Allergia sümptomid ja ennetamine (2)

Allergia
Pärtel Toompere
Allergia ehk ülitundlikkuse all mõistetakse organismi ebatavalist reageerimist kas mingile välisele või organismis olevale ainele.
( http://www.kliinikum.ee/kopsukliinik/kasulik/allergia/allergia.ht m)
Allergiat põhjustavad allergeenid , mis on organismile võõrad ained, mis satuvad organismi keskkonnast (nagu näiteks õietolm) või organismist endast (kehavalgud). Kui allergeen satub organismi esimesel korral, tekib sinna antikeha . Kui allergeen satub organismi korduvalt, siis nuumraku kest, millel antikeha asetseb, puruneb ning eralduvad bioloogiliselt aktiivsed vahendajaained, mis põhjustavad allergianähtusi.
(„Tea Entsüklopeedia 1. köide“, „Tea kirjastus“, Tallinn 2008, lk 370)
Sümptomid
Allergia sümptomiteks on vesine nohu , aevastamine, köha, hingamisraskused , pisarad , naha punetus, sügelemine. Toiduallergia põhjustab aga iiveldust, oksendamist, kõhuvalu ja kõhulahtisust.
(„Tea Entsüklopeedia 1. köide“, „Tea kirjastus“, Tallinn 2008, lk 370)
Ennetamine
Allergia ära hoidmiseks tuleks hoiduda igasugusest tervistkahjustavast tööst, suitsetamisest, kokkupuutest keemiliste (eriti mürgiste) ainetega ning ei tohiks kasutada kergekäeliselt ravimeid.
Ravi
Üheks efektiivseimaks on põhjuslik ravi - haigustpõhjustava allergeeniga kontakti vältimine. See on võimalik vaid mõnede allergeenide puhul, nagu näiteks koduloomad, keemilised ained, ravimid , toiduained, nikeldatud esemed. Peaaegu võimatu on aga hoiduda kokkupuutest õietolmudega, elamutolmu lestadega. Kui allergeeni ei ole võimalik kõrvaidada, tuleb kasutada ravimeid. Ravi peab määrama arst, kuid haige peaks teadma ravimite toimet ja ka kõrvaltoimeid. Paljudel sissevõetavatel (antihistamiinse toimega) allergiaravlmitel on unisust põhjustav kõrvaltoime. Haige peab seda teadma ja arvestama, näiteks autoga sõitmisel ja muude tähelepanu nõudvate tegevuste puhul.
Allergiaravimeid:
1. Dimedrol
2. Suprastin
3. Tavegyl
4. Pipolfen
( http://www.kliinikum.ee/kopsukliinik/kasulik/allergia/allergia.ht m)
Levik
Allergia on pärilik. Kui peres on allergikuid, siis seda suurem on tõenäosus, et ka lapsel tekib allergia. Nii näiteks on lapsel, kelle mõlemad vanemad on allergikud, 80protsendiline risk olla ka ise allergik. Kuna edasi kandub immuunsüsteemi tüüp, siis võib vabalt juhtuda nii, et vanaemal oli näiteks astma, emal on õietolmu allergia ja lapsel näiteks lehmapiimaallergia.
( http://www.tarbija24.ee/071207/esileht/olulised_teemad/tarbija24/tervis/300206_1.php?allergia-kinnitab-kanda-arenenud-riikides )
Tagajärjed
Allergikud peavad oma elu ümberkorraldama. Näiteks peavad toiduallergikud loobuma mõnest toiduainest , astmahaiged peavad kasutama inhalaatoreid, õietolmuallergikud ei tohi endale võtta koduloomi ja –linde ning ei tohi üksi heinamaal käia jne.
( http://www.kliinikum.ee/kopsukliinik/kasulik/allergia/allergia.ht m)
( http://74.125.77.132/search?q=cache:DJOgv1Lxi_YJ:www.referat.ee/ee/doc/allergia.doc+allergia&hl=en&ct=clnk&cd=8&lr=lang_et&client=firefox-a )
(„Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 1“, „Valgus“, Tallinn 1985, lk 625)
Huvitavad faktid
*Tallinna Priisle Lasteaias tegutseb eraldi rühm allergilistele lastele. ( http://www.epl.ee/?artikkel=285800 )
*Igal kümnendal eestlasel (~150 000 inimest) on õietolmuallergia
( http://www.allergialiit.ee/?m1=14&m2=58 )
*USA-s on õietolmuallergikuid 11% (35,9 mln in) elanikkonnast ning Suurbritannias kõgest viiel ja poolel protsendil elanikkonnast (3,3 mln in).
( http://en.wikipedia.org/wiki/Allergy )