Eesti iseseisvumine · 1917 *15.nov- Maapäev kuulutas end kõrgeimaks võimuorganiks (tegutses põranda all) *1917/1918 enamlaste võim vähenes (aastavahetusel) · 1918 *19.veebr Päästekomitee: 1)K. Päts 2)K. Konik 3)J. Vilms *21.veer kiideti heaks iseseisvumanifest (autorid Juhan Kukk, Frerdinard Peterson) *23.veebr loeti iseseisvusmanifest esimest korda ette Pärnus *24.veebr kuulutati Eesti Vabariik välja *25.veebr saksa okupatsioon (3.märts 1918.a.- Bresti rahu- Saksamaa Nõukogude Venemaa-astus sõjast välja) *5.nov kuulutati välja Balti hertsogiriik *11.nov-1)Compiengne'i vaherahu lõpetas I MS Saksamaa kaotusega 2)lõppes 9 kuud kestnud Saksa okupatsioon *11.nov kuulutati välja Eesti Ajutine Valitus
Rahanduspoliitika Tallinna Saksa Gümnaasium 10C klass Lilian Andrea Gaili Rahanduspoliitikat peetakse majanduse mõjutamise üheks olulisemaks instrumendiks. Rahanduspoliitikat viib ellu valitsus -rahandusministeerium. Rahandusministeerium on valitsuse asjatundjaks maksu-, finants-, eelarve- ja halduspoliitika elluviimisel ja majanduse eesmärgistamisel. Rahaministeerium loodi 24. veebruaril 1918. aastal, mil rahandus- ja riigivaranduse ministriks sai Juhan Kukk. Tööd alustas see aga alles 1918. aasta lõpus pärast Saksa sõjaväe lahkumist Eestist. Rahandusminister: praegu Maris Lauri(alates 3.nov 2014,reformi erkakond), eelnevalt on olnud rahandusministrid Jürgen Ligi, Ivari Padar, Aivar Sõerd jpt. Eestis on praegu käibel Euro (slaid valuutakursid ) http://www.seb.ee/valuutakursid Eesti liitus Euroop...
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Juhan Liiv Koostas: Taavi Truumure Klass: 8.c Juhendaja: Kersti Kukk Tallinn 2017 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1. Juhan Liivi elulugu..................................................................................................................3 1.1 Lapsepõlv..........................................................................................................................4 1.2 Esimene töö.......................................................................................................................4 1.3 Järgnev elu.....................................................................................................................
EESTI VABARIIGI SÜND. KÜSIMUSED. (EA II,#28.Avita 2006) 1.Kes on varem rääkinud EV võimalusest? Juhan Liiv, Andres Dido 2.Millal olid Eestis võimul punased (bolsevikud)? 10.1917 24.01.1918 3.Kes teatas esimesena avalikult, et Eesti võiks end iseseisvaks kuulutada? Jaan Poska 4.Milliseid liitriigi variante arutati? Balto-Skandia, Eesti-Soome unioon, Eesti-Läti kaksikriik 5.Millal kuulutas maanõukogu end kõrgeimaks võimuks (de jure iseseisvaks)? 15. november 1917 6.Miks saadeti Lääne-Euroopasse välisdelegatsioon? Et selgitada välja teiste riikide suhtumine Eesti iseseisvusesse 7.Millal algas sakslaste pealetung idarindel? 18. veebruar 1918 8.Mis juhtus kalendriga 1.veebruaril 1918 (punaste võimu ajal)? Tuli uus kalender(ukj järgi oli 14. veebruar) 9.Kes kuulusid Päästekomiteesse? Konstantin Päts, Jüri Vilms 10.Millal kuulutati välja EV? 24. veebruar 11.Milli...
Valga Gümnaasium Kirjandusliku rühmituse ,,Noor-Eesti" tegevus ja tähtsamad liikmed Referaat ajaloos Triinu Sirol 8a Ester Kukk Valga 2008 Sisukord Lk 2 Sisukord Lk 3 Sissejuhatus Lk 4 Ajakirja ,,Noor-Eesti" Tähtsus ja vajalikus Lk 5 Tähtsamad liikmed Lk 6 Kokkuvõtte Lk 7 Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Selles kirjandis tuleb juttu kirjandusliku rühmituse ,,Noor Eesti" tähtsamatest liikmetes ja tegevusest. "Noor-Eesti" oli kirjanduslik rühmitus Eestis. Esindab 20. sajandi alguse kultuurimurrangut ja tekkis noore haritlaskonna eneseotsingu tulemusena. Rühmitus "Noor-Eesti" sai alguse 20. sajandi algu...
TEADLASED Erna Villmer "Estonia" lavajõud Ernst Öpik asrtonoom Ants Lauter "Estonia" lavajõud Paul Kogerman põlevkivikeemik Paul Sepp Draamateatri eesotsas Ludvig Puusepp neurokirurg Liina Reiman Draamateatri näitleja Teodor Lippmaa botaanik Aleksander Teetsov Draamateatri näitleja Edgar Kant majandusgeograaf Ruut Tarmo Draamateatri näitleja Johannes Aavik eesti keele uuendaja Mari Möldre Draamateatri näitleja Johannes-Voldemar Veski õigekeelsuse korrastaja Priit...
Raamat Algus Lopp Autor Pealkiri Aasta E/All02 21.09.10 30.09.10 Artur Alliksaar Päikesepillaja 1999 E/Kiv03 31.07.10 26.08.10 Andrus Kivirähk Leiutajateküla Lotte 2007 E/Kiv03 07.07.10 22.07.10 Andrus Kivirähk Leiutajateküla Lotte 2007 E/Run01 04.05.10 25.05.10 Hando Runnel Mõtelda on mõnus 1982 E/Vil04 04.11.10 19.11.10 Eduard Vilde Mahtra sõda 2009 Ingl/Pra02 04.11.10 19.11.10 Terry Pratchett Nõiad võõrsil 2003 Ingl/Pra03 02.02.10 19.02.10 Terry Pratchett Fantastiline valgus 2005 Swe/Lin01 03.07.10 22.07.10 Astrid Lindgren Meisterdetektiiv Blomkvis 1960 Swe/Lin03 04.05.10 25.05.10 Astrid Lindgren Hulkur Rasmus 1999 Am/...
Andrus Kivirähk Elukäik Sündis 17. augustil 1970 Õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust 1996 Eesti Kirjanikkude Liidu liige Töötab Eesti Päevalehes Tal on vend Juhan, kes on sotsioloog Ta on abielus kultuuriajakirjaniku Ilona Martsoniga, kellega tal on 3 last. Loominguline tee ·Alustas humoreskide kirjutamisega 15-aastaselt ·Tuntuse saavutas 1990ndate alguses Ivan Orava lugudega Pühpäevalehes. On kirjutanud: lühiproosat, humoreske, följetone ja paroodiaid ajakirjanduses ja kogumikena, romaane, näidendeid, lasteraamatuid, filmi-ja telestsenaariume. Tegutsenud ka publitsisti ja arvustajana. Raamatud: romaanid ja kogumikud ·"Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed" (1995; ilmus Päevalehes ning Rahva Hääles; täindatud trükid 2001 ja 2008, Varrak) ·"Kaelkirjak" (1995, Tiritamm; 2000 ja 2007 Tänapäev) ·"Õlle kõrvale" (1996, AS Vaho) ·"Kalevipoeg" (1997, BNS) ·"Vanamehed seitsmendalt. Jalutuskäik vikerkaarel" (1997; ...
Juhan Viiding Sisukord Sissejuhatus....................................................................3 Elulugu......................................................................................4 Looming....................................................................................5 Luuletused.................................................................................8 Kokkuvõte...............................................................................12 Pildid.......................................................................................13 Kasutatud materjal..................................................................14 2 Sissejuhatus Juhan Viiding (pseudonüüm Jüri Üdi; 1. juuni 1948 21. veebruar 1995) oli eesti poeet, näitleja ja lavastaja. Esimesed luulekogud ja luuletused avaldas...
-Iseseisvuse mõte- Jaan Tõnisson aug.1917. 15nov 1917 tulid Toompeale kokku maanõukogu saadikud. Otsustati Eesti tulevase riikorra määrab Eesti Asustav Kogu. Kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni on ainus kõrgema võimu kandja Eesti Maanõukogu. Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused. Maanõukogu muutub kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks Eestis. Enamlased ajasid uue nõukogu laiali, volitus läks üle vanemate nõukogule. Lääne-Euroopasse saadeti delegatsioon, et luua sidemed suurriikide diplomaatidega. Sakslased alustasid pealetungi ida rindel. venelased hakkasid taganema. Tekkinud võimuvaakumit kasutasid ära Eesti poliitikud. 19veb moodustati Maanõukogu vanematekogu otsusega päästekomitee: Jüri Vilms, Konstatin Päts ja Konstatin Konik. 21veb kiitis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti (,,manifest kõigile eestimaa rahvastele'') põhiautorid: juhan kukk ja ferdinand peterson. 23veb 1918 luges Hugo Kuusner ette End...
Raamat Algus Lopp Autor Pealkiri Aasta E/All02 21.09.10 30.09.10 Artur Alliksaar Päikesepillaja 1999 E/Kiv03 31.07.10 26.08.10 Andrus Kivirähk Leiutajateküla Lotte 2007 E/Kiv03 07.07.10 22.07.10 Andrus Kivirähk Leiutajateküla Lotte 2007 E/Run01 04.05.10 25.05.10 Hando Runnel Mõtelda on mõnus 1. Filtreerida 1982 aren E/Vil04 04.11.10 19.11.10 Eduard Vilde Mahtra sõda vanuses200930 kuni Ingl/Pra02 04.11.10 19.11.10 Terry Pratchett Nõiad võõrsil linn ja2003 vanus (kin Ingl/Pra03 02.02.10 19.02.10 Terry Pratchett Fantastiline valgus 2005 Swe/Lin01 ...
RAKVERE GÜMNAASIUM ANDRUS KIVIRÄHK Referaat Koostaja: Erki Aaver Klass: 8.klass Juhendaja: Reet Bobõlski Rakvere 2012 SISUKORD Sissejuhatus Mina valisin enda referaadi teemaks Andrus Kivirähi. Ma valisin ta sellepärast, et ta on üsna tuntud kirjanik ning ma olen tema raamatuid lugenud ja need on mulle meeldinud. Andrus Kivirähk on 41- aastane Eesti kirjanik ja ajakirjanik. Andrusel on naine, ning kolm last. Ta on sotsioloog Juhan Kivirähi ja Tiina Kivirähhi vend. Andrus on kirjutanud selle ajaga palju raamatuid ning näidendeid, minu lemmikuteks on ,,Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed ning ,,Rehepapp. Viimasest teen ma ka oma referaadis juttu. Referaadis teen ma juttu ka Andruse elust, mis on olnud hästi huvitav. Looming ja raamatud · "Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed" (1995; ilmus Päev...
Karl Kuusk 12/1/2012 Eesti iseseisvumine - juhus ? Eesti Vabariigi aastapäeva peetakse 24. veebruaril. Kuid, kas see ,et me seda pidada saame, oli juhus või paratamatus ? Kindlasti oli Eestil iseseisvumiseks väga palju eeldusi. See, et pärisorjus kaotati ja talupoeg sai enda maa peremeheks ning tööstuse areng, olid suureks eelduseks vabariiklusele. Poliitilisteks eeldusteks olid loodud erakonnad ,kus hakkasid esile kerkima Eesti poliitikud ning seeläbi tõusis eestlaste roll ka maavalitsustes. Ilma nende eeldusteta oleks Eesti, kui suverääne riik, olnud vaid kujultlem. Samuti on Eesti ajaloos võtmemomente, mis mängivad kogu iseseisvumises suurt rolli. Venemaal loobus tsaar võimust ja ka vene sõjavägi oli madalseisus. 30. märts 1917 anti Eestile autonoomia - Eestist sai seeläbi ühtne tervik ,maapäev liitis Liivimaa Eestimaaga. 19. veebruar 1918 loodi Päästekomitee -nende meeste toel kuu...
1905. AASTA REVOLUTSIOON JA PÕHJUSED Kriisi põhjused: - Vastuolud keisri määratud ametnike ja rahva vahel - Konfliktid mõisnike ja talupoegade vahel - Keskvalitsuse huvi puudumine rahva elujärje parandamiseks - Kaotus Vene Jaapani sõjas, mis puudutas ka eestlasi mobiliseeriti 12000 meest sõtta 1905. a revolutsioon: - Verine Pühapäev Peterburis Teade revolutsiooni puhkemisest jõuab Tallinna töölisteni ja hakkavad toimuma streigid, miitingud, konfliktid politseiga. Levib kiirelt Tallinnast kaugemale ja haarab kaasa mõisamoonakad, sulaseid ja ka taluomanikke. Maal toimub mõisate rüüstamine ja vara hävitamine. Nõudmised valitsusele: - Esialgu proovitakse ka siiski palvekirjade kaudu nõudmisi esitada- kooli ja omavalitsuse reformi, eesti keele kasutusala laienemine. - Streikivad töölised rüüstavad r...
Kommentaar Laenutuse aeg (päevad) Luuletused >=21 Lastekinjandus >=21 Pealkiri Autor Perenimi Linn Vanus Keel Orig est pr Perenimi Linn Vanus Raamat Algus Lopp Laenutuse Autor aeg (päevad) Pealkiri E/Kiv03 40390 40416 26 Andrus Kivirähk Leiutajateküla Lotte E/Kiv03 40366 40381 15 Andrus Kivirähk Leiutajateküla Lotte E/Kiv03 Count 2 E/Kiv05 40501 40513 12 Andrus Kivirähk Kaka ja kevad E/Kiv05 Count 1 E/Kiv03 40465 40477 12 Andrus Kivirähk Leiutajateküla Lotte E/Kiv03 Count ...
Andrus Kivirähk Sündis 17.augustil 1970 Tallinnas Töötab Eesti Päevalehes Alates 1996 Eesti Kirjanike Liidu liige Ta teeb Raadio 2 Mart Juurega saadet Rahva Oma Kaitse, kus nad kommenteerivad nädala sündmusi Haridus Tallinna 32. Keskkool (1988) Tartu Ülikool ajakirjanduse eriala (1993) Pere · Ema on Nukuteatri näitleja, isa on telerezissöör. · Tal on õde ning ta vend, Juhan Kivirähk, on sotsioloog. · Ta on abielus ajakirjanik Ilona Martsoniga. Neil on 3 tütart. Looming Alustas humoreskide kirjutamist juba 15-aastaselt. Avaldanud novelle, humoreske jm ajakirjades Looming, Vikerkaar, Pikker ja ajalehtedes Pühapäevaleht ning Eesti Päevaleht. Toonud Eesti kirjandusse uue (teistsuguse) huumori. Ta on ehk Eesti noorema generatsiooni üks viljakaimaid autoreid, kes kirjutab nii lastele kui ka täiskasvanutele. Kuulsust kogus ta 1990. aastal Pühapäevalehes ilmuma h...
Andrus Kivirähk Sündis 17.augustil 1970 Tallinnas Töötab Eesti Päevalehes Alates 1996 Eesti Kirjanike Liidu liige Ta teeb Raadio 2 Mart Juurega saadet Rahva Oma Kaitse, kus nad kommenteerivad nädala sündmusi Haridus Tallinna 32. Keskkool (1988) Tartu Ülikool ajakirjanduse eriala (1993) Pere · Ema on Nukuteatri näitleja, isa on telerezissöör. · Tal on õde ning ta vend, Juhan Kivirähk, on sotsioloog. · Ta on abielus ajakirjanik Ilona Martsoniga. Neil on 3 tütart. Looming Alustas humoreskide kirjutamist juba 15-aastaselt. Avaldanud novelle, humoreske jm ajakirjades Looming, Vikerkaar, Pikker ja ajalehtedes Pühapäevaleht ning Eesti Päevaleht. Toonud Eesti kirjandusse uue (teistsuguse) huumori. Ta on ehk Eesti noorema generatsiooni üks viljakaimaid autoreid, kes kirjutab nii lastele kui ka täiskasvanutele. Kuulsust kogus ta 1990. aastal Pühapäevalehes ilmuma h...
Andrus Kivirähk Elulugu Sündinud 17. augustil 1970 Tallinnas Lõpetanud Tallinna 32. Keskkooli 1988 a Eesti Päevalehe huumorikülje ine Kroon toimetaja Õppis Tartu ülikoolis ajakirjandust 1993 1996 Eesti Kirjanike Liidu liige Töötab Eesti Päevalehes Sotsioloog Juhan Kivirähki vend Abielus uikranlannast ajakirjaniku Ilona Martsoniga 3 tütart Looming Alustas humoreskide kirjutamisega 15-aastaselt Tuntus- 1990ndate alguses Ivan Orava lugudega Pühapäevalehes On kirjutanud:lühiproosat,humoreske,ro maane,näidendeid,lasteraamatuid, filmi- ja telestsenaariume, följetone ja paroodiaid ajakirjanduses ja kogumikena,tegutsenud publitsisti ja arvustajana. Naerab eestlaste rahvustunnete ja kõigi püha asjade üle Tema lemmikud · Kirjanikud:G. Marquez,Bulgakov,...
Eesti iseseisvumine I Iseseisvumise eeldused A) kultuurilised: 1) kirjakeele ühtlustamine 2) eestikeelsete raamatute ja ajakirjade levik 3) rahvusliku intelligentsi ja rahvuskultuuri kujunemine 4) rahva eneseteadvust tugevdavate suurürituste (laulupidude, rahvaluule ja vanavara kogumine) korraldamine 5) aktiivne seltsitegevus B) majanduslikud: 1) talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks 2) tööstuse areng, eriti 20.sajandi algul, mil Eesti muutus üheks tööstuslikult enam arenenud Venemaa piirkonnaks 3) algas linnade eestistumine 70 % linlasest eestlased (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed, töölised) C) poliitilised: 1) 1905.a revol äratas rahva poliitilisele aktiivsusele 2) hakati looma parteisid e erakondi 3) kerkisid esile eestlastest poliitikud 4) suurenes eestlaste osalus maa- ja linna omavalitsustes, sealt saadi haldamiseks vajalikke kogemusi 5) arenes ühisettevõtlus (meiereid, põllutöömasinate ühis...
Pressisõber ja -vaenlane 2015 Pressisõber Pressisõber on aunimetus, millega Eesti Ajalehtede Liit tunnustab aasta avatuimat ajakirjandusega suhtlejat. Pressisõpra valitakse alates 1994. aastast. Pressisõber on avaliku elu tegelane, kes: - suhtleb ladusalt pressiga ja selle kaudu avalikkusega - annab vajalikus mahus ja objektiivset (ausat) teavet oluliste asjade/sündmuste kohta - on pressile operatiivselt kättesaadav - julgeb välja öelda seisukohta rasketes küsimustes Pressisõber saab auhinnaks nimelise messingist ruupori. Pressivaenlane Paralleelselt kuulutatakse välja ka aasta pressivaenlane, kes pressisõbra vastandina on kõige vaenulikum avalikkusega suhtleja. Pressivaenlane on avaliku elu tegelane, kes: - ei suhtle pressiga ja selle kaudu avalikkusega ladusalt - ei anna piisavas mahus ja objektiivset (ausat) teavet oluliste asjade/sündmuste kohta - on pressile raskesti kättesaadav - ei julge ...
· 1917. hilissügis ands tunda, et Venemaa hakkab lagunema. Eesti jäi ,,omapead" · Võimu ihaldasid nii baltisakslased, rahvuslased kui ka enamlased · Baltisakslasi toetas Saksamaa, enamlased võisid loota Nõukogude Venemaa abile ning rahvuslased (Maapäev) otsustasid luua kontakte demokraatlike lääneriikidega · 28 november 1917. pidas Maapäev istungi, milles otsustati Eesti saatus Eesti Asutava Kogu õlule · See otsus tähendas Eesti riigiõigusliku sideme katkestamist Venemaaga ning Maapäeva pidamist ainult Eesti seaduspäraseks esinduskoguks · Maapäev andis volitused üle vanematekogule, sest nähti ette vägivaldset laialiajamist vene madruste ja tööliste poolt (Toompeal) (J. Tõnisson saadeti välismaale juhtima Eesti kujunevate välisesinduste tööd) · 1918. jaanuaris toimusid valimised, kus enamlased said enam kui 37 % häältest, kuid sellest ei piisanud absoluutseks enamuseks ning valimised katkestati enaml...
Tallinna Tõnismae Reaalkool VAATA, KES SAID RIIGIKOGUSSE Artiikel Alina Serova Tallinn 2015 VÄRSKELT SELGUNUD VALIMISTULEMUSTE PÕHJAL TÄIDAVAD ENIM TOOLE RIIGIKOGUS REFORMIERAKONDLASED. Reformierakonna nimekirjast valitud: Taavi Rõivas, Urmas Paet, Toomas Kivimägi, Jürgen Ligi, Urmas Kruuse, Ants Laaneots, Keit Pentus-Rosimannus, Kristen Michal, Anne Sulling, Urve Tiidus, Maris Lauri, Hanno Pevkur, Heidy Purga, Valdo Randpere, Yoko Alender, Madis Milling, Arto Aas, Kalle Laanet, Liina Kersna, Aivar Sõerd, Igor Gräzin, Kalle Palling, Laine Randjärv, Urmas Klaas, Jüri Jaanson, Lauri Luik, Deniss Borodits, Johannes Kert, Terje Trei, Martin Kukk. Keskerakonna nimekirjast valitud: Edgar Savisaar, Yana Toom, Mihhail Kõlvart, Jüri Ratas, Kadri Simson, Mihhail Stalnuhhin, Rein Ratas, Heimar Lenk, Mailis Reps, Marika Tuus-Laul, Siret Kotka, Enn Eesmaa, Aadu Must...
Aajaloo KT Arengud Eesti ühiskonnas 20. sajandi algul · Tekkisid erakonnad ( Tartu liberaalid, Tallinna radikaalid, sotsiaaldemokraadid) · Tekkisid uued seltsid karskus-, sportlaste-, pritsimeeste. · Tekkisid pankade eelkäijad MAJANDUSÜHISTUD, mis kuulusid talupoegadele. · Tekkisid erinevad poliitilised voolud (sotsialism ja rahvuslus. Liberaalid Seisukohad: · Rahvusliku eneseteadvuse edendamine · Konstitutsioonilise-monarhia pooldamine · Eestlaste kaasamine kohalikku valitsemisesse Juhtfikuur : Jaan Tõnisson Häälekandja: Postimees Radikaalid Seisukohad: · Majanduse edendamine · Aktiivsem osalus poliitikas · Baltisakslaste kõrvale tõrjumine Juhtfiguur: Konstantin Päts Häälekandja: Teataja Sotsiaaldemokraadid (VSDTP Venemaa sotsiaaldemokraatlik töölis partei) Seisukohad: · Demokraatliku vabariigi loomine · Vähemusrahvaste õiguste taotlemine · E...
Tallinna Polütehnikum Andrus Kivirähk ,,Mees, kes teadis ussisõnu" Koostas: Relika Viilas Juhendas: Tiina Luik Saku 2009 Sisukord Autorist....................................................................................................................................3-4 Raamatust....................................................................................................................................5 Arvamused...............................................................................................................................5-6 Lisa..............................................................................................................................................7 ...
VÕRKPALL Referaat 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Ajalugu 3. Reeglid 4. Väljak / pall 5. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Võrkpall on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest auti või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Tänapäeval on võrkpall väga levinud ja võrkpalli harrastajaid arvatakse olevat kogu maailmas üle 800 miljoni. Võistkonnal on õigus registreerida koos 12 mängijaga üks kaitsemängija, nn libero. Libero tohib mängida vaid tagaliinil, ta ei või teha ründelööke, pallida, sulustada ega olla kapten. Libero riietus erineb võistkonnakaaslaste riietusest. Ajalugu Võrkpall sündis USAs 1895. ...
VANASÕNAD Amet meest ei riku. Argpüks kardab ka oma varju. Aus nimi on enam kui raha. Ega kott korda ei vahi, kui meest ennast juures pole. Ega amet leiba küsi. Enam ruumi laias ilmas kui kitsas kehas. Hirmul on suured silmad. Hommik on õhtust targem. Homseks hoia leiba, mitte tööd. Hulgusel kodu kõikjal. Hundid söönud, lambad terved. Iga üks on oma õnne sepp. Igaüks taht kaua elada, keegi ei taha vanaks saada. Ilus ilmale, kuulus kõigile, kodu ei kõlba kuhugi. Inimene on kolm korda rumal: esmalt lapsepõlves, siis paari minnes ja vena eas. Keelatud vili on magus. Kelle jalg tatsub, selle suu matsub. Kes kahju kardab, see kasu ei saa. Kes kannatab, see kaua elab. Kes kassi kallistab, selle õue õnnistab. Kes oma last armastab, see teda ka karistab. Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub. Kes tööd teeb, see rõõmu näeb. Kes viimasena na...
Otto August Strandman Otto August Strandman was an Estonian politican, who served as State Elder of Estonia in 1929 and Prime Minister in 1919. He was one of the leaders of the centre-left of Estonian Labour Party. Strandman was born on 30 November, 1875 in the village of Vandu. Vandu is pretty close to Kadrina. Vandu is situated in Undla Parish, Viru County. His father was Hans Strandman, who was a schoolteacher in Undla Parish, Neeruti Mansion. He had also one brother Andres and one sister Anna. Otto was his third child. Hans was a very good father, because first education got Otto by father. In 1886, he went to the municipal school of Rakvere and in 1888 to Emperor Alexander State High School in Tallinn, later High School in Saint Petersburg. In 1896, he graduated as an extern in the Estonian Governorate High School of Tallinn. In 1907, Otto married to Lydia Hindrikson. Their first two ch...
Ajalugu 1)Ühiskondlik-poliitilised suunad Eestis 20.saj.algul Tartu liberaalid- · Juht - Jaan Tõnisson · Postimees · Eesti rahvusliku ühtsuse rõhutamine · Emakeelse hariduse ja kultuuri tähtsustamine · Jaan Tõnisson valiti Tartu linnavolikokku, ta oli ka Jakob Hurda suuna edasiviija. Sotsiaalseid erinevusi Postimees ei arvestanud Tallinna radikaalid · Juht Konstantin Päts · Teataja · Õigeusk- aitab venelastega läbisaamisel · Poliitiline ja majanduslik iseseisvus · Rahvustunde aluseks on majanduslik jõukus ja poliitiline koostöö vene ringkondadega · Sihtgrupp- Põhja-Eesti talupojad, haritlased, tööstustöölised Sotsiaaldemokraadid · Kõik inimesed on võrdsed · Uudised · Isevalitsusliku riigikorra parandamine · Nõudsid vähemusrahvaste õiguste respekteerimist, vastutulekut eestlaste rahvuslikele soovidele Sotsiaaldemokraatia...
Ajalugu 1)Ühiskondlik-poliitilised suunad Eestis 20.saj.algul Tartu liberaalid- · Juht - Jaan Tõnisson · Postimees · Eesti rahvusliku ühtsuse rõhutamine · Emakeelse hariduse ja kultuuri tähtsustamine · Jaan Tõnisson valiti Tartu linnavolikokku, ta oli ka Jakob Hurda suuna edasiviija. Sotsiaalseid erinevusi Postimees ei arvestanud Tallinna radikaalid · Juht Konstantin Päts · Teataja · Õigeusk- aitab venelastega läbisaamisel · Poliitiline ja majanduslik iseseisvus · Rahvustunde aluseks on majanduslik jõukus ja poliitiline koostöö vene ringkondadega · Sihtgrupp- Põhja-Eesti talupojad, haritlased, tööstustöölised Sotsiaaldemokraadid · Kõik inimesed on võrdsed · Uudised · Isevalitsusliku riigikorra parandamine · Nõudsid vähemusrahvaste õiguste respekteerimist, vastutulekut eestlaste rahvuslikele soovidele Sotsiaaldemokraatia...
Sissejuhatus Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk kaasaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu. Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, mida pühitsetakse. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva. Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja või...
20.SAJ ESIMESED AASTAD________________________________________________ Sajandi algul kiirenes ühiskonna majanduslik ja poliitiline moderniseerumine veelgi. Venestamissurve nõrgenes tõi kaasa rahvusluse uue tõusu ning rahvuslik liikumine muutus massiliseks. Tekkis palju uusi seltse: karskus-, spordi-, pritsimeeste seltsid, majandusühistud. Koos rahvusliku liikumisega tugevnesid ka poliitilised erimeelsused ning hakkasid eristuma selgemini poliitilised voolud: liberaalne rahvuslus ja sotsialism. TARTU LIBERAALID____________________________________________________ Mõõduka rahvusluse esindajaks kujunes Tartus ilmuv päevaleht Postimees. 1896. aastal hakkas Postimeest toimetama Jaan Tõnisson, kes koondas lehe juurde rahvusmeelseid haritlasi. Tema juhtimisel peeti esmatähtsaks eestlaste rahvuslike eneseteadvuse edendamist, astuti jõuliselt välja venestamise ja saksastamise vastu. Räägiti demonstratiivselt igal pool eesti keelt. Postimees ü...
Mis on eestluse tulevik? Akadeemi a nr 2, 2008Toomas Kukk 268-280 Riigitäis rahvast Kuhu me läheme? Ikka on olemas keegi, kes niiviisi küsib.Keegi, kes hoolib.Pärib sihi järele, kuhu suundutakse. Kui neid, kes hoolivalt küsivad ja päriselt vastuseid otsivad, on küllalt palju võime kõndida toekamalt. Ei saa väita, et eestlusest oleks vähe kirjutatud, olgu Internetis või paberikandjal: seda sõna kohtab ligi 400 veebilehel peaaegu 17 000 korda. Eesti rahvusluse kõiki külgi ei jõua lühikese aja jooksul ammendada. Piisab põgusastki tutvumisest eestluse käsitlusega, et näha läbiva teemana eesti rahva sünget eelaimust: meid on vaid kolm lauluväljakutäit muserdatud rahvast, eestlaste hulk väheneb pidevalt, vene ja inglise keel ahistavad meie emakeelt ja ähvardavad ta eestimaisest teadusest ja kultuurist välja tõrjuda,...
1. Sissejuhatus Oma referaadi teemaks valisin just sellepärast Eesti-Vene suhted 2010, sest kavatsen kogu informatsiooni võtta internetist ja selle teema kohta on internetis palju põnevaid dokumente ja arutlusi läbiaegade. Tänu internetile saan ma võrrelda eelnevaid aastaid ja aastat 2010, seega saan kokkuvõtteid teha sellest, kuidas on Eesti ja Vene suhted arenenud, kas allamäge või pigem on need soojenenud ning kas Venemaast võib saada Eesti riigile suur kasu või pigem kahju. Referaadi eesmärgiks on see, et ma süveneksin Eesti naaberriiki ning sellesse, kuidas saab Eesti ühe suurema ja tähtsama naabriga läbi, millised suhted on kahe riigi vahel ning mida on parandatud kõikide aastate jooksul. 2. Diplomaatilised suhted Esimene kord kui Venemaa ja Eesti üksteist tunnustasid oli 02.02.1920 Tartu rahulepinguga. Taas tunnustas Venemaa Eestit 24.augusitl 1991 ja riikide vahelised diplomaatilised suhted taastati 1991. aastal 24. Oktoo...
Pärnu Hansagümnaasium Referaat Võrkpall Eliise Vilepill 11.a Sissejuhatus Võrkpalliks nimetatakse sportlikku pallimängu, kus võistlevad kaks võistkonda võrguga poolitatud väljakul. Võrkpalli eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijatele nii, et see maanduks vastase väljakul, läheks vastasmängija puudutusest auti ehk väljakust välja või et vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas on väga tähtis kaitsta enda ala ja jälgida palli. Kuigi võrkpall nõuab palju treenimist ja osavust, mängivad seda väga paljud inimesed üle terve maailma ja kuna seda on võimalik mängida nii saalis kui väljas, on võrkpall üks Olümpiamängude spordialadest. Ajalugu Võrkpall sündis USAs 1895. aastal. Ala loojaks peetakse ameerika võimlemisõpetajat William G. Morganit. Esimest korda oli Olümpiamä...
Esimene maailmasõda 1914-1918 Põhjus - Võitlus maailma ümberjagamise pärast, et saada tooraine allikaid, kolooniad Ajend Tapeti Franz Ferdinand Plaan Tehti Schlieffeni sõjaplaan kiiresti saada Pr. Endale (sks) Lahingud: Marne'i lahing Petain Pr. Au ja häbi Verduni lahing * 11.nov 1918 Compiegne'i vaherahu Tulemused: - suur hukkunute arv, kadunud sugupõlv. - Tööstuse, põllumaj. Langus + teaduse, tehnika areng: tank, lennuk, raskekuulipilduja, gaas. + suurte impeeriumite lagunemine (Vn, Sks, Türgi, Austria-Ungari) + uute riikide teke - 6.dets 1917 Soome - 16.veebr 1918 Leedu - 24.veebr 1918 Eesti - 18.nov 1918 Läti Venemaa 1917 · Veebruarirevolutsioon Põhjus : I MS (sõjavägi) Majanduslik allakäik Rahulolematus Ni...
Eestimaa tundmine Juuni 2011 Sissejuhatus Järgnevalt annan ülevaate Taavi Pae juhendusel aines "Eestimaa tundmine" toimunud ühepaevasest ekskursioonist Kagu- Eestisse. Ulevaate andmisel kasutan reisi käigus kirjutatud märkmeid. Tartust algab sõit Räpina teed pidi Setumaani välja. Maastik, mida läbime on Ugandi lavamaa (Kagu- Eesti lavamaa), mis paikneb Devoni liivakivi platool, kuhu jääaeg on jätnud igasugu setteid ning mis vahepeal on läbitud ürgorgudest. Jõuame Luunjasse, paremat kätt on näha Luunja mõisa. letame Emajoe le silla (mis alguses ehitati kuiva maa peale, pärast alles lasti vesi läbi ). Jouame Põllu kihelkonda. Siinsed põllud on kõik haritud (tänu Kagu- Eesti suhteliselt viljakatele muldadele), ei kohta sööti jäetud põldusid. Asume Lõuna- Eesti murdealal (Tartu murde alal). Keerame Võndu. Võnnu on väärikas Eesti kihelkonnakeskus oma kihelkonnakirikuga. Tegemist on keskaegse kirikuga, mis hiljem on ümber ehitatud. Võnnu...
Juhan Liivi nim. Alatskivi Keskkool Füüsika Sander Kukk REAKTIIVLIIKUMINE Referaat Juhendaja: Liidia Pogorelova Alatskivi 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin enda refereeritavaks teemaks reaktiivliikumise, sest antud teema on huvitav ning nõuab detailset käsitlust. Samuti leidus reaktiivliikumist tutvustavaid andmeid nii internetis kui ka raamatukogus, mille tõttu tundus referaadi koostamine piisavalt asjakohane, ning on olemas ka isiklik huvi uurida reaktiivmootoreid, nende ehitust ja reaktiivliikumisega seonduvat. Reaktiivliikumine on selline liikumine, mida põhjustab kehast eemale paiskuv gaasi- või vedelikujuga, mis avaldub vastumõjuna ehk reaktiivjõuna. Kui eemale lendava joa liikumissuund läbib keha massikeset, on reaktiivliikumine kulgemine. Reaktiivliikumist kasutatakse rakettide...
Eesti raamatu ajalugu. Eesti autorite raamatud. Teemaks muusika. Juhendaja: Ilmar Vaaro Koostaja: Gaythel Kukk Viljandi 2013 Uurisin siis eesti autoritepoolt välja antud muusikaalast kirjandust aastatel 1992-2012. Kuid võib öelda, et päris raske olid leida muusikaalast kirjandust, sest alates 1992 ei ole eriti midagi märkimisväärset ilmunud. Nüüd siis kokkuvõtted nendest raamatutest, mida ma leidsin: 1. Juhan Lepsaar `` Liivatuisus.`` - Sunnitöölise hingevalu laulud. Autor kirjutab nii: Minu parimad eluaastad möödusid vangilaagris sunnitööl vaeveldes. Et mitte vaimselt murduda ja tühjast lootusetuse tundest surra...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestus ja maksunduse osakond Liise Lindmäe RAHAREFORMID AASTATEL 1919-1933 Ainetöö Juhendaja: Viktor Arhipov Tallinn 2011 Sissejuhatus Esimese maailmasõja algusega kukkus turvalisena näiv maailm kokku. 27. juulil 1914. aastal andis tsaarivalitsus välja seaduse, mis lõpetas rahatähtede vahetamise kulla vastu. Mõned aastad hiljem muutusid paberrahad väärtusetuks. Segadust tõi 1917. Aasta veebruarirevolutsioon. Ajutine Valitsus lasi ringlusse nn. duumarublad ning 20 ja 40 rublased ,,kerenskid". Ajutise Valitsuse juhi Aleksander Kerenski järgi nime saanud paberrahad läksid käiku poognatena, mida sai vajaduse järgi lahti lõigata. Endiselt kehtisid ka tsaarirublad. Oktoobripöörde järel võimu haaranud bolsevikud muutsid 1918. aasta alguses rahaks mitmesuguseid võlakohustusi, laenutähtede kuponge ja obli...
Eesti NSV = see on Eesti NSV Liidu koosseisus, 1940-41 ja 1944-1991 (1990 muudeti nimi Eesti Vabariigiks). Eesti NSV = Eesti I Sisepoliitika Eesti oli üks NSV Liidu 15 liiduvabariigist. Vormi poolest olid igal liiduvabariigil, ka Eesti NSVl oma võimu- ja valitsemisorganid, lipp, vapp, hümn jne., tegelikult alluti täielikult Moskva keskvõimule. Oli olemas Eesti NSV Ülemnõukogu, Ministrite Nõukogu. Oli Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP), mis oli osa NLKPst. (Siiski oli tähtis, kes oli EKP juht) Eestis olid üleliiduliste organisatsioonide kohalikud harud komsomol, pioneeri- ja oktoobrilaste organisatsioonid. Peale Teist maailmasõda (NSV Liidu kõnepruugis Suurt Isamaasõda) oli Eestis kommunistliku partei (EK(b)P) esimeseks sekretäriks (=juhiks) Nikolai Karotamm. Karotamm oli sündinud Eestis, kuid 1920-30. aastatel elas NSV Liidus, 1940 tuli taas Eestise. Üldse oli Eestis kõrgetel...
Armin Laanejärv 1) Luud räägivad Salme viikingilaeva lugu Risto Perendson Postimees 03.01.2009 00:00 Saaremaalt sügisel leitud ja ühtlasi sajandi arheoloogialeiuks peetav Salme Viikingilaev sisaldas inimluid ja looma jäänuseid. Nende analüüs tõestab laeva unikaalsust kogu Läänemeres. Salme laevamatuse teeb eriliseks see, et seal on üle kahe korra rohkem inimesi kui seni leitud laevadel, ka luustike asetus ei ole tavalise matusepoosi moodi. Laevas oli 7 täismehe luustikud: kaks meest ahtris, kolm keskel ja kaks vööris inimeste luud olid segamini, see võis olla tingitud ka leiukohas varem tehtud teetöödest. Laevast leiti ka kitsetalle kolju, palju rohkem infot said aga ajaloolased linnuluudelt. Kuigi arheoloogid ei julge veel midagi kindlat väita, näitavad kõik faktid, et tegemist on tõepoolest laevamatusega. Läänemere regioonis uhkeima matusega! Artikkel oli väga põnev sest kajastas Eestist le...
Referaat Kümnevõistlus Reilika Saks Tallinna Kunstigümnaasium 9B klass Kümnevõistluse alad Kümnevõistlusevõistlusel võisteldakse 10 kergejõustikualal: Esimene päev Teine päev 100 m jooks 110 m tõkkejooks Kaugushüpe Kettaheide Kuulitõuge Teivashüpe Kõrgushüpe Odavise 400 m jooks 1500 m jooks Igal alal saab sportlane vastavalt tulemusele punkte. Võistluse võidab kõige rohkem punkte saanud sportlane. Võistlusalade kirjeldused 100m jooks Kümnevõistluse algus. Stardiaeg pannakse tavaliselt varahommikusele ajale. ...
Eesti NSV = see on Eesti NSV Liidu koosseisus, 1940-41 ja 1944-1991 (1990 muudeti nimi Eesti Vabariigiks). Eesti NSV = Eesti I Sisepoliitika Eesti oli üks NSV Liidu 15 liiduvabariigist. Vormi poolest olid igal liiduvabariigil, ka Eesti NSVl oma võimu- ja valitsemisorganid, lipp, vapp, hümn jne., tegelikult alluti täielikult Moskva keskvõimule. Oli olemas Eesti NSV Ülemnõukogu, Ministrite Nõukogu. Oli Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP), mis oli osa NLKPst. (Siiski oli tähtis, kes oli EKP juht) Eestis olid üleliiduliste organisatsioonide kohalikud harud komsomol, pioneeri- ja oktoobrilaste organisatsioonid. Peale Teist maailmasõda (NSV Liidu kõnepruugis Suurt Isamaasõda) oli Eestis kommunistliku partei (EK(b)P) esimeseks sekretäriks (=juhiks) Nikolai Karotamm. Karotamm oli sündinud Eestis, kuid 1920-30. aastatel elas NSV Liidus, 1940 tuli taas Eestise. Üldse oli Eestis kõrgetel...
Muhu saar 2002 ASUKOHT Muhu saar asub Läänemeres Eesti läänerannikul. Saare pindala on ligi 200 km2. Sinna mahuks ära terve Tallinn. Ta on Eesti 1500 saare seas suuruselt kolmas. Mandrist lahutab muhulasi 8 km laiune Suur väin ning Eesti suurimast saarest Saaremaast 3 km laiune Väike väin. Põhja poole jääb Väinameri ja Hiiumaa, aga meritsi lõuna poole liikudes jõuame Riia lahte. Saart ümbritsevad väikesed laiud: Papilaid, Kesselaid, Viirelaid, Võilaid, Suurlaid ja Kõinastu laid. Muhu rannajoone pikkus on 108 km. Saare ulatus põhjast lõunasse on umbes 17 km ning läänest itta ligi 20 km. Linnulennult meenutab saar veidi rombi, mis on loode-kagusuunaliselt välja venitatud. Muhu saarel elab praegu umbes 2200 inimest, mida on suhteliselt vähe. Võrdluseks, kunagi oli see arv kolmekordne ning Muhuga samas suurusjärgus oleval Maltal elab 346 000 inimest. Muhu saare ajalugu on 8000 aasta vanune- just siis hakkas v...
Tammiste küla veskitondid! Küünlakuu õhtupime hingas õues. Tuulehoog vilistas ja kiunus korstnat läbi, läbi metsa ja üle nõmme, et puud nutsid käes ja oksad nagu raske vaeva all ohkasid; lõi vastu Tammiste veski väikest akent , mille eide osav käsi kõhkise alumise ruudu ette oli liiminud. Kui vanarahva sõna tõsi oli, et kui küünlapäeva aegu härg räästa alt juua sai, siis maarjapäeva aegu kukk nokka kasta ei pidanud saama siis võis Tammiste veski kollasekaelaline kukk maarjapäeva tulekut rahyga oodata. Õues oli ma kivikõvaks külmetanud, ehk küll lumi siit ja sealt musta maad juba hangede alt välja oli päästnud. Nagu valge lõng näitas jalgtee veskist edasi maantee peale, sealt paremat kätt Nudjaste kõrtsi, pahemat kätt läbi paksu metsa ja lagunenud varemetest mööda linna poole. Tee seisis täna veel tühi kui muidu, ja tuulevuhin puistas tuisku ja närtsinud lehti kraaviäärtele üles. Seda teed mööda ei käinud isegi täiearulised inimesed he...
Kooli nimi Betti Alver Referaat Koostaja: xxxxxxxxx 12. klass Juhendaja: xxxxxxxxx Linn 2011 Sissejuhatus Kirjandusklassik Betti Alver sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval. Vaimselt ärgas kodu soodustas kõigiti tema fantaasiarikka mõttemaailma kujunemist. Enamasti alustavad kirjanikud oma loomingutööd luuletajana, et hiljem pühenduda pikematele ja komplitseeritumatele zanritele. Betti Alveri looming on näide vastupidisest arenguteest. Alveri jaoks on luule tema käsutuses olev fantaasiakuju, aga ka elu olemusjoonte äärmine kontsentratsioon, mis teatud mõttes võib olla võimsam ja täiuslikum kui elu. Betti Alveri looming on möödunud sajandi eesti värsiloomingu aegumatuid väärtusi. Lapsepõlv Alverite perekonnale kuulus väheldane kahetoaline korter. Lapsi oli peres rohkesti, ent neli neist surid varakult haigustesse, kaks koguni ühel ja samal ajal. Betti (Elisabet) ...
Arengud Eesti ühiskonnas 20. sajandi algul. Kiirenes ühiskonna majanduslik ja poliitiline moderniseerumine veelgi. Tekkis palju uusi seltse. Need aitasid kaasa rahvuskultuuri edenemisele. Kui rahvuslik liikumine laienes, tugevnesid ka poliitilised erimeelsused. Liberaalid- venestamise kui ka saksastamise vastu. Ründas baltisakslaste ülemvõimu ja eestlaste seas vohavad kadakasaklust.Tõnisson . Andis lugejale mõista, et Vene impeeriumi korraldus on aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis- parlamentaarse monarhiaga. Postimees. Radikaalid- Teataja. Konstantin Päts asutajaks. A.H. Tammsaare, Johannes Voldemar Veski jm. Vastupidi Postimehele ei eitanud Teataja Eesti ühiskonna sotsiaalset lõhestatust ning nõustus sotsialistidega selles osas, mis puudutas klassivõitluse paratamatust kapitalistlikus maailmas. Teataja propageeris majanduse edendamist, pidades eestlaste rahvustunde nõrkuse peamiseks põhjuseks majandus...
I MAAILMASÕDA I MAAILMASÕJA PUHKEMISE PÕHJUSED: 1) vastuolud suurvõimude vahel 2) ohu alahindamine 3) sõja ülistamine 4) rahvusvahelise institutsiooni puudumine {miski, mis riike omavahel kokku tooks ja lepitaks (tänapäeval selliseks institutsiooniks ÜRO)} 5) sõjaväelaste surve (prooviti uusi relvi, lennukeid, soomusmasinaid) [KÕIK riigid olid 1914 aastaks sõjaks valmis] SÜNDMUS JA TÄHTSUS: 28.06.1914 Franz Ferdinandi tapmine (ajend, mitte põhjus I MS alguseks) 28.07.1914 Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja, ühtlasi ka I MS algus seoses sellega) 23.02.1917 streik Petrogradis veebruarirevolutsioonil (demonstratsioonil nõuti kohalike sõjatehaste tööliste toiduainetega varustamise ja elamistingimuste parandamist. Toimuva maailmasõja tõttu oli tööstuse rõhk pandud sõja toetamisele, suur osa põllumajanduses töötavatest meestest oli mobiliseeritud sõjaväkke ja seetõttu oli halvenenud linnade varustamine toidu...
Karl August Hindrey (1875-1947) Karl August Hermann Hindrey (pseudonüüm Hoia Ronk; 15. august 1875 Abja 9. jaanuar 1947 Tallinn) oli eesti kirjanik, karikaturist ja ajakirjanik. Õppis aastatel 18941904 Peterburi, Müncheni ja Pariisi erakunstikoolides. Töötas ajavahemikul 1904 1928 Postimehe ja Päevalehe toimetuses. Asutas pilkelehed Sädemed ja Kratt ning sai nende kaudu tuntuks karikaturistina. Tegevus karikaturistina Karikatuurilooming arvustab tsarismi, baltlust ja tõusiklust ning joonistuslaad kõneleb "Simplicissimuse" koolkonna juugendlikust mõjust. Algatas eesti lasteraamatute illustreerimise ("Pambu-Peedu", "Lõhkiläinud Kolumats"). Tegevus kirjanikuna Kirjutanud lasteraamatuid, mälestustesarja, reisiraamatuid, näidendeid, vesteid, teatri-, kirjandus- ja kunstikriitikat jm. Loomingu väärtuslikum osa on psühholoogilised novellid. Lisaks kirjutas ka ajaloolisi ja kaasajaainelisi romaane. http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Augu...
Eesti teel iseseisvusele XX sajandi algus Rahvusluse uus tõus ning rahvuslik liikumine muutus massiliseks. Tekkisid uued seltsid, tugevnesid poliitilised erimeelsused ning eristusid poliitilised voolud: liberaalne rahvuslus ja sotsialism. Milline poliitiline suund tekib Eestis? Konservatism, liberalism, sotsiaaldemokraatia Millisesse erakonda võiks kuuluda? Liberalism- majanduskaubandus, isikuvabadus, erinevad uuendused Konservatism- valitsus reguleerib kõike, säilitada vanad traditsioonid, patriotism, oma huvikapitalide kaitsmine Tartu liberaalid Mõõduka rahvusluse esindajaks kujunes Tartus ilmuv päevaleht Postimees, mida hakkas 1896. toimetama Jaan Tõnisson, kes koondas ajalehe juurde rahvusmeelseid haritlasi (Villem Reiman, Oskar Kallas, Karl august Hindrey, Peeter Põld jt). Eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamine, astudes välja venestamise ja saksastamise vastu. Ründas baltisakslaste ülemvõimu ja eestlaste seas vohavat kad...
annaabi.ee 
