(2) 5 2. Demograafiline situatsioon omavalitsusüksuses Jooniselt (vt joonis 1) selgub, et Põlva valla rahavastikust moodustab 4% eelkooliealistest elanikest, 15% moodustab kooliealistest elanikest, 58% moodustab tööealistest elanikest ja 23% moodustab pensionäridest. Põlva valla rahvastik 4% Eelkooliealised 23% 15% Kooliealised Tööealised Pensioniealised 58% Joonis 1. Põlva valla rahvastik Tabel 1. Põlva valla rahvastik
ümberkaudsete külade ajalugu.Sargvere mõisas tegutseb näitetrupp, Koigi - Sargvere segarühm "Vallatsi", kodulooring, Eakate klubi ,,Meelespea", Naisteklubi, Sargvere Spordiklubi. Asub Tartu-Tallinn maantee vahetusläheduses. Teenused: 1) SARGVERE MÕISA JA MÕISAPARGI TUTVUSTUSRETK GIIDI SAATEL, gruppidele 20-50 inimest, ettetellimisel, kestvus 1-1,5 tundi, hind: - täiskasvanud 25 krooni - pensonärid, õpilased 15 krooni - eelkooliealised tasuta - lisaks giiditeenus 100 krooni ühele grupile - täiendavalt võimalik tellida kerge eine ("Punahärra pärastlõunane kõhutäide", "Parunessi parim osa päevast") 40 krooni 2) LEGENDIDE RETK SARGVERE MÕISAPARGIS, gruppidele 20-50 inimest, ettetellimisel maist kuni septembrini, ketvus- 1 tunnine legendide lavastus vabas õhus, hind: - 40 krooni ühele inimesele
sekundiks õhupuudus Pulss võib aeglustuda, osadel lastel esineb norskamine, üldine rahutus ja higistamine. Uneepilipsia Lastel võivad esineda langetõve hood uneajal, magamajäämisel või ärkamisel. Nad liigutavad unes väga kummaliselt, seda kõike silmad lahti, kuid nendega on võimatu kontakteeruda. 4 Unesrääkimine (Somnilokvia) Unesrääkimine esineb umbes 8%-l lastest, kes on eelkooliealised ning väga harva ka täiskasvanutel. See häire on täiesti ettearvamatu, kuid võib sageneda siis, kui on hingelised probleemid. Sõnad, mis öeldakse, jäävad väga arusaamatuks ning vahel harva öeldakse välja terved laused. Ravi sellele olemas ei ole, saab vaid aidata nii, et kui inimene räägib, siis igakord tuleb ta ülesse ajada. Öine märgamine Öine märgamine esineb 7%-l viieaastastel poistest ja 3% samavanustel tüdrukutel
4 2 http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/elukulg/?LAPSEIGA 3 J.Piaget- oli sveitsi psühholoog, kognitiivse arengu teooria looja 4 http://www.teatoimeta.ee/Vaikeste_laste_tarbijaks_kujunemin_411.htm Lev Võgotski teooria Lev Võgotski5 sotsiaalkultuurilise teooria kohaselt mõjutab keskkond otseselt lapse arengut. Keskkonna mõju lapsele varieerub vastavalt vanusele, kuna lapse teadlikkus ja situatsioonide tõlgendamine on pidevas muutumises. (Butterworth & Harris 2002) Eelkooliealised lapsed usuvad heldesse maailma, kus inimesed saavad pangast vaid paludes nii palju raha nagu soovivad ning kus poodides müüakse kaupu samade hindadega kui nad ise neid ostsid. Isegi kui laste teadmised rahast on tõesed, on need tihti sellegipoolest lünklikud: näiteks võivad nad teada, et raha trükitakse valitsuse poolt, kuid ei pruugi aimata, et ringluses oleva raha kogus on hoolikalt reguleeritud. Laste seas on väga levinud ka kindlad
vahele jääda ja igale estmele eelneb temale eelnev aste. Piaget arusaamise järgi alustab inimene oma elu mitmesuguste inimestele omaste füüsiliste refleksidega ja päritud oskustega, mis teevad võimalikuks keskkonnaga kohanemise ja sellega suhtlemise ning mõttetegevuse organiseerituse. Lev Võgotski Võgostki väitis, et keel on kommunikatiivne algusest peale. Ta viis oma teooria testimiseks läbi leidliku katse. Võgotski võrdles egotsentrilise kõne hulka juhul, kui koos on kuuljad eelkooliealised lapsed ning juhul, kui laps pannakse ühte tuppa grupi kurttummade lastega. Viimasel juhul on lapsel väga vähe võimalusi suhtlemisel ning Võgotski leidis, et egotsentrilise kõne hulk vähenes oluliselt. Selline tulemus poleks ootuspärane, kui laps oleks kavatsenud kõnet lihtsalt monoloogina esitada. Võgotski inimese arengu käsitlus seab inimese arengulised muutused ühelt poolt pärilikult
uurijaga koos olles varjasid paljud lapsed pettumustnaeratusega. Ka katse, milles laps jäeti üksi tuppa mänguasjaga, millega ta ei tohtinud mängida, kinnitas laste petmisoskust (lapsed, kes olid mänguasja piilunud, vastasid verbaalse valega ja petsid ka näoilmetega). Seega ilmutasid lapsed oskust tahtlikult petta. Kuigi Lewis selgitas viimast tulemust vältimisreaktsiooniga või eitamisstrateegiaga, ei selgita see siiski näoilmetega manipuleerimist. Eelkooliealised lapsed suudavad väljendada elavalt kõiki põhiemotsioone, on olemas ka sotsiaalsed emotsioonid nagu empaatia, häbi, süütunne ja põlgus (Denham et al., 2004). Paavel (2005) tõi välja, et laste oskus juhtida oma emotsioone jaguneb kahte valdkonda: · lastele iseloomulikud käitumuslikud reaktsioonid pingelises olukorras (emotsioonide väljendumise käitumuslik tasand); · ühiskonnas kehtivate normide mõistmine ja oskus oma käitumist vastavalt neile suunata
Selles vanuses vajavad lapsed sobivate materjalide leidmisel vanemate abi. Tihti ei erista lapsed internetikasutust arvutimängudest või arvutis joonistamisest. Sel ajal võiks perekonnad paika panna esimesed arvutikasutuse põhireeglid. · Arvuti kasutamise aeg peaks olema tervislikel põhjustel piiratud. · Seadke arvuti näiteks elutuppa. Eelkooliealist last võiks interneti kasutamise ajal abistada täiskasvanu. · Eelkooliealised lapsed võiksid pääseda ligi ainult teatud ja perekonnas kokku lepitud lehtedele. Vanemad lapsed leiavad tuttavad lehed üles internetibrauseri menüüst "Lemmikud". · Kõige ohutum on luua lapsele personaalne töökeskkond, mis avab juurdepääsu ainult eelnevalt kindlaksmääratud lehtedele. 2.2 7-9-aastased Nooremad koolilapsed puutuvad internetiga kokku nii koolis, sõprade pool kui ka kodus
Paljudes koolides töötavad tugispetsialistidena sotsiaaltöötajad, psühholoogid ja logopeedid. Ühisliinidena toimiv tasuta transport puuetega inimestele, kes ei saa kasutada ühistransporti neile õpetust, haridust, päevahoidu korraldavatesse asutustesse. Sel juhtul tuleb pöörduda teenuse taotlusega kohaliku linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonda. Ühistranspordiseaduse paragrahvi 27 järgi saavad eelkooliealised ja puudega lapsed, sügava puudega 16-aastased ning vanemaid isikuid ja sügava või raske nägemispuudega isiku saatja või nägemispuudega isikut saatev juhtkoer riigisisestel liinidel (kaasa arvatud kommertsliinidel) kasutada maantee-, raudtee- ja veeliiklust tasuta. bussiliinid pakuvad tasuta sõitu puudega lastele, selleks aga on vaja kaasas kanda tõendavat dokumenti. Sotsiaalteenused puudega lapsele EV on:
Kuigi elanikel tekkivate ohtlike jäätmete ja mitmete taaskasutatavate jäätmeliikide esmane kogumine võib toimuda suuremates asulates, korraldatakse elektroonikaromu, kasutatud rehvide, vanametalli, ehitusjäätmete jm sarnaste jäätmete liigiti kogumine Polli jäätmekäitluskeskuse baasil. Kompostimisplatsi saab kasutada piirkonnas tekkivate biolagunevate jäätmete kompostimiseks. Demograafiline situatsioon omavalitsusüksuses Naised KOKKU Mehed Eelkooliealised 99 6% 76 4% 175 5% Kooliealised 162 9% 155 9% 317 9% Tööealised 1220 68% 956 53% 2176 60% Pensioniealised 319 18% 621 34% 940 26% KOKKU 1800 1808 3608 Valla rahvastikustatistika näitab et kõige rohkem elab vallas tööealisi mehi, kõige vähem aga
Lapse emotsionaalne orienteeritus eakaaslasele, tema emotsionaalne osavõtlikkus on tihedalt seotud mängu arengutasemega. Negatiivsed emotsioonid pääsevad mõjule kõige sagedamini siis, kui lapsed ei oska mängida. Sotsiaalsed oskused mängus Üks varasematest ja tähtsamatest uurimustest laste sotsiaalsete oskuste kohta mängus on kindlasti M. Parteni töö. Parten tegi järgmised järeldused: eelkooliealised lapsed mängivad kõige sagedamini kahekesi mängugrupi suurus kasvab koos laste vanusega enamus mängukaaslastest on ühest ja samast soost IQ mõjutas vähe laste omavahelisi suhteid laste vanus ja kodune keskkond avaldab mõju laste sõprussuhetele kodumäng on lasteaialaste kõige tavalisem mäng mäng liivaga ja meisterdamine paberist, savist, pärlitest ning värvimine on tüüpilised kõrvmängu tegevused.
· Verbaalsed ja kujundilised esitused Meeldejätmise strateegiad (mäluvõtted) · Mehaaniline kordamine · Hajutatud kordamine · Mõtestatud kordamine · Grupeerimine sõnadeks või lauseteks · Kujutluspildid · Seostamine situatsioonidega, kogetuga · Seostamine tegevustega · Seostamine emotsioonidega · Grupeerimine hierarhilistesse kategooriatesse · Kokkusurumine · Märkmete tegemine · Subjektiivne grupeerimine Vanuselised iseärasused · Eelkooliealised lapsed meeldejätmise strateegiaid üldiselt ei kasuta · Vanemaks saades lapsed: hakkavad kasutama uusi strateegiaid täpsustavad olemasolevaid olemasolevaid kasutatakse uutes olukordades · Nooremaid lapsi võib õpetada lihtsamaid mäluvõtteid kasutama, kuid kasutavad ainult piiratud kontekstis ja ülesannete korral Keerukama materjali meeldejätmine · Eelnevas kirjeldatud strateegiad · Varasemate teadmiste aktiveerimine.
madal hulk veres on aterosklerootiliste südame- ja veresoonkonna haiguste riskitegurid. Sageli saab nende riskitegurite kujunemine alguse lapsepõlves (Harro 2001). 1.2 Kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid Kehalist aktiivsust mõjutavad paljud tegurid, kuid nende mõju tugevus varieerub erinevatel elupetappidel. I Individuaalsed mittemuudetavad või raskesti muudetavad tegurid: · Sugu. Eelkooliealised lapsed liiguvad aktiivselt soost sõltumata. · Vanus. Liikumisvajadus on lapse põhivajadus. Laste loomulik liikumisaktiivsus kasvab 3-4 aasta vanuselt ja saavutab maksimumi nooremas koolieas. · Liikumisaparaadi arengukiirus ja arenguaste. Liigutuste põhikoordinatsioon areneb välja 7-ndaks eluaastaks. · Isiksuseomadused. Kehaline aktiivsuse mõjul väheneb laste neurootilisus ja suureneb nende eneseusk. · Krooniliste haiguste või puuete olemasolu
Eakamaks muutumisel ilmnevad sageli järgmised tervisehäired: Ülekaal Liigesevalud Stress ja depressioon Liigeste jäikus ja vähenenud liigeste liikuvus Lihasjõu nõrgenemine Päris sageli võivad need haigsed olla tingitud väheliikuvast eluviisist. Kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid Kehalist aktiivsust mõjutavad paljud tegurid, kuid nende mõju tugevus varieerub erinevatel elupetappidel. Individuaalsed mittemuudetavad või raskesti muudetavad tegurid: · Sugu. Eelkooliealised lapsed liiguvad aktiivselt soost sõltumata. · Vanus. Liikumisvajadus on lapse põhivajadus. Laste loomulik liikumisaktiivsus kasvab 3- 4 aasta vanuselt ja saavutab maksimumi nooremas koolieas. · Liikumisaparaadi arengukiirus ja arenguaste. Liigutuste põhikoordinatsioon areneb välja 7-ndaks eluaastaks. · Isiksuseomadused. Kehaline aktiivsuse mõjul väheneb laste neurootilisus ja suureneb nende eneseusk. · Krooniliste haiguste või puuete olemasolu
vastassugupoolega võrreldes kiiremini kohaneda. Enamikel juhtudel on tüdrukud iseseisvamad. Tüdrukud armuvad varem kui poisid. On tavaline, et tüdruku esimene armastuse objekt on filmikangelane, tippmuusik või sportlane, unistuste prints valgel hobusel. Peamine isiksuse ala, kus on leitud soolisi erinevusi, on närvilisus ja emotsionaalsus. 7 Eelkooliealised tüdrukud on kartlikumad, tujukamad ja muretsevamad kui sama vanad poisid. Poistel on aga käitumisprobleemid tavapärasemad, nad ei talitse end, nõuavad endale tähelepanu, on täis võitlusiha. Kümneaastased poisid on närvilisemad kui tüdrukud, neljateistaastaselt on aga juba tüdrukud märksa närvilisemad. Sageli kiputakse tüdrukuid liigselt hellitama ning poisse sunnitakse oma pisaraid häbenema ja tundeid sissepoole suunama, kuigi hella kohtlemist
Osalejaid umbes 800 . Osalejate hulk hakkas tasapisi kasvama . 1999.a. 14-16 mai - Kuidas elad, Tartumaa? Tabivere-Alatskivi-Vastse-Kuuste-Tartu. Osalejaid umbes 1300 . 2000.a. 12-14 mai - Kuidas elad, Soomaa? Olustvere- Hüpassaare Tõramaa Olustvere. Osalejaid umbes 2200. 2001.a. 11-13 mai - Kuidas elad, Rannamaa? Vasalemma Peraküla Veskijärv -Padise. Osalejaid umbes 3000. Osavõtumaks 210 krooni; õpilased, üliõpilased ja pensionärid 180 krooni, eelkooliealised tasuta! 5 2002.a. 10-12 mai - Kuidas elad, Lahemaa? Kadrina Vihula Käsmu - Tsitre - Joaveski. Osalejaid umbes 2800 . Osavõtumaks: õpilased, üliõpilased ja pensionärid 240 krooni, teised 300 krooni (koolieelikud tasuta), kui tasutakse enne 7. maid 2003.a. 9-11 mai - Kuidas elad, Võrtsjärv? Viljandi-Tarvastu-Pikasilla-Vana-Võidu. Osalejaid umbes 2400
..........................11 VIIDATUD ALLIKAD.............................................................................................................12 2 SISSEJUHATUS Eestis elab 1.jaanuar 2015 hetkeseisuga 1 312 252 milj. inimest ning turul tegutseb Eesti tegevusloa alusel 8 krediidiasutust ning 7 välisriikide krediidiasutuse filiaali (finantsinspektsioon). Arvestades sellega, et mingi osa inimestest on eelkooliealised ning mingi protsent on ka neid, kes pangateenuseid üldse ei kasuta, julgen nende numbrite põhjal väita, et konkurents turul on küllaltki suur. Samuti on turule tulemas uus pank Inbank, mille esimeseks „tooteks“ on hoius ning see muudab hoiuseturu kindlasti aktiivsemaks ja uuenduslikumaks.(Äripäev 2015). Hetkel valitseb turul tihe pankadevaheline konkurents, mis omakorda peaks hoidma teenuste ja pankade kasumid mõistlikul tasemel. Eesti pangandussektorit võib pidada
koordineerida kahte järjestikust tegevuste jada kui vahendeid lõppeesmärgi saavutamiseks Animism · Animism elu omistamine elututele objektidele. · Selline mõtlemine on lastele iseloomulik kuni ~10. eluaastani. · Lapsed assimileerivad egotsentriliselt selle, mida nad ei mõista, sellesse, millest and aru saavad. · Ka animism viitab egotsentrilisusele võimetus teha vahet psühholoogilise ja füüsilise maailma vahel · Lapsed on võimetud eristama näivust ja tegelikkust. · Eelkooliealised lapsed usuvad, et iga nähtus, millel pole ühtegi silmnähtavat füüsikalist põhjust, on mingil moel hingestatud. Tegevust peetakse elu kriteeriumiks ning seetõttu omistatakse kavatsusi kõigele, mis liigub · Olulisemaks tunnuseks peavad Piaget' arvates lapsed näivalt iseeneslikku liikumist Kõne areng 3. kuu algul koogamine 4. kuul lalisemine 9. kuu ehholaalia periood 9. kuu asju nimetama 9-24. kuu ühesõnaliste lausungite periood 1.5aastaselt 20-50 sõna 24
..............................................................................................14 Lisad..............................................................................................................16 Kasutatud kirjandus.......................................................................................17 2 Sissejuhatus Usun, et ei leidu sellist inimest (va. eelkooliealised), kes ei oleks kuulnud midagi tulnukatest e. UFOdest.Tihtipeale seostab meie kujutlusvõime sõnaga UFO lendava taldriku abil ringikihutavaid rohelisi mehikesi. Sellise fantaasiavilja põhjustajaks on mitmed ulmefilmid, nõndanimetatud ,,sci-fi" science fiction. Mida aga kujutavad need tundmatud tegelased endast tegelikult? Kõigepealt siis mittemaalaste koondnimetusest UFOst. UFO Unknown Flying Object, otsetõlkes tundmatu lendav objekt
Eestis läbi viidud uuringu andmetel põeb jalgade ja varbaküünte seenhaigust 18% 20-55 aastastest inimestest. Kõikjal maailmas sageneb laste jalgade seenhaigus kuna lapsed on elustiili muutudes samadest riskidest ohustatud (külastavad haigete täiskasvanutega samu treeningsaale, ujulaid, spa'sid, saunasid). Eestis on sage peanahal ja kogu keha nahal haigust tekitav dermatofüüt Microsporum canis, mis levib kasside ja koerte kaudu. Peamiselt nakatuvad eelkooliealised lapsed. Eestis esineb mitmeid inimeste vahendusel levivaid peanahal kroonilisi haigusvorme tekitavaid seeni näit. Trichophyton tonsurans, T. violaceum, mis vajavad pikemaajalist ravi. KÜÜNTE PSORIAAS, PSORIAAS KÜÜNTEL In. k. nail psoriasis, psoriatic nails Uurimuste kohaselt kaasneb küünte psoriaatiline düstroofia 10-50%-l psoriaatikutest. Väga vähestel, umbes 5%-l esineb küünte psoriaas ilma psoriaasita kehapinnal. Eriti sage on küünte psoriaasi kaasnemine
omandamisele. Hilisemad mõjutused ei ole nii efektiivsed. Peaaegu kõik indiviidi omadused on põhjustatud pärilikkusest (sugu,kasv, anatoomilised ja füsioloogilised iseärasused, närvisüsteemi tüüp, temperament, võimete alged) ja/või keskkonnast (füüsiline, emotsionaalne, sotsiaalne, tunnetuslik ümbrus ja kasvatussituatsioon). 7. Soolised erinevused algklassides ja nendega arvestamine Tüdrukud omandavad keerulisi verbaalseid oskusi isegi aasta varem kui poisid. Sageli loevad eelkooliealised tüdrukud kiiremini, valdavad suuremat sõnavara ja räägivad grammatiliselt paremini kui samaealised poisid. Tüdrukud võtavad vastu suurema hulga aistinguid kui poisid. Keskmiste näitajate järgi kuulevad nad paremini, tunnevad paremini lõhna ning võtavad sõrmeotste ja naha kaudu vastu rohkem infot kui poisid. Tüdrukud: paremad verbaalsed oskused, suhtlevad rohkem sõnaliselt. Empaatilised. Tüdrukud püüavad rühmas olles luua sotsiaalseid sidemeid võrdsetel alustel. Tüdrukud
Aktiivsete ja tervislike eluviiside kujundamine on väga vajalik. Järjest rohkem on lapsi ja noori, kes on mõjutatud ühiskonna pahedest, mis ohustavad nende tervist ja elukvaliteeti. Koolil lasub 5 aga vastutus õpilaste tervise säilitamise eest. 1.2. Laste kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid Kehalist aktiivsust mõjutavad paljud tegurid, kuid nende mõju tugevus varieerub erinevatel eluetappidel. I Individuaalsed mittemuudetavad või raskesti muudetavad tegurid: · Sugu. Eelkooliealised lapsed liiguvad aktiivselt soost sõltumata. · Vanus. Liikumisvajadus on lapse põhivajadus. Laste loomulik liikumisaktiivsus kasvab 3- 4 aasta vanuselt ja saavutab maksimumi nooremas koolieas. · Liikumisaparaadi arengukiirus ja arenguaste. Liigutuste põhikoordinatsioon areneb välja 7-ndaks eluaastaks. · Isiksuseomadused. Kehaline aktiivsuse mõjul väheneb laste neurootilisus ja suureneb nende eneseusk.
oma puudest ja selle iseärasustest. Sageli küsivad kaaslased lasteaias erinevaid küsimusi, millele puudega laps ei pruugi osata vastata. Füüsiline puue on enamustele nähtav, kuid vaimsed iseärasused vajavad sageli selgitamist. Seega võiks võtta aega ja mudilasele selgitada kuidas midagi on ja vajadusel vastata lapse küsimustele. Tihti lapsed kujundavad oma arvamusi vanemate arvamuste ja hoiakute põhjal kui nood õpetavad oma lastele erivajaduste kohta. Eelkooliealised lapsed omandavad vajalikud kognitiivsed oskused, et märgata erinevusi aga vanemad on need, kes õpetavad, millised erinevused on olulised. Vanemad räägivad, kuidas erinevad erivajadused tekivad, millised on erivajaduste inimeste omapärad ning käitumismustrid. Kahjuks tihtipeale õpetatakse oma lastele, et erivajadustega inimesed on alati õnnetud ja nende erivajadus on tulenenud traagiliste sündmuste kaudu. Mõned vanemad ei pruugigi oma lastele erivajadustega inimestest rääkida.
vanemad alla 16-aastaselt, tõsiseid enesetapukavatsusi, kui neid oli vaid 10%l kontrollgruppi kuulunutest. Ka teised uurimused on näidanud, et paljudel lastel, kes on oma vanemad kaotanud, on veel pikka aega psüühilisi probleeme. Need tulemused kinnitavad, et elus olev lapsevanem peav saama nõu ja abi, et ta suudaks laste vajaduste rahuldamise eest asjakohaselt hoolitseda. (Forlag, 1989, 34,35) 2.1.2 Lein ja eelkooliealised Laps on oma esimestel eluaastatel täielikult sõltuv vanemate hoolitsusest. Kui väike laps kaotab ema või isa, kaotab ta inimese, kes rahuldab tema põhivajadused. Sellele reageerimine on loomulik. Eelkooliealiste maagiline mõtlemisviis muudab lapsed altiks enesesüüdistustele ja süümepiinadele. (Forlag, 1989, 35) Surnud lapsevanema idealiseerimine võib kujuneda lastele problemaatiliseks muuhulgas selle tõttu, et nad varjavad viha lahkunu vastu
Puudub selge kommunikatiivne funktsioon. Animism · Animism elu omistamine elututele objektidele. · Selline mõtlemine on lastele iseloomulik kuni ~10. eluaastani. · Lapsed assimileerivad egotsentriliselt selle, mida nad ei mõista, sellesse, millest and aru saavad. · Ka animism viitab egotsentrilisusele võimetus teha vahet psühholoogilise ja füüsilise maailma vahel · Lapsed on võimetud eristama näivust ja tegelikkust. · Eelkooliealised lapsed usuvad, et iga nähtus, millel pole ühtegi silmnähtavat füüsikalist põhjust, on mingil moel hingestatud. Tegevust peetakse elu kriteeriumiks ning seetõttu omistatakse kavatsusi kõigele, mis liigub · Olulisemaks tunnuseks peavad Piaget' arvates lapsed näivalt iseeneslikku liikumist Piaget' operatsioonide-eelse staadiumi ideed tänapäeval · Donaldson (1978), Light (1988), Siegal (1991) arvavad, et suurem osa laste raskustest järeldamisel ei ole tingitud loogilise mõtlemise
a-st suutsid öelda, et näib nagu koer, aga on kass konkreetsete operatsioonide staadium ◦ lapsed suudavad tegelikult järjestada juba varasemas eas, kui tegemist on lihtsamate ülesannetega, kuid neil on absoluutset infot vähem, sest taju ei ole veel nii arenenud ◦ Luria (1959) – lapsel antakse pehme pall ja käsk, et pigista, kui näed rohelist tuld ja ära pigista, kui näed punast tuld – eelkooliealised pigistavad kogu aeg, kooliealised saavad õigesti hakkama Kas üldse laste ja täiskasvanute mõtlemine erineb sisuliselt? ◦ Susan Carey – erineb teatud viis oma mõtete omandamiseks (nt oskus kõneleda), seega puudub teatud moodi mõtlemine (nt sisekõne) ▪ taju erinevused tekitavad mõtlemise erinevusi > erinev arusaam teatud mõistetest ▪ lastel puudub tunnetus enda mõtlemise/mälu piiratusest
Nt: kolme mäe katse Egotsentriline on ka laste keel – olemuselt pigem monoloog kui dialoog. Puudub selge kommunikatiivne funktsioon. Animism Animism – elu omistamine elututele objektidele. Selline mõtlemine on lastele iseloomulik kuni ~10. eluaastani. Lapsed assimileerivad egotsentriliselt selle, mida nad ei mõista, sellesse, millest and aru saavad. Lapsed on võimetud eristama näivust ja tegelikkust. Eelkooliealised lapsed usuvad, et tegevus on elu kriteeriumiks ning seetõttu omistatakse kavatsusi kõigele, mis liigub Olulisemaks tunnuseks peavad Piaget’ arvates lapsed näivalt iseeneslikku liikumist Operatsioonide-eelse staadiumi ideed tänapäeval Donaldson (1978), Light (1988), Siegal (1991) arvavad, et suurem osa laste raskustest järeldamisel ei ole tingitud loogilise mõtlemise puudumisest, vaid
mõistmine), klassifitseerimine (objektide paigutamine hierarhilistesse klassidesse), nummerdamine (ühendatakse klassifitseerimise ja järjestamise oskused) *Võgotski õppimine : Võime oma käitumist verbaalselt reguleerida märgib siirdumist varasest lapseea staadiumist keskmisesse lapseikka. Nt Luria ülesanne pigista palli, kui näed rohelist tuld, ära pigista palli, kui näed punast tuld - Eelkooliealised lapsed satuvad instruktsioonist segadusse ja pigistavad palli ükskõik millist tuld nähes, kooliealised lapsed järgivad instruktsiooni. Kognitiivne areng teismeeas - Bioloogilise ja kultuurilise küpsuse vahe 7-9 aastat.Uued mõtteviisid, mis on tundlikud omandatud elukogemuste ning moraalsete ja eetiliste ideaalide suhtes. Keating teismeea mõtlemise erinevus võrreldes varasemate staadiumidega: Mõtlemine võimalustest, mis pole koheselt kättesaadavad; Planeerimine;
Neid võib omakorda jaotada veelgi spetsiifilisemateks osadeks (näiteks liigendades laste turu imi- kute, väikelaste ja kooliealiste turuks). Enamiku inimeste elu möödub perekonnas. Seetõttu sõltub ostukäitumine suurel määral sellest, millises pereelu faasis keegi asub. Eristatakse üheksat pereelu faasi: vallalisuse periood, äsjaabiellunud (lapsi ei ole), täispere I faas (lapsed on eelkooliealised), täispere II faas (lapsed on kooliealised), täispere III faas (täiskasvanud lapsed, kes on veel vanematest majanduslikult sõltuvad), osapere I faas (vanemad elavad üksinda, kuid käivad veel tööl), osapere II faas (vanemad on pensionil), üksikuks jäänud töötav pensionär, üksikuks jäänud mittetöötav pensionär. Elukutse ja haridus. Tarbijakäitumine sõltub nii haridustasemest kui elukutsest. Kõrgema ja
Samuti on küpsetatud piparkooke kodututele. Heategevuskampaaniaid on tehtud ka Tameras, kus koolilapsed kogusid annetusi Tamera kogukonna hüvanguks ühise rahu teemalise teatrituuriga, mis saatis Tamera täiskasvanute palverännakut Portugalis. Üldiselt kogukondades lasteaialapsed eraldi kogukonna majanduslikku aspekti ei õpi: küll aga saavad nad igapäevaselt näha, kust tuleb nende toit, kuidas täiskasvanud teevad koostööd. Majanduslikke seoseid saavad näha ka Sieben Lindeni eelkooliealised lapsed, külastades kogukonna ökopoodi, erinevate ametite esindajaid (nt leivategijat, mesinikku, aednikku ning käsitöölisi) ning näha otseselt, kuidas jõuab toit nende lauale, milline on tegemise ja selle tulemuse seos. Damanhuris näevad lapsed kogukonnas kasutatavat raha, credito’t, mille eest otsetakse 27 jäätist jms. ning millega paljud asjad on kogukonna poodides soodsamad. Samuti inimesed
vanurid. Neid võib omakorda jaotada veelgi spetsiifilisemateks osadeks (näiteks liigendades laste turu imikute, väikelaste ja kooliealiste turuks). Enamiku inimeste elu möödub perekonnas. Seetõttu sõltub ostukäitumine suurel määral sellest, millises pereelu faasis keegi asub. Eristatakse üheksat pereelu faasi: vallalisuse periood, äsjaabiellunud (lapsi ei ole), täispere I faas (lapsed on eelkooliealised), täispere II faas (lapsed on kooliealised), täispere III faas (täiskasvanud lapsed, kes on veel vanematest majanduslikult sõltuvad), osapere I faas (vanemad elavad üksinda, kuid käivad veel tööl), osapere II faas (vanemad on pensionil), üksikuks jäänud töötav pensionär, üksikuks jäänud mittetöötav pensionär. Kõikide faaside iseloomustus finants- võimaluste ja ostude seisukohast on esitatud lisas 13 (Kotler, 1997: 180).
primaarsete puhul) Eeslinna eluviis ei sobi teismelistele, tegevused, mis neile meeldivad, on tasulised (bowling, sate jms). Põhitegevus hängimine Eeslinn on feministlike sotsioloogide lemmik kriitikaobjekt- kolledziharidusega noored naised on eeslinna elust frustreeritud Eeslinn on domineeriv USA eluvorm, juba selle fakti tõttu on alates 1980 aastatest eeslinnadesse hakanud kolima probleemid Eeslinna slummistumine 1960 aastate eeslinna leibkond – eelkooliealised või teismelised lapsed (1/3), noored või keskealised vanemad 1970 aastate eeslinna leibkond – teismelised või eel-täiskasvanud noored, keskealised vanemad 1980 aastate eeslinn – lapsed iseseisvunud (kolinud eeslinna omaette elama) lasteta paarid 1990 aastate eeslinn – hall eeslinn (eakad paarid või üksikud, 65+ osa keskmisest linna määrast kõrgem, ca 1/3). Vaeste elanike osatähtsuse kasv
võimu piisavalt, kui ta vajaks. Verbaalselt tabada võimuvõitluse naelapea pihta kas vb on nii, et tahad olla boss ja ise juhtida? Olla see kes jagab käsklusi? Kas tahad teha seda, mida ise ja kuna ise tahad ja keegi ei peataks sind? Kas tead, miks sa nii teed? Arvan, et seetõttu, et tahad näidata, et saad midagi teha nii, et keegi ei saa sind takistada. HÜPERAKTIIVSUS Diagnoos käitumis ja tähelepanuhäire. Palju selliseid lapsi on? Umbes 1,5-2% elanikkonnast. Eelkõige eelkooliealised lapsed. Väljendub enne 7. Eluaastat. Poisse palju rohkem, kui tüdrukuid. Järgneva kolme probleemi põhjuseks arenguhäire, millele eelduseks Kõige universaalsem hüperaktiivse lapse puhul on rutiin!!! Kuidas algab koolitund, toimuvad tegevused, peab olema rutiin. Remont koolimajas on talle nagu punane rätik härjale. 1. Tähelepanuga seotud probleemid Kuidas ära tunda sellist last? Põhituum on: Selle lapse tahtlikus tähelepanu arengus on probleemid
Ohtlik on rasvlahustuvate vitamiinide üledoseerimine, kuna need püsivad kaua organismis. Kõige ohtlikum on organismile vitamiin D üleküllus(väga võimas bioloogiline mõju ja neid on väga vähe vaja. Vitamiinide puuduse all kannatavad riskirühmad : I - ühekülgne toit. II - Mõnuainete tarbijad (suitsetajatel 4x annus vitamiin Cd) III - Maksahaiguste põdejad. IV - ühekülgsete dieetide harrastajad e. nälgijad. V - füsioloogiline eriseisund. Rasedad emad, eelkooliealised, tippsportlased ja vanurid. VI - Antivitamiinide tarbijad - Antibiootikumide ja teiste ravimite võtjad. VII - Kaalulangetamispreparaatide kasutajad. ------- Hormoonid : - bioaktiivsed ühendid, mida sünteesivad sisenõrenäärmed kesknärvisüsteemi kontrolli all, kusjuiures hormoonid erituvad otse kehavedelikesse. Humoraalne regulatsioon. humor - niiskus, vedelik (lad. k.) Hormiinide eriomadused - *toimivad väga väikestes kogustes(nanogrammides). *hormoonid on üliaktiivsed.
Lõunakeskuse AHHAA eksponaatidest oli tema laste lemmik suur mullitaja silikoniga täidetud toru, mille sisse saab pumbata mulle. See jäi lastele hästi meelde ja ,,mullitama" minemist olevat lapsed nõudnud veel mitu kuud peale viimast külastust. Ka uuest AHHAA keskusest tõi ema välja ühe veeatraktsiooni, mis lapsi väga köitis. Intervjueeritav soovitas teemaparki teha vesioina. 34 Eelkooliealised lapsed keskendusid oma soovidega peamiselt sellele, mis oli neile tuttav. 3-aastane laps ütles nii: ,,Seal peaks olema hästi suur liivakast ja meie kodu mänguasjad." 4-aastane poiss ütles: ,,Meie läheme seal issiga metsa, laseme karu maha ja emme teeb sellest meile süüa." Seega eelkooliealistele lastele suunatud tegevustes ei tohiks liialt keskenduda uudsetele asjadele ja tegevustele. Lastele tuleks jätta võimalus
Mängul kui õppimistegevusel on hästi suur tähtsus. EGOTSENTRILINE KÕNE: Sellel on planeeriv ja reguleeriv funktsioon. On tuletatud sotsiaalsest kõnest ning muutub järk-järgult sisekõneks. Võime oma käitumist verbaalselt reguleerida märgib siirdumist varasest lapseea staadiumist keskmisesse lapseikka. Näiteks: Luria (1959) ülesanne: pigista palli, kui näed rohelist tuld, ära pigista palli, kui näed punast tuld. Eelkooliealised satuvad instruktsioonist segadusse ja pigistavad palli ükskõik millist tuld nähes, kooliealised lapsed järgivad instruktsiooni. Egotsentiline kõne on seega iseenda juhendamine lapsel. See on oluline faktor, mis aitab sotsiaalseid mõttekäike internaliseerida. Iseenda verbaalne juhendamine on mõtlemist, 17 planeerimist, järjestamist soodustav tegevus. Lapsel tekib võime oma käitumist verbaalselt
Püügil peab järgima kalapüüginõudeid. Püügiks kuni kolme sama või eriliigilise püügivahendiga (rohkem kui üks lihtkäsiõng, käsiõng, spinning, vedel, sikuti, lendõng, põhjaõng (tonka, krunda), und, räimeõng, harpuunpüss ja harpuun tuleb soetada harrastuspüügiõigus, mida on võimalik soetada mobiilimakse, käsimüügipunkti või internetikeskkonna4 kaudu. Püügiõigust eelpool nimetatud püügivahendite kasutamiseks ei pea tasuma eelkooliealised lapsed, alla 16- aastased õpilased, pensionärid, õigusvastaselt represseeritud ja puudega isikud. Nakkevõrguga, õngejadaga, vähimõrraga, vähinataga, liiviga ja kuuritsaga püügiks ning spinningu ja lendõngega püügiks lõhe, meriforelli ja jõeforelli püügil teatud jõgedes, püügiks allveepüügivahenditega Saadjärvel ja Kuremaa järvel ning püügiks Silma ning Endla looduskaitsealadel ja Matsalu rahvuspargis on vajalik soetada harrastuspüügiõiguse soetamiseks kalastuskaart
ning vajadusel muuta kirjeldatud reeglid sobivaks just sellele mängu-rühmale. Mängud võivad olla tuttavad või uued, kuid igal juhul tuleb üle korrata mängureeglid ning läbi mõelda planeeritav mängu käik. Oluline on, et mängujuhil endal oleks täpne ettekujutus antud mängu käigust ning ta teaks peast kõiki reegleid (Pollinskaja, 1970; Zapletal, 1984). 152 Mängukogumike kasutamisel tuleb arvestada, millise vanusega mängijaskonnale (eelkooliealised, täiskasvanud jne) ning millise suunitlusega (seltskonna-, sport-, mälumängud jne) kogumik on koostatud, ning kas ja kuidas seda mängijatele kohandada. Näide: mängu ,,Vette kaldale" käik näeb ette mängijate eksimuse korral väljalangemist, ent kui mängijaid on palju, võib mäng venida väga pikaks. Seega on otstarbekas reegleid muuta ning mängijad võiksid koguda hoopis miinuspunkte nii, et kõige vähem miinuseid saanu on võitja.
Operatsioonide tase e. konkreetsed operatsioonid (712 aastat) Laps oskab probleeme loogiliselt arendada ja neid suunata, määrates neid ka hüpoteesidena. Formaalsete operatsioonide e. abstraktse mõtlemise tase (11 … a.) Inimene kasutab mõtlemises sümboleid, abstraktsioone. See oli Piaget, kes esimesena ütles imiku kohta, et see on objekt või persoon, kes oskab midagi enamat, kui temast arvatakse. Ta avastas, et eelkooliealised lapsed usuvad, et objektid muudavad oma kuju (nagu savi muutub palliks), samuti muutub nende kaal või taasavastamine, et objekt võib muuta järjekorda. Piaget` tabas selle 54 unikaalse elemendi nende mõtteprotsessis ja tegi meile teatavaks, et lapsed mõistavad asju väga erinevalt võrreldes täiskasvanutega. Pealegi, kirjeldas, et laps võib teha, mida laps tahab ja kui
annaabi.ee 
