Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eelrooma rauaaeg". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rooma, eelrooma, rauaaja, kalme, rauaaeg, noorema, varase, tarand, keraamika, tarandkalme, savinõu, jätkus, nöör, linnused, õõs, kalmeid, ehteid, nõusid, savinõud, varaste, kusjuures, tagasihoidlik, nooremal, eristatav, ilmuvad, kild, arheoloog, asva, tunti, leide, hausmann, raudesemeid, nendest, vanemaks, hiline, piiriks, esemelise, leiuaines1 Asulad Nöörkeraamika ajal ja ka pronksiajal paiknes asustus paepealsetel või liivastel muldadel, mida oli kergem tollaste vahenditega üles harida. Hiljem jäeti need põllud sageli maha või kurnati välja ning kasutati edaspidi karja- ja heinamaana. Kõige sagedamini elati looduslikult hästi kaitstud siseveekogude kallastel. Arvatavasti just selle perioodi jooksul hääbusid lõplikult püügimajandusega seotud asulakohad. Noorema pronksiaja asulad on juba selgelt põllumaadega seotud. NOOREM PRONKSIAEG (1000/1100500 ema) Alles nüüd ilmnevad murrangulised muutused. Ilmuvad kivikalmed, varaseimad põllusüsteemid ja kindlustatud asulad. Põllumajandus saab domineerivaks majandusharuks ning pronksi hakatakse ka kohapeal valama. Põhiliselt on selle perioodi muististega Eestis tegelenud Vello Lõugas ja Valter Lang.
põhjalikumalt uuritud. 2.1.ASULAD Nöörkeraamika ajal ja ka pronksiajal paiknes asustus paepealsetel või liivastel muldadel, mida oli kergem tollaste vahenditega üles harida. Hiljem jäeti need põllud sageli maha või kurnati välja ning kasutati edaspidi karja- ja heinamaana. Kõige sagedamini elati looduslikult hästi kaitstud siseveekogude kallastel. Arvatavasti just selle perioodi jooksul hääbusid lõplikult püügimajandusega seotud asulakohad. Noorema pronksiaja asulad on juba selgelt põllumaadega seotud. 3.Noorem pronksiaeg Noorem pronksiaeg eristub uut tüüpi kinnismuististega, nagu kindlustatud asulad, põldude jäänused, kivikalmed ja lohukivid. Valdav osa neist paikneb Lääne- ja Põhja-Eestis ning saartel, sisemaal tuntakse selliseid muistiseid suhteliselt vähe. Nooremal pronksiajal ehitati mõned kindlustatud asulad Saaremaal (Asvas, Ridalas, Kaalis) ja Põhja-Eesti rannikuvööndis (Irus ja Narvas)
nooleots. Ehetest on leitud luust ja pronksist ehtenõelu, pronksist käe- ja kaelavõrusid, luust ja pronksist nööpe, pronksist oimurõngaid, pronkssõle fragment, pronksist tutulus, mõned merevaikehted ja luuripatsid. Pronksiaja lõpuks võib kokkuleppeliselt pidada aastat 500 eKr, kuid sellele järgnes mitmesaja aastane üleminekuperiood n-ö päris rauaajale. Mõningates paremini uuritud piirkondades võib noorema pronksiaja sees eristada omakorda kahte alaetappi, mille piiriks on u aasta 800 eKr. Nooremasse järku (800500 eKr.) kuulub nimelt enamik meie kindlustatud asulate leiumaterjalist koos pronksivalamisjäänustega, sel ajal rajati ilmselt suurem osa meie kivikirstkalmeid, tutvuti ka rauaga jne. Varasematel aegadel ja kohati ka praegu on arheoloogilises kirjanduses kasutatud ka mõistet "varane metalliaeg". See periood hõlmab kogu pronksiaega ja eelrooma
Ka ei kattu asulad praegusega Matuse leide vähe, puuduvad hauarajatised Elatusalad Elati väikestes rühmades (arvatavasti 2-3 sugulasperekonda), omati püügipiirkondi (reviire) Vastavalt toiduallikale vahetati hooajaliselt elukohta püügiala piires, perioodi lõpus võisid tekkida emakülad Oluline jaht (kobras ja põder), kalapüük, korilus. Viimaste osatähtsust on raske hinnata jääkide mittesäilimise tõttu NEOLIITIKUM ehk NOOREM KIVIAEG Eestis loetakse mesoliitikumi piiriks keraamika kasutuselevõttu. Jõudis Eestisse kultuurlaenuna. Baltikumi aladel Narva kultuur, Eestis 5000 eKr. Seni teadaolevad varase keraamikaga < 25 leiukohta rannikul, peegeldab uurimistaset Varase keraamika perioodist on leitud tuleasemeid, hoonete jälgi üksnes 1 kohas, matuseid on väha ja väheste hauapanustega Kivist ja luust tööriistad on paremini töödeldud ja lihvitud, kui mesoliitikumis MUINASAEG Keraamika tulek suurendab leidude rohkust Kammkeraamika
ohverdamiskohad, põldude jäänused, metalltöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud töö-ja tarberiistad, relvad, ehted). Kasutamist väärib ka rahvaluule, milles esineb sageli küllalt vanu pärimusi ja ka eesti keel, mille tõttu saab teha oletusi hõimude ja rahvaste varasematest rändamistest ning kokkupuuteist teist keelt kõnelenud rahvastega. Muinasaega uurivad arheoloogid, kes teostavad muististel arheoloogilisi kaevamisi. Muinasaja periodiseerimine- kivi-, pronksi- ja rauaaeg. Perioodiseerimise aluseks on võetud töö- ja tarberiistade materjal. Kiviajas eristatakse veel vanemat, keskmist ja nooremat kiviaega, pronksiajas vanemat ja nooremat pronksiaega, rauaajas vanemat( eelrooma rauaaeg rooma rauaaeg), keskmist ja nooremat( viikingiaeg ja hilisrauaaeg)rauaaega. Ajalooliseks ajaks nim Eestis perioodi keskaja algust kuni tänapäevani. Perioodid: Uusaeg , alustab Liivi sõjaga. Varauusaeg, uusajast esimene periood, mis kestab kuni 1789
järgnesid põhjapõdrakarjadele. Jäljed esimestest püsiasukatest on leitud umbes aastast 9000 e.Kr. ning seda loetakse ka keskmise kiviaja ehk mesoliitikumi alguseks Eestis. Keskmisel kiviajal elasid Eestis Kunda kultuuri inimesed. Koos selle looga mängitakse ajateljel ette ka sündmused samal ajal mujal maailmas! Eesti noorem kiviaeg Noorema kiviaja alguseks Eestis loetakse keraamika valmistamise algust, mis toimus Eestis umbes 5000 aastat e.Kr. Lisaks keraamikale jõudis neoliitikumis Eestisse ka maaviljelus ja karjakasvatus ning laiemalt levis ka kivilihvimise oskus. 4. Pronksiaeg 1800-1100 eKr Pronksiajal hakati Eestis valmistama pronksist tööriistu, relvi ja ehteid. Inimesed
Eesti ajalugu Esimesed inimasustuse jäljed Eestis on u. 9500 aastat vanad Muinasaeg on Eesti ajaloos kõige pikem aeg (8000a e.Kr ja lõppes 13.saj p.Kr kestis umbes 9300 aastat Periodiseering Paleoliitikum Mesoliitikm u 9000-5000eKr Neoliitikum u 5000-1800eKr Pronksiaeg Vanem u 1800-1100eKr Noorem u 1100-500eKr Rauaaeg Vanem Eelrooma u 500 eKr-50pKr Rooma rauaaeg u 50-450 Keskimine u 450-800 Noorem Vikingiaeg u 800-1050 Hilisrauaaeg u 1050-1200 1200-1561 keskaeg (Liivi sõda) 1789 varauusaeg/uusaeg, 1819 pärisorjuse kaotamine 1918 lähiajalugu Kuidas on jääaeg kujundanud Eesti maastiku. Too 4 näidet. Tasane maapind, voored, sügavad orud Mesoliitikum Pulli küla on leitud vanim Eesti arheoloogiline asuala Teine varem leitud, kuid hilisem asulakoht on Kunda Lammasmägi
Kontrolltöö küsimused 17.09 1. Esita Eesti muinasaja ehk esiajaloo periodiseering lk10 Muinasaeg jaguneb kolmeks: kivi-, pronksi- ja rauaaeg. Kiviaeg jaguneb kolmeks a) vanem kiviaeg, ehk paleoliidikum. Ajamääratlus (kuni 9000 eKr) b) Keskmine kiviaeg, ehk Mesoliitikum. Ajamääratlus (9000-5000 eKr) c) Noorem kiviaeg, ehk neoliidukum. Ajamääratlus (5000-1800 eKr) Pronksiaeg jaguneb kaheks a) Vanem pronskiaeg (1800-1100 eKr) b) Noorem pronksiaeg (1100-500 eKr) Rauaaeg (500 eKr kuni 1200 pKr) jaguneb kolmeks Vanem rauaaeg (500 eKr-450 pKr) a) Eelrooma b) Rooma
Läänepoolseid eeskujusid võib näha ka kivirist- ja laevkalmetes, lohukivides ja põllusüsteemides. 18. Mille poolest erinesid kivikirstkalmed laevkalmetest? Laevkalmed kujutasid laevakujuliselt laotud kivipiiridega kalmeid. Kiviristkalmed aga koosnesid suurematest kividets valmistatud kiviringist, mi soli seestpoolt täidetud väiksemate kividega ning kivirstkalmetesse maeti inimesi põletatult. 19. Millisteks perioodideks jaguneb rauaaeg Eestis? Dateeri. Eelrooma rauaaeg (u 500 ekr -50 pkr)[Varane(500-100 ekr); Hiline(100 ekr-50 pkr)] Rooma rauaaeg (u 50-450 pkr) 20. Milliseid muudatusi tõi endaga kaasa rauaaeg? Laienes asustus, õpiti rohkem põldu harima, rauaajal kasutusele tulnud raudkirved võimaldasid ulatuslikult teha alet ja uusi viljakaid maid kasutusele võtta. Täna raua kasutuselevõtule hakati valmistama paremaid tööriistu. 21. Võrdle pronksi- ja vanema rauaaja matmiskombeid. Mida võib kalmete põhjal väita ühiskondlike suhete kohta
teist keelt kõnelenud rahvastega. Mõningaid teateid muinasajast eestimaal pakuvad ka naabermaade kirjalikud ajalooallikad. Vanem kiviaeg e paleoliitikum algas inimese kujunemisega ja lõppes Euroopas viimase jääajaga. Keskmine kiviaeg e mesoliitikum u 9000 5000 a eKr. Noorem kiviaeg e neoliitikum u 5000 1800a eKr, algas savinõude kasutusele võtuga. Vanem pronksiaeg u 1800 1100a eKr, noorem pronksiaeg 1100500 eKr. Eelrooma rauaaeg u 500 eKr50 pKr, rooma rauaaeg 50 450pKr, viikingiaeg u 8001050, hilisrauaaeg 10501200 pKr. Keskmine kiviaeg. IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asula on kõige vanem teada olev inimeste elukoht Eestis. Ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on ühendatud teatud arheoloogilise kultuuri alla. Eesti mesoliitikumi asulad, ka Pulli, kuuluvad Kunda kultuuri, mis levis Läänemere idaranniku maadel alates LõunaSoomest kuni Leedu lõunaosani
11a klass SISSEJUHATUS Muinasaeg on inimkonna kõige kaugem minevik.See koosneb neljast suurest etapist: kiviajast, pronksiajast, rauaajast, ajaloolisest ajast. Kiviaeg jaguneb veel omakorda kolmeks etapiks: Paleoliitikum, Mesoliitikum, Neoliitikum. Muinasaeg algas esimeste inimeste tekkimisega vähemalt 2miljonit aastat tagasi. EHTED MUINASAJAL Ehete kandmine ja kasutamine mitmekesistus just Rooma rauaajal. Hakati kasutama rohkem ehetetüüpe kui varem. Samuti ka Eestis. Eestis kanti enamasti ehteid mis olid valmistatud balti hõimude alal või velliste tavade järgi. 12.sajandi lõpul hakkati valmistama 6.oktoober 2011 ehteid ka ise
MUINASAEG Muinasaeg ehk esiaeg algab 9 aastatuhat eKr ja kestab kuni aasta 1200. 1. mesoliitikum ehk kesmine kiviaeg 2. neoliitikum ehk noorem kiviaeg 3. vanem pronksiaeg 4. noorem pronksiaeg 5. eelrooma rauaaeg 6. rooma rauaeg 7. kesmine rauaaeg 8. viikingiaeg 9. muinasaja lõpp Esiaja esimene periood on mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg (9000-5000eKr), mille tunnuseks loetakse Eestis savinõude kasutuselevõtt. Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri. Kunda kultuuri elanikud elasid püstkodades, kütiti hülgeid ja põtru. Umbes tuhatkond inimest elas kunda kultuuri asulas. Ei elatud paikselt. Tähtis oli jaht ja kalastamine
lihvisid mägedest kaasa võetud kaljupanku, mis jäid hiljem maha rändrahnudena Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed, Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored. 2. Muinasaeg, selle periodiseerimine. TV lk.4 KIVIAEG Vanem kiviaeg ehk PALEOLIITIKUM Keskmine kiviaeg ehk MESOLIITIKUM (u 9000-500 eKr) Noorem kiviaeg ehk NEOLIITIKUM (u 5000-1800 eKr) PRONKSIAEG Vanem pronksiaeg (u 1800-1100 eKr) Noorem pronksiaeg (1100-500 eKr) RAUAAEG Vanem rauaaeg Eel-rooma rauaaeg (u 500 eKr 50 pKr) Rooma rauaaeg (50 450 pKr) Keskmine rauaaeg (u 450-800 pKr) Vanem rauaaeg Viikingi aeg (800-1050 pKr) Hilis rauaaeg (1050-1200 pKr) 3. Muinasaja uurimise allikad ja teadused. Kinnismuistsed (asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, relvad, ehted, töö- ja tarbeesemed) Etnograafilised andmed (rahvaluule, eesti keel) Naabrite kirjalikud allikad 4. Kiviaja kultuurid: DATEERING, ASUKOHAD Kunda kultuur
eKr. Noorema kiviaja ehk neoliitikumi ( u 5000- u 1800 aastat eKr ) alguse tunnuseks Eestis loetakse savinõude kasutuselevõttu, paljudes teistes maades aga üleminekut viljelusmajandusele. Eesti pronksiajas eristatakse vanemat ( u 1800- u 1100 eKr ) ja nooremat pronksiaega ( u 1100- u 500 eKr) Rauaaega jagatakse Eestis vastavalt esemetüüpide , matmiskommete ja tegevusalade muutumisele kolmeks põhiperioodiks: vanemaks ,- keskmiseks ja nooremaks rauaajaks . Eelrooma rauaaeg ( u 500 eKr- u 50 pKr ) Rooma rauaaeg ( u 50 u 450 pKr) Ajalooline aeg ja selle periodiseering 1. Perioodi keskaja algusest kuni tänapäevani nim Eestis ajalooliseks ajaks 2. Eesti keskaja kronoloogiliste piiride suhtes ei ole meie ajaloolased ühel meelel 3. Eesti ajaloos on tavaks alustada uusaega Liivi sõjaga 4. Uusajast omakorda eristub selle esimene periood- varauusaeg mis kestab kuni 1789.a alanud Prantsuse revolutsioonini 5
Muinasaja matmiskombed Muinasaja matmiskombed muutusid umbes 9000 eKr. - umbes 1200 pKr. Muinasaja perioodid olid: paleoliitikum, liitmesoliitikum, neoliitikum, vanem pronksiaeg, noorem pronksiaeg, eelrooma rauaaeg, rooma rauaaeg, keskmine rauaaeg, viikingiaeg ja hilis rauaaeg. Iga perioodiga muutusid matmiskombed. Alustades sellega, et algul maeti elukohtade lähedale ja lõpetades kääpadega . Paleoliitikumi aja matmiskommete koha ei teata suur midagi, sest see algas inimeste kujunemisega ja lõppes jääajaga. Jääaeg hävitas arvatavasti kõik leiud ja tõendid sellest. Kuidas muutusid siiski matmiskombed läbi muinasaja? Umbes 9000-5000 eKr. oli keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum. Mesoliitikumi perioodil maetu surnud elukohtade lähedale
järele ? Neid ehitati kaitseks vaenlaste ja muude ohtude eest ning sellega kaitsti ka oma vara. 3. Miks arenesid pronksiajal rannikupiirkonnad kiiremini kui sisemaa ? Neil olid erinevad looduslikud tingimused. Rannikualadel olid viljakamad mullad, mida oli kergem harida. Elatusalad olid karjakasvatus ja maaviljelus. Sise-Eestis tegeleti peamiselt alepõllundusega + jaht ning kalapüük. 4. Võrrelge pronksi- ja vanema rauaaja matmiskombeid. Mida võib kalmete põhjal väita ühiskondlike suhete kohta ? Pronks: maeti kivikirstkalmetesse (tavaliselt maaomanike pered maeti) 5-8 meetrise läbimõõduga ring ja selle keskele laotud kirst, kuhu sängitati surnu. Kirstu ja ringi vahele pandi kividest küngas. Maeti ka mõndadesse laevkalmetsse ning maahaudadesse. Eelrooma: maeti tarandkalmetesse koosnesid kiviridadest või-müüridest, mis piirasid
Kui 1000 aastat vana, siis ±100 aastat. Eksperimentaal arheoloogia proovida eset valmistada omaaegseid tööriistu kasutades ja neid kasutada, nii nagu neid vanasti võidi kasutada. Kontrollarheoloogia. Arheoloogia, kui teaduse kujunemine. · Babüloonia kuningas Nabunaid tegi kaevamise Sippuri templis, leiti kivitahvel. · Konstantinus ja Metodius (slaavi tähestiku tegijad) käisid 9. sajandil otsimas Rooma paavsti Clemens III hauda. Meri olevat kandnud ta Krimmi. Tsehhid läksid hauda sinna otsima, jälgisid taevatähti, mis suunasid nad õigele kohale. Keskajal üritati leide tõlgendada; kivikirvest tõlgendati piksenoolena, savinõud on päkapikkude nõud (munkade arvates), megaliitkalmed on hiiglaste hauad. · Saksamaal leiti Reini kaldalt Veenuse kuju, arvati, et see on paganate puuslik ja see pandi kiriku
Küttimine, kalastus, korilus, hiljem lisandus ka hülgepüük Kivitööriistade kõrge kultuur Antsülusjärv, Litoriinameri KUNDA KULTUUR · NEOLIITIKUM 2000-5000 aastat eKr ehk uuem kiviaeg Asustus kaugenes veekogudest Maaviljeluse algus ja hiljem karjakasvatuse algus Limneameri NARVA KULTUUR, tüüpilise kammkeraamika kultuur, hilise kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika kultuur · PRONKSIAEG 0-1000 aastat eKr · RAUAAEG 1-1000 aastat VANEM KIVIAEG 2,5 milj-9600 aastat eKr ehk paleoliitikum Kõige pikem ajajärk inimajaloos on kiviaeg. Ajastu tinglikuks alguseks võib pidada tööriistade kasutuselevõttu, mis võis aset leid 2,5 miljonit aastat tagasi. Kiviaja vanim periood on paleoliitikum. Umbes 10 500 aastat eKr oli kogu Eesti ala jääkattest vaba. Maapind vajus mandrijää raskuse all ning jää sulades hakkas uuesti kerkima. Esialgu oli maatõus väga kiire, kuid aja jooksul on
Vanem kiviaeg(paleoliitikum) algas inimese kujunemisega ja lõppes P-Euroopas viimase jääajaga. Sellest ajast ei teata Eestis midagi. Keskmine kiviaeg( mesoliitikum)u 9000 5000 a eKr. Noorema kiviaja( neoliitikum) u 5000 1800 a eKr alguse tunnuseks Eestis loetakse savinõude kasutuselevõttu. Eesti pronksiajas eristatakse vanemat (1800-1100) ja nooremat pronksiaega (u 1100 u 500 eKr) Vanem rauaaeg: Eelrooma rauaaeg( 500 eKr- 50 pKr) ja Rooma rauaaeg( 50- 450 pKr). Noorem rauaaeg: viikingiaeg( 800- 1050) ja hilisrauaaeg( 1050-1200). · Muinasaeg( 8000 eKr-1208 pKr). Muinasaeg lõppes muistse vabadusvõitlusega(1208-1227) · Eesti keskaeg( 13 saj. II pool- 17 saj algus). Selle lõpetas sõdade periood, mille tagajärjel oläks tänapäeva Eesti ala Rootsi kungriigi kooseisu( 1558- 1629[sõdade periood])
Antud viljadest tehti õlut. Pronksiajast on teada, et õlle tegemiseks kasutati kõige enam otra, siis sellest ajast ongi jäänud traditsiooniks, et tehakse odraõlut. Õlut tarbiti teatud puhkudel. Õlle ajalugu on päris palju uuritud ja esimesed kindlad märgid õlle olemasolust Mesopotaamias ja Egiptused 4000a eKr. Vajangu pronksmõõk kasutatud pulmadel tseremoniaalesemena. Pronksiaeg on ääretult uhke ajajärk, kuid parakui kõiki detaile tema kohta ei tea ja ei tunne. Vanem rauaaeg · Vainim meteoriitrauast ese esineb ühes hauas Samarras (Põhja Iraak) 5000 eKr. · Üksikuid meteoriitrauast esemeid on leitud Lähis-idas muististes 4.-2. at eKr. · Praeguseks on Maal avastatud kokku üle 200 meteoriidikraatri või nende rühma. · Maale langenute seas on raudmeteoriidid (34%), kivimeteoriidid (62%) ja segameteoriidid (4%) Sihote Alin'i meteoriit · Langes 12.02.1946 Venemaale Ida-Siberisse Vladivostokist 500 km põhjapoole Sihote
Jääeg: päikese kiirguse nõrgenemine, Maa pooluste asukoha muutus, mitmesugused protsessid atmosfääris ja teised loodusnähtused. Vanem kiviaeg: paleoliitikum algab inimese kujunemisega, lõpeb P-Euroopas viimase jääajaga. Keskmine kiviaeg: mesoliitikum 9000-5000 eKr Noorem kiviaeg: neoliitikum 5000-1800 eKr, Eestis alguse tunnuseks savinõude kasutuselevõtt. Paljudes teistes maades üleminek viljelusmajand. Rauaaeg: vanem rauaaegu: eelrooma (500eKr-50pKr), rooma(50-450pKr) Noorem rauaaeg: viikingiaeg(800-1050), hilisrauaaeg (1050-1200) KESKMINE KIVIAEG EHK MESOLIITIKUM (9000-5000eKr) IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Kunda lammasmägi sinna elama asutud mõnevõrra hiljem. Kõigi Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri alla, sest ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arheoloogid
Muinasaja periood: kivi, pronksi, rauaaeg. Kiviaaeg- vanem- paloliitikum, kesk- meso (9000-5000), noor- neo (5000- 1500). Pronksiaeg- vanem(1800- 1100), noorem(1100- 500). Rauaaeg- vanem, kesk, noorem. Vanem rauaaeg: eelrooma(500- 50), rooma (50- 450), viikingiteaeg(800- 1050), hilis(1050- 1200). 1)Keskmine kiviaeg- pulli on kõige vanem asula, samuti ka kunda lammasmägi. Ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegse elanike tegevusalade ja eluviisi sarn, on arheoloogid ühend teatud arheoloogilise kultuuri alla. Kunda kultuur- oli levinud L- mere idaranniku maadel alates lõuna soomest kuni leedu lõunaosani. Sinna alla kuulusid mesoliitikumi asulad
Pronksi- ja rauaaeg Referaat Juhendaja: Tallinn 2007 Sissejuhatus Pronksiaeg on esiaja keskmine põhiaeg kiviaja ja rauaaja vahel. Pronksiajal oli tähtsaim tööriistamaterjal pronks. Rauaaeg on esiaja hilisem põhijärk, millal tähtsaim tööriista- ja relvamaterjal oli raud. Valisin referaadi teemaks pronksi- ning rauaaja, sest see on huvitav teema ning tahtsin isegi sellest rohkem teada saada. Referaadis kirjutan arengust mis toimus pronksi- ja rauaajal, selleaegsetest elatusaladest, matmiskommetest ning eluolust. Asulad ja asustus. Enamasti elati avaasulates. Hakati ehitama ka suletud asulaid: kindlustatud asulad, mäepealsed asulad ning varased ringvallid. Kindlustatud asulate kultuuri nimetatakse Asva kultuuriks, esimese kaevatud taolise asula järgi Saaremaa lõunarannikul Asvas.
Metallide kasutamise algus Eestis: Esimesed pronksist esemed jõudsid Eesti alale 1800 eKr. Vanimad rauast tööriistad pärinevad 6.saj eKr. Kuna esialgu rauast esemeid oli väga vähe ja nende kasutamine ei toonud endaga kaasa suuremaid muutuseid tollaste inimeste elulaadis. Tulenevalt Skand-st, lõ- ja idapiiridelt lähtuvast sõjaohu kasvust algas Eesti alal keskmisel rauaajal massiline linnuste ehitamine. Linnuseasemeid on keskmise ja noorema rauaaja perioodist leitud ligikaudu 120. Enamik linnustest jäid pidevalt kasutusele kuni muinasaja lõpuni. Et linnust oleks võimalik paremini turvata, ehitati need looduslikku kaitset pakkuvatesse kohtadesse (mäed / künkad, jõekäärud jm). Kui loodus pakkus vähe kaitset tuli linnuse kaitseks ehitada kunstlik vall. Linnused olid peaasjalikult rajatud puidust kaitseehitistega. Üksikute linnuste juures Põ- ja Lä-Eestis on kasutatud ka paeplaatidest ilma sideaineta laotud kuivmüüre
Sealt leitud esemed on Eesti pronksiajale võõrad esemetüübid, mis näitab, et kusagilt mujalt on toodud/ostetud esemete katkeid ning need siis Eestisse toodud. Aastal 2001 avastati Eestis veel üks pronksmõõk, Vajangu pronksmõõk, mis oli juba 25 aastat tegelikkuses olnud muuseumis. Hiljem, kui Tõnno Jonuks seda mõõka nägi, tuli välja, et see pärineb kuskil 1000-750 eKr ning on Hallstatti stiilis mõõk. Taolisi on leitud ka Taanist ja Rootsist. Eelrooma rauaaeg Eelrooma rauaajast (500 eKr – 50 pKr) pärineb varane nn lateeni tüüpi mõõk, mis leiti Jäbara kivikirstkalmest ning seda peetakse Eesti vanimaks raudesemeks. Eelrooma rauaaja lõpust on leitud hiline nn lateeni tüüpi mõõk Arknast, mis leiti jõest. Jõest leitud relvade puhul on arvatud, et omal ajal võidi sinna ohverdada. Eelrooma rauaaja mõõga leiud on koondunud eelkõige Ida- Virumaale. Üks roostetanud mõõk on leitud ka Alulinnast. Rooma rauaaeg
järgult Lääneme arvel suurenenud. 2)INIMASUTUS EESTIS ca 11 000 a vana(e. tekkis 9000 a. ekr) 3)AJALOOLISE AJA PERIOODISEERING. 1.Keskaeg(1200-1561) 2.Uusaeg(1561-1918),alajaotus: Varauusaeg(1561- 1816/1819)3.Lähiajalugu-ehk uusim aeg(1918-) 4)MUINASAJA PERIODISEERING Kiviaeg-vanem kiviaeg ehk paleoliitikum; keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum;noorem kiviaeg ehk neoliitikum. Pronksiaeg-vanem pronksiaeg ; noorem pronksiaeg. Rauaaeg-vanem rauaaeg-eel- rooma rauaaeg ja rooma rauaaeg ; keskmine rauaaeg ; noorem rauaaeg-viikingiaeg ja hilisrauaaeg. 5)KERAAMIKAKULTUURID KUNDA KULTUUR KAMMKERAAMIKA NÖÖRKERAAMIKA KULTUUR KULTUUR ASULAKOHAD Lõuna-Soomest Leedu Lõuna-Lätist Põhja- Volga jõest Reini jõeni, lõunaosani-rajati Soomeni ja Loode- lõunas Alpideni-asulad
Muinasaja periodiseering KIVIAEG - Paleoliitikum - Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum u 9000 u 5000 aastat eKr Noorem kiviaeg ehk neoliitikum u 5000 u 1800 aastat eKr PRONKSIAEG Vanema pronksiaeg u 1800 u 1100 aastat eKr Noorem pronksiaeg u 1100 500 aastat eKr RAUAEG Vanem rauaaeg u 500 eKr u 450 pKr Eelrooma rauaeg u 500 eKr u 50 pKr Rooma rauaeg u 50 pKr u 450 pKr Noorem rauaaeg u 800 pKr 1050 pKr Viikingiaeg u 800 pKr 1050 pKr Hilisrauaeg u 1050 pKr 1200 pKr Arheoloogia
sest kartsid neid. Eelrooma rauaaeg(500eKr-50pKr)-Rauast tööriistad olid tugevamad, kui pronksist. Jätkusid pronksiaegsed traditsioonid, maeti kivikirstkalmetesse, tehti lohukive, valmistati samu tööriistu. Hakkasid levima uued põllusüsteemid, teistsugused kalmed , ajutiselt kasutatavad linnused, rauasulatuskohad. Kalmed: koosnesid kiviridadest, mis piirasid 4nurkset tarandit(1-2m lai ja 2-3m pikk). Võeti kasutusele soorauamaak. Süvened majanduslik ebavõrdsud. Vanem ehk Rooma rauaaeg 50 - 450 pKr Põllundus tõusis teiste majandusharude seas esikohale. Põlispõlde hariti kaheväljasüsteemi järgi. Põlispõlde haris iga talu eraldi, kuid külakonna ühise külvikorra järgi, muidu oleks paljudel lappides segamini asetsevate maade harimine kujunenud väga tülikaks. Noorem rooma rauaaeg 200 - 450 pKr Põllunduse osakaal võrreldes eelnevate ajaperioodidega suurenes. Küla ale-, heina-, karja-, ja metsamaad olid perede vahel jaotamata. Need moodustasid küla ühismaad,
Aeroarheoloogia Arheoloogia allikad Kinnismuistised Kinnismuistis on objekt looduses, mis on tekkinud inimese tegevuse tagajärjel. Kinnismuistisel on kultuurkiht. Kultuurkiht on inimese tegevuse tagajärjel tekkinud mullakiht. Elupaigaga seotud muistised Asulad, linnused, koopad jms. Matusepaigad ehk kalmed (enim uuritud muistised) Maahaud Kivikirstkalme Tarandkalme Haudehitis Eriline paik Matmisviisid: Laibamatus Põletusmatus Mumifitseerimine Majandusliku tegevusega seotud muistised Tulekivi-, soolakaevandused Kultuslikud muistised Ohvrikivid Liukivid Lohukivid Lohukive on Eestis üle 1750-ne. (Silma)Allikad
Kunda Lammasmägi – asula järvesaarel. Palju luust ja sarvest esemeid. Asustus veekogude ääres, elati küttimisest, korilusest, kalapüügist. Asulad oli ajutised. Kasutusel vibu, odad, pistodad, noad. Tööriistadeks kirved, talvad, uuritsad, kõõvitsad. Ehted: hammastest ripatsid. Surnud maeti madalatesse lohkudesse väjasirutatud asendis. (laibamatmine) c) Neoliitikum ehk noorem kiviaeg umbes 5000 kuni 1800 a eKr: Keraamika ilmumine, põlluharimise, karjakasvatuse algus, lihvitud kiviesemete tulek. Narva kultuur, kammkeeramika kultuur, nöökeraamika kultuur. Elati veekogude lähedal, võimalusel liivasel rannal. Osaline püsiasustus. Maa peale ehtitatud puust sõrestikuga hooned. Surnud maeti elukoha juurde, kohati majadesse surnu hauas selili, väljasirutatud asendis, käed rinnal või külgedel. Panused: tööriistad, relvad, ehted, looma ja inimesekujulised ripatsid
asustus, kihistumine, valitsemine, pronksi saadi skandinaaviast). -sisemaal - arengust maas, tihedad metsad(raske harida), karjandus, alepõllundus, jahindus. Rauaaeg(500e.Kr.-50p.Kr.) Eelrooma rauaaeg- alguses vähe rauda, sest see oli kallis. Kindlustatud asulad jäeti maha. Uued põlluharimis süsteemid. Uued kalmetüübid. Ajutised linnused. Rauasulatuskeskused. Üksiktalud. Ühiskondlik võimuvõitlus. Rooma rauaaeg.- mõned mündid ja ehted. Kõige rohkem kalmeid(korrapärane ristkülik 2x3-10). Surnud maeti põletatult, pandi kaasa ehteid, igasse tarandisse 10-20. Igal sugupõlvel oma eluolu- asustus tihenes, põlluharimine, viljakaubandus, elukutselised sepad, peenekoeline käsitöö. Rooma kaupmehi huvitas merevaik ja karusnahk, eestlased tahtsid pronksi. Roomast klaaskelmed, sõled, pronksmündid. Rahulik sõdadeta aeg, sellest ajast pole linnuseid. Tarandkalmed
9000-5000 eKr). tulekivi/kvartsi väikeste teisel poolel ka esimene teada olev tööriistade tegemiseks. hülgeküttimine), asula on Pulli Luudest ja sarvadest korilus (taimede, asulakoht (kuulub valmistati nooleotsi, juurikate, marjade Kunda kultuuri). ahinguid, harpuune, jne. korjamine) naaskleid jms. 2. Noorem kiviaeg Keraamika Küttimine, korilus, Asulad olid endiselt ehk neoliitikum kasutuselevõtt u 5000. a. kalastamine. Savist enamasti järvede, (u 5000-1800 Paiku eKr. nõude jõgede läheduses. eKr). Kammkeraamika valmistamine ja Mõned ka juba kultuur u 4000. a. eKr. nende mererannal ja
EESTI AJALUGU TÖÖLEHT NR 1 MUINASAEG Lõpeta muinasaja periodiseeringu skeem 1. MUINASAJA PERIODISEERING Kiviaeg. Vanem kiviaeg ehk Paleoliitikum Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum u 9000- 5000.a eKr Nelüütikum e noorem kiviaeg u. 5000-1800eKr Pronksiaeg Vanem pronksiaeg u 1800 a eKr 1100 eKr Noorem pronksiaeg 1100-500 eKr Rauaaeg Vanem rauaaeg Eelrooma rauaaeg u 500 a eKr 50 pKr Rooma...rauaaeg...u. 50-450 pKr Keskmine rauaaeg u. 450-800 pKr Noorem rauaaeg e viikingiaeg 1100-500 eKr hilis .rauaaeg 1050-1200pKr Vasta kirjalikult küsimustele KIVIAEG 2. Miks ei ole Eestis avastatud paleoliitilisi leide? Sest sel ajal oli Eesti kaetud jääga ja inimajastu puudus. 3. Mille poolest erinevad mesoliitikumi tööriistad neoliitilistest? 1.Mesoliitikumi tööriistad olid töödeldud ainult tera juurest ning silmaauk puudus. 2.Neoliitiline oli töödeldud üle pinna ja puuriti ka silmaauk. 4
annaabi.ee 
