Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"von dreileben" - 37 õppematerjali

von dreileben – ordumeister, kellelt kohalikud saksalsed otsisid ülestõusnute vastu
thumbnail
2
docx

Ajalugu- Muinas- ja keskaeg

Russow. - pühavaimukirikuõpetaja, eestlane, liivimaa provintsi kroonika kirjutaja Vana-Liivimaa ajalukku läinud W.von Plettenberg. - Liivi ordumeister 16. saj alguses. 1501,1502,1503- sõjakäigud venemaale, edukad. Sõlmiti vaherahu pikendustega. Paar edukat sõjakäiku ja kindlustas liivimaa sõdadeta äraelamise. Usupuhastuses üritas kaitsta katoliku kirikut. Viimane asjalik ordumeister. Millega on ajalukku läinud B. Von Dreileben ? - Surus maha Jüriöö ülestõusu. Oli sellel ajal ordumeister. Meelitas kuningaid ühte kohta, et nad ära tappa. Otsusekindel, tegutses kiiresti. Sõdis venemaaga, saksamaa tuli abiks, rootslastega neutraalsed suhted. Sakslaste arust oli tubli mees, enesekindel. Eestlaste arust oli julm. Mõisted. Kuivõrd suutis maapäev oma ülesanded täita? - MEESTEPÄEV- ordu, vasallide, piiskopkonnad tulevad kokku; LINNADEPÄEV- linnade esindajate koosolek; MAAPÄEV- 1422...

Ajalugu
88 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

Üleminek muinasajast keskaega

jaanuar.2013 Maade jagamine · Ristisõja algul leppisid Riia piiskop ja Mõõgavendade ordu omavahel kokku, et piiskopile jääb 2/3 ja ordule 1/3 vallutatud maast. · 1222. aastal puhkenud eestlaste ülestõus lõi kõik seinised jaotusplaanid segi ning maa tagasivallutamisel langesid seni Taani kuningale kuulunud Järvamaa ja Virumaa Mõõgavendade ordu kätte. · Taanile jäid vaid Rävala, Harjumaa ja Tallinn. Maade jagamine · 1224 aastal enne Tartu vallutamist sõlmisid Riia piiskop ja ordu maade jagamise lepingu, mis jäi üsima ja mille järgi Eestimaa piiskop, kelle residendikls oli varem Lihula sai endale Sakala ja Ugandi ühes külgnevate Kesk-Eesti maakondadega. · Tartu piiskopkond ­ Sakala ja Ugandi ühes külgnevate Kesk-Eesti maakondadega. · Orduala ­ Sakala, Kesk-Eesti · Saare-Lääne piiskopkond ­ Läänemaa · Taa...

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Ajaloo eksami materjal

Muinasaja uurimine Esiaeg ehk muinasaeg on ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabadusvõitluse kaotuseni 13. s. alguses p.Kr. Sellest ajast saame teadmisi inimeste endi poolt rajatu või mahajäetu põhjal. Muistis on muinasjäänus. Muinasaega uurivad arheoloogid, neile on suureks abiks täppis- ja loodusteadused. Dendroloogiline skaala on skaala, mis kajastab puude kasvuringide paksuste muutusi. Numismaatika on aarete ja kaevamistel leitud müntidega tegelev teadus. Etnoloogia on rahvateadus. Rahvaluule on pärimuslik vaimne looming. Kroonikad on kirjalikud allikad, mis kirjeldavad sündmusi õiges ajalises toimumise järjekorras. 2. Muinasaja periodiseerimine Muinasaeg jaguneb kivi-, pronksi- ja rauaajaks, mis jagunevad veel omakorda alaperioodideks. Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg algas esimeste inimese kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas jääaja lõpuga. Siis Eestis inim...

Ajalugu
215 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti ajalugu

Poola), Liivimaa meister Wolter von Plettenberg, tsistertslased, kerjusmunaordud(dominiiklased, frantsisklased), naiskloostrid; Reformatsioon 1517 Wittenbergis, Liivimaal 1523(Martin Luther); 1524 pildirüüste; Wanradti ja Koelli luterlik katekismus 1535, Hansa Liidu kõrgaeg Aastaarvud: 1208 jõudsid ristisõdijad Eesti pinnale Sõjad: Ümera lahing 1210, Madisepäeva lahing 21.sept. 1217, Jüriöö ülestõus 1343 23.aprill (Liivimaa meister Burchard von Dreileben Haldusjaotus: Põhja-Eestis: Eestima Hertsogkond; Saaremaa ja Lääne- Eestis: Saare-Lääne piiskopkond; Kagu-Eestis: Tartu piiskopkond; Kesk-ja edela-Eestis: Saksa ordu Haldusjaotus Vana-Liivimaal pärast 1346: Saksa ordu Liivimaa haru, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Kuramaa piiskopkond Linnad: Tallinn, Rakvere, Narva, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Paide, Vana- Pärnu, Haapsalu Talupojad: üksjalad, maavabad, vabatalupojad, adratalupojad, vabadikud...

Ajalugu
97 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Eesti muinasaeg - uusaeg: Suulise arvestuse piletid.

Kuna endi jõududega toime ei tuldud, pöördti abipalvega lähima Rootsi esindaja, Turu foogti ja Pihkva vürsti poole. Mõlemad lubasid abi saata. Saare-Lääne piiskopi valdustes alustasid ülestõusu läänemaalased, kes asusid Haapsalut piirama. Et ei Taani ega Saare-Lääne piiskop ei suutnud maa kaitseks midagi ette võtta, pöördusid kohalikud sakslased abipalvega Saksa ordu poole. Liivimma meister Burchard von Dreileben viibis sel ajal vägedega Pihkvamaal, pöördus aga otsekohe tagasi ja kustsus eestlaste kuningad Paide linnusesse seletust andma. Need ilmusidki koos Tallinna piiskopiga läbirääkimistele, uid ordumeister käsitles kuningaid kui kurjategijai, puhkes relvakokkupõrge ja kuningad + 3 sõjasulast tapeti. Seejärel ületasid orduväed Taani valduste piiri ning purustasid lahingutega Kämbla külas, Kanaveras ja viimaks 14. mail Tallinna all harjulaste maleva. Läänemaal ordu...

Ajalugu
172 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Vana- Liivimaa

· 10000 meest kogunes Tallinna alla, paluti abi Turu foogtilt, kes lubas tulla abiväega. · Ülestõus puhkes ka Läänemaal, surmati kõik tabatud sakslased ja koonduti seejärel Haapsalu alla Ordu sekkumine ja Paide läbirääkimised: · Ordumeister Burchard von Dreileben oli parajasti oma vägedega Pihkvas, katkestas aga koheselt oma sõjakäigu, sest Harju vasallid palusid temalt kui ainukeselt arvestatavalt sõjalise jõu omajalt abi · Ordumeister vajas aega vägede koondamiseks ülsetõusnute vastu ja seetõttu kutsus eestlaste vanemad kohtumisele Paidesse. Kuna eestlasedki vajasid aega, et abivägi jõuaks Turust kohale, olid nad nõus minema kohtumisele, lootes nähtavasti keskajal levinud saadikute turbeõiguse austamisele....

Ajalugu
129 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Eesti ajalugu

3 1. KIVIAEG EESTIS..................................................................................................................4 2. METALLIAEG EESTIS.........................................................................................................5 3. EESTLATE MUISTNE VABADUSVÕITLUS.....................................................................7 4. EESTI ALA HALDUSLIK JAOTUS....................................................................................8 5. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS (1343 ­ 1345)..................................................................................... 9 6. MAARAHVAS 14. ­ 16. SAJANDIL.................................................................................11 7. KESKAEGSED LINNAD EESTIS...

Ajalugu
162 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vana-Liivimaa, Jüriöö ülestõus

XIII kirikutes kajastub romaani elustiil, millesse hakkab tungima gooti stiili mõjusid. XIV pääses võimule kõrggootika. Tartu oli telliskiviarhitektuuri pealinn. Jüriöö ülestõus Poliitiline eellugu Taani kuningas tahtis eestit hea hinnaga maha müüa. Ülestõus algas Jüripäeval 23. aprillil. Abi paluti turu foogtilt, kes oli rootsi kuninga soome asehaldur. Ordu sekkumine ja Paide läbirääkimised. Ordumeister oli Burchard von Dreileben . Läbirääkimised toimusid 1343a 4 mai. Kohal oli ka kroonik Bartholomäus Hoeneke. Aga tema kirjutised on moonutatud ordu tegude õigustamiseks. Kanavere lahing. Saarlaste ülestõus ja ordu lõplik võit.(24.juuli). Asuti piirama Pöide ordulinnust. Sakslased kutsusid abiväge. Eestlased kindlustasid ennast Varbola ja Loones linnustes. Kolm aastat hiljem ründasid nad saaremaad(kuna enne polnud korralikku jääd).ja ründasid linnust Karjas. Pealik Vesse poodi üles. Maarahvas XIV-XVI saj...

Ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Eesti keskaeg

a. oli koos Tartu langemisega kogu mandri-Eesti vallutatud 1227. vallutati Saaremaa. Muistne vabadusvõitlus oli eestlaste jaoks lõppenud kaotusega. Selle sündmusega lõpeb muinasaeg ja alga keskaeg, mis kestab kuni Liivi sõja puhkemiseni 1558. Riia peapiiskop (1229 ­ Albert suri) pidas pidas end vallutatud maa kõrgeimaks valitsejaks, Mõõgavendade ordu (Albert lõi Mõõgavendade ordu 1202, et omada püsivat sõjalist jõudu kohapeal) aga ennast (kõige tugevam). Puhkes riid saagi jagamise pärast- ordu nõudis 1/3 vallutatud maadest. Kiriku ustavaks tööriistaks olnud ordu hakkas vastu oma isandale Riia peapiiskopile. Tüli paisus selliseks, et paavst Honorius III saatis 1225.a. legaadina Liivimaale Modena piiskopi Wilhelmi (Modena Wilhelm), kes pidi tüli lahendama ja selgitama alistatud rahvaste olukorda. Paavsti legaat manitses mitte liialt röövima ja otsustas, et Lõuna-Eesti jääb sak...

Ajalugu
149 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Eestimaa keskaeg

Toomkapiitel ­ nõustas piiskoppi, abistas teda valitsemisel ja valis uue piiskopi (12 toomhärrat) Missa ­ pidulikud jumalateenistused. Liturgia ­ missa sõnalis-muusikaline osa. Reformatsioon ­ usupuhastus Pildirüüste ­ suured korratused kirikuvarade purustamisega. Toomkool ­ alama astme vaimulike ettevalmistamiseks. Katekismus ­ usulise sisuga käsiraamat. Kes olid, mida tegid? B. von Dreileben ­ ordumeister, kellelt kohalikud saksalsed otsisid ülestõusnute vastu abi. Vesse ­ Saaremaa ülestõusnute juht, kes poodi üles kui orduväed korraldasid ülestõusu mahasurumise. E. Bornhöhe ­ Kirjuras jüriöö ülestõusuga seotud sündmusi romaanis ,,Tasuja". S. Vahtre ­ ajaloolane, kes kirjutas populaarteadusliku raamatu ,,Jüriöö". B. Hoeneke ­ Jüriöö ülestõusust on kirjutanud Bartholomäus Hoeneke oma Liivimaa nooremas riimkroonikas....

Ajalugu
445 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Caves

Description The eastern border of Livonia was mainly formed already in the first half of the 13th century and the first belt of fortresses here was probably ready by the end of the 13th century. The first fortresses were not built on the border but further inland. The first decades of the 14th century brought no changes in the situation. Early in 1340 the relationship with Russians deteriorated again. Provincial master Burchard von Dreileben planned a campaign against Pskov and demanded the help of Tartu bishopric. The provincial master began to build another belt of border fortresses. On the Annunciation Day, March 25, 1342, the building of fortresses in Marienburg and Vastseliina began. The latter was called the fortress of the Virgin Mary, but it soon acquired the name of New (vastse) Town (Castrum Novum, Neuhausen, Nyhusen, Nowogrodek). The name is probably the result of a chronological comparison with the older Kirumpää fortress. T...

Inglise keel
5 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Piletid 7-13

Kuna endi jõududega toime ei tuldud, pöördti abipalvega lähima Rootsi esindaja, Turu foogti ja Pihkva vürsti poole. Mõlemad lubasid abi saata. Saare-Lääne piiskopi valdustes alustasid ülestõusu läänemaalased, kes asusid Haapsalut piirama. Et ei Taani ega Saare-Lääne piiskop ei suutnud maa kaitseks midagi ette võtta, pöördusid kohalikud sakslased abipalvega Saksa ordu poole. Liivimma meister Burchard von Dreileben viibis sel ajal vägedega Pihkvamaal, pöördus aga otsekohe tagasi ja kustsus eestlaste kuningad Paide linnusesse seletust andma. Need ilmusidki koos Tallinna piiskopiga läbirääkimistele, uid ordumeister käsitles kuningaid kui kurjategijai, puhkes relvakokkupõrge ja kuningad + 3 sõjasulast tapeti. Seejärel ületasid orduväed Taani valduste piiri ning purustasid lahingutega Kämbla külas, Kanaveras ja viimaks 14. mail Tallinna all harjulaste maleva...

Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Muistne vabadusvõitlus

Põletasid mõisaid ja kirikuid; tapsid kõik kättesattunud sakslased ning valisid endi hulgast 4 kuningat. · Tallinna piiramine. Ei tuldud toime ning pöörduti abipalvega Rootsi esindaja poole, Turu foogti ja Pihkva vürsti poole. Sealt lubati abi saata. · Haapsalu piiramine. Taani ega Saare-Lääne piiskop ei suutnud maa kaitseks midagi ette võtta ning nad pöördusid abipalvega Saksa ordu poole. · Liivimaa meister burchard von Dreileben kutsus eestlaste kuningad Paide selgitusi jagama. Toimusid läbirääkimised. Ordumeister käsitles kuningaid nagu kurjategijaid, puhkes relvakokkupõrge ja eestlased tapeti. · Ordu väed purustasid Käblas, Kanaveres ja Tallinnas harjulaste maleva. · 1343 a. Ülestõus Saaremaa, mille eesmärgiks Pöide ordulinnuse piiramine ja hävitamine. · Preisimaalt saadetus abivägede toel õnnestus Saksa ordul Mandri-Eesti lõpuks alistada...

Ajalugu
158 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Keskaeg Eestis

aasta jüriööl relvastatud mässu, põletasid mõisaid ja kirikuid, tapsid kõik kättesattunud sakslased ja valisid seejärel endi hulgast neli kuningat. Ülestõusnud asusid Tallinnat piirama, pöörduti abipalvega Rootsi esindaja, Turu foogti ja Pihkva vürsti poole. Mõlemad lubasid abi saata. Saare-Lääne piiskopi valdustes alustasid ülestõusu läänemaalase, kes asusid Haapsalut piirama. Võõrväed pöördusid Saksa ordu poole. Liivimaa meister Burchard von Dreileben viibis sel ajal vägedega Pihkvamaal, pöördus aga otsekohe tagasi ja kutsus eesti kuningad Paide selgitusi andma. Ordumeister käsitles neid kui kurjategijaid ja eestlased tapeti. Alles Preisimaalt saadetud abivägede abil suutis Saksa ordu Mandri-Eesti 1343. aasta lõpuks alistada. Saarlased purustati kahe sõjakäiguga 1344. ja 1345. Karistuseks tuli neil ehitada ordule uus linnus Maasilinn ja Saare-Lääne piiskop kindlustas oma valdused Kuressaare linnusega...

Ajalugu
55 allalaadimist
thumbnail
56
doc

Eesti ajalugu

Jüriöö valiti ülestõusus alguseks, sest sellel päeval oli eestlastel tavaks tuld teha. Siis ei osanud sakslased tuld, millegi märguandeks pidada. Märguande peale rüüstasid eestlased Harju-Virus mõisu ja tapsid kõik saksasoost inimesed. Padise kloostris tapeti 28 munka. Eestlased valisid omahulgast 4 kuningat ja kõik eestlaste väed koondusid Tallinna alla. Orduväed olid samal ajal Pihkva all sõjakäigul. Ordu juht B. von Dreileben pöördus kiiresti Eestisse tagasi. Eestlaste 4 kuningat kustusti läbirääkimistele. 6 04.05.1343 - Paides toimunud läbirääkimistel tapeti eestlaste kuningad. Eestlased palusid abi Rootsi kuningriigilt: Turu ja Viiburi foogtilt. Kõigepealt löödi ülestõusnud maha Tallinnas, kus otsustav öahing toimus sõjamäel. rootslased jõudsid kohale paar päeva peale sõjamäe lahingut. Ülestõus suruti maha lääne-Eestis....

Ajalugu
194 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eestlaste muistne vabadusvõitlus

Taani vasallid kartsid vabaduste piiramist ning püüdsid otsuse elluviimist takistada. Eestlased proovisid sellises olukorras oma olukorda parandada. 2.Laiendatud kava ülestõusu käigust *1343.a 23.aprill ­ relvastatud eestlaste mäss; eestlased valisid endi hulgast neli kuningat *Tallinna piiramine; pöörduti abipalvega Tartu foogti ja Pihkva vürsti poole *Haapsalu piiramine; kohalikud sakslased pöördusid abipalvega Saksa ordu poole *Burchard von Dreileben kutsus eestlaste kuningad Paide linnusesse selgitusi andma *14.mail Tallinna all purustasid orduväed harjulaste maleva *1343. a juuli ­ Pöide ordulinnuase piiramine ja hävitamine *Saksa ordul (koos Preisimaa abivägedega) õnnestus Mandri-Eesti alistada; saarlased purustati 1344.aasta lõpul ja 1345. aasta algul 3.Eestlaste lüüasaamise põhjused *eestlasi oli arvuliselt vähem *varustus polnud nii hea *sõjaline organiseeritus polnud hea 4.Ülestõusu tagajärjed...

Ajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Eesti ajalugu 13.-16.saj. (keskaeg)

Vabatalupojad ­ tasusid koormisi rahas, olid teotööst vabad. Maavabad ­ muistsete eesti ülikute järglased, omasid talu läänikirja alusel, sõja korral teenisid feodaali sõjaväes, muid koormisi ei olnud. Kerjusmungaordud- kelle ülesandeks oli jumalasõna levitamine kooskerjamisrännakutega, hariduselu edendamine Modena piiskop Guillelmus- määrati vahekohtunikuks maa jagamisel B. von Dreileben ­ ordumeister, kellelt kohalikud saksalsed otsisid ülestõusnute vastu abi. W. von Plettenberg ­ Ordumeister, kelle eest võttel sõlmis Liivimaa liidu Leeduga ja lõi Vene vägesid Pihkvamaal 16. saj. Algul. Simon Wanradt ­ Niguliste kirikuõpetaja, kes kirjutas saksa keelselt katekismuse osaline koostaja. Johann Koell ­ Pühavaimu kirikuõpetaja, kes tõlkis eesti keelde katekismuse. Martin Luther ­ Reformatsiooni algataja, kes koostas 95 teesi....

Ajalugu
51 allalaadimist
thumbnail
2
doc

II Keskaeg

( Taani müüs oma alad orduvõimule) Ordu jagunes : komtuur- ja foogtkondadeks. Võõrvõimude ja eestlaste suhted : Eeesti vallutamise järel sõlmisid vallutajad maakondadega erladi lepingud Eestlaste kohustused : kümnis, hinnus, kirikukümnis, teotöö e mõisategu, vakus-maa jagati küladeks võitaludeks, sõjalised kohustused, linnuste ja kirikute ehitamine, puudus pärisorjus- talupojad olid isiklikult vabad, kirikukihelkonnad loodi. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS - Põhjused ­ Olid, et Harju-Viru otsustati Taanlaste poolt maha müüa saksa ordule. Selle omaniku vahetamise käigust otsustasidki harjulased teha katse taastada ennist iseseisvust. Käik - Ülestõus ­ 1343-1345 Algus 23.aprill 1343. Vaenlast rünnati ootamatult ja öösel. Lühikese ajaga oli terve Harjumaa v.a. Tallinn võõrvõimust puhastatud. Pärast esialgset lööki ülestõusnud koondusid ja valisid endale...

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Eesti eelajaloolisest ajast Jüriöö ülestõusuni

Harjumaalt levis liikumine Lääne-ja Saaremaale, seega väiksema viljakusega maakondadesse, kus talurahva olukord oli kõige raskem. Tapeti vasalle, põletati mõisaid, surmast ei pääsenud isegi Padise kloostri mungad. Olles murdnud vasallide võimu maal, asuti suure väega piirama Taani võimukeskust Tallinna ( paluti abi Viiburist ja Turust ). Kogedes kohalike võimukandjate jõuetust, palusid vasallid ordult abi. Ordumeister Burchard von Dreileben kasutas meeleldi juhust võimu haaramiseks Taani alal. Ta kutsus Paidesse läbirääkimisele 4 eestlaste juhti ehk ,, kuningat ,,, nagu neid olevat nimetatud, lasi nad reetlikult surmata ja lõi seejärel hävitavalt Tallinna piiravat juhtideta jäänud ja halvasti relvastatud talurahva väge. Mõni päev hiljem Viiburist ja Turust kohale jõudnud abiväed pöördusid koju tagasi. Harjulaste sõjakas tegevus Tallinna ümbruses ühendas omavahel mitte...

Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
2
sxw

Jüriöö ülestõus

Eestlased soovisid vabaneda võõra võimu alt ja kasutasid selleks aega, kus oli parasjagu käsil võimuvahetus. 1343 alustati relvastatud mässu ja tapeti kõik kättesaadud sakslased, valiti endi hulgast neli kuningat. Peale seda mindi Tallinna piirama. Abi paluti ka Turu foogtilt ja Pihkva vürstilt, ent abi jäi hiljaks. Samalajal alustasid läänemaalased Haapsalu piiramisega. Kui Liivimaa meister Burchard von Dreileben sellest kuulis kutsus ta eestlaste kuningad Paide linnusesse läbirääkimistele, seal tekkis aga relvakokkupõrge ja eestlased tapeti. 1343 juulis puhkes samalaadne ülestõus Saaremaal, saarlased aga purustati 1344 aasta lõpul ja 1345 aasta alugul. Karistuseks pidid ordule ehitama linnuse Maasilinn. 2. Miks kaotasid eestlased muistse vabadusvõitluse(põhjused 5-6)?...

Ajalugu
61 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun