Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kahetiivalised (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kus elavad kahetiivalised?
  • Kuidas nimetatakse kahetiivalise vastseid?
  • Kus on võimalik kahetiivalisi tihti toitumas näha?

Kahetiivalised
l
Kr
K iste
st l Raa
R
t
Sirl
r y Ta
T mbe
mb rg
r
8.b
Iselo
Ise om
lo
ulik
u
u
lik d 
u t
d  u
t n
u nu
n se
s d
e
 Norm
r aalselt
e  are
ar nenud kileja
kile d e
d  es
e mised 
e tiiv
t ad, ta
t gatiivad muutunud 
sumistiteks
e .
 Sääselis
e te
t  t
  agake
ak ha 
e
ko
k osneb 7
b  -8 lül
 
ist, k
  ä
k rbseli
e ste 
e tagake
agak g
e a 
ko
k osneb
ne  4
  -st 
t lülist.
 Ka
K hes
he ugused 
e tu
t ndlad.
 Pe
P a väga liiku
liik v, p
  ee
e nek
ne a
k ela
e ga  rindmikule
ik
 
ule kinnitunud suhte
t liselt 
suure
uur d liits
liit ilmad, võib es
e ined
ine a ka 
k 2-3 täp
t
psilma.
 Tuge
T
rindmik
ik, rindmikulü
ik
lid
l  t
  ugevasti ko
k kku 
kk ka
k svanud.
 Ke
K ha pikkus 
pikk
1mm-5cm.
Pilt
Elu
E paig
lu
ad
paig
 Ho
H o
o ned 
d
 El
E uru
r umid
 Ae
A d
e
 Ve
V eko
k g
o ud
 Rai
R esti
e
kud
k
  Metsad
e
 Kar
K j
ar amaad
 Niidud
Toit
T
u
oit m
u in
i e
 Ka
K heti
t iva
lisi  näeb 
b ti
t hti to
t itu
t mas 
s õite
t l kui
k d nende
nd  sea
se s on ka
k  pa
p lju 
ve
v rd
r imeva
v id 
d parasiitp
t utu
ut ka
k id.
 Sä
S äselised 
d - 
- toi
to tuvad te
t iste
st  loo
o made,
e  enamasti se
s lgro
r o
o gse
g te
t  
ve
v re
r st.
st
 Kä
K rb
r se
s lised 
d - 
- toi
to tuvad see
se ntest võ
nte
i
st võ  taimeosad
o
est:
e
 
st: viljade
d st,
s  
lehted
hte est, 
e
nektar
e
ist.
Par
P m
ar  
m ja 
 
sääs
ja 
k
sääs
Kär
K
bs
är
e
bs lise
e
d
lise
 Mõned 
d liigi
g d 
d on väga vi
v ljaka
k d 
d ja kiire
r  elutsükkliga
g .
 Näite
t ks ema
e
ne äädi
d kak
k är
ak be
b s või
s võ b 
b muned
e a
d  kun
k
i 50
5 0
0  muna.
 Ar
A e
r ng
e
 va
v lmiku
k ni ke
k stan
e
 25 
5 kra
kr adi
d  juure
ur s 
e 8-
8 10
1  
0 päeva
v .
 Munad 
d on
o  umbe
umb s ühe millimee
e tr
t i pi
p kku
kk sed
se , valge
g s.
e
Kaitse
Kait
k
se o
k h
o ast
as u
t mu
m se
s d
e
 Sur
S n
ur u te
t esk
e lemi
e
ne
 Järsk
s  pea
e tumine
 Va
V rj
r amine
 Põ
P ge
g nemine 
 Hammu
H
sta
st mine
Täh
T
tu
t su
u
s
su
Lo
L oduse
s s 
e
Inimese elus
 Toiduks paljudele loomadel.
 Kultuurtaimede  tolmeldajad .
 Lagundajad.
 Mesilastelt saab  mett  ja vaha.
 Tolmeldavad taimi.
Hu
H vit
v av
it
ad 
av
fak
ad 
t
fak id
t
 Ema
E
ne  parm  
ar
on
o  või
 võ me
m line ko
 k r
o r
r a
r ga
g  imema
m  kun
k
i 20
2 0
0  mg 
g ve
v rd
r .
d
 Ka
K heti
t iva
v liste 
ste vastse
vasts id nimeta
t takse vaklade
d ks.
 Nen
e de
d  jalad või
 võ va
v d 
d ol
o la pi
p ke
k mad 
d kui
k  nende 
e ke
k h
e a.

K sim
ü
u
sim se
s d
e
 Kus 
K
elavad 
d ka
k heti
t iva
v lised?
d  
? (3 
3 ko
k hta)
 Kui
K das 
d
nimetata
me
kse 
kse ka
k heti
e ivalise
s  va
v stse
sts id?
d
 Kus 
K
on
o  võ
imalik  ka
k heti
t iva
v lisi tihti toi
to tumas näha?
Kasu
Kas tat
t u
at d 
d allik
al
ad
lik
 http
htt s:/
s: /
/ et.
e wikiped
e ia.or
o g
r /w
/ iki/Ka
K heti
t iva
v lised
 http
htt :/
: /w
/ ww.mi
w
ksike
k .ee
e /d
/ ocs/
o
e
cs/ lehed/
d 8
/ klass/
ss loomad
o
/p
/ utukad
utuk
/8
/ -
8 3-
3 1
7-
7 2
- .htm

T n
ä ame
am  k
  u
k u
u lam
la ast!
ast

Document Outline

  • Slide 1
  • Iseloomulikud tunnused
  • Pilt
  • Elupaigad
  • Toitumine
  • Parm ja sääsk
  • Kärbselised
  • Kaitsekohastumused
  • Tähtusus
  • Huvitavad faktid
  • Küsimused
  • Kasutatud allikad
  • Täname kuulamast!
Vasakule Paremale
Kahetiivalised #1 Kahetiivalised #2 Kahetiivalised #3 Kahetiivalised #4 Kahetiivalised #5 Kahetiivalised #6 Kahetiivalised #7 Kahetiivalised #8 Kahetiivalised #9 Kahetiivalised #10 Kahetiivalised #11 Kahetiivalised #12 Kahetiivalised #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-04-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kristelx Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Putukad
28
docx

Putukad

Esineb polümorfism. Selts jaotatakse kahte alamseltsi. Pidevkehalistel on tagakeha nn istuvat tüüpi, ühendub laialt rindmiku viimase lüliga. Neil esinevad haukamissuised. Tiibade soonestus on väga tihe. Vastsed on fütofaagid, vabaltelavad või kaevandavad, rindmiku ning mõnikord ka tagakeha jalgadega. Nende hulka kuuluvad näiteks lehevaablased. Karusmarjapõõsaste lehti hävitavad karusmarja-lehevaablase Pteronidea ribesii ebaröövikud. Eestis umbes 7000 liiki. Selts: Kahetiivalised (Diptera) Pikkus 0,7-6cm. Kehakuju varieerub. Pea alati väga liikuv; peene kaelaga rindmiku külge ühendatud. Pea suurus varieerub. Liitsilmad suhteliselt suured. Täppsilmad võivad, kuid ei pruugi esineda. Tundlad kahesugused: harjastega (koosnevad kolmest lülist; esinevad kärbselistel) ja pikemad (vähemalt seitse lüli; erineva kujuga: niitjad, sulgjad; esinevad sääskedel). Suised mitmesugused, kohastunud pistmiseks ja vereimemiseks või lihtsalt vedela toidu vastuvõtmiseks

Bioloogia
Eesti putukad
86
doc

Eesti putukad

asetus. Joon. 5. Putuka pea asend: 1 – prognaatne, 2 – hüpognaatne, 3 – opistognaatne. *Tundlad koosnevad tavaliselt kolmest osast: tüvilüli (scapus), millega tundel kinnitub pea külge, pöörlüli (pedicellus) ja väga erineva arvuga tundlalülidest koosnev tundlapiug (flagellum). Pöörlülil asub nn Johnston'i elund, mis annab informatsiooni putuka kehaasendi ning õhu või vee liikumise suuna kohta, mõned kahetiivalised võtavad sellega vastu ka helisignaale. Joon. 6. Tundlate tüüpe: 1 – harjasjas, 2 – niitjas, 3 – helmesjas, 4 – saagjas, 5 – kamjas, 6 – nööpnõeljas, 7 – nupuga, 8 – värtenjas, 9 – lameljas, 10 – põlvjas-kamjas, 11 – ebakorrapärane, 12 – sulgjas, 13 – harjaskarvaga tundel. *Silmad Liitsilmad koosnevad ommatiitidest (falsettidest): 1 kuni 28 000. Optiline osa = lääts, laaskeha. Sensoorne osa = fotoretseptoorsed rakud + närvid. Lihtsilmad (ocelli)

Bioloogia
Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused
22
docx

Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused

Zooloogia vastused 1. Ainuraksete hulka kuuluvad mitmesuguse kehaehitusega üherakulised loomad. Nagu kõigil rakkudel on ka ainuraksetel loomadel olemas rakutuum, milles sisaldub pärilikkusaine nende paljunemiseks.. Ainuraksete põhiliseks tunnuseks on see, et nad koosnevad 1-st rakust, milles toimub kogu nende elutegevus. Ainuraksed on seega iseseisvad organismid, kellel on olemas kõik elusorganismidele iseloomulikud omadused - ainevahetus, ärritatavus, liikumine ja sigimine. Ainuraksed on levinud üle kogu maailma. neid elab kõikjal: meredes, mageveekogudes, pinnases. Ainuraksetest moodustub näiteks rohelise kile puutüvede varjupoolsele niiskele küljele. Paljud ainuraksed on ka parasiidid, elades teiste elusolendite sees ja nende arvelt. Ainuraksetel on väga mitmesuguseid kehakujusid. Amööbidel pole kindlat kehakuju ja nende poolvedel tsütoplasma moodustab välja sopistades jätkeid, mille abil loomad liigu

Vee elustik
Vee Zooloogia
33
doc

Vee Zooloogia

Kordamisküsimusi zooloogiast, rakendushüdrobioloogidele Loeng: Zooloogia alused 1. Ainurakse ja hulkrakse looma võrdlus: sarnasused, erinevused, näiteid Ainurakse olevuse kogu keerukas ehitus mahub ühe raku sisse (organellidena). Hulkrakse keha koosneb elundeist ehk organeist; elundid kudedest, koed rakkudest. Ainuraksetel, isegi prokarüootidel võib olla kah kolooniaid, aga koloonias on iga rakk omaette moodul. Hulkrakse organismi moodul on elund, mis koosneb paljudest rakkudest; rakud on (nii üksikuis elundeis kui kogu kehas) spetsialiseerunud kudedeks Sarnasused: mõlemal olemas elundid, tuum; paljunevad, neis toimuvad erinevad sünteesiprotsessid (nt sünteesitakse hulkraksetes erinevaid rakke, ainuraksetes aga näiteks erinevaid vajalikke aineid (nt ATP), loomulikult ka hulkraksetes). Erinevused: hulkrakse elundid koosnevad kudedest, ainurakse puhul koosnevad elundid peamiselt valkudest; ainuraksetes organismides ei toimu rakusünteesi. Näited: ainuraksed: amööb,

Vee elustik
Puisniitude loomastik
47
doc

Puisniitude loomastik

Pea eesmises osa külgedel asub paar liitsilmi, mis koosnevad ommatiididest. Lisaks sellele on putuka pea ülaosas paar liht- e. täppsilmi. Tundlad- pea eesosas asub paar tundlaid e. antenne (v.a. tõukjalalised). Tundlad koosnevad tavaliselt kolmest osast. Basaalsegmendi e. aluslüli abil kinnitub tundel pea külge, sellele järgneb pöördlüli, millel asub Johnston'i elund. Johnston'i elund annab informatsiooni putuka kehaasendi ning õhu või vee liikumise suuna kohta. Mõned kahetiivalised võtavad Johnston'i elundi kaudu ka helisignaale vastu. Pöördlülile järgneb tundlapiug, mis koosneb väga erineva arvuga tundlalülidest. Sõltuvalt funktsioonist, esineb putukatel väga erinevaid tundlatüüpe. Kõige sagedamini on tundlate ülesandeks kompimine. Sellised tundlad on tavaliselt pikad, koosnevad paljudest lülidest. Kui tundel aheneb tipu suunas, nimetatakse seda harjasjaks, kui ei ahene, siis niitjaks. Harjasjad tundlad on näiteks prussakal (Blatella germanica), kes

Pärandkooslused
Eesti loomastik-Selgrootud
29
doc

Eesti loomastik. Selgrootud

Eesti loomastik. Selgrootud Koostanud Mati Martin Sissejuhatus Selgrootute hulka kuulub enamik loomaliikidest. Nende mõõtmed ja välimus varieerub suurtes piirides, mis võimaldab neil asustada väga mitmesuguseid elupaiku. Selgrootud on võimelised elama väga ekstreemsetes tingimustes. Eesti tingimustes võivad mõned liigid tegutseda sulade ajal isegi lumel, seega väga madalatel temperatuuridel, vaatamata sellele, et nad kõik on kõigusoojased. See tähendab, et nad ei saa oma kehatemperatuuri reguleerida ja see on enamasti võrdne keskkonna temperatuuriga. Järgnevalt saamegi ülevaate sellest väga huvitavast loomarühmast Eestis. Järgnev tekst on väga konspektiivne, sest aine maht ei võimalda detailidesse süvemenist ning annab esimese ülevaate peamiselt erinevatest selgrootute rühmadest. Huvi korral on võimalik lisakirjanduse abil ka detailidesse süveneda. Jääaeg ja selle mõju Eesti pinnavormidele. Eesti ala ei ole pidevalt olnud selline nagu me praegu seda n?

Loodus
Eluslooduse eksam
52
pdf

Eluslooduse eksam

I. ELUSLOODUSE SÜSTEEM 1. Elusorganismide jaotamine riikideks: loomad, taimed, seened, bakterid. Süstemaatika ja selle põhiühikud (järjekord!). Elu tunnused. Maal leidub kokku u 1,5 miljonit liiki. Kuhu kuuluvad loomad (kõige enam putukaid, rohkem kui muud kokku), prokarüoodid (kõige vähem, seened, taimed ja protistid). Süsteemse taimede, loomade ja mineraalide hierarhilise klassifikatsiooni tegi 1735 a Carl von Linne. See on kasutusel tänapäevani. See põhineb organismide välistel tunnustel. Järjekord: ELU TUNNUSED: 1. Rakuline ehitus - rakk on väikseim elusüksus. Rakkude hulga järgi jaotatakse elusorganismid: • ainurakseteks (bakterid, algloomad e. protistid, ainuraksed vetikad, ainuraksed seened) • hulkrakseteks (enamik taimi, loomi ja seeni). Ainuraksus on primaarne - hulkraksus tekkis 700 - 900 miljonit aastat tagasi. 2. Sisemine keeruline organiseeritus - keeruline ehitus, talitlus ja regulatsioon.

Loodusõpetus
Pärandkoosluste loomastik
35
doc

Pärandkoosluste loomastik

Meie teisest pruunist konnast - rabakonnast - on ta eristatav kirju kõhualuse poolest, millel on tume marmorjas muster. Rohukonn elutseb niisketel niitudel, põõsastikes, lehtmetsades ning isegi kultuurmaastikel. Ta veedab kogu suve maismaal, veekogudest üsna kaugel. Rohukonn on öise eluviisiga loom, kes kõige erksamalt tegutseb kella 23...2 ajal. Päeva veedavad rohukonnad põõsastesse, kivide alla või pehkinud kändudesse varjunult. Tema toidust moodustavad peamise osa mardikad ja kahetiivalised (sääsed ja kärbsed), nälkjad ja sihktiivalised (tirtsud ja tirdid). 18 Oktoobrist märtsi-aprillini kestva talveune veedavad suurtesse seltsingutesse kogunenud rohukonnad mutta kaevunult veekogude põhjas. Oluline on, et veekogu põhjani ei jäätuks ja et veetemperatuur ei langeks alla 2,5 °C. Sellisteks kohtadeks on kaevud, tiigid, järved, ojade ja kraavide suudmealad. Kevadel ärkavad esimesed rohukonnad varakult (juba märtsi

Pärandkooslused




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun