tegelevaid inimesi, kes ei tegele poliitikaga. Pöördepunktiks sai aasta 1898. aasta, sel aastal Vene keskvalitsus kinnitas Eesti põllumeeste seltside põhikirja, mis muutis põllumeeste seltside rajamist kergemaks. Tartu Eesti põllumeeste seltsi esimeheks valiti Jaan Tõnissoni, lükkas uue hoo sisse. Kutsuti kokku esimene üle eestiline põllukongress. 1900. aastal korraldati Tartus esimene põllutööde suurnäitlus. Laulu- ja mänguseltsid olid juba varem olemas. Lisandusid käsitöö seltsid ja spordiseltsid. Spordi liikumine sai alguse tänu jalgratta sõidu seltsile. Tartu Jalgrattate selts Taara, Eesti jalgrataste selts Kalev. Piimaselts, ostis liikmedelt piima ning panid müügile ühe hinnaga ja tulu jagati liikmete vahel. Lisandusid Tarbijaühistud, ühiste liikmed panid raha kokku ning otsid soodsalt talurahvale vajaliku kaupa ning müüsid omahinnaga liikmetele (odavamalt) aga teistele kallimalt. Tekkisid esimesed masinateühistud/veeühistud
1 Sisepoliitika 1918–39 Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 1918–19. Asutav Kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti Maarahva Liit, Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal), valimistulemused. Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus. Asutava Kogu valitsused; Riigikogu I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud, EISTP, Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud); valimistulemused; konsolideerumispüüded; II Riigikogu valitsused. Kommunistlik liikumine – EKP eesmärgid, Töörahva Ühine Väerind, 1. detsembri putšikatse; ühiskonna konsolideerumine – meeleolude muutumine, riigikorra kaitse seadus, Kaitseliidu taassünd, vähemusrahvu
1 Sisepoliitika 191839 Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 191819. Asutav Kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti Maarahva Liit, Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal), valimistulemused. Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus. Asutava Kogu valitsused; Riigikogu I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud, EISTP, Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud); valimistulemused; konsolideerumispüüded; II Riigikogu valitsused. Kommunistlik liikumine EKP eesmärgid, Töörahva Ühine Väerind, 1. detsembri putsikatse; ühiskonna konsolideerumine meeleolude muutumine, riigikorra kaitse seadus, Kaitseliidu taassünd, vähemusrahvuste k
Mõisamaid oli 58%, aga põllumaadest 43%. Turule tootis mõis enamuse toiduainetest. Mõisatest said algused ka meiereid, kes algselt palkasid välismaalt, aga eest sptesialistide tekkimisel ka eesti mehi, kes hakkasid sellega hästi teenima. Sajandi alguses oli rõhk pigem karjakasvatusel, et saada piima, kui nt põllumajandusek, Seal vähenes rukki osakaal, kasvas kartul kui söödatoit ja juurviljad iluaedades. (Stolõpini agraarreform) 1906. aastal läbiviidud reform, mis lahutas külakogukonnad ja soodustas üksiktalude teket Sellega püüti anda ettevõtlikumale talupojale võimalus eraomanduslike üksikmajapidamiste loomiseks ja et liigne rahvas saaks omale vaba mad Põhja ja Ida-Venemaal. Selle reformi õnnestumine loonuks maal keskklassi, stabiliseerinuks poliitilist olukorda ja oleks olnud ka eeldus demokraatiale. Kuid Stolõpin taoeti 1911 ja reformid hakkasid venima. Maal jõuti
Sõda siiski jätkub. Eesti Vabadussõda 1918-1920 · 1. veebruar 1919. a. Valga, Võru vabastamine. · 4. veebruar 1919. a. Petseri vabastamine. · Veebruaris 1919. a. lahingud L-Eestis. Vastseliina-Orava ja Rõuge-Haanja ruumis murti Punaarmee vastupanu. Eesti Vabadussõda 1918-1920 · veebruar 1919. a. mäss Saaremaal. · 5.-7 aprill 1919. a. Asutava Kogu valimised. · 24. aprill 1919. a. AK kokkutulek ESTONIAS. · 10. oktoober 1919. a. Maareform Vabadussõja tegevuspiirkond Leitnant Julius Kuperjanov Suurtükipaat ``Lembit`` Miiniristleja ``Lennuk`` Miiniristleja ``Vambola`` Enamlaste soldatid Soomusrong ``Onu Tom`´ Suurtükid positsioonil Eesti Vabadussõda 1918-1920 Sõda Landeswehriga 1919. a. 5. juuni- 3. juuli Baltisaksa vabatahtlikest sõdurid/parunid, kelle eesmärgiks oli Balti hertsogiriigi loomine ja selleks võideldi nii Eesti ja Läti riikide kui ka Nõukogude Venemaa vastu. · 1919. a. 23
AJALOO LEHED 1 ja 2 LEHT,ülesanded 1-13-Eesti iseseisvumine ja vabadussõda 1. Ülesanne-Dateeri kuupäevaliselt järgmised ajaloosündmused a)Eesti saavutas autonoomia-1 b)Eesti vabariigi väljakuulutamine-1 c)Vabadussõja algus-3 d)Võnnu lahing-5 e)Asutava Kogu kokkutulek-4 2. Ülesanne-Millega on silma paistnud Eesti iseseisvumise ajaloos järgmised isikud? a)Jaan Poska-Kirjutas alla 02.02.1920 Tartu Rahule b)Konstantin Päts-Korraldas riigipöörde ja kehtestas autoritaarse riigikorra c)Johan Laidoner-Eesti sõjavägede ülemjuhataja.Teostas koos Pätsiga sõjaväelise riigipöörde. d)August Rei-Asutava kogu esimees,baasideleping 3. Ülesanne-Kuidas nimetati neil aastail Eesti rahva esindusorganeid?Kirjuta esindusorgani juurde üks tähtis seadus või otsus, mille ta oma tegutsemise ajal vastu võttis a)1917-1919-Eestimaa kubermangu Ajutine Maanõukogu.
võtma suuremaid tööstusettevõtteid, neid nö ühiskonnastati, tehased läksid nende tööliskonnale, tegelikkuses tähendases seda, et ettevõtte omanikud ja juhtkond aeti minema. Nendest tööstustöölistest moodustati tööliskomitee, mis pidi hakkame kogu seda tehast juhtima. Enamasti kippusid tööliskontrollile allutatud tehased seisma jääma. Tööstusettevõtete ühiskonnastamine tabas kõige valusamani töölisi. Restoranid, teatrid, kinod jne ja suuremate elamute ülevõtmine. Maareform - enamlased kuulutasid kõik maad riigi omandiks. Eraomandus maal enam ei eksisteerinud. Kui mõisamaade äravõtmisesse suhtuti positiivselt, aga mõisalt ära võetud maid ei jagatud maasoovijatele, vaid Eesti enamlased otsustasid, et maj tasuvam on ühistalupidamine - mõisad jäävad alles, aga see läheb tööliskontrolli alla. Õige pea 1918. aasta veebr-märtsis selgus, et mõisamoonakate esimehed olid hoolitsenud ennekõike iseenda eest
piiri rongist maha - Hinnang oma tegevusele tagantjärele: 5. Vastupanu, leppimatus · Metsavendlus o Juba 1941; massiliseks 1944 · Soome toetamine o 1939 1940 Talvesõda; 1941 1944 Jätkusõda o nn soome-poisid (JR200), kokku 2300 o suvel 1941 loodi Erna salk, juulis 1941 Eestisse · põgenemine o 1939 baltisakslased o suvi-sügis 1944, kokku ca 80 000 inimest o pärast sõda hirmust kaugemale (Austraalia, Kanada) 6. Kokkuvõtteks · uus riigikord, senise täielik hävitamine · rahvastik vähenes ca ¼ võrra · purustused (Narva, Tartu) · uus ideoloogia
EV Eesti moodustas ajaloos esmakordselt ühtse tervikliku territooriumiga haldusüksuse 30.03.1917, kui venemaa Ajutine valitsus võttis vastu otsuse Eestimaa ajutise autonoomia kohta. EV I perioodil oli algsel 11 maakonda. Piir venemaaga määrati Tartu rahuga. 1920. a Tartu rahulepingu alusel liideti Eesti vabariigiga Venemaa Pihkva kubermangu alasid, mis varem polnud administratiivselt Eesti aladega kokku kuulunud. Lisaks sellele moodustati Petseri maakond. Liidetud ala oli mahajäänud, talud olid kruntimata, kehtis külakogukondlik maakasutus ning puudusid perekonnanimed. Petserimaa elanikkonna kultuuriliseks, ühiskondlikuks ja poliitiliseks integreerimiseks loodi spetsiaaalsed programme. Tsässon on palvemaja. Olemas näiteks Rokinas ja Võõpsus – Setumaal. Vaidlused tekkisid ka Valgas. 1920.aasta 6.septembril jagati piir Valga vahel. Lisaks sellele toimus maakonna maa-ala kindlaks tegemine. OMAVALITSUSE ARENG 1920 aasta põhiseaduse kohaselt oli nüüd otsevalitav volik
Vallandus uute ettevõtete asutamise buum. Suurtööstusettevõtete arv kasvas 122-lt 279-ni ehk 2,3 korda. Tööliste arv kasvas ligi kolm korda. Eesti ei huvitanud enam Venemaad, või püüdsid nad Eesti majandust õõnestada. Lääne turgudel ei suutnud enamik Eesti tööstussaadustest läbi lüüa. Eestis arenes jõudsalt põlevkivitööstus ja turbatööstus. Eesti agraarpoliitika põhiteljeks Vabadussõja ajal ja 20. aastail oli ülipõhjalik maareform. Kokku oli Eestis 811 suurt aadlimõisat ja neile lisaks 713 abi- ja karjamõisat ning sadu maatükke. Reformi käigus riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad, jne. Enamik maadest jagati välja Vabadussõjas silmapaistnud sõjameestele, seejärel ülejäänud soovijatele. Kokku loodi üle 35 000 asendustalu. Suur Kriis 1929 aasta novembris Ameerika Ühendriike vapustanud börsikrahhist alguse saanud majanduskriis levis kiiresti üle kogu maailma, ning 1930
1931. aastaks kujunes ulatuslik autobussiliinide võrk , üldpikkusega 5008 km. Omariikluse perioodil kasvas tunduvalt kaubalaevastik. Esimesi samme tegi tsiviillennundus. Kultuur Iseseisvusaastate suurimaks saavutuseks oli Eesti kultuuri arendamine. Erilist rõhku pandi haridusolude parandamisele- kehtestati kohustuslik algharidus, kirjutati eestikeelseid õpikuid , avati moodsaid koolimaju, 1919. a. taasavati Tartu Ülikool, edaspidi lisandusid veel mõned ülikoolid, maailmakuulsaks said mitmed teadlased nagu astronoom E. Öpik ja Keemik P. Kogermann. Erilist tähelepanu pöörati rahvusteadustele (Eesti ajalugu, eesti keel, rahvaluule jt.). Kujunes Eesti rahvuslik kõrgkultuur, loodi terve rida elukutselisi teatreid, laulukoore ja orkestreid, alustati raadiosaateid ja pandi alus rahvuslikule filmitoodangule. Üha laialdasemalt tutvustati Eesti kultuuri ka välismaal. Jõudsalt arenes ka isetegevus (jätkati laulupidude
Poliitilised erakonnad Eesti parteisid ei saa iga kord käsitleda kui mingi sotsiaalse kihi aktiivsema osa organisatsioone kindlakujulise poliitilise programmi elluviimiseks. Pigem oli tegemist mõttekaaslaste liitudega, mida ühendasid teatud majanduslikud või sotsiaalpoliitilised seisukohad. Sageli olid erakondade programmilised dokumendid ebamäärased, lubamata teha kindlamaid järeldusi erakondade poliitiliste vaadete kohta. Parempoolseimaks erakonnaks olid Põllumeeste Kogud, mis kasvasid välja 1917.a tekkinud Maarahva Liidust. Algselt eelkõige maarahva kutsehuvisid esindanud organisatsioon muutus aja jooksul jõukama talurahva ja põllumajandusega seotud linnakodanluse parteiks. Selle liikmeid ühendas ühine huvi- põllumajanduse edendamine suurtalude soodustamise teel. Erakonna liidriteks olid Konstantin Päts, Johan Laidoner, Jaan Teemant, Jaan Hünerson. Vanimaks parteiks oli Jaan Tõnissoni juhitav Eesti Rahvaerakond. See koondas peamiselt
1926-1927 tegutses Etniliste Nõukogude eestlaste Liidus osakaal oli 1920.180 eesti ja 1930. kooli, ligi aastatel eeskätt 90%. algkoolid. Kuni 1937. aastaniRAHVUSTE RAHVASTIK tegutsesJÄRGI Leningradis EestiPROTSENTIDES 1922 JA 1934, Proletaarsete Kirjanikkude Assotsiatsioon. Leningradis ilmus 1917-1937 eestikeelne ajaleht Edasi AastaEestlasedVenelased Sakslased ja Siberis kuni 1936. aastani Rootslased ajaleht Muud
aasta rahaseadusega lasti Eestis käibele margad ja pennid. Majandus 1920-1924 Rahvusliku majanduse rajamine Maailmasõda ja Vabadussõda tõid Eesti majandusele väga suurt kahju nii otseste purustuste ja inimkaotuste kui seniste turusimete katkemise näol. Eesti tähtsaim majandusharu oli põllumajandus, kus oli tegev umbes 2/3 riigi töövõimelisest elanikkonnast. Selle taastamisel pöörati tähelepanu maareformile, mida alustati 1919.aastal. Maareform eesmärgiks oli anda suurmaavalduse likvideerimise teel maa selle tegliku harija kätte, parandades nõnda rahva elatusvõimalusi. Teine oluline majandusharu tööstus- ees seisvad ülesanded olid isegi raskemad. Veneaegsed hiiglaslikud tekstiilivabrikud, laevaehitus- ja vagunitehased, puidu- ning masinaehitusettevõtted olid orienteeritud Venemaa toorainele ja turule ning endisel kombel polnud neid enam võimalik tööle rakendada. Eesti pidi hakkama tööstust taastama
Sõjaministeerium – rünnak löödi tagasi Tondi kasarmud – rünnak löödi tagasi Toompea, riigivanema maja Peapostkontor Mäss suruti maha mõne tunni jooksul peamiselt improviseeritud üksustega. Kaitsepolitsei teadlik tegevusetus? Mässu tagajärjed: sisemaise kommunismiohu likvideerimine muutused rahva mentaliteedis Kaitseliidu taastamine, kapo tugevdamine EESTI ERAKONNAD Põllumeeste Kogud (PK). Päts, Laidoner, Jaan Teemant, Jaan Soots, Jüri Uluots. 1920 – Eesti Maarahva Liit (Lõuna-Eesti suurtalunikud) + Eestimaa Talurahva Liit (Põhja-Eesti) + kaupmehed, töösturid, poliitikud. Alates 1923–24 oli ainult maarahva partei. Eesmärk: põllumajanduse arendamine suurte ostutalude kaudu. Rahvaerakond (RE). Tõnisson, Jüri Jaakson, Jakob Westholm, Peeter Põld, Anton Jürgenstein. Ideed: rahvuslus, sotsiaalne õiglus, demokraatia, liberaalne majandus.
põllumajandusmasinaid, võidusõidupaate, raadioaparaate jms moodsaid sidevahendeid, lifte, külmutusseadmeid, elektrimasinaid jms. Tööstuse osakaal rahvatulus ulatus 1938. a peaaegu kolmandikuni ja ületas põllumajandustoodangu vastava arvu. Tööstustöölisi oli 53000, saavutati veneaegne tase. Eesti oli muutumas agraarmaast tööstuslikuks riigiks. Transpordis kasvas mootorsõidukite osa, ehitati uusi raudteid ja maanteid, suurenes kaubalaevastik. RADIKAALNE MAAREFORM Elu maal muutis uueks maareform, millega võõrandati baltisaksa mõisnike maaomand (kokku üle poole kogu kasutatavast maast) koos hoonete, loomade jm inventariga. See oli üks põhjalikumaid agraarreforme terves Euroopas ja tähendas baltisaksa aadli poliitilise ja majandusliku võimu pöördumatut lõppu. Võõrandatud maal rajati 56000 uut talu ja 1939. aastal ulatus talundite arv 140000-ni. Esmajoones said maad Vabadussõjast osavõtnud sõdurid
kuningale (Erik XIV) · 28. november 1561 Liivimaa aadel, Liivimaa ordu ja Riia peapiiskop alistusid Poola kuningale (Sigismund II August) · 28. november 1561 Vana-Liivimaa lakkas olemast, Eesti ala jäi nelja riigi võimu alla: Venemaa (Ida-Eesti), Rootsi (Põhja-Eesti), Taani (Saaremaa), Poola-Leedu (Lõuna-Eesti) · 1570. aastal loodi Ivan IV Julma initsiatiivil Liivimaa kuningriik, mille pealinnaks oli Põltsamaa alev ning kuningaks hertsog Magnus. · I Tallinna piiramine (7 kuud aastail 1570 1571) edutu · II Tallinna piiramine (7 nädalat aastal 1577)Pärast vallutuste jagamisel tekkinud tüli Ivan IV Julmaga pages hertsog Magnus tsaari raevueest Poola kuninga kaitse alla. Liivimaa kuningriik lakkas olemast. Tagajärjed: · Suur osa rahvastikust hukkus. · Pikalt kestnud lakkamatu tapmine, röövimine ja katkuepideemiad kalestasid inimesi ningmuutsid kombed metsikuks.
Valimised lükati edasi kaitseseisukorra lõpuni. Algas puhastustöö riigiaparaadis.Riigikogu saadeti Majanduselu: Kuna enne iseseisvumist oli Eesti majandus allutatud Venemaa suvepuhkusele (e saadeti laiali) ja seausandlik võim kogunes valisuse huvidele, siis vajas senine majandussüsteem põhjalikke ümberkorraldusi. kätte(riigivanema dekreedid). Esimesesks sammuks sai radikaalne maareform (10 okt 1919). Reformi Tasalülitumine 1934 aasta sügisest algab vaikne ajastu autoritaalne diktatuur: käigus riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jm).Suur osa Siseministriks määrati Kaarel Eenpalu (karl einbund).Piknedati võõrandatud maadest jagati välja, kokku loodi 35000 uut asundustalu. kaitseseisukorda ühe aasta võrra.
Virumaa pole enam suutelised täiel määral varustama leivaga rindel asuvaid vägesid. Vähendati leivanormi ½ naelalt 1/3 naelale. Hoolimata raskustest tui siiski jätkata rekvisitsiooniga. Rekvisitsiooni läbiviimiseks kitsuti valitsuse määrusega 25.02.2019 üle maa ellu rekvisitsioonikomisjonid. Toitlustusolud muutusid kergemaks sedamööda, kuidas Tallinna hakkas jõudma välisvilja. (Eesti Vabadussõda 1918 1920 II, 1997). Maareform. Samal ajal kui maal oli käimas üks euroopa radikaalsemaid agraarreforme riigistati vastavalt Asutava Kogu 10.10.1919.a vastu võetud Maaseadusele mõisnikele kuuluvad maavaldused kokku 1039 mõisat 2,34 miljoni hektari suuruses. Metsad ja soomaad jäeti riigi valdusesse. Põllu-, heina-, ja karjamaad aga jagati asundustaludeks. Loodi 56000 asundustalu. Peale maa võõrandati mõisnikelt ka põllumajanduslik inventar ja loomad.
I Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed 1. Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul. Enne I maailmasõda kujunesid sõjalised suurriikide blokid: • Kolmikliit (1882) – Saksamaa, Itaalia ja Austria-Ungari; algselt oli Kaksikliit (1879) Saksamaa ja Austria-Ungari vahel; eesmärk – uute kolooniate haaramine, oma poliitika laiendamine maailmatasandil. • Antant (1904/1907) – Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa; eesmärk – Saksamaa mõjuvõimu vähendamine Euroopas, Elsass-Lotringi tagasi saamine. Inglismaal olid peamiselt probleemid oma kolooniate või iirlastega. Prantslased olid Saksamaa vastu meelestatud ja soovisid tagasi saada Elsass-Lotringi. Huvi pakkusid suhted Venemaa ja Inglismaaga. Sakslased kartsid nö „kahe tule vahele jääda” ehk siis ühelt poolt Prantsusmaa, teiselt Venemaa. 1871 loodi Saksamaa Keisririik, riigikorralduseks oli monarhia – keisriks Wilhelm II. Austria-Ungaris olid huvitatud Balkani poolsaarest. Itaallas
kui seda oli tekitanud taasühinenud Eesti Linnade Liit. Seega oli liit end Eesti ühiskonna avaliku võimu osana taastanud, siiani vankumatult. 9 Tänapäev Tänaseks on läbi paljude muutuste ja riigi poolsete muudatuste tõttu Eesti Linnade Liit üleriigiline omavalitsusliit, mille liikmeteks on 2006. aasta seisuga kõik 33 Eesti linna, lisaks 13 valda ja 1 alev, mis hõlmab kokku 942 947 elanikku .Liidu eesmärgiks täna on esindada ja kaitsta liikmete huve nii riigisisesel kui ka maailma tasandil. Liidu tegevusvaldkond haarab kogu kohaliku omavalitsuse korraldust, alates eelarvetest ja lõpetades välissuhtlusega. Linnade Liit on valitsusega läbirääkimisi pidava Omavalitsusliitude Koostöökogu liige. Liit tegutseb kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduse alusel ning on sisuliselt eriõigustega mittetulundusühing.
Laienesid kontaktid Põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriga, tugevnesid soome-ugri hõimusuhted. Eriti pandi rõhku haridusolude parandamisele: kehtestati 6-klassiline kohustuslik algharidus ning algkoolilõpetajad said võimaluse edasi õppida gümnaasiumis või kutsekoolis. Loodi uus õpetajate kaader, kirjutati eestikeelseid õpikuid, avati uusi koolimaju. Tartu Ülikool avati eestikeelsena aastal 1919. See pani aluse eestikeelsele kõrgharidusele ja teadusele. Edaspidi lisandusid sellele veel teised ülikoolid. Paljud eesti teadlased said maailmakuulsaks. Kujunes välja rahvuslik kõrgkultuur. Paljudele tippharitlastele muutus loominguline tegevus elukutseks. Loodi terve hulk elukutselisi teatreid, laulukoore ja orkestreid. Alustati raadiosaateid ja pandi alus rahvuslikule filmitoodangule. Üha laialdasemalt tutvustati eesti kultuuri välismaal. Eesti tuntumate romaanikirjanike ja luuletajate töid tõlgiti võõrkeeltesse. Mitmes Euroopa riigi pealinnas toimusid eesti
Tallinna Saksa Gümnaasium Eesti kindraleid ja admirale. Sille Janu 11b Tallinn 2008 SISUKORD Sisukord 1. Kindral - Johan Laidoner 2. Kindralmajor - Andres Larka 3. Kindralmajor - Ernst Põdder 4. Kindralmajor - Aleksander Tõnisson 5. Kontadmiral - Johan Pitka 6. Kindralmajor - Aleksander Jaakson 7. Kindralmajor - Gustav Jonson 8. Kindralmajor - Jaan Kruus 9. Kindralmajor - August Kasekamp 10. Kindralmajor - Otto Heinze 11. Kindralmajor - Herbert Brede 12. Kindralmajor - Hugo Eduard Kauler 13. Kindral - Aleksander Einseln 14. Kindralmajor Richard Tomberg 15. Kindralmajor Rudolf Johannes Reimann Tulevane Eesti vägede ülemjuhataja vabadussõjas Johan (ka Johann) Laidoner sündis 12. veebruaril 1884 Viljandimaal Viiratsi vallas ema vanemate Raba renditalus, kus tulevase kindrali isa oli sulaseks. Laidoner õppis 1892 - 1894 Viiratsi vallakoolis, 1895 - 1897 Viljandi
asjaoludega. 23.05.2013 kiitis Eesti valitsus heaks uuendatud Eesti-Vene riigipiiri lepingu eelnõu, pärast allkirjastamist Eesti ja Venemaa parlamendis ratifitseerida, milleni veel pole jõutud. Äsja iseseisvunud Eesti Vabariigis tuli hakata korda looma. Asutava Kogu valimised toimusid juba Vabadussõja ajal aprillikuus 1919. Asutava Kogu ülesanne oli põhiseaduse koostamine. Esimese asjana võeti vastu maareform (oktoober 1919). Maareformi eesmärgiks oli maaomandisuhete tasakaalustamine ning väiketalunike eemalhoidmine kommunismist ja loomulilkult ka baltisakslaste võimu piiramine. Reformi käigus sundvõõrandati kogu mõisate ja kirikute omandis olnud maa riigile. 1926. aastal otsustatisundvõõrandatud maade eest maksta hüvitist. Sundvõõrandatud maadest sai talupoegadele ligi 55 000 talu. Ka taasiseseisvunud Eestis viidi 1991. aastal ellu maareform. Maareformiga sooviti taastada
· võim Eestis oli rahva käes · oli oma rahvaesindus ehk parlament nimega Riigikogu (100-liikmeline) · oli valitsus, mis koosnes ministritest ja riigivanemast. Riigivanem polnud riigipea (president), vaid peaminister mõningate riigipea ülesannetega NB! Seega puudus võimu tasakaalustav presidendi ametikoht Tähtsamad erakonnad (ehk parteid) Eestis: parempoolsed ------------------------------------------------------------ vasakpoolsed Põllumeeste Kogud Eesti Rahvaerakond Eesti Tööerakond Eesti Sotsialistlik Tööliste (K.Päts, J. Laidoner) (J. Tõnisson) (O. Strandmann) Partei (eesmärk oli kehtestada sotsialism rahulikul teel) Lisaks oli veel hulk pisiparteisid. Eesti enamlaste partei EKP (=Eestimaa Kommunistlik
Eesti parteisid ei saa iga kord käsitleda kui mingi sotsiaalse kihi aktiivsema osa organisatsioone kindlakujulise poliitilise programmi elluviimiseks. Pigem oli tegemist mõttekaaslaste liitudega, mida ühendasid teatud majanduslikud või sotsiaalpoliitilised seisukohad. Sageli olid erakondade programmilised dokumendid ebamäärased, lubamata teha kindlamaid järeldusi erakondade poliitiliste vaadete kohta. Parempoolseimaks erakonnaks olid Põllumeeste Kogud, mis kasvasid välja 1917.aastal tekkinud Maarahva Liidust. Organistatsioon muutus aja jooksul talurahva ja põllumajandusega seotud linnakodanluse parteiks. Selle liikmeid ühendas üks huvi põllumajanduse edendamine suurtalude soodustamise teel. Erakonna liidriteks olid K.Päts, J.Laidoner, J.Teemant, J.Hünerson. 30.novembril 1918. aastal ühinesid Eesti Demokraatlik Erakond ning Eesti Radikaaldemokraatlik Erakond Eesti Rahvaerakonnaks. See koondas peamiselt Lõuna-Eesti
sekkuda. 15. nov. 1917 eesti riikluse sünniloos märksa olulisem daatum kui 24. veebruar. 1918. Vabadussõda ja tartu rahu (1918- 1920) 28. nov 1918- punaarmee rünnak Narvale. Vastase arvuline ülekaal, juhtimissüsteemi puudumine, 3 jan 1920- lõpeb sõda. 23.04.1919- asutav kogu, kus oli 120 liiget. Seal domineerisid vasakpoolsed pol. Jõud. Üks kõige tähtsamaid seadusi oli „Maaseadus“, radikaalne maareform, sest baltisaksamõisnikelt võeti ära maa, kompenseeriti sümboolselt ja jäeti vaid mõisasüdamed(häärberid) ja nende ümber paiknev väike maa.Selle baasil loodi maafond, mis jagati talupoegadele, kes olid vähese maaga v maata. (eelisõigusega vabadussõjas osalenutele) luuakse 56000 uut talu. (lk49)(10 okt 1919) Luuakse uus partei- asunike koondis. Jõukate talumeeste partei- „põllumeeste kogud“ Pätsi partei.(parempoolsed) 2 seadus, mis vastu võeti oli „ I Põhiseadus“
Eesti Vabariigi ajal moodustasid põhipubliku linna kolinud eesti haritlaskond ja kodanlus. Võõrvõimude seatud piirangute kadudes ning eestlaste eneseteadvuse ja ka jõukuse suurenedes kasvas hüppeliselt eestikeelse kirjasõna hulk: ilmunud raamatute arvult ühe elaniku kohta ületas Eesti peagi enamikku Euroopa riikidest (19181940 ilmus kokku ligi 25 000 nimetust raamatuid ja brosüüre). 1923. a alustas ilmumist kirjanike liidu ajakiri Looming, millele hiljem lisandusid muudki kirjandusajakirjad, nagu Eesti Kirjandus, Akadeemia, Varamu jt. Nagu Eesti kultuuris levisid ka kirjanduses Lääne-Euroopa mõjud ja moevoolud. Ka Eesti igapäevaelu laad, eriti linnades, lähenes kiiresti Lääne-Euroopa omale. Tähtis koht Eesti riiklikus kultuuripoliitikas oli Kultuurkapitali asutamine parlamendi otsusega 1925. a. Alkoholi- ja tubakamüügilt ning lõbustusasutustelt võetud maksudest
1850–1914. Ärkamisaeg Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandil ka eestlaste rahvuslik ärkamine. Selle kultuurilised juured olid 19. sajandi alguses, kui estofiilsed baltisaksa haritlased, aga ka esimesed kõrgemat haridust saanud eestlased asusid senist eesti rahvakultuuri ja eestlaseks olemist väärtustama, tuginedes Johann Gottfried Herderi nägemusele rahvustest kui unikaalsetest väärtustest. Alates 1830. aastatest hakkasid nad oma tõekspidamisi tasahilju ka levitama, ehkki ulatuslikumal määral hakati seda tegema alles sajandi teisel poolel. Ühtsustunde tekitamisel oli kesksel kohal enese eestlasena teadvustamine, mis 19. sajandi jooksul järk-järgult muutus olulisemaks lokaalsest (kihelkondlikust, maakondlikust või piirkondlikust) identiteedist. Eestlaste rahvuslik ärkamine kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega (tšehhid, soomlased, lätla
välja töötada põhiseadus. Valimistel osalesid kõik Eesti poliitilised parteid peale enamlaste. Enamuse 120-liikmelises Asutavas Kogus said vasakpoolsed parteid. Asutava Kogu esimeheks sai sotsialist August Rei. Mida Asutav Kogu tegi? · pani ametisse uue valitsuse (ees Otto Strandmann) · deklareeris veelkord Eesti iseseisvust · võttis vastu maaseaduse (oktoobris 1919). Selle järgi tuli mõisnike maad jagada talupoegadele. Teiste sõnadega - käivitus maareform! · võttis vastu Eesti Vabariigi põhiseaduse (15. juunil 1920) IV Landeswehri sõda 1919. aasta maikuus otsustas Eesti väejuhatus kanda sõjategevuse Eesti piiridest väljapoole. Narva alt Peterburi suunal ründasid koos eestlased ja vene valgetest koosnev Põhjakorpus. Lõunasuunal rünnates vallutasid eestlased Pihkva (!), Põhja-Läti puhastati enamlastest. Olukord Lätis: iseseisev Läti Vabariik kuulutati välja 18. novembril 1918. Valitsuse
laiali * tagalas peeti olukorda lootusetuks, löödi käega Murrang: * sõjalisele ebaedule vaatamata jäi Eesti riiklus püsima ja rahvas leidis eneses uusu jõuvarusid * algas vabatahtlike üksuste loomine (Kalevlaste Malev, Skautpataljon jt) - eriti suur roll kooliõpilastel * seniste kõhklejate meeleolu muutus enamlastes hakati nägema Vene okupatsioonipoliitika tööriista * poolehoidu omariiklusele suurendas valitsuse lubadus läbi viia põhjalik maareform * positiivselt mõjutas sõja käiku ka välisabi (Briti laevastikueskaader ja Soome vabatahtlikud) ning Rahvaväe juhtimise ümberkorraldamine * sõjavägede ülemjuhatajaks nimetatud J. Laidoner muutis sõjategevuse sihipäraseks * 7. jaan 1919 algas Rahvaväe vastupealetung - vabastati Tartu ja Narva * 31. jaan 1919 Paju lahing (Eesti vs Punaarmee) - Eesti võit (üks verisemaid lahinguid) - vabastati Valga, Võru (pisut hiljem ka Petseri ja Aluksne) - eesti oli võõrvägedest puhastatud
hüvesid liitusid ka need, kellel Vabadussõjaga mingit pistmist ei olnud 10. 1934.a kohalike omavalitsuste valimised. Presidendikandidaadid. 1934. a jaanuaris hakkas uus põhiseadus kehtima. Vastavalt sellele tuli läbi viia uued valimised. Maal said kõige rohkem hääli põllumeestekogud, kuid linnades said võidu vapsid. Aprillis pidid toimuma riigipea valmised. Vapsid lootsid ka seal võitu saada. Kandidaadid olid: 1)A.Larka vaps 2)K.Päts Põllumeeste Kogud 3)J.Laidoner Asunike Koondis 4)A.Rei Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei Autoritaarne Eesti. 11. Riigipööre. Õpik lk. 52, TV lk. 21 tabel, lk. 22-23 allikate ülesanne. Ennetamaks vapside eeldatavat võitu eesseisvatel valimistel ja koondamaks võimu enda kätte, teostasid Päts ja Laidoner 12. märtsil 1934 riigipöörde. Riigipööre oli tingitud: 1)Vapside väidetavast mässukavast
SUUREMÕISA PÕHIKOOL 9. klass Maria Paat Jüri Uluots Referaat Juhendaja: Õp. Antti Leigri Suuremõisa,2006 SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................................... 3 ELULUGU...................................................................................................................4 TEENISTUSKÄIK...................................................................................................... 8 TEOSED...................................................................................................................... 8 TEENETEMÄRGID....................................................................................................8 JÜRI ULUOTSA VALITSUS (12. oktoober 1939 18. september 1944).................9 KIRJANDUS...................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
