Norilski keskkonnasaaste (0)

Hugo Treffneri Gümnaasium
Norilski keskkonnasaaste
Referaat bioloogias
Koostaja:
Juhendaja :
Tartu 2012

SISUKORD

Sissejuhatus 3
1.Norilski Nikkel 4
1.1.Üldandmed 4
1.2. Probleemid 4
2. Happesademed 5
2.1.Olemus 5
2.2.Tagajärjed 5
2.2.1.Mõjutused loodusele 5
2.2.2.Mõjutused inimestele 7
2.2.3.Mõjutused arhitektuurile 7
3.Õhusaaste 8
3.1.Olemus 8
3.2.Mõjutused 8
Kokkuvõte 10
Kasutatud kirjandus 11
Interneti leheküljed 11

Sissejuhatus

Norilsk on maailma suurim niklitootja, kuid paraku ka maailma suurim happevihmatootja: linna ümbritseb kilomeetritelaiune surnud tsoon ja vähesed lapsed sünnivad ilma mõne terviseveata. Siberis asuv Norilski linn on tavaliselt välismaalastele suletud ja BBC ajakirjanikel kulus Vene valitsuselt sinnasõidu loa saamiseks kaks kuud, kirjutab BBC. Norilsk Nikkel on maailma suurim nikli ja pallaadiumitootja. Samal ajal on Norilsk paraku ka maailma suurim happevihma „tootja”. Nõukogude ajal oli Norilsk suletud linn, kuna seal olid kontinentidevahelised ballistilised raketid ja nüüd püüab Venemaa seda linna maailma eest varjus hoida saastatuse tõttu.

Norilski Nikkel

Üldandmed

„Norilski Nikkel on Venemaa mäetööstus- ja metallurgiaettevõte, maailma juhtiv nikli- ja pallaadiumitootja. Ettevõte toodab viiendiku maailma niklist ja enam kui kümnendiku koobaltist. Venemaa niklist toodab Nikel 96%, koobaltist 95%, vasest 55%.
25,3% ettevõtte aktsiatest kuulub Vladimir Potaninile, 25% + 2 Rusalile.“
(Vikipeedia. Vaba entsüklopeedia).
„Norilski Niklile kuuluvad kõik ümbruskonna sulatustehased ja väärtuslikke metallimaake sisaldavad kaevandused. Kõige suurem sulatustehas kannab nime „Lootus”. See ehitati 1970. aastatel ja on kõigist sealsetest tehastest kõige moodsam. Vanimad tehased ehitasid 1930. aastatel Stalini Gulagi vangilaagrite vangid.“
(Eesti Päevaleht, 2007, Tuuli Aug).

Probleemid

„Mõne hinnangu kohaselt tuleb 1% maailma vääveldioksiidi emissioonist ettevõtte sulatusahjudest Norilskis. Piirkond on raskemetallidega rängalt saastatud .
Norilski Nikli peainsener Igor Dmitrijev oli saastetootmise asjus aus: „See tehas paiskab igal aastal õhku üheksa tonni vääveldioksiidi. Selle kogusega on valitsus ka päri.”“
(Eesti Päevaleht, 2007, Tuuli Aug).
„Ka praegu paisatakse õhku igal aastal 2 miljonit tonni väävligaase ning 500 tonni vaske ja niklit . Lumi on must, õhk on väävlihaisuline ning tööliste eluiga on 10 aastat Venemaa keskmisest madalam. Eriti lastel on levinud hingamisteede haigused, sagedased on seedeelundkonna haigused ning kopsuvähi juhtumid . Nõukogude aja lõpupäevadega võrreldes on see kogus kahanenud ainult 16%.“
(Keskkonnaabi. Erik Puura. Tartu Ülikool).
„Keskkonnakaitseühenduse Greenpeace ’i Venemaa osakonna andmetel on saaste tekitanud Norilskist 30 kilomeetri ulatuses ümbritseva surnud tsooni. See tähendab, et kevadel püüavad puud küll roheliseks minna, aga siis käib saaste neist üle ja tärkav lehestik närbub jälle. Lisaks sellele ulatuvad happevihmad Norilskist nii kaugele, et see territoorium moodustab Saksamaa-suuruse ala.
Lehtedest lagedad puud ei ole ainus probleem. Lumi on must, õhk on väävlihaisuline ning tööliste eluiga on 10 aastat Venemaa keskmisest madalam. Norilski arsti Svetlana Golubkova sõnul sünnib linnas väga vähe lapsi, kel mõnda terviseriket ei ole. Eriti lastel on levinud hingamisteede haigused, sagedased on seedeelundkonna haigused ning kopsuvähi juhtumid.
Norilski Nikkel kinnitab, et kavatseb 2015.- 2020. aastateks vähendada oma saastemahtu lausa kahe kolmandiku võrra, kuid keskkonnaspetsialistid on skeptilised.“
(Eesti Päevaleht, 2007, Tuuli Aug).

Happesademed

Olemus

„Happesademed ei esine vaid vee kujul (vihm, udu, lumi jne), vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnalesadestumisena. Kuivad happesademed moodustavad umbes 30 protsenti happesademete koguhulgast. (Portaalist Vikipeedia. Vaba entsüklopeedia).
On üldteada, et destilleeritud vee pH on seitse . Sellest kõrgema pH-ga vett nimetatakse aluseliseks ja madalamat happeliseks. Taolise jaotuse järgi oleksid aga enamik sademetest happesademed, sest atmosfääris oleva vee normaalne pH on umbes 5,6.
Sademed on happelise reaktsiooniga peamiselt seetõttu, et atmosfääris ringlev süsinikdioksiid on osaliselt atmosfääri veepiiskades lahustunud, moodustades süsihappe (H2CO3). Süsihappe dissotsiatsiooni käigus vabaneb vette vesinikioone , mis muudavadki sademed happelisemaks.
Lisaks süsinikdioksiidile sisaldab reostamata õhk ka teisi happesust mõjutavaid kemikaale, mistõttu on vihmavee normaalseks happesuseks loetud ka pH taset 5,2.“ (Portaalist: Bioneer 2009, Katrin Lipp ).

Tagajärjed

Mõjutused loodusele

„Happesademed avaldavad tuntavat mõju elusloodusele. Need põhjustavad loomade haigestumist, nad hävitavad metsi ning muudavad looduslikud veekogud ja mullad happelisemateks. Happesademed mõjutavad ka inimkeskkonda, lagundades ehitusmaterjale ja põhjustades metallide korrosiooni.
Happeliste sademete mõjul kaovad okaspuudel okkad, vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid, järved hapestuvad ning maapinna elustik harveneb. Meile kõige lähemal asuvad kahjustatud metsad on Kagu-Soomes ja Ida-Lapimaal.
Mulla hapestumisel tõrjutakse mulla osakestest taimedele vajalikud elemendid välja ning seetõttu halvenevad märgatavalt taimede kasvutingimused.
Veekogude hapestumine toob kaasa olulisi muutusi vees elavate organismide liigilises koostises, paljud organismid hukkuvad, järele jäävad ainult vähesed organismid, kes taluvad happelist keskkonda.
Tänu happesademetele muutuvad jõed ja järved iga aasta järjest happelisemaks ja nii hävineb suurem osa kalavarudest. Näiteks USA Minnesota osariigi 140 järves pole enam ühtegi kala. Lõhe ja forelli populatsioonid Norra peamistes jõgedes on samuti poole võrra vähenenud.
Happetaseme lühiajalised muutused küll tapavad veekogude kalu, aga hoopis suurem probleem on pikemaajalised muutused, mis peatavad kalade sigimise . Peale selle vabastavad happed vees mürgiseid metalle, mis varem olid setteis (näiteks alumiiniumi, mis takistab kalade hingamist). Puutumata ei jää ka taimed ja vetikad. Kui pH langeb alla 4,5 hukkub praktiliselt kõik.“
(Portaalist: Bioneer 2009, Katrin Lipp).
„Ojade ja jõgede kaudu järvedesse mineva ning põhjavette imbuva vee keemia sõltub põhiliselt lõplikku asukohta viiva tee pikkusest ja materjalist, milles vesi liigub. Kui vesi ise on happeline, siis lahustab ta kivimeid. Paljanduvate happeliste kivimitega ja vähese taimkattega aladel kahjustavad happevihmad veekogusid kõige enam. Happevihmadega kaasneb rida tüüpilisi keskkonnakahjustusi. See regionaalseks peetav saaste levib tuhandete kilomeetrite kaugusele.
Taimkatte , sealhulgas põllukultuuride ja metsade kahjustused tekivad nii hapete tooraineks olevate gaaside kui otse hapete toimel. Vahetu toime avaldub taime maapealsele osale või siis läbi mulla juurtele. Kuivsadestusega satuvad taimedele gaasilised SO2, NO2 ja vähemal määral HNO3 . Päeval lehe pinnale kogunenud SO2 imbub öösel lehe sisse. Sellest SO2 päevane maksimum. Õhu kestev SO2 sisaldus ei tohiks ületada põllukultuuride puhul 30 µg/m3 ja metsas ning teistes looduslikes õkosüsteemides 20 µg/m3. Eksistentsi kriitilistes tingimustes olevate taimede taluvuslävi on madalam.
Happevihmade tekkeprotsess allpool pilvi ja pilvedes on erinev. Allpool pilvi paiknevas kihis on happevihmade teket uuritud põhjalikumalt. Seejuures varasemates uuringutes käsitleti ainult gaaside vahetust veepiisaga, sedagi vaid SO2 osas. Viimasel ajal jaotatakse happevihmade mõttes olulised atmosfääri kihid kaheks regiooniks. Ülemine on pilvede regioon, kus vihmapiisad tekivad ja alumine saasteregioon, kus paikneb enamus saastegaasidest ja aerosoolist. Aerosooli füüsikalisi ja keemilisi karakteristikuid on uuritud juba aastaid ja need on osutunud õige varieeruvateks. Aerosooli pH väärtused on kohati 7. Vastavalt võib aerosool avaldada vihmale nii happelist kui aluselist toimet. Üldiselt on happeline toime tugevam ja sagedasem .“
(Keskkonnaõpetus. Kalju Eerme . Õppematerjalid).

Mõjutused inimestele

Happevihmade mõju võivad teha inimese väga haigeks või isegi tappa. Kõige suurem probleem mida happevihmad inimesele põhjustavad on hingamisteede mured. Paljudel tekib hingamisega raskusi, eriti inimestel kellel on astma . Astma koos kuiva köha, peavaludega ja kurgu ärritusega võivad olla põhjustatud happevihmade vääveldioksiididest ja lämmastikoksiididest.
Happesademeid absorbeerivad nii taimed (läbi maapinna või ostese kontaktiga – sademetega) kui ka loomad (toiduga või ka sademetega). Kui inimesed söövad neid taimi või loomi, siis nende sees peituvad toksiinid võivad inimesi mõjutada. Aju kahjustused, neeru probleemid ja Alzheimeri tõbi – need kõik on seotud toksiliste loomade ja taimede söömisega.

Mõjutused arhitektuurile

Happevihmad võivad hävitada arhitektuuri ja kunstiteoseid . Happeosakesed võivad maanduda majadele põhjustades korrosiooni. Kui väävli reostusained langevad majadele (eriti neile mis on tehtud liivakivist või lubjakivist ) siis need reageerivad kivide sees olevate mineraalidega moodustades pulbrilise aine, kipsi, mille vihm saab kergelt ära uhuda. Happevihmad võivad kahjustada maju, raudteerööpaid, lennukeid, autosid, metallist sildu ja maa-aluseid torusid.
Praegu nii raudtee tööstus ja lennufirmad peavad kulutama palju raha, et parandada happesademete poolt põhjustatud korrosiooni. Samuti, happesademete tõttu on mitmed silmmad kokku varisenud.

Õhusaaste

Olemus

„Õhusaastus ehk õhu saastumine on inimestele ja/või teistele organismidele kahjulike looduslike ja inimtekkeliste ainete jõudmineõhukeskkonda. Tahtlikult õhku lastud kahjulike ainete puhul räägitakse õhu saastamisest.
Õhusaaste moodustavad looduslikud ja inimtekkelised atmosfääris olevad gaasilised, tahked ja vedelad osakesed, mis mõjutavad negatiivselt atmosfääri omadusi. Saastatud õhk võib mõjuda halvasti inimeste või teiste organismide tervisele ja heaolule, aga õhusaasteks nimetatakse ka õhus levivat halba lõhna või atmosfääri läbipaistvust vähendavaid komponente, mis ei pruugi olla tervisele ohtlikud.
Õhusaaste pärineb peamiselt maapinna lähedalt. Õhusaaste allikad jaotatakse kaheks: looduslikud ja inimtekkelised. Looduslikeks saasteallikaiks võivad muu hulgas olla vulkaanid ja metsapõlengud. Inimtekkeline saaste tekib näiteks soojuselektrijaamades, metallurgia - ja keemiatööstuses.“ (Vikipeedia. Vaba entsüklopeedia).

Mõjutused

„Keskkonna saastumine tähendab sisuliselt häireid väljakujunenud looduslikus aineringluses. Valdavalt on tegemist samade ainetega, mis osalevad ka saastamata keskkonna aineringluses, kuid muutuvad nende sisalduse omavahelised proportsioonid. Lihtsalt öeldes on saastumisega tegu siis, kui mõnda ainet tuleb keskkonda ülemäära ohtralt. Looduses esinevaid keemilisi ühendeid ja nende modifikatsioone ehk aineid tuntakse ligi 6 miljonit. Peale looduslike ainete lisandub viimasel ajal ringlusse üha enam sünteetilisi. Ligemale 40 000 praegu ringluses olevatest keemilistest ühenditest avaldavad kahjulikku mõju inimese tervisele, umbes 10 000 on aga lausa mürgised. Sealhulgas leidub aineid, mis muutuvad eluohtlikuks juba üpris madalate kontsentratsioonide korral. Uute ainete pidev lisandumine muudab pikaajaliselt stabiliseerunud aineringlust. Keskkonda kuhjuvad ained on seal erineva püsivusega. Mõned lagunevad kiiresti, teised aga püsivad aastakümneid. Ka kiire lagunemine ei tarvitse ilmtingimata head tähendada. Paigast võib nihkuda keskkonna ülejäänud keemia tasakaal ja lagunemise produktide hulgas võib leiduda algsetest ebasoodsamaid. Saastumine hõlmab keskkonna kõiki komponente. Otseselt saastuvad atmosfäär, vesi ja pinnas ning nende kaudu taimed, loomad ja lõpuks inimesed. Kahjulik toime jõuab organismi õhu, vee ja toidu kaudu.
Kõige üldisemas plaanis viib saastumine kliima muutumisele või lihtsalt keskkonna kvaliteedi halvenemisele. Viimane toime avaldab kas otseselt või kaudselt mõju tervisele. Allergiliste haiguste sagenemine ongi saastumise otsene tagajärg. Saastumisele toimivad vastu keskkonna isepuhastumise protsessid, mis suudavad teatud piirides püsivate saastekoormustega toime tulla. Saastumine üle isepuhastumise võimaluste tingib saasteainete pöördumatu akumuleerumise keskkonda. Ka ei tingi isepuhastumise piisav võimsus keskkonna mingi ühe komponendi piires keskkonna kui terviku puhtust. Atmosfäärist välja sadestunud saasteained langevad vette ja pinnasesse ning põhjustavad kuhjuvat saastumist seal. Saasteainete ümberjaotumine looduses toimubki peamiselt õhu, vee ja taimkatte kaudu.
Keemilise saastumise kõrval esineb ulatuslikult keskkonna saastumine neutraalsete ainetega, soojuslik saastumine, saastumine elektromagnetilise kiirgusega ning elektri- ja magnetväljadega, saastumine müraga.
Kõik saastumise koondnimetuse alla haaratud protsessid ja ained moodustavad suure keeruka terviku. Selle haaramine täies mahus ja mitmekesisuses käib üle jõu ja ei osutu otstarbekaks. Uurides protsesside ja ainete üksikuid rühmi tuleb pidevalt silmas pidada, et nii saab välja tuua küll kõige tähtsama, kuid mõndagi terviku jaoks olulist jäetakse ka kõrvale ja kogu pilt jääb skemaatiliseks.“ (Keskkonnaõpetus. Kalju Eerme. Õppematerjalid).

Kokkuvõte

Norilsk maailma suurima niklitootjana, kuid samal ajal paraku ka maailma suurima happevihmatootjana omab kindlasti väga suurt tähtust tänapäevasel metallurgiaturul. Kahjuks kaasnevad sellise toote valmistamisel väga paljud keskonda saastavad probleemid. Kõige mõjurikkamad näited on happevihmad ja õhusaaste. Happevihmade käigus saavad kahjustada nii loodus, paljud selles piirkonnas elavad organismid, sealhulgas ka inimesed ning lisaks arhitektuur . Ka õhusaaste põhjustab mitmeid probleeme. Näiteks inimestel tekivad liigse õhu saastatuse tõttu hingamisteede haigused. Lahenduseks Norilski Nikkel kinnitab, et kavatseb 2015.- 2020. aastateks vähendada oma saastemahtu lausa kahe kolmandiku võrra. Loodame, et see nii ka läheb!

Kasutatud kirjandus

Interneti leheküljed

• (Eesti Päevaleht, 2007, Tuuli Aug). Kättesaadav 03.02.2012 – http://www.epl.ee/news/valismaa/article.php?id=51082322
  
• (Vikipeedia. Vaba entsüklopeedia). Kättesaadav 03.02.2012 – http://et.wikipedia.org/wiki/Norilsk_Nickel
  
• (Keskkonnaabi. Erik Puura. Tartu Ülikool). Kättesaadav 03.02. 2012 – http://erikpuura.wordpress.com/2008/01/07/10-maailma-koige-reostatumat-piirkonda/
  
• (Vikipeedia. Vaba entsüklopeedia).
  

McGraw- Hill Encyclopedia of Science & Technology (10. trükk). McGraw-Hill (2007). Köide 1 (A–ANO). Lk 67–72.  ISBN 0071441433

 Likens, G. E., W. C. Keene, J. M. Miller and J. N. Galloway . 1987. Chemistry of precipitation from a remote, terrestrial site in Australia . J. Geophys. Res. 92(D11):13,299-13,314.

Kemling, Melissa. L. (2005). Acid Rain. Entsüklopeedias J. E. Oliver (Toim.), Encyclopedia of World Climatology (Encyclopedia of Earth Sciences Series). Springer. Lk 1–4. ISBN 1402032641
Kättesaadav 03.02. 2012 –
http://et.wikipedia.org/wiki/Happesademed

• (Bioneer 2009, Katrin Lipp) Kättesaadav 03.02.2012 – http://www.bioneer.ee/eluviis/kliima/aid-4439/Happesademed
  
• (Vikipeedia. Vaba entsüklopeedia). Kättesaadav 03.02.2012 – http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95husaastus
  
• (Keskkonnaõpetus. Kalju Eerme. Õppematerjalid). Kättesaadav 03.02.2012 – http://meteo.physic.ut.ee/kkfi/index_files/kalju_eerme/Keskkonnaopetus_2008.pdf