 3 Tekkimine..................................................................................................lk. 4 Ajalugu.......................................................................................................lk. 4 Kasutamine.................................................................................................lk. 4 Naftasaadused · Bensiin...............................................................................................lk. 4 · Diislikütus............
NUTISEADMETE KAHJULIK MÕJU SILMADELE OP-1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2016 Sisukord 1. Silm 2. Nägemine 3. Sinine valgus 4. Kuiva silma sündroom 5. Maakula ealine degeneratsioon 6. Silmade kaitsmine Silm Paariline meeleelund, mis võimaldab nägemist Nägemine Võime tajuda valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta ruumis Valguskiired langevad läbi pupilli võrkkestale Võrkkestale tekib kujutis Sinine valgus Lühike lainepikkus Kõrge energia Kiirgub ekraanidest Kahjustab võrkkesta Kuiva silma sündroom “Sümptomite kogum, mis on tingitud vähesest pisaravedelikust või selle madalast kvaliteedist” Vähene pilgutamine Maakula degeneratsioon Võrkkestas asub kollatähn ehk maakula Maakula degeneratsioon ehk kollatähni kärbumine Sinine valgus kahjustab võrkkestas valgustundlikke rakke N...
Pärnu Kuninga Tänava Põhikool Uurimistöö EESTI OLÜPMIAVÕITJAD TAASISESEISVUSE AJAL JA OLÜMPIA AJALUGU Autor: Kristofer Paulberg Juhendaja: Leene Soekov Pärnu 20121 Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................3 2. Antiikolümpia ehk Olümpiamängud ajalugu.........................................................................4 2.1. Päritolu............................................................................................................................4 2.2. Müüdid olümpiamängude päritolu kohta........................................................................4 2.3. Ajalugu............................................................................................................................4 2.4. Esimesed olümpiamängud...............................................................................................5 2.5...
Veresooned ja vereringe Veresoonkonnahaigused xxxxxxxxxxx 9c xxxxxxxxxxx 2012 Süda Peamiste veresoonkonnahaiguste põhjustaja on inimene ise, Südame-veresoonkonna haigused on peamiseks surma põhjustajaks Eestis. Südame ehitus ja talitus Süda pumpab verd temast väljuvasse aorti ja kopsuarterisse, Ööpäevas pumbatava vere hulk on ligikaudu 9 000 liitrit. Südame-Veresoonkonna haiguste riskifaktorid Mõjutavad: - Kolesterool (vere kõrge kolesteroolisisaldus), - Vererõhk, - Diabeet, - Ülekaal, - Suitsetamine, - Alkoholi tarbimine, - Toitumine, - Vähene füüsiline koormus. Mittemõjutavad: - Sugu, - Vanus, - Pärilikkus. Sagedasemad haigused Isheemiatõbi, - Südame verevarustus väheneb või lakkab Kroon...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND VÕRDLEVA ÕIGUSTEADUSE ÕPPETOOL Janar Pilve Karistusseadustiku analüüs õigusaktina Seminaritöö Juhendaja: prof. Raul Narits Tartu 2013 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 2. Õigustloova akti koht Eesti õigusallikate hierarhias...............................................................6 3. Uuritava õigusloova akti seosed Euroopa Liidu õigusega......................................................7 4. Õigustloova akti vastavus nn. ülipositiivsele õigusele..................................................
Aeglane viinamäetigu hõlvab Eestit kiiresti (11) 03.09.2008 00:01 Martin Pau, Tartu Postimees 1937. aastal trükitud «Eesti entsüklopeedia» kaheksas köide ütleb, et Eestisse võõrliigina sisse toodud viinamäetigu ehk Helix pomatia elab Kuressaare lossi ümbruses ja vähesel arvul ka Viljandimaal Õisu mõisa pargis. Kui viinamäetigu end teekonnal sirutab, küünib tema pikkus poole vaksani. Optiline pete sel fotol kõneleb pigem teo kahjuks, sest limune paikneb telefonist kaugemal. Foto: Martin Pau 1998. aasta entsüklopeedia räägib sest loomast kui peamiselt Lääne-Eesti ja Saaremaa asustajast. Eesti maismaatigude seires osalev bioloog Annelie Ehlvest nendib, et väga põhjalikku viinamäeteo kaardistamist pole Eestis tehtud, mistõttu on kindlasti paljud asurkonnad bioloogidele teadmata. Viinamäeteo Eestimaale jõudmise aeg pole teada. Entsüklopeediagi sedastab vaid kaunis ähmaselt, et «neid on ilmselt mungad sisse toonud». Millise k...
Tallinna Ülikool Matemaatika-loodusteaduskond Bioloogia õppetool Linda Kirsipuu SULFIIDID JA NENDEGA SEOTUD ANALOOGID Referaat Juhendaja: Tiiu Koff Tallinn 2009 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. SULFIIDID JA NENDEGA SEOTUD ANALOOGID...................................................................4 2. LEVINUMAD SULFIIDID.............................................................................................................5 2.1. Püriit..........................................................................................................................................5 2.2. Galeniit............................................................................
OP-1 Tallinn Healthcare College HARMFUL EFFECTS ON THE EYE CAUSED BY SMART DEVICES 2016 Eye Eye is an organ in both humans and other animals which allows to see. Blue light causes damage Smart devices radiate blue light Blue light has damaging effect on the eye because it refracts in front of the retina This forces the eye to focus constantly so the eye gets tired quickly. „Dry eye syndrome“ Dry eye syndrome is a collection of symptoms which are caused by a lack of or low quality of the tear fluid Lack of eye blinking Macular Degeneration Disease Macula can not be damaged at all to have a correct visual acuity Blue light damages the light-sensitive cells in retina Macular degeneration disease can lead to permanent loss of eyesight. Protecting your eyes ...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND VÕRDLEVA ÕIGUSTEADUSE ÕPPETOOL UURIMISTÖÖ ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIAS TUBAKASEADUS Koostaja: Liisi Pajula; A83695; BA I aasta Juhendaja: prof. Raul Narits TARTU 2008 Sissejuhatus Peamine põhjus, miks ma valisin tubakaseaduse, on minu suur vastumeelsus kõikide tubakatoodete suhtes. Seetõttu on mulle väga meele järgi need muudatused, mis lähiminevikus Eesti tubakaseadus tehti. Mitte vähem oluline ei ole muidugi antud seaduse vastavus uurimistöö kirjutamise reeglitele. See kuulub objektiivsesse õigusesse ning on vastu võetud hiljem kui 2001. aastal. Käesolevas töös uurin seaduse asukohta rahvusliku õiguskorra püramiidis, analüüsin akti olemust ja seda, millisesse õiguse valdkonda ta kuulub, arutlen tubakaseaduse õigusliku ideol...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Võrdleva õigusteaduse õppetool Lily Sandel SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS Seminaritöö Juhendaja Võrdleva õigusteaduse professor Raul Narits Tartu 2012 SISUKORD TIITELLEHT SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ÕIGUSTLOOVAST AKTIST..................................................................4 1.1. Üldinfo...................................................................................... ........4 1.2. Suhestatus Euroopa Liidu õiguskorraga...........................................5 1.3. Akti normistiku kirjeldus süsteemiteooriast tulenevalt.....................6 1.4. Positiivne ja ülipositiivne ...
Eesti Maaülikool Keskkonna- ja põllumajandusinstituut Liisa-Maria Tiidu ABJA-PALUOJA ARENGU KIRJELDUS Referaat õppeaines PK. 0777 Juhendaja: Pille Tomson Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3 ABJA-PALUOJA .................................................................................................................................... 4 Asend ja halduspiirid ........................................................................................................................... 4 Ajalooline taust.................................................................................................................................... 4 Aleviks ja linnaks kujunemine ............
HENRIK VISNAPUU (18901951) Lühielulugu · Henrik Visnapuu sündis Eestis Viljandi maakonnas Helme vallas, veetis lapsepõlve ja sai koolihariduse Reola vallakoolis ja Rokka ministeeriumikoolis. · Aastal 1907 läbis ta Narva Gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami. · Töötas õpetaja, ajakirjaniku, kultuurinõuniku ja vabakutselise kirjanikuna, oli eesti dramaturg, kirjanduskriitik ja luuletaja. · Õppis 19171923 lühikest aega Tartu ja Berliini ülikoolis peamiselt vanu keeli. · Aasta 1937 rajas ta ajakirja "Varamu" ja toimetas seda 1940. a. suveni. · Aastatel 19411944 töötas Visnapuu Draamateatris dramaturgina. · Henrik Visnapuu oli Korp! Sakala liige. · Visnapuu kuulus ka rühmitusse "Siuru". · Aastal 1944 põgenes ta Saksamaale, kust 1949. aastal siirdus New Yorki. Ameerika Ühendriikidesse jäi Visnapuu elu lõpuni. Pildil on Visnapuu par...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA Seminaritöö Juhendajad Prof. Raul Narits Lektor Silvia Kaugia Tartu 2019 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 1. Kolmandal töönädalal loetud õigustloov akt ning tingimused mille põhjal võib väita, et tegemist on objektiivsesse õigusesse kuuluva aktiga?.........................4 2. Kümnendana loetud õigusakt. Millisesse mandrieuroopalikku õiguskultuuri õigusvaldkonda loetud akt kuulub?....................................................................5 3. 13. töönädalal loetud õigusakt. Milline on loetud õigustloo...
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut VAGULA JÄRV, VÕHANDU JÕGI JA MADALSOO iseseisev töö Koostaja: Juhendaja: Tartu 2014 Sisukord Üldine asukoha iseloomustus......................................................................................................3 Vagula Järv..................................................................................................................................4 Võhandu jõgi...............................................................................................................................6 Madalsoo Vagula järve ümbruses................................................................................................8 Kasutatud allikad.....................................................................................................................
Vinni-Pajusti Gümnaasium ALUTAGUSE Lühireferaat Autor: Merilin Linsi Klass : 9 Juhendaja : Siiri Seljamaa Rakvere 2011 Sisukord Paiknemine Eestis. Kaart........................................................................3 Geoloogiline ehitus.................................................................................3 Pinnamood..............................................................................................3 Kliimaolud..............................................................................................3 Veestik....................................................................................................4 Muld ja taimkate.....................................................................................4 Vaatamisväärsused........................................................................
Allergia Pärtel Toompere Allergia ehk ülitundlikkuse all mõistetakse organismi ebatavalist reageerimist kas mingile välisele või organismis olevale ainele. (http://www.kliinikum.ee/kopsukliinik/kasulik/allergia/allergia.htm) Allergiat põhjustavad allergeenid, mis on organismile võõrad ained, mis satuvad organismi keskkonnast (nagu näiteks õietolm) või organismist endast (kehavalgud). Kui allergeen satub organismi esimesel korral, tekib sinna antikeha. Kui allergeen satub organismi korduvalt, siis nuumraku kest, millel antikeha asetseb, puruneb ning eralduvad bioloogiliselt aktiivsed vahendajaained, mis põhjustavad allergianähtusi. (,,Tea Entsüklopeedia 1. köide", ,,Tea kirjastus", Tallinn 2008, lk 370) Sümptomid Allergia sümptomiteks on vesine nohu, aevastamine, köha, hingamisraskused, pisarad, naha punetus, sügelemine. Toiduallergia põhjustab aga iiveldust, oksendamist, kõhuvalu ja kõhulahtisust. (,,Tea Entsüklopeedia 1. köide", ,...
Gustav Adolf Gümnaasium Referaat Soome keel Tallinn 2017 2 Sisukord Sisukord................................................................................... 3 Sissejuhatus.............................................................................. 4 1.Soome keel............................................................................. 5 1.1.Soome keele tuntuse saavutamine.............................................. 5 2.Murded.................................................................................. 6 Kokkuvõte................................................................................. 7 Käesoleva referaadi koostamisel õppisin soome keele olemuse ja tuntuse kasvamise, keelearendajate ning murdegruppide jaotumise kohta. Mõistan rohkem eesti ja soome keele arenguprotsessi. Õppisin rohkem tundma oma emakeele juuri ja sarnasusi soome keelega..........................
Gümnaasium ISIKSUS referaat Nimi Tartumaa 2010 SISUKORD Sisukord...................................................................2 Isiksus.....................................................................3 Enesekasvatus...........................................................3 Isiksuse omadused......................................................3 Isikuiseärasused.........................................................4 Kasutatud kirjandus.....................................................5 2 ISIKSUS Laiemas tähenduses käsitatakse isiksust psüühiliste omaduste süsteemina või ühiskonna või sotsiaalse grupi liikmena, inimesena, kellele on omased teadvus, eneseteadvus, püsiv suundus ja võime oma käitumist teadlikult reguleerida. Isiksus areneb sünnipäraste eelduste, sotsiaalse keskkonna, ...
MATI UNT (1944-2005) Lühielulugu Mati Unt oli kirjanik, esseist ja lavastaja. Sündis Tartumaal ametniku pojana. Ta õppis 1951-1958 Leedimäe koolis, lõpetas 1962. aastal Tartu 8. Keskkooli ning 1967. aastal TRÜ eesti filoloogia eriala. Unt töötas aastatel 1966-1972 Vanemuise teatris ning 1975-1981 Noorsooteatri kirjandusala juhatajana; 19811991 Noorsooteatris lavastajana ning aastatel 19922003 oli Mati Unt Draamateatris lavastajana, pärast seda jäi vabakutseliseks. Aastal 1965 abiellus Unt Ela Tomsoniga. Tunnustused 1976: Friedebert Tuglase novelliauhind 1978: Juhan Smuuli preemia 1980: ENSV teeneline kirjanik 1989: Parim lavastaja 1990: Priit Põldroosi preemia 1990: Poola orden kultuuriteenete eest 1999: Aleksander Kurtna preemia 1999: Valgetähe III klassi teenetemärk 2001: Eesti Vabariigi kultuuripreemia Loomi...
Vooremaa maastikurajoon LU I Tartu 2014 Üldiseloomustus · Voorema maastikurajoon asub Jõgevamaal. Jõgeva, Palamuse, Tabivere ja Saare ning Tartumaal. Tartu vallas. · Vooremaa maastikukaitseala asub Jõgevamaal Palamuse ja Tabivere vallas ning Tartumaal Tartu vallas. · ... on osa Jõgevamaa imelisest loodusest. · Eesti suurim voorestik · Pindala 1050 km² · 20,3 % Soostunud http://opetaja.edu.ee/mallepeedel/veeb/eesti_turismigeograafia/images/vooremaa10.jpg Tekkelugu · Tekkinud küllaltki hilises geoloogilises minevikus. · Iga jäätumisega lisandusid uued settekihid. · Liustikud kujundasid Voored, künnised, voortevahelised nõod. · Kalevipoja künnivaod. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/vooremaa2 Voored · Kirdeosas paiknevad voored hõredamalt · ...lamedad ja tunduv...
Tallinna Lilleküla Gümnaasium K.Lepik ,,Öötüdruk" Linda Luts 8. c klass 1 KALJU LEPIK ISIKUNA Kalju Lepik sündis 1920. aastal Järvamaal Koeru alevikus. Ta omandas alghariduse kodukohas, kust edasi läks ta Tartu kaubanduskooli ja kommertsgümnaasiumisse. (Geni) Ta avaldas enda esimesed luuletused 1939 aasta õpilasajakirjades. 1942 a. astus Lepik Tartu ülikooli õppima põhjamaade ajalugu ja arheoloogiat kuid ta mobiliseeriti Saksa sõjaväkke.(Sõnarine 3) Õnneks sai ta aasta pärast põgeneda Rootsi kus ta töötas lihttöölisena, raamatupidajana ja ajakirjatoimetajana . 1966. aastal sai ta Stockholmi Balti Arhiivi juhatajaks ja täitis enda ametikohustusi ka pensionärina.(Geni) Ta õppis ka lühikest aega Stockholmi ülikoolis. Ta kuulus paljudesse eesti pagulasorganisatsioonidesse ja aastal 1982 oli ta Välismaise eesti Kirjanike Liidu esimees. (EE 5 ja ...
Kadrioru Saksa Gümnaasium VÄRVIDE DIRIGENDID. MUUSIKA JA MODERNSUS EESTI KUNSTIS Kunstinäituse retsensioon Tallinn 2017 Külastasin 19.märtsil 2017 Tallinnas Kumu Kunstimuuseumis 3. korrusel B-tiivas näitust " Värvide dirigendid. Muusika ja modernsus Eesti kunstis." Näituse kuraator oli Bart Pushaw, kordinaator Liis Pählapuu, kujundajad Kärt Einasto ning Joonas Rumvolt ja graafiline kujundaja Kätlin Tischler. Näitusel kasutati ka Eesti Ajaloomuuseumi, Eesti Raadio Fonoteegi, Rahvusarhiivi Filmiarhiivi, Eesti Rahva Muuseumi , „Eesti rahvaluule antoloogia“ ja Tartu kunstimuusumi helisalvestisi, fotosid ja videoid. Näitust " Värvide dirigendid. Muusika ja modernsus Eesti kunstis" saab põhiliselt mõista nii pildi kui ka helikeeles. Näitus uurib, kuidas muusika ja helid on mõjutanud Eesti modernistlikku visuaalkultuuri alates ennemuistsest regila...
Nõukogude okupatsioon 1940-41/44 1955 Sotsrealism /kunst, muusika, teater, kirjandus Muutused kultuurivallas Koheselt hakati teostama nõukogulikku Click to edit Master text styles kultuurrevolutsiooni. Kooliprogramme Second level täiendati mitmete kohustuslike õppeainetega Third level (venekeel, marksism- leninism, NSV Liidu Fourth level ajalugu ja konstitutsioon). Likvideerite Fifth level enamik väikesi ajakirjandusväljaandeid. Massitiraazides ilmusid nõukogulikud õpikud, tõlked nõukogude ilukirjandusest ja ühiskondlik-poliitiline kirjandus. Kujutava kunsti ette seati ülesanne ,,vabaneda manduva Euroopa dekadentliku kunsti mõjutustest" ning ülistada nõukogude võimu. Peamisteks kunstiliikideks kujunesid propagandistlikud plakatid ja riigijuhtide paraadportreed. Teatrites, kinodes ja kontsertidel asendati senine repertuaar nõukogundliku loomin...
Tallinna 21. Kool Vepsa keel referaat Erki Varandi 9. a klass Tallinn 2010 Sisukord: Sisukord...............................................2 Sissejuhatus.........................................3 Vepsa keele kuuluvus ja jagunevus.....4 Asuala..................................................5 Vepslaste arvukus...............................6 Keelest enesest...................................7 Tänapäeval..........................................8 Kokkuvõte...........................................9 Kasutatud allikad ja kirjandus...........10 Sissejuhatus: Vepsa keel on Soome-Ugri keelkonda ja Läänemeresoome põhjarühma keeltesse kuuluv keel. Vepsa keelt kõneldakse Venemaal Karjala Vabariigi lõunaosas ja Leningradi Oblasti idaosas ning Vologda Oblasti lääneosas. Vepsa keele kuuluvus ja jagunevus: Soome-Ugri keeled jagunevad järgmiselt: · läänemeresoome · l...
Hugo Treffneri Gümnaasium Norilski keskkonnasaaste Referaat bioloogias Koostaja: Juhendaja: Tartu 2012 Sissejuhatus Norilsk on maailma suurim niklitootja, kuid paraku ka maailma suurim happevihmatootja: linna ümbritseb kilomeetritelaiune surnud tsoon ja vähesed lapsed sünnivad ilma mõne terviseveata. Siberis asuv Norilski linn on tavaliselt välismaalastele suletud ja BBC ajakirjanikel kulus Vene valitsuselt sinnasõidu loa saamiseks kaks kuud, kirjutab BBC. Norilsk Nikkel on maailma suurim nikli ja pallaadiumitootja. Samal ajal on Norilsk paraku ka maailma suurim happevihma ,,tootja". Nõukogude ajal oli Norilsk suletud linn, kuna seal olid kontinentidevahelised ballistilised raketid ja nüüd püüab Venemaa seda linna maailma eest varjus hoida saastatuse tõttu. 1. Norilski Nikkel 1.1. Üldandmed ,,Norilski N...
Eaperioodid: Imikuiga Esimene eaperiood on imikuiga. See algab sünniga ning lõpeb siis kui imik saab aastaseks. Sellel ajal toimub lapse intensiivne areng ja kasvamine. Oluline on füüsiline ja motoorne areng, mis loovad aluse edasiseks tunnetuslikuks ja sotsiaalseks arenguks. Esimene kokkupuude välismaailmaga ning oluline on, et see oleks positiivne. (J. Uljas, T. Rhumberg ,,Psühholoogia", 2002). Kiire kasvamise pärast on ainevahetus ja seedeelundite koormus suur. Imik on vastuvõtlik haigustele ja põeb neid raskelt. (,,ENE", 1988) Maimikuiga Teine eaperiood on maimikuiga. See kestab esimesest eluaastast kuni kolmandani. Maimikueas õpitakse iseseisvust ja seda, kuidas oma tahet läbi suruda-laps tahab olla sõltumatu. Areneb intensiivselt silma ja käe koostöö. Omandatakse liikumisoskus. (J. Uljas, T. Rhumberg Psühholoogia, 2002). Ka maimikueas on lapse kasv ja vaimne areng kiire, aga aeglasem kui imikueas. Paraneb liigutuste koordi...
Tallinn Healthcare College optometry OP1 Name HARMFUL EFFECTS ON THE EYE CAUSED BY SMART DEVICES Report in english Tutor: Name Tallinn 2016 SUMMARY Smart devices are nowadays widely used by most of the peole. Smartphones and computers are used in schools, at work and at free time for social interaction and communication. Using these devices can affect the condition of an eye. Eye is an organ in both humans and other animals, which allows the living creature to see. Smart devices radiate different light. One of the reasons why smart devices have harmful effect on the eyes is the blue light that they radiate. Blue light has damaging effect on the eye because it refracts in front of the retina. Thi...
Tabasalu Ühisgümnaasium Robin Nurk Saksofon läbi aegade Uurimistöö Juhendaja: Kristi Bauman Tabasalu 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Saksofon on leiutatud Adolphe Sax-i poolt kuupäeval 28.06.1846. Esmane saksofoni kasutuselevõtt toimus sõjaväeorkestrites. Saksofoni algne populaarsus tuli Prantsusmaa jalaväeorkestrist, kus oli seda kuulda. Saksofon on puupuhkpill. Puupuhkpill kujutab endast aukude ja klappidega toru. Heli tekitatakse puhumise teel. Tavaliselt on saksofon valmistatud messingust, sellel on 18-21 kõlaava, mis on kõik klappidega juhitavad ja mille suurus järkjärguliselt kasvab. Saksofoniperekonnas on 6 saksofoni liiki. 21. sajandil tuuakse ikka veel saksofoni uusi mudeleid välja, aga neil on vaid pisikesed muudatused. Valisin selle teema, sest olen vanaisa juures näinud vana saksofoni, aga sellega enam mäng...
Hardo Aasmäe (11. veebruar 1951 – 29. detsember 2014) Hardo Aasmäe oli eesti geograaf, ettevõtja ja poliitik. 1. Ta lõpetas 1969 aastal Tallinna 20. Keskkooli. 2. Ta kaitses 1982 aastal Leningradi Riiklikus Ülikoolis geograafiakandidaadi kraadi. 3. Ta töötas aastast 1974–1977 TRÜ majandusgeograafia kateedris. 4. Ta töötas aastast 1977–1990 ENSV Kergetööstuse Ministeeriumis teadustöötajana. 5. Aastatel 1995–1996 oli ta AS-i Eesti Fosforiit nõukogu esimees. 6. 2001. aastast oli Aasmäe Eesti Entsüklopeediakirjastuse juhatuse liige. 7. 2002. aastast oli ta Eesti Entsüklopeediakirjastuse peatoimetaja. 8. Ta oli Eesti Entsüklopeediakirjastuse suurim aktsionär 25,6% osalusega. 9. Eesti Entsüklopeediakirjastus lõpetas tegevuse pankroti tõttu, suure osa selle varadest oma...
Kose Gümnaasium Uurimustöö küsimustiku alusel Koostaja: Tiiu-Maarja Kink Juhendaja: Õp. Epp Tähe 2008 Kose 2 Sisukord Sisukord....................................................................................................................... 3 Litosfäär....................................................................................................................... 5 1.Iseloomusta riigi pinnamoodi............................................................................................5 2.Hinda pinnamoe mõju majandusele (põllumajandusele, transpordile, turismile jm). 5 3.Märgi kontuurkaardile suuremad pinnavormid: tasandikud, madalikud, mäestikud jm............................................................................................................................................ 6 ..............................
Joel Sang Jelissei Zahharov 7.Klass Sillamäe Eesti Põhikool Joel Sang elu Joel on sündinud 15 mail 1950 pärnus.Ta on Eesti luuletaja kirjanduskriitik, keeleteadlane, tõlkija ja publitsist.Sang lõpetas 1968 Tallinna 21, keskkooli1974 TRÜ Eesti filoloogiat erialal ning 1980 TÜ-s aspirantuuri, kaitstes filoloogiakandidaadi kraadi väitekirjaga "Eitus eesti keeles".Ta töötas 1974-75 Tallinna 15 Õhtukeskkooli õpetajana. Looming Joel Sang on avaldanud keelealaseid artikleid, kirjandusarvustusi ja publitsistikat. Kirjanduslikku tegevust alustas Sang luuletajana nelja autori ühiskogus "Närvitrükk" (1971). Ta on kirjutanud laulutekste ja ooperilibretosid ning soome, inglise ja vene keelest. 1984. aastast kuulub Sang Eesti Kirjanike Liitu. Tunnustused 2011 Valgetähe IV klassi teenetemärk. Joel Sang on August Sanga ja Kersti Merilaasi poeg Luulekogud "Abisõnad" (1983) "Vigade parandus" (1988)...
Kõrbed Karakum · Karakum on suurim kõrb N.Liidu territooriumil, praegu Türkmenistan. · Talvel võib temperatuur langeda -30°c ja suvel küündida kuni 50°c soojuskraadini. · Enamuses liivakõrb. · Tekkinud jõgede setetest tuule ümberkuhjaval toimel. Kasutatud kirjandus: · Õpilase Geograafiaentsüklopeedia · Eesti Nõukogude Entsüklopeedia
Anton Adoson MATERJALID LAEVA EHITUSES REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERJALID Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: Annika Koitmäe Esitamiskuupäev: 9.11.2015 Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri:……………… Tallinn 2015 Sisukor SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. PURJELAEV..........................................................................................................................4 2. REISI- JA KAUBALAEV......................................................................................................5 3. ALLVEELAEVAD.......................
Tõrva Gümnaasium Kaido Mõts 10 a klass Washington Referaat Juhendaja õpetaja Laine Tangsoo Tõrva 2008 Andmed Washingtoni osariik inglise State of Washington Washingtoni osariigi pitsat Washingtoni osariigi lipp Pindala: 184 824 km² Elanikke: 6 468 424 (2007) Pealinn: Olympia [Elanikke: 42 514 (2000)] Suurim linn: Seattle [Elanikke: 594 210 (2007)] Ameerika Ühendriikide osariik 1889. aastast Washingtoni osariigist Kuigi eurooplased jõudsid Washingtoni rannikule juba 1543, rajati esimene asula alles 1811. Washingtonist sai USA osariik 18...
Läänemaa. 1.Maakonna üldandmed Läänemaa on Eesti maakond, mis asub Lääne-Eestis. Lääne maakond piirneb kirdes Harju maakonnaga, idas Rapla maakonnaga ja kagus Pärnu maakonnaga. Selles maakonnas on 11 valda (Nõva, Noarootsi, Oru, Vormsi, Taebla, Martna, Kullamaa, Lihula, Hanila). Maakonna keskuseks on Haapsalu, mis on ka Ridala valla keskuseks. Pindalalt on Läänemaa 10. kohal Eesti maakondadest, Pilt 1. Läänemaa lipp 2 selle pindala on 2 383 km , seega võib öelda, et Läänemaa on keskmise suurusega Eesti maakond, mis hõlmab ligikaudu 5,3% kogu Eesti pindalast. 2.Rahvastiku paiknemine ja tihedus Kuigi suuruselt on Läänemaa keskmine, siis seda ei saa öelda rahvaarvu kohta, sest 1.jaanuari 2009 aasta seisuga on Läänemaa rahvaarvult eelviimasel kohal Eesti maakondades...
Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium Lev Nikolajevits Tolstoi Referaat Koostaja: Elle Kukk Klass: 11. b õhtune Juhendaja: Merike Olo Kuressaare 2009 2 Sisukord SISSEJUHATUS................................................................................................................................... 4 ELULUGU.................................................................................................................................................. 5 LOOMING.................................................................................................................................................. 9 3 ...
Andres Mustonen ja Hortus Musicus Andres Mustonen ● sündinud 1. septembril 1953 Tallinnas ● Tallinna Muusikakeskkool, 1972. a. ● Tallinna Riiklik Konservatoorium, 1977. a. ● Austria ja Holland ● Hortus Musicus, 1972. a. ● MustonenFest, 1989. a. Hortus Musicus ● ladina keeles “muusika-aed” ● vanamuusikaansambel ● Rahvusvaheline Tunnustused ● 1986 Eesti NSV teeneline kunstnik ● 1988 Eesti NSV muusika-aastapreemia ● 1995 Eesti Kultuurkapitali aastapreemia ● 1996 Eesti Raadio aasta muusik ● 1998 Valgetähe IV klassi teenetemärk ● 2000 Tallinna aukodanik (teenetemärk) ● 2003 Eesti Muusikanõukogu aastapreemia Video, küsimused https://www.youtube.com/watch?v=3x97DZCj9 _Q 1. Mis aastal asutati Hortus Musicus? 2. Millise ürituse kunstiline juht on Mustonen? Kasutatud kirjandus ● Vaimult vaba Andres Mustonen, Postimees, 22. mai 2011 ● Andres Mustonen - surematult armastades..., Kroonika, 20. jaanuar 2012. ● Mustonen...
Aravete Keskkool ÕPIMAPP Ajalugu Koostaja: Keit Kallas Klass: 12 Juhendaja: Kettrud Väisanen Aravete 2009 Esimese maailmasõja lätted Erinevalt paljudest konfliktidest, millel on kindlalt määratavad põhjused, ei ole võimalik Esimese maailmasõja puhul nimetada ühte ja peamist või isegi peamisi põhjusi. Üldiselt kujunes see süsteem, mis lõi alused Esimese maailmasõja tekkeks, välja seoses 1789. aastast möllanud revolutsioonilistele sündmustele järgnenud Viini kongressi (1814-1815) restaureeritud vana korraga ning tollase tasakaaluprintsiibi nihetega 19. sajandil, mis olid peamiselt tingitud Bismarcki- aegse Preisimaa jõulisest ekspansionismist, mille tulemus oli kõigi Saksa alade (välja arvatud Austria) inkorporeerimine Preisimaa koosseisu (Saksa keisririigi loomine). Vaatamata oma keerukusele on küsimus Esimese maailmasõja põhjustest ja sellest tulenev...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K15KÕ Mari-Liis Voronkov ÕPIMAPP Iseseisev töö Juhendaja: Liina Maasik 2016 Mõdriku SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1 KAUBAMÄRGI ÜLDINE MÕISTE, AJALOOLINE ARENG JA KAITSE............4 1.1Kaubamärgi üldine mõiste.....................................................................................4 1.2Kaubamärgi ajalooline areng.................................................................................5 1.3Kaubamärgi kaitsmine...........................................................................................5 2BALTI VESKI AS ,,VESKI MATI".........................................................................
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Kätlin Perri (9A klass) EELAJALOOLISED LOOMAD referaat Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus Eelajalooline elu ulatub kaugesse minevikku, sinna kust kogu maailm alguse sai. Selle uurimises ei saa kunagi milleski kindel olla, võib ainult oletada, kuid just need oletused aitavadki meil mõista paremini tolle aja elu ja olemust. Minu teemaks osutus eelajaloolised loomad. Neid loomi võib pidada maailma esimesteks algelisteks loomadeks ja väga palju liike on tänapäevaks väljasurnud. Eelajaloolistest loomadest on arenenud enamus liike, keda me tänapäeval kohata võime. Selle teema kohta kirjutamine on minu jaoks huvitav, sest, et see on tänapäeva maailma alus ja selleks, et kõike paremini mõista on hea teada, kuidas olid asjad mitmeid miljoneid aastaid tagasi. Kindlasti on üks huvitavamaid eelajaloolisi loomi dinosaurus, kell...
Jaapan Sinu nimi Jaapani iseloomustus. Jaapan asub Euraasia mandri kõrval, jääb ekvaatorist põhja poole ja meridiaanist idasse. Riigi pindala on 377 835 km² (Eesti pindala on 12% Jaapani omast) ja rahvaarv on 127,103,388 (Eesti rahvastik on 1% Jaapani omast.) Riik asub saarel. Saar asub Vaikses ookeanis ning seda ümbritseb Jaapani meri. Suurim jõgi on Shinano jõgi (367 km). Naaberriigid. Jaapani peamised naaberriigid on Venemaa, Hiina, Lõuna Korea ja Põhja Korea. Jaapan http://www.scribblemaps.com/maps/view/Jaapan/CAha3Tljwx Jaapani Rahvaarv Rahvaarv 127500000 127400000 127300000 127200000 127100000 Rahvaarv 127000000 126900000 126800000 126700000 126600000 126500000 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Jaapani Usundid (2014) Rahvused (2014) Kasutatud materjalid. Theodora. Loetud : ...
Uurali keeled Veel enne suurt rahvasterändamist kõneldi Ida- ja Kesk-Euroopas peamiselt uurali keeli. Kõige laiemalt on levinud seisukoht, et Uurali algkeel paikneb kuskil Volga lisajõgede vahelisel alal Uurali mäestikust läänepoole. Uurali keeled on Põhja-Euraasia kõige suurem keelkond, mis koosneb vähemalt 30 keelest. Uurali keeli kõnelevad rahvad on uuemate andmete ja hüpoteeside järgi Euroopas elanud juba kümmekond aastatuhandet. Ainult kolmel uuralikeelsel rahval on tänapäeval olemas oma iseseisev riik, kus vastav uurali keel on elanikkonna enamiku ning ühtlasi riigikeeleks: Ungari, Soome ja Eesti. Uurali keel on indoeuroopa keelkonna kõrval teine keelkond, mille keeli kõneledakse Euroopas. Neid räägitakse laial alal, mille läänepoolne piir jääb Norrasse ja Ungarisse ja idapoolne piir Taimõri poolsaarele ning Jenissei ja Obi jõe äärde Lääne-Siberis. ...
Põllumajandus 9.klass Märtin Post Põllumajandus koosneb • Loomakasvatus • Linnukasvatus • Taimekasvatus • Saadused Loomakasvatus jaguneb • Piimaveisekasvatus • Lihaveise kasvatus • Seakasvatus • Lamba- ja kitsekasvatus • Hobusekasvatus Piimaveisekasvatus • Tegeleb piima tootmisega • Tuntumad tõud Eestis on: Eesti Holstein, Eesti Punane ja Eesti Maatõug • Vajab palju hooneid • Vajab sööta: hein, silo, odrajahu, soola(mineraale) • Mida suurem kari seda rohkem maad on vaja Tõud Eesti Holstein Eesti Punane Eesti Maatõug Lihaveisekasvatus • Tegeleb loomaliha tootmisega • Tuntumad tõud: Hereford, Limusiin ja Aberdiin-Angus • Vajab sööta rohkem kui piimaveised • Hooneid on vaja vasikate jaoks • Suuri karjamaid on vaja Tõud Hereford L...
annaabi.ee 
