Vanakreeka maalikunst 10.b Sissejuhatus Kreeklased hindasid oma maalikunsti väga kõrgelt Ei ole säilinud arhailise ega klassikalise aja seina- ja tahvelmaale Hellenistlikuperioodi maalidest säilinud Roomaaegsed koopiad Keraamika ja vaasimaalid Paremini tuntakse kreeklaste keraamikat ja sellele tehtud maalinguid-vaasimaale. Tuntumad savinõud on: amfora, hüdria ja kraate Vaaside otstarve Vaase ei kasutatud mitte lillede hoidmiseks, nagu tänapäeval vaid: Õli säilitamiseks Teravilja säilitamiseks Suuri keraamilisi vaase mälestusmärkidena. Tuntumad savinõud Hüdria- kolme käepidemega veenõu Tuntumad savinõud Amfora- kahe sangaga anum veini hoidmiseks Tuntumad savinõud Kraater- lai anum, milles segati vett ja veini. 8. Sajand e.Kr. Vöönditesse maaliti lihtsaid nurgelistest joontest koosnevaid
Kunsti jagunemine Maalikunst: · Õlimaal · Akvarellmaal · Fresco · Tahvelmaal · Miniatuurmaal · Momentaalmaal Maal-Värvidega loodud kujund tasapinnal Graafika ehk joonekunst: · Kõrgtrükk · Sügavtrükk Graafika-tasapinnaline kujund luuakse trükkides Tarbekunst: · Keraamika · Tekstiil · Metallehistöö · Puitehistöö · Klaasehistöö · Nahkehistöö Skulptuur: · Reljeef · Ümarplastika Arhitektuur ehk ehituskunst: · Kiriklik ehk sarkaalne · Ilmalik ehk profanne Vastavus oma ülesandele, ruumimõju, Osa visuaalsest ümbrusest Keraamika(põletatud savist esemd): · Fajanss(glasuuritud savinõud) · Terrakota(glasuurimata savinõud) · Portselan
aastal toimunud muistset vabadusvõitlust (MVV), mis on liivimaa ristisõja üks osa. 2.Muinasaja arheoloogilised kultuurid: Algusaeg: Kunda 8700 eKr, kammkeraamika 4000 eKr, nöörkeraamika 3000 eKr. Iseloomustus sh põhjendada nimetust ja võrrelda kultuure omavahel: Kunda: Oma nime on saanud Kunda kultuur Kunda linna lähedalt Kunda Lammasmäelt saadud leidude järgi. Tööriistadest on leitud palju luust ja sarvest esemeid. Iseloomustus tabelis MESOLIITIKUM. Kammkeraamika: Kasutusel savinõud, mille välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega, mis tehti kammi meenutava hambulise templiga. Kuna selliselt kaunistatud savinõud on väga tüüpilised leiud, siis võtsid arheoloogid kasutusele nimetuse kammkeraamika kultuur. Iseloomustus tabelis NEOLIITIKUM Nöörkeraamika: Savinõusid ilustati nöörijäljenditega, mis andis aluse nöörkeraamika kultuuri nimetusele. Iseloomustus tabelis NEOLIITIKUM
ehituskunst · Vastavus oma ülesandele · Ruumimõju · Osa visuaalsest ümbrusest · Ehituskunst nõuab vahetut tutvumist endaga selles kohas, kus ta asub ARHITEKTUUR jaguneb · KIRIKLIK ehk sakraalne · ILMALIK ehk profaanne TARBEKUNST · KERAAMIKA · METALLEHISTÖÖ · PUITEHISTÖÖ · KLAASEHISTÖÖ · NAHKEHISTÖÖ · TEKSTIIL KERAAMIKA põletatud savist esemed · terrakota glasuurimata savinõud · fajanss glasuuritud savinõud · portselan METALLEHISTÖÖ · JUVEELIKUNST e. ehtekunst METALLEHISTÖÖ SEPISED · Küünlajalad · Nagid · Sepistatud piirded · Uste detailid PUITEHISTÖÖ · MÖÖBEL · TARBERIISTAD · INTARSIA KLAAS vaasid, nõud, vitraaz KLAASNÕUDE VALMISTAMISE PÕHIMÕTTED · erivärviliste klaaside kokkusulatamine · klaasi mehhaaniline töötlemine NAHKEHISTÖÖ
Noorem kiviaeg ehk neoliitikum ( u 5000- u 1800 eKr ) 1. Selle alguseks peavad arheoloogid keraamika kasutuselevõttu umbkaudu 5000 a paiku eKr 2. Eesti vanimad savinõud valmistati savist , millesse oli segatud teokarpe, purustatud taimi ja kivipudru Kammkeraamika kultuur: 1. Umbkaudu 4000 a paiku eKr levis Eestis uus arheoloogiline kultuur. 2. Kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud, mille välispinda oli ilustatud lohkuste ja täkete ridadega 3. See levis Lõuna- Lätist kuni Põhja-Soomeni ja Loode Venemaa aladel 4. Selle asulad paiknesid enamasti jõgede ja järvede ääres, mõned ka mererannal või isegi väikestel saartel 5. Jahi-ja tööriistade valmistamisoskus olid varasemaga võrreldes tublisti arenenum 6. Paremini tuntakse ka kammkeraamika elanike matmiskombeid, sest osa, ilmselt
Olustvere TMK Märt Seimann Narva kultuur Olustvere 2012 1 Narva kultuuri valisin kuna teised teemad olid ära võetu. Teema kohta infot eriti palju polnud. Teemas saate teada millised näevad välja Narva kultuuri aegsed savinõud ja kuidas neid valmistati ,samuti seda millega tegelesid inimesed ja kus nad elasid. 2 Narva kultuur Narva kultuur sai oma nime 1950.aastail Narva jõe alamjooksult leitud muististe uurimisel. Narva kultuuri asula hõlmas, aga lisaks Eestile ka Lätit, Leedu põhja osa ja venemaa loodeosa. Präeguseks teatakse Eestis enam kui paarikümmend narva kultuuri asulaala.
malev - ratsa- ja jalameestest koosnev väeüksus animism - elusa ja eluta looduse hingestamine suitsutuba - väike palkidest elamuhoone, puudub korsten sumbküla - talud paiknevad keset põlde tihedalt koos ridaküla - talud rajati ridastikku hajaküla - talud paiknesid üksteisest kaugemal Pulli ja Kunda asustus: · IX a. tuh algusest ekr · Kunda kultuur Kunda kultuur: luust ja sarvest esemed, kivikirved, asulad veekogude läheduses, kalastamine, korilus, jaht Kammkeraamika kultuur: savinõud, elati järvede-jõgede ääres, jahi- ja tööriistade valmistamine arenes, uued matmiskombed, kalastamine, korilus Nöörkeraamika kultuut: savinõud, maaviljelus, karjakasvatus, venekirved, loomakasvatus, asulad rohumaa ja mullaviljakuse järgi Muinasaja periodiseering Kiviaeg vanem kiviaeg ehk paleoliitikum keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum(u. 9000- u. 5000 a eKr) noorem kiviaeg ehk neoliitikum(u. 5000- u. 1800 a eKr) Pronksiaeg vanem pronksiaeg(u
murdumine Kesk-Rootsi mägedest läbi ookeani, mille tagajärjel langes Läänemere pind umbes 30 meetrit ja Eesti pindala suurenes märgatavalt Kunda kultuur- mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Kammkeraamika kultuur- umbes 3300 aastat eKr Eestisse jõudnud uus arheoloogiline kultuur. Kasutusele olid paremini valmistatud savinõud, mille välispind oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega, mida tehti kammi meenutava hambulise temliga. Kammkeraamika kultuur levis ulatuslikult Lõuna-Lätist kuni Põhja -Soomeni ja Loode-Venemaa aladel. Kammkeraamika kultuuri asulad paiknesid enamasti jõgede ja järvede ääres. Venekirveste kultuur- umbes 2500 aastat eKr lõuna poolt Eestisse jõudnud hõimud, kes kasutasid venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveid
Jahil kasutati viskeodasid, vibu ja nooli, aga veelgi tähtsamad olid püünised ja lõksud. On tehtud ka kindlaks, et jahimeestel oli abiliseks koerad. Kala ja liha kõrval olid igapäevases menüüs tähtsal kohal mitmesugused loodusannid: taimed, juurikad, marjad, pähklid ja seened. Noorem kiviaeg ehk neoliitikum Noorema kiviaja ehk neoliitikumi alguseks peavad arhieoloogid keraamika kasutuselevõtu umbes 5000. aasta paiku ekr. Eesti vanimad savinõud valmistati savist, millesse oli segatud teokarpe, purustatud taimi ja kivipurdu. Suuremaid potte kasutati ühtlasi toiduainete hoidmiseks-säilitamiseks. Väiksemaid savinõusid võidi tarvitada taldrikutena. Kammkeraamika kultuuri asulad paiknesid samuti enamasti jõgede ja järvede ääres, mõned ka mererannal või isegi väikesaartel. Jahi- ja tööriistade valmistamisoskused olid võrreldes varasemaga tublisti arenenud. Kammkeraamika kultuur Umbkaudu 4000
· Loodusannid: taimed, juurikad, marjad, pähklid ja seened · Nendest pole peale sarapuupähkli asulakohtades midagi säilinud · Sarvest valmistatud teravikke ja kõplalaadseid esemeid on oletamisi seostatud siiski söödavate juurikate kaevamisega Noorem kiviaeg ehk Neoliitikum · Algas umbes 5000 aastat eKr · Lõppes umbes 1800 aastat eKr · Neoliitikumi alguseks peetakse keraamika kasutuselevõttu umbkaudu 5000. aasta paiku eKr · Eesti vanimad savinõud valmistati savist, millesse oli segatud teokarpe, purustatud taimi ja kivipudru · Kujult meenutasid nõud suuri terava põhjaga padasid · Nõude püsti püsimiseks kaevati maasse auk või ümbritseti põhi kividega · Toidu valmistamiseks tehti lõke ümber paja · Tehti potte toiduainete hoidmiseks- säilitamiseks, aga ka liuataolisi savinõusid, mida tarvitati taldrikutena Neoliitikumis (nooremas kiviajas) · Viljelev majandus
kriitiliselt suhtuda, subjektiivne hinnang nt õigustati alistamist. 4. Muinasaja periodiseerimine: Aluseks töö- ja tarbeesemete peamine materjal. a. Kiviaeg: · Paleoliitikum (vanem kiviaeg) lõppes jääaja lõpuga. Eestis inimasutust pole teada. · Mesoliitikum (keskmine kiviaeg) tööriistad kivist, sarvest, luud. (9000-5000 eKr) · Neoliitikum (noorem kiviaeg) varasema materjali parim töötlus, lisaks riistad ja savinõud. (5000-1800 eKr) b. Pronksiaeg (II aastatuhande keskpaiast V sajandini) a)Vanem pronksiaeg 1800 1100 eKr b)Noorem pronksiaeg 1100-500 eKr c. Rauaaeg: · Vanane rauaaeg (V saj eKr I saj pKr) · Vanem rauaaeg (I saj V saj keskpaik pKr) · Keskmine rauaaeg (V saj teine pool VIII saj lõpp) a) · Noorem rauaaeg (IX XIII saj algus): a)viikingiaeg 800 1050 b)hilisrauaaeg 1050 - 1800 EelRooma 500 eKr 50 pKr Rooma rauaaeg 50-450 pKr 5
Kolmeväljasüsteem. Põlluharimise kõrvalt tegeleti loomapidamisega. Püüti kala ja kütiti. Eestlaste elamuks oli suitsutuba. Talud paiknesid lähestikku ja moodustasid küla. Sumbkülad, ridakülad ja hajakülad. Umbes 45 kihelkonda ja 8 maakonda. Liivlaste, kurelaste, soomlaste ja karjalastega olid suhted väga head. Lõuna pool elavate naabritega tuli aeg-ajalt ette ka tülisid. Seleta mõisted: Kammkeraamika – arheoloogiline kultuur, milles olid kasutusel paremini valmistatud savinõud, mille välispind oli kaunistatud. Maalinn (too näiteid) – ringvall-linnus, nt Varbola, Valjala. Adramaa – sellise suurusega põllumaa, mida suudeti harida ühe adraga. Arheoloogia – ehk muinasteadus on ajalooteaduste haru, mis käsitleb aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal ühiskonna minevikku. Muinasaeg II rida 1. Mis aeg on muinasaeg ja kuidas seda uuritakse? Esiajaks ehk muinasajaks nim esimeste inimeste saabumist kuni ristisõdade alguseni
Miks on aja jooksul see ümber hinnatud? - Tooge 3 näidet, mis iseloomustavad Kunda kultuuri -Seoses asulakohtadega veekogude ääres, ei elatud pidevalt - seoses tööriistadega valmistati kivist, puust ja luust, ebakorrapärase kujuga ning lihvitud vaid servalt -elatusaladega tegeldi korilusega, küttimisega ja kalapüügiga. Tooge 3 näidet, mis viitavad sellele, et kammkeraamika kultuur oli Kunda kultuurist kõrgemal tasemel. * Savinõud, mis olid ilustatud *Tööriistade valmistamisoskused olid arenenumad *kõrge kunstitase Tooge 3 näidet, mis viitavad sellele, et nöörkeraamika kultuur oli Kunda ja kammkeraamika kultuurist kõrgemal tasemel? *Tegeldi loomakasvatusega *Algeline maaviljelus *Kvaliteetsemad tööriistad ( nt venet) *Savinõud olid ilustatud ning paremini valmistatud Missuguseid uut tüüpi kinnismuistised iseloomustavad pronksiaega? *Kindlustatud asulad nt Asva *Põldude jäänused nt Soho-Loo
Kammkeraamika- levis Lõuna-Lätist Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaani. Nende piirkondade vahel olid tihedad sidemed. Levis merevaik. Eluolu-veekogu ääres. Neljakandilised majad, Küttimine-koriluse õitseng. Tööriistade kvaliteet paranes. Matmine- Maeti asula territooriumile siruli koos mõningate manustega. Kunst- luust, merevaigust kujukesed. Kujudel maagiline tähendus. Ususti, et kujud annavad vatava linnu, looma hingejõu. Nöörkeraamika kultuur- 3000 a. e.Kr. uued kombed, kultuur. Savinõud nöörijäljendiga. Venet meenutavad silmaauguga kirved(vene kirves). Esimne viljeluskultuur. Ulatus Volgast Reini jõeni ja kuni Alpideni. Eluviis- elukohtadeks kohad kus sai karjatada loomi ja sai harida põldu(nisu, kaer). Alepõllundus. Kõplad olid kivist ja puust. Kitsed ja lambad. Matmine- kägaras nagu magakisd, väljaspool asulat. Vanem pronksiaeg- 1800-500 e.Kr. leiuvaene (sirp, odad, kivikirved). Metallist tööriistad esialgu defitsiitsed .
loodust ning nende hingestamist. Kivikirstkalmed-maapealsed kalmeehitused. Kalme konstruktsioonix olid suurematest kividest ring ja selle keskel laotatud põhja-lõuna suunaline kirst, kuhu sängitati surnu. Malev-maakonnas moodustatud rühmitus, mis koosnes ratsa ja jalameestest. Venekirveste kultuur-*3at. Algul jõudsid Eestisse uued hõimud, nende sõjakirveste põhjal nim. seda kultuuri nii.*Iseloomulikud olid neile nöörijäljenditega savinõud ja matmiskombed- maasse kaevatud surnu asetati külili. *Venek. hõimud tegelesid algelise loomakasvatusega, kasvatades kitsi, lambaid, veiseid, sigu. *Selle kultuuriga võix seostada maaviljeluse algust Eestis. *Kultuuri algatajad- indoeurooplased. Muinasmaakonnad-Virumaa,Rävala,Järvamaa,Harjum.,Läänemaa,Saaremaa,Ugandi,Sakala. Tegevusalad 2at.algul-peamisex teg. alax oli maaharimine.Tegeldi ka loomapidamisega ning teatud osa oi ka küttimisel ning kalapüügil
Eluase ritvadest koonusekujulised püstkoja laadsed nn kodaelamu NEOLIITIKUM Alguseks 5000-1800 eKr savinõude või keraamika kasutuselevõtt. Savinõud valmistati savist. KAMMKERAA- Ümarapõhjaliste Küttimine, Enamasti jõgede Tähtsamaid surnuid MIKA 4000 eKr savinõude kalastamine, korilus. ja järvede ääres, sängitati asula välispind ilustatud, mõned territooriumile, peamine tööriistade mererannal, vahel elamu materjal kivi
Mis olid hoonetes? Asju hoiti kirstudes Majandus Põlluharimine ja käsitöö Majandus Elati suurte perekondadena Majandus Kingi ja muid riided valmistati nahast Majandus Peeti orjasid (karjakasvarus) Majandus Vabad talupojad Majapidamisriistad ja tarbeesemed Põllutööriistad, kirved ja muud tööriistad Majapidamisriistad ja Vikingutel oli tarbeesemed metallnõud, savinõud, puit- ja tohtnõud Majapidamisriistad ja Noad tarbeesemed Pildid Pildid Pildid Pildid Pildid Pildid Pildid Pildid Täname kuulamast! Palun ärge küsige)
kuni IV aastatuhande teise veerandini e.Kr. , valmistati töö- ja tarberiistu kivist, sarvest ja luust. Neoliitikumis ehk nooremal kiviajal (IV aastatuhande teisest veerandist kuni II aastatuhande keskpaigani e.Kr.) kasutati edasi kivist, luust ja sarvest esemeid. Need olid nüüd paremini töödeldud, samuti ilmusid uued täiustatumad töö- ja tarberiistad. Olulise uuendusena võeti neoliitikumi algul kasutusele savinõud. Pronksiajal (II aastatuhande keskpaigast kuni VI sajanidini e.Kr.) levisid Eestisse pronksesemed. Kuna meil pronksiks vajalikku vaske ja inglitina ei leidu, siis kasutati siin üksikute imporditud pronksriistade kõrval edasi valdavalt kivi- ja luuesemeid. Rauaaeg jaguneb vastavalt esemetüüpide, matmiskommete ja tegevusalade muutumisele neljaks alajärguks: varane rauaaeg (VI sajandist e.Kr. Kuni I sajandini p.Kr.), vanem ehk
PALEOLIITIKUM - vanem kiviaeg, eluviis oli rändav, kivist tööriistad, esimesed puitrelvad, töödeldud saeterad, tuli, esimesed kehakatted, korilus, küttimine, kalastus MESOLIITIKUM - keskmine kiviaeg, eluviis oli rändav, kivitööriistade kõrge kultuur, vibu ja nool, keraamika, põlluharimine, korilus, küttimine, kalastus, karjakasvatus NEOLIITIKUM - noorem kiviaeg, eluviis oli paikne, savinõud, kivist, luust, puust ja sarvest esemed, küttimine, loomakasvatus, maaviljelus, keraamika AUSTRALOPITEEKUS - lõuna-ahv, u 5milj a tagasi ja aafrika HOMO HABILIS - osavinimene, u 3milj a tagasi ja ida-aafrika HOMO ERECTUS - sirginimene, u 2milj a tagasi ja euroopa, aasia ja aafrika HOMO NEANDERTHALENSIS - neandertaallane, u 250 000 a tagasi ja euroopast-lähis idani HOMO SAPIENS - tarkinimene, u 200 000 a tagasi, kogu maailm MONOTEISM - austada võid ainult ühte jumalat
harpuunid, nooleotsad, * rannarahvas tegeles * püstkodad pistodad, talbud, naasklid hülgeküttimisega kõplalaadsed esemed * korilus marjad, taimed, juurikate kaevamiseks juurikad, pähklid ja seened * tööriistade valmistamine Noorem 5000 * savinõud, mis valmistati Kammkeraamika Kammkeraamika * alguse tunnuseks savinõude kiviaeg 1800eKr savist, millesse segati * tööriistate valmistamis- * asulad veekogude ääres kasutuselevõtt ehk teokarpe, taimi, kivipurdu; oskused arenenud * elamud ridastikku uksega neoliitikum tehti ka liuataolisi * kunstitase kujukesed, vee poole Kammkeraamika
rahvused. riia lahe idaranniku rahvast kujunesid liivlased. põlde hakati erinevalt harima, põhja-eestis olid ribapõllud, mets ja karjamaa olid ühised ja hakati linnuseid ehitama(mägi, neemik, ringvall-linnus), linnuse ümber tehti kraavid. asulad paiknesid linnuste läheduses. surnuid hakati liivakääbastesse matma(ümmargused liivakääpad), hakati urni "eelkäijaid" kasutama(Savinõud). konflikte oli palju ja maakonniti sõditi ka. relvadena kasutati odasid(3-4 tüüpi otsi). savinõud olid peene töötlusega. viikingi aeg skandinaavlasi hakkas siia aladele tulema, hakkasid kolooniaid asutama. laevad olid suures ja aerudega(hiljem purjed). 793 on viikingi aja algus(I retk rüüstati kloostreid). saaga on viikingite lugulaul, 11saj ruunikividel mainitaks eestit. 1061 ajasid eestlased venelased jurjevist(Tartu) minema. linnustes hakati püsivalt elama, majad püstitati põhjapoolele ja käsitöö hakkas linnustesse kogunema.
Kiviaeg algas inimese kujunemisega ja lõppes savinõude kasutuselevõtuga, teistes maades ka viljelusmajandusega. MESOLIITIKUM NEOLIITIKUM Kunda kultuur 9000 eKr. Levis Kammkeraamika kultuur 4000 eKr. Nöörkeraamika kultuur 3000 eKr. Läänemere idarannikul Lõuna- Võeti kasutusele paremini valmistatud Idas Volga, Läänes Reini jõeni, Soomest Leedu lõunaosani. Kunda savinõud, mis olid ilustatud lohukeste lõunas Alpideni. Savinõusid hakati Lammasmägi, Pulli asulakoht vanim vms. Levis Lõuna-Lätist Põhja- ilustama nöörijäljenditega. Vene paati inimeste elupaik Eestis. Soomeni ja Loode-Venemaa aladel. meenutavad kivikirved Asulad veekogude läheduses. Liiguti 15-30 liikmeliste kogukondadega (2-4 peret). Elukohti vahetati sõltuvalt A A saakloomade püügiajast ja korjelusest
jms,kõrgem kvaliteet;mateti kivikirstkalmetesse; ebavõrdsus maaomandiga. pronksiaeg- rannikul,kindlustatud asulates,kivikirstkalme(maapeal), rauaaeg-elamud sisemaal,karjakasvatus,põletusmatused,kvaliteetsed aga kallid tööriistad,tekkis käsitöö(metallehted),kaubandus naabermaadega(vili,nahk).kammkeraamika-arenenud oskused meisterdamises,üleni töödeldud tööriistad,veekogude ääres elati,ridades,ukseavad veepoole,kaunistatud savinõud,laibamatus,vahest elamu põranda alla,venekirvekultuur(nöörkeraamika) hoolikalt töödeldud kivi,alepõllundus,loomakasvatuse algus,tekkis sisemaa asustus,rahvas rändas,korilus,asulast väljas matmispaigas,külili kägarasse.kaheväljasüsteem-2 põldu kordamööda külvati vilja.kolmeväljasüsteem- talivili,suvivili ja kesa. Suitsutuba(rehetuba)-1 toaline maja,palkidest, ilmakorstnata, suitsuaugud, viljakuivatus.Rehielamu-mitmetoaline,puhtad kambrid,rehetuba.Eesti haldusjaotus-
Maapõletus 11.klass Mis on maapõletus? Maapõletus on rauaajast pärit keraamika põletamisviis, mis on levinud ka Eesti aladel. Maaalune auk, kuhu esemed asetatakse koos põletusmaterjaliga ning pealt kinni kattes toimib auk juba edukalt väliskeskkonnast isoleeritud ahjuna. Sellise põletusviisi juures on võimalik saada juba parema kvaliteediga tulemus, kuigi säilib suitsune keskkond. Maapõletus Kuidas teha maapõletust? 1. Pane põhja kuivi kuuseoksi 2. Kata kuuseoksad kuivade männikäbidega 3. Nüüd pane savinõud 4. Kata kõik käbidega 5. Vahele võib panna ka kuuseoksi. 6. Kata kõik tihedalt puukoore tükkidega 7. Pane peale jälle männikäbid 8. Augu serva pane kolme koha peale kuuseoksi, need on süütamiskohad. 9. Peale pane mättaid 10. Süütamine 11. Kõige hiljem sulge mätastega keskmine ava (algul põleb nagu korsten) SÜÜTAMINE Kuidas lõpus avada põletusauku? ...
PERIOOD OSKUSED/TÖÖRIIS TEGEVUS/ELATUSA ASUSTUS MATMINE TAD LAD KESKIME KIVIAEG *kivi, luu, sarv, puu *kalastamine, jaht, *veekogude 9000-5000 eKr *tulekivi, kvarts loodusannid läheduses, paremad MESOLIITIKUM (kivikirves), luust liikumisvõimalused õngekonksud *Pulli küla, Kunda Lammasmägi NOOREM KIVIAEG *savinõud *loomakasvatus *veekogude ääres *asula 5000-1800 eKr *kamm- ja *maaviljelus *ühes kohas ei elatud territooriumile, NEOLIITIKUM nöörkeraamika (oder, nisu, kaer) kaua elamu põranda alla ...
peegeldavad omaaegse elanike tegevusalade ja eluviisi sarn, on arheoloogid ühend teatud arheoloogilise kultuuri alla. Kunda kultuur- oli levinud L- mere idaranniku maadel alates lõuna soomest kuni leedu lõunaosani. Sinna alla kuulusid mesoliitikumi asulad. Tarbeesemete tegemiseks kasutati tulekivi(terav)kvartsi(lõikamiseks, kraapimiseks), luid, sarvi. Elatusalad: kalastamine, jaht. 2) nooremkiviaeg- selle alguseks peetakse keraamika kasutusele võttu u 5000 a eKr. Vanimad savinõud valmistati savist, kus oli teokarpe, taimi, kivipudru. Kujult olid need pada taolised anumad, millel oli kitsenev põhi, st kaevati maasse auk w ümbritseti anum kividega et ülal püsiks. Kammkeraamika- levis u 4000 a eKr. Savinõud, mille välispinda kaunistasid ilustatud lohukesed ja väiksemate täkete read. Kammkeraamika levik oli suht suur. Selle kultuuri aja asulad paiknesid jõgede ja järvede ääres peamiselt, ka mererannikul. Jahi ja tööriistade valmistamis oskused oli
mega = suur, lito = kivi - suurte kividega ehitamine Vanimad Euroopa megaliitehitised asuvad Maltal (5. a. tuh eKr): templid hauakambrid Kõige paremini on säilinud Stonehenge`i kromlehh Lõuna-Inglismaal Salisbury külje all Stonehenge ehitati u. aastatel 2500-1500 eKr Neoliitikumis toimub kiire areng ka tarbekunstis Õpitakse valmistama kangast ilmuvad riided Riietusest on säilinud mõningaid üksikuid kangatükke Ilmuvad savinõud keraamika Tekib ornament savinõude kaunistamine Eesti alal loetakse neoliitikumi alguseks just keraamika ilmumist u. 3300. a eKr
tagasi hakkasid arenema ja 70000 a tagasi rändasid aafrikast välja) , 250000- 30000 a tagasi elas, matsid surnuid Esieaeg(kujunes inimene ja algas ca 2 milj onit a tagasi) Jaguneb Kiviajaks, pronksiajaks ja rauaajaks. Kiviaeg jaguneb oma korda paleoliitikumiks(rändav eluviis, 3 milj a tagasi), mesoliitikumiks(vibu, 12000 eKr) neoliitikumiks(7000 eKr, neoliitiline revulutsioon- mindi üle viljelevale majandusele, paikne eluviis, savinõud, kanga kudumine) ja eneoliitikumiks (ratasveok, toortellised, 5000eKr, niisutussüstemid). Pronksiaeg- 2500 eKr, tulid pronksist tööriistad, kõplapõllundus asendus künnipõllundusega (muutus meeste tegevusalaks), tekkis tööjaotus ja eraomand(kihistumine). Rauaaeg- 1300 eKr hetiidid hakkasid kõigepealt tegelema raua sulatamisega.
Kromlehh- koosneb ringikujuliselt paigutatud püstistest kiviblokkidest, millele on paarikaupa kolmas blokk peale tõstetud. MENHIR DOLMEN KROMLEHH Stonehenge`i kromlehh ·Lõuna-Inglismaa ·2500-1500 eKr ·''rippuvad kivid'' ·Matusetalitus Allakäik maalikunstis Petroglüüfid kaljukraaped, mida on täiendatud ka värviga Lihtsustatud ja üldistatud kujundid Mõjutanud viimaste aastate Eesti kunsti Kiire areng tarbekunstis Riided, kangad, savinõud. Vooliti väikeste loomade, lindude, madude inimeste kujukesi, mida kasutati ehetena Ornament(ornamentika ladika k. `'kaunistus'') Alguses olid ornamendid sõnumite ja teadete edastamiseks. Savinõude kaunistamine Uued täiustatud tööriistad. EESTI Eestis neoliitikumi algus just keraamika ilmumisega ehk u. 3300. a eKr Vanim Eestis: kammkeraamika Edasi tulid kammkeraamika (arenes jahi-ja tööriistade valmistamisoskused) ning nöörkeraamika(venekirved)
Praegu oletatakse, et nad tulid Lõuna- Euroopast. Nimelt on Pulli asula esemeid valmistatud hea kvaliteediga musta värvi tulekivist, mida Eestis aga ei leidu. Sellise tulekivi leikohad asuvad ka veel Lõuna-Leedus ja Valgevenes. Luustike analüüs viitab valdava osa elanike europiidsele päritolule. Siiski ei saa neid seostada ühegi kindla Euroopa rahvaga. Neoliitikumi algus Sel ajal võeti esimest korda kasutusel keraamika. Esimesed savinõud olid valmistatud jämedast savist. Sinna sisse segati kivipudru, taimi ja teokarpe. Kujult meenutasid need teravneva põhjaga padasid, mille püstihoidmiseks kaevati maasse auk. Selge pole veel see, kust selline keraamika meile tuli. Kammkeraamika kultuur Umbes 3300 aasta paiku e.Kr. Jõudis Eestisse paremini valmistatud savinõude tüüp. Nende välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täketega. Neid valmistati arvatavasti kammi meenutava riistaga
noorem pronksiaeg- u 1100-500 a eKr Rauaaeg: Vanem rauaaeg: eel-Rooma rauaaeg-u 500 a eKr- 50 a pKr Rooma rauaaeg- 50- u 450 a Keskmine rauaaeg- u 450-800a noorem rauaaeg: Viikingiaeg- u 800-1050 hilisrauaaeg- u 1050-1200a 2)Eesti ajalooline periodiseering: Keskaeg: 12/13 saj- 15/16 saj Uusaeg: 15/16 saj- 1918 ( varauusaeg- 15/16 saj-1816/1819) uusimaeg-1918a-... 3)Kammkeraamiks kultuur Umbes 4000 aasta paiku eKr levis Eestis uus kultuur. Kautusele tulid paremini valmistatud savinõud, mille välisküljed olid ilustatud lohukeste ja väikeste tähete ja ribadega.Muster meenutas nagu oleks seda tehtud kammiga, sp võtsidki arheoloogid kasutusele nime kammkeraamika. Kammkeraamika kultuur levis ulatuslikul territooriumil. Lõnua-Lätist kuni Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaa aladel. Kammkeraamika kultuuri asulad paiknesid enamasti jõgede ja järvede ääres. Elamud asetsesid ridastikku.Jahi-ja tööriistade valmistamisoskused olid võrreldes varasemaga kõvasti arenenud
valmistati kivist (tulekivi ja kvarts), sarvest, puust, nahast ja luust. Elati ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades. Tegeldi küttimise ja kalastamisega. o Neoliitikum e. noorem kiviaeg (4.a.t.-2.a.t. e.Kr). Kasutati edasi kivist, luust, puust ja sarvest esemeid. Need olid nüüd paremini töödeldud, samuti ilmusid uued täiustatumad töö-ja tarberiistad. Võeti kasutusele savinõud. Tegeldi küttimise, kalapüügi, algelise loomakasvatuse ja maaviljelusega. Pronksiaeg (2.a.t.- 6.saj. e.Kr) Eestisse levisid pronksesemed. Kuna meil pronksiks vajalikku vaske ja inglistina ei leidu, siis kasutati siin üksikute imporditud pronksriistade kõrval edasi valdavalt kivi-, sarv- ja luuesemeid. Asulaid hakati kindlustama. Peamiseks elatusalaks oli karjakasvatus (lambad, kitsed, veised), kõrvalalaks oli maaviljelus, elatuslisa andsid küttimine ja kalapüük. Arenes
7. Eesti kiviaeg a) Mesoliitilised asulapaigad: · Pulli ja Kunda Lammasmägi veekogu ääres, elamuks püstkoda mille keskel tulekolle, elati 4 põlvkonda koos. · tööriistad ja tegevusalad kivist kõõvitsad, uuritsad, kivikirved. Luust ja sarvest ahing, tuur, harpuun, õngekonks. Küttimine, kalapüük ja korilus. Rändlev eluviis, koer esimene ja ainus koduloom. b) Neoliitikum: elanikke u 2000, keraamika kasutuselevõtt · Kammkeraamika kultuur savinõud ilustati kammitaolise riista abil. Paremini töödeldud tarberiistad. Matmiskultuur surnud maeti asula territooriumile koos panustega eluks teises ilmas. Kunstitase luust väikeloomade ja inimese kujukesed, millele omistati maagilist jõudu. · Nöörkeraamika kultuur nöörijäljendiga savinõud. Venekirved (lihvitud kivikirved), omapärased matmiskombed maeti asulast välja külili kägarasendisse. Algeline loomakasvatus ja põllundus. c) Eesti rahva kujunemislugu:
ja sõela jahu sõelumiseks, pärmi ja soola taigna jaoks, ja ahju, kus leib küpsema panna. Teda vaevas juba ammu küsimus, kuidas mingil viisil savist anumaid valmistada, sest neid läks tal hädasti vaja. Arvestades kuumust, mis tal igapäev oli, siis selle käes neid kuivatades oleks nad küllalt tugevad ja vastupidavad, oli tal nüüd vaja leida savi. Pika otsimise peale leidiski RC savi, mille ta liivaga segas ning seda siis plätsima hakkas. Ta suutis valmistada kaks suurt savinõud. Kord tegi ta lihaküpsetamiseks parajalt suure lõkke ning hiljem seda kustutades leidis ta tuhast ühe oma savianuma killu, mis oli põlenud kivikõvaks. Seda nähes, mõtles ta endamisi, et kui killud tules nii kõvaks põlevad, siis annab neid anumaid ka tervenisti põletada, tänu millele sai ta nüüd veelgi tugevamad nõud. Oli ütlematagi selge, et pärast seda kogemust ei polnud tal endam savinõudest puudust.
Kolmas tase Kolmas tase Neljas tase Neljas tase Viies tase Viies tase Inimkeha ei osatud hästi edasi anda, palju anatoomilisi vigu Tumuluses asus põletatud savist e. terrakotast sarkofaag, sarkofaagi ülaosa oli kujundatud portreeskulptuuriks lahkunust . Sarkofaagid olid tühjad etruskid kasutasid põletusmatust Hauakambrites olid ka inimpeakujulised savinõud kanoobid (neis hoiti lahkunute tuhka .) Antropomorfne kanoop Kanoop on inimesekujulise kaanega urn, kuhu etruskid panid oma põletatud jäänused. Matsid veel ka maja-ja sarkofaagikujulise kaanega urnidesse. Tunti ka laipmatust Etruskidel oli paaride kultuur, sarkofaagide peal kujutati paare Hinnati väga pereelu Etruskide tempel · Etruski templite katustel olid skulptuurid · Klõpsake
homo sapiens ja homo sapiens sapiens (arenenud ja mõtlev inimene) u 5milj - 250 000 a tagasi. 4. Iseloomusta kiviaja kultuure Eestis? (Kunda; Kammkeraamika; Vene kirves) Kunda elatus küttimisest, kalapüügist ja korilusest. Peamine jahiloom põder, koduloom koer. Elati püstkodades veekogude ääres. Eestis elas inimesi alla tuhande. Esimene küla Pulli küla. Kammkeraamika kultuuri tõid sisserändajad idast ja kagust, savinõud kaunistatud mustritega; vajutatud kammitaolise esemega, inimesed olid soome-ugri päritolu. Ehitati nelinurkseid maju. Vene kirves umbes 3000 eKr2500 eKr jõudis Eestisse lõuna poolt uus kultuur, mis kasutas venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveid. Surnud maeti külili kägarasse, kaasa pandi luuesemeid. Karjakasvatajad kitsed, lambad, veised, sead. Nöörjäljenditega savinõud. 5
Euroopas jääaja lõpuga. Sellest ajast me Eestis veel inimasustust ei tunne. Mesoliitikum - keskmine kiviaeg mis kestis eestis 9.aastatuhandest eKr kuni 5. aastatuhandeni eKr. Töö ja tarberiistad valmistati kivist,sarvest ja luust. Neoliitikum - noorem kiviaeg,mis algas 5.aastatuhandel eKr ja lõppes 2. aastatuhande keskel eKr. Kasutati edasi kivist,luust ja sarvedest esemeid, mis olid nüüd paremini töödeldud. Ilmusid uued täiustatumad töö ja tarberiistad. Võeti kasutusele savinõud. Pronksiaeg - 2. aastatuhande keskpaigast kuni 5. sajandini eKr. Eestisse levisid pronksesemed. Kasutati imporditud prionksriistu ja nende kõrval kivi ja luuesemeid. Raugaaeg - Jaguneb esemetüüpide,matmiskommete ja tegevusalade muutumisele neljaks: 1)varane Rauaaeg - 5. sajandist eKr kuni 1. sajandini. 2)Vanem ehk rooma rauaaeg - 1. sajandist kuni 5. sajandini 3) Keskmine rauaaeg- 5.sajandi teisest poolest kuni 8.sajandi lõpuni 4) noorem rauaaeg 9. sajandist kuni 13 sajandi alguseni. 2
kõigis Läänemere idaranniku maades. Kammkeraamika kultuuri elanikke peetakse hilisemate läänemeresoome rahvaste otsesteks eelkäijateks. Venekirveste kultuur. III aastatuhande algul jõudsid Eestisse lõuna poolt uued hõimud, kes kasutasid venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirvest. Nende põhjal nimetatakse seda kultuuri venekirveste kultuuriks. Uutele hõimudele olid lisaks veel iseloomulikud nöörijäljenditega savinõud ja omapärased matmiskombed. Venekirveste kultuuri hõimud tegelesid ka juba loomakasvatusega. Mõnedel andmetel tundsid nad ka juba mõningaid kultuurtaimi. Seega võib venekirveste kultuuriga seostada maaviljeluse algust Eestis.
EESTI KIVIAJA KULTUURID KUNDA KAMMKERAAMIKA NÖÖRKERAAMIKA AEG u. 9000a eKr u. 5000 a. eKr-1800 a. eKr u. 3000a. eKr PÄRITOLU Pärnu ligidalt, Sindi-Lodja Ida-euroopa kaguosast, asulast, Pulli Asulast indoeuroopa päritolu sisserändajatega. ASULAKOHAD Pulli asula,veekogude läheduses, Asulad paiknesid enamasti Volga ja läänes reini jõeni, lõunas järvede ja jõgede läheduses. jõgede, järvede ääres, mõned peaaegu alpideni. Piirkondades, mererannal ja mõned isegi kus leidus rohumaid ...
idaranniku maadel alates lõuna soomest kuni leedu idaosani. tunnused valmistati luudest ja sarvedest esemeid. Kammkeraamika kultuur-neoliitikumi kultuur, lõuna lätist kuni põhja soomeni ja loode venemaa aladel, tunnused: välispinnad olid kaunistatud lohukestega ja kami meenutava hambulise tempiga tehtud täketega. Nöörkeraamika kultuur-neoliitikumi kultuur, idas ulatus Volga ja läänes reini jõeni lõunas peaaegu alpideni, tunnused: savinõud ilustati nöörijätketega, paati meenutavad, väga hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silmaaukudega kivikirved. Põlispõld- põld, mis pideva harimise ja väetamise tulemusel on pidevalt viljakad Alepõld-algeline põld, kus põllumaid tuli metsi raiudes ja põletades pidevalt vahetada. Tarandklalme- kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tarandit. Kivikirstkalme- oli Eestis, Skandinaavias, Soomes ja Lätis peamiselt
tagasi ~7000a. tagasi - ~5000a. tagasi – 3800a. tagasi - ~7000a. tagasi ~5000a. tagasi Kultuurikandja Europiidid, tuli Karjalast või Valga jõe Indoeurooplased- balti hõimud d Lõunast ülemjooksult – soome- (lät,lee jne) Euroopast ugrilased, Läänemere soomlased Tööriistad Kivikirves, Savinõud, paremini Vene kirved (algul sõja siis töö), kõõbitsad, töödeldud tööriistad, nöörkeraamika kaabitsad, kõblas, osatakse uuritsad, paat, kududa, tehakse riideid odad, vibud, õngekonksud Elatusalad Jaht, kalapüük, Küttimine, kalapüük, Põlluharimine, karjakasvatus,
Asulad vahel ümbritsetud kraavi ja muldvalliga. Keskmises külas u 25 maja. Väga oluline oli jaht. Tähtis koht oli tulekivil. U 4300 eKr hakati tegelema tulekivi süvakaevandamisega, ning tulekivi tootmine võttis industriaalsed mõõtmed. Põikteralised nooleotsad, värtnakedrad, ehted, orgaanika. Tulekivist kirved. Need olid ekspordiartikliks, siinseid kirveid on leitud näiteks Lõuna-Saksamaa järveasulatest. Keraamikas domineerisid peekrisarnased savinõud, mis erinevalt Rösseni omadest on täielikult kaunistamata. Nõud tihti sangadega. Matuseid suhteliselt vähe. Maa-alused laibamatused, jalad põlvist kõverdatud. Maeti nii üksikult kui ka mitmekesi. Erilist lugupidamist selles kultuuris surnute vastu ei näidatud. Maalitud keraamika kultuuri hulka kuulub ka hilisneoliitiline Tripolje kultuur (u 4500 3000 eKr). Hõlmas põhiliselt Ukrainat, Rumeeniat ja Moldovat. Kultuuri keskus Dnestri
Kasutati luid ja sarvi, millest valmistati ahingui, harpuune, nooleotsi, pistodasid, talbu, naaskleid. Elatusalad olid veekodude ääres. Tähtis oli jaht kütiti põtru, kopraid, ürgveiseis, karusid, metside, kitsi, linde (ka hülgeid) . Kasutati viskeodasid, vibu, nooli, püünised, lõksud. Peale selle söödi loodusande taimed, juureikad, marjad, pähklid, seened. Noorem kiviaeg e neoliitikum (5000-1800eKr). Neoliitikumi alguseks peetakse keraamika kasutuselevõttu. Venimad savinõud valmistati savist, millesse oli sedatud teokarpe, purustatud taimi ja kivipudru. Kasutati toidu tegemiseks, hoidmiseks. Kammkeraamika klutuur levis u 4000eKr, kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud, mille välispinda oli kaunistatud lohukeste ja täketega mida tehti kammi meenutava hambulise templiga. Kammkeraamika kultuur levis Lõuna-Lätist kuni Põhja- Soomeni ja Looda-Venemaa aladel. Vooliti luust/merevaigust ehteid- loomade, lindude, madude ja inimeste kujukesi.
Irdmuistis (relvad, tööriistad, ehted) Kinnismuistis (Linnused, asulakohad). Neoliitikum noorem kiviaeg, 4.-2.aastatuhat eKr. Inimesed kasutasid lust, puust, kivist esemeid. Mesoliitikum keskmine kiviaeg. 8000 eKr. Töö- ja tarberiistu valmistati kivist (tulekivi ja kvarts), sarvest, puust, nahast ja luust. Keraamika? 5000 eKr. Vanimad savinõud sellest ajast, tarbekunstiliik. Soomeugrilased? - soome ugri keelt kõnelevad rahvad, kujunesid kuskil Uurali mägede lähistel. Indoeurooplased? indoeuroopa keelt kõnelevad rahvad, kujunesid ida euroopas. Tulid lõunast. Etnogenees rahvaste kujunemine ja segunemine. Kivikirstkalme - konstruktsiooniks olid suurematest kividest 5-8 meetrise läbimõõduga ring ja selle keskele laotud kirst, kuhu sängitati surnu. Tarandkalme on kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut madala
valmistatud savinõude tüüp. Kaunistatud täkete ja ilustatud lohukestega. Täkkeid tehti ilmselt kammi meenutava riistaga. Tööriistade valmistamine kõvasti arenenud. Maeti asula territoorimile, vahel elamu alla. Lahkunule kaasa midagi. Kõrgekunstitase. Vooliti loomi, linde, lootes et need kaitsevad . Pärit Põhja-Soome, kuni Ida- Preisimaa. Venekirveste kultuur. 3 aastatuhande algus v umb. 2200 e.Kr. jõudsid lõunast hõimud. Iseloomulikud nöörijäljenditega savinõud. Matmiskombed muutusid tohutult. Kalmistud asulatest eemal. (külili, põlved vastu rinda, 1 käsi pea peal ) Tegeleti algelise loomakasvatusega ja maaviljelusega. Indoeurooplased. Hakkasid tekkima balti hõimud. Asva kultuur.( pronksiaeg) Asulaid hakati piirama paekividest tara ja palkidest kaitseseintega. Asva kindlustatud asula Saaremaal. Peamine elatusala oli karjakasvatus. Kõrvalala maaviljelus. Küttimine ja kalapüük. HÜLGED. Pronksist kirved ja odaotsad. Valmistati ka ehteid
kilpkonnakilpe, kookosõli jms, vastu saadi rauatooteid, relvi, puuvilla, nisu · Islami levik tõi siia palju araablasi, aafrika ja araabia kultuuri baasil tekkiski suahiiliu kultuur · Suahiili keeles palju araabiakeele mõjusid · Rannikulinnade teke. Linnriigid · Valitses islami usk ja kultuur, põhielanikonna moodustasid siiski põlisrahvad · Linnriigid jõukad. Ehitati moseesid, paleesid, kivielamuid · Kõrgel tasemel käsitöö. Puuvillriie, savinõud, klaasitooted, helmed Lõuna-Aafrika ZIMBABWE KULTUUR. MONOMOTAPA · 13.-15. sajand-Suur-Zimbabwe(kivist hooned) , mille rajasid batu hõimud · Pealinna ümbritses u 300 m pikkune, kuni 10 m kõrgune ja 3-5 m paksune graniidist ringmüür, laotud ilma mördita. Unikaalne ehitusviis kogu Mustas Aafrikas · Valitseja palee kaunistatud kulla, kalliskivide ja vasega · Teadmata põhjusel hüljati 1450. a. pealinn ja siirduti põhjapoole, kust sai alguse Monomotaba
Paleoliitikum – kõige vanem kiviaeg (üle 2 mln a tagasi) Mesoliitikum – keskmine kiviaeg (inimasutuse tekkest keraamikani, 9000 a eKr – 4000 a eKr) Neoliitikum – kõige noorem kiviaeg (4000 a eKr – 2000 a eKr) Kunda kultuur – 9000 a eKr – 4000 a eKr, elati veekogude läheduses, korilus, väiksed kogukonnad (20-30), algelised eluasemed Kammkeraamika kultuur – 4000 a eKr – 3000 a eKr, kaunistatud savinõud, kaubandus mere ääres, elamine majades, algeline maaviljelus, surnute matmine asula sisse, ehted, kultusesemed Venekirves e nöörkeraamika kultuur – 3000 a eKr, maaharimine, karjakasvatus, nöörkeraamika kasutamine, silmaauguga kivikirves, surnute matmine asulast välja, paiksed asulad Pronksiaeg – 1800 a eKr – 500 a eKr, loomapidamine, maaviljelus, kindlustatud asulad, jaht, pronksesemete
pandi esemeid. kammkeraamika on pärit- läänemere idaranniku maad .soome-ugrilaste algkodu- Kaama, selle lisajõgede ja Uurali mägede vahel. läänemeresoome rahvad- eesti, soome,liivi,karjala, vepslased, isurid, vadjalased venekirveste kultuur- lõuna poolt tulevad uued hõimud.tõid kaasa vene-paadikujulise, hästi lihvitud, keskelt aukudega riista. tõid veel nöörijäljenditega savinõud ja uued matmiskombed-hauad kaevatud maha, surnud sisse külili, tugevasti kägardatuna,kalmistud asulast eemal.tegeldi algelise loomakasvatusega(kitsed,lambad,veised,sead.) balti hõimud- hilisemate leedukate,lätlaste ja preislaste eelkäiad Pronksiajal- hakati asulaid kindlustama(paekivist laotud tara, palkidest kaitsesein- Asva kindlustatud asula järgi saaremaal, nim kogu kultuuri Asva kultuuriks. peamised tegevusalad pronksiajal-karjakasvatus, maaviljelus, küttimine,kalapüük,
Asukohad Pulli külas, Sindis Kunda Lammasmäe Levik Lõuna-Soomest Leedu Lõuna-Lätist kuni Volga jõest Reini jõeni, lõunaosani Põhja-Soomeni ja lõunast peaaegu Loode-Venemaani Alpideni Leiud Tuleasemed, kirved, Savinõud, kujukesed, kirved söetükid, loomatükid kirved Asulad/elamud Veekogude läheduses Jõgede, järvede ääres, Asulad piirkondades, elati 15-30 liikmeliste mererannal ise kus oli rohumaad kogukondadena väikesaartel loomadele ja mullakihti Hütid ümmargused Elamud ridastikku, maaviljeluseks, suured
Kalu püüti ahinguga, hiljam kalavõrkudega. Naised käisid metsas seeni, marju, pähkleid, söödavaid juuri, mugulaid ning muid loodusande korjamas. Sellist tegevust nimetatakse koriluseks. Elati püstkodades, need olid telgitaolised teivastest ehitatud elamud, mis kaeti loomanahkade ja puukoortega ning talvel ka mätastega. Kui ühest paigast jahisaak lopes, liiguti teise paika elama. Aastatuhanded hiljem õpiti kasutama paremaid tööriistu. Kasutusele võeti ka savinõud. Niiviisi pikkamööda kujunesid Eesti pinnal elavate asukate elutingimused, mille algsele tekkele andsid mõjutuse 4 siin aset leidnud jääaega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
