Aeglane viinamäetigu hõlmab Eestit kiiresti

e, els

Aeglane viinamäetigu hõlmab Eestit kiiresti (0)

1 Hindamata

Aeglane viinamäetigu hõlvab Eestit kiiresti
(11)
03.09.2008 00:01
Martin Pau, Tartu Postimees
1937. aastal trükitud «Eesti entsüklopeedia» kaheksas köide ütleb, et Eestisse võõrliigina sisse toodud viinamäetigu ehk Helix pomatia elab Kuressaare lossi ümbruses ja vähesel arvul ka Viljandimaal Õisu mõisa pargis .
Kui viinamäetigu end teekonnal sirutab, küünib tema pikkus poole vaksani. Optiline pete sel fotol kõneleb pigem teo kahjuks, sest limune paikneb telefonist kaugemal.
Foto: Martin Pau
1998. aasta entsüklopeedia räägib sest loomast kui peamiselt Lääne-Eesti ja Saaremaa asustajast. Eesti maismaatigude seires osalev bioloog Annelie Ehlvest nendib, et väga põhjalikku viinamäeteo kaardistamist pole Eestis tehtud, mistõttu on kindlasti paljud asurkonnad bioloogidele teadmata.
Viinamäeteo Eestimaale jõudmise aeg pole teada. Entsüklopeediagi sedastab vaid kaunis ähmaselt, et «neid on ilmselt mungad sisse toonud ». Millise kloostri mungad ja millal, seda ei täpsusta ükski seni teada olev kirjalik allikas.
Klaar on vaid põhjus: juba Vana- Roomast alates, kui mitte varem, on osatud viinamäetigude kulinaarseid omadusi hinnata. Munkadele oli see olend aga keskajal paastuaja leivakõrvane, mida toodi lõuna poolt nii Poolasse, Rootsi, Soome kui Baltimaadesse.
Viimase poolsajandi jooksul on inimesed neid usinalt laiali tassinud. Sobiliku mulla, taimestiku ja niiskuse korral võib see tigu varjulises koduaias väga jõudsalt paljuneda.
Umbes 25 aastat tagasi tõi mu isa Vellavere ilmatarga Vadim Želnini aiast neli-viis tigu ja poetas Peedul kodutiigi äärde hekivillu.
Läinud aastal korjas peretuttav puuriida vahelt oma poolsada tigu kilekotti ja viis koju Keerile. Maha jäi neid aga ilmselt sadu.
Viinamäetigu
• Kuulub tippsilmaliste seltsi kopstigude perekonda.
• Koja kõrgus ja laius võivad täiskasvanud ehk kolmeaastasel isendil ligineda 5 cm.
• Viinamäeteod on liitsoolised: kõik jagavad paaritumisel seemnepakikesi ja kõik munevad.
• Viinamäetigu elab oktoobrist aprillini mullas, kasvatades koja suudme ette lubjast kaanekese.

.RTF Laadi alla originaalfail 1 lk · .rtf · 5 allalaadimist

Aeglane viinamäetigu hõlmab Eestit kiiresti #1

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2012-10-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

5 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

els e Õppematerjali autor

Viinamäeteo tutvustus

viinamäetigu bioloogia tigu

Sarnased õppematerjalid

doc

Referaat viinamäetigu: Helix pomatia

.......................16 SISSEJUHATUS Viinamäetigu (Helix Pomatia) on pärit Lõuna-Euroopast ja levinud inimese abiga üle kogu Euroopa [1]. Eestis on esimesena märgitud viinamäeteo olemasolu 1937. aastal trükitud ,,Eesti entsüklopeedia" kaheksandas köites, kus kirjutatakse: ,,Eestisse võõrliigina sisse toodud viinamäetigu ehk Helix pomatia elab Kuressaare lossi ümbruses ja vähesel arvul ka Viljandimaal Õisu mõisa pargis" [2]. Viinamäetigu on ühtlasi ka Eestimaa suurima kojaga tigu ning on siinsete tingimustega üsna hästi kohanenud. Paljudes riikides on laialt levinud ka nende söömise komme, aga meil Eestis sellist tava ei ole. Eestikeelne nimetus ,,viinamäetigu" tuleneb tigude toitumiseelistustest soojema kliimaga aladel, kus nende meelispaikadeks on viinamarjaistandused [1]. Süstemaatiliselt kuulub riiki loomad, limuste hõimkonda, kõhtjalgsete klassi, kopsteode seltsi, sugukonda Helicidae, perekonda viinamäetigu.

Zooloogia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.RTF Laadi alla originaalfail 1 lk