probleemide edasilükkamine. Enamasti pääsevad valitsused eelarvepuudujäägist suure riikliku kokkuhoiu abil. Liiga suurel laenuvõtmisel on ka muid tagajärgi. Kui valitsus on palju laenu võtnud, peavad üksikisikud ja firmad näiteks paratamatult mõnevõrra kallimalt laenu võtma. (http://www.fin.ee/?id=233) Riigieelarve kokkupanek meenutab tavalise pere rahakulutuste planeerimist mitmel moel. Pereema ja pereisa, kes istuvad köögilaua taga ning planeerivad oma perekonna eelarvet, laste hariduskulusid, kulutusi toidule ja riietele, teevad sedasama, mida Rahandusministeeriumi Riigieelarve osakonna töötajad ja nende kümned kolleegid teistes ministeeriumides aasta läbi. Nad võrdlevad tulusid ja kulusid ning teevad selle põhjal ettepanekud, mille alusel oleks olemasolevat või oodatavat raha nende arvates kõige mõistlikum kasutada. (http://www.fin.ee/?id=233) Nagu igal perekonnal, on ka riigil soove, mida ei saa rahapuudusel kohe täita. Sellisel juhul
vastuolus seista hea riigi valuutasüsteemi stabiilsuse tagamisega, ning on kooskõlas Eesti pangasüsteemi arenguga. Keskpanga majandusliku sõltumatuse määrab oluliselt veel see, kuidas on reguleeritud keskpanga suhted riigieelarvega. Paljudes riikides saab keskpank automaatselt valitsusele laenu anda kuigi piiratud võib olla laenulimiit. Eesti pangal on vastavalt seadusele otseselt või kaudselt keelatud krediteerida riigi eelarvet, kohalikke eelarveid ning osta nendelt nende poolt emiteeritud väärtpabereid. Eesti panga selle kohase seadusliku regulatsiooni loomisel lähtuti just suurema iseseisusega keskpanga põhumõttest, mis tõttu valitsuse mõju Eesti Pangale on lõppkokkuvõtte suhteliselt väike. Rahvusvaheliste arvelduste pank (Bank for International Settlements, BIS). Ajaloos nimetati seda panka riikide keskpankade keskpangaks. Asub Šveitsis Baselis ning formaalselt tegutseb ta Šveitsi kommertspanga
Eelisaktsia on omandiõigust tõendav väärtpaber, mis ei anna tema omanikule hääleõigust ettevõtte üldkoosolekul (v.a. erandjuhud), kuid mis annab eesõiguse dividendide saamisel ning ettevõtte lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel. Makstavate dividendide suurus on fikseeritud, kuid eelisaktsionäridele võib maksta ka kõrgemaid dividende kui põhikirjas ette nähakse. 27. Võlakirjade liigitus ja olemus. Võlakiri on väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi. Võlakiri võib olla kas kupongvõlakiri või diskontovõlakiri. Kupongvõlakirja omanik saab intressi perioodiliste intressimaksete kujul. (Näide: kolme aastane võlakiri nimiväärtusega 100 eurot kupongimääraga 5% tähendab, igal aastal makstakse võlakirja omanikule intressi 5% ehk 5.-, võlakiri ostetakse lunastamistähtajal (kolme aasta pärast) tagasi nimiväärtusega (100.-)
asssigneerimise (kulude kindlaksmääramine teatud otstarbeks) protsess. Eelarve defitsiit on summa, mille võrra eelarve kulud ületavad tulusid. Eelarve on defitsiidiga, kui majandus neelab rohkem ressursse kui ta ise toodab või kui säästud on väiksemad kui investeeringud. Eelarve ülejääk, kui tulud ületavad kulusid. 45.Nimetage eelarve võimalikud tasakaalu viimise võtted. Kulude vähendamine, maksude suurendamine, riigilaenude võtmine, riigvarade müük. 46.Nimetage riiklikud maksud Eestis, millest laekuvad suurimad tulud eelarvesse. Üksikisiku tulumaks 11.57% ( Riigieelarvesse läheb ca 45%), Käibemaks; Aktsiisid; Hasartmängumaks, kinke- ja pärandimaks, maamaks, sotsiaalmaks, tollimaks 47.Millised on suuremad tulu- ja kululiigid riigieelarves, osatähtsus eelarves? Leidke kolme suurima kululiigi ja tululiigi protsentuaalsed osatähtsused Eesti riigi eelarvest 2013 aastal! Tulud: sotsiaalmaks 32%, käibemaks 23%, aktsiisid 13%, toetused 17%;
ettevõtte arenguga läbi aastate (näiteks hoonete ja seadmete muretsemine) ja neid koostatakse kuni 10 aastaks (viide 2). Lühi- ja pikaajaliste finantsplaanide erinevus väljendub selgelt rahavoogude ajastamises. Lühiajalise finantskavandamise põhilisteks planeerimisobjektideks on käibevara ja lühiajalised kohustused, mistõttu finantsotsused arvestavad rahalisi laekumisi ja väljaminekuid kuni ühe aasta vältel (viide 2). Aasta jooksul vaadatakse eelarvet pidevalt läbi ja tehakse täpsustusi. Sageli on seatud taoline eelarve pidevale alusele, mille puhul iga jooksva kuu möödumisel lisatakse eelarvele täiendav kuu juurde, nii et planeerimishorisont on kogu aeg 12 kuu kaugusel (viide 1). Eelarved on edukamad siis, kui nende tegemisel osalevad vahetud täitjad, kelle tegevust hiljem eelarve täitmise järgi hinnatakse, kuna endapüstitatud eelarveliste eesmärkide saavutamise motivatsioon on kõrgem.
vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. · Tasakaalustatuse põhimõte Riigieelarve tulude summa peab võrduma kulude summaga. Tuleb vahet teha formaalse ja sisulise tasakaalustatuse vahel. Juhul kui eelarve kulud ületavad tulusid ning puudujäägi katteks võetakse laenu või kasutatakse reserve, kajastatakse laen või reservieraldis eelarve tuluna ning riigieelarve on formaalselt tasakaalus. Kui eelarve tulud ületavad kulusid, suunatakse ülejääk reservi või kantakse edasi järgmisesse eelarveaastasse ning ka sel juhul on eelarve tasakaalus. Eesti kehtiv õigus ei nõudnud varasemalt ei PS ega RES tasandil, et riigieelarve oleks sisuliselt tasakaalus või ülejäägis. Samas tuleb arvestada EL õigusest tulenevate nõuetega
Eelarve ülejääk, kui tulud ületavad kulusid. Menetlus- eelarve eelnõu, koostamise, vastuvõtmise, muutmise, aruande koostamise ja kinnitamise protsess. Menetlus kestab üle kahe aasta. 40.Nimetage eelarve võimalikud tasakaalu viimise võtted. 10 Kulude vähendamine, maksude suurendamine, riigilaenude võtmine, riigivarade müük. 41.Nimetage riiklikud maksud Eestis, millest laekuvad suurimad tulud eelarvesse. Üksikisiku tulumaks 11.57% ( Riigieelarvesse läheb ca 45%), Käibemaks; Aktsiisid; Hasartmängumaks, kinke- ja pärandimaks, maamaks, sotsiaalmaks, tollimaks 42.Millised on suuremad tulu- ja kululiigid riigieelarves, osatähtsus eelarves? Leidke kolme suurima kululiigi ja tululiigi protsentuaalsed osatähtsused Eesti riigi eelarvest 2013 aastal!
Rahaturg - lühiajaliste, kuni 1 aastaste instrumentide turg Kapitalituruks - pikemaajaliste instrumentide turg · Finantsinstrumendi elutsükli järgi: Esmasturg ja järelturuks · Finantsinstrumendi liikide järgi: Võlainstrumentide, omandiväärtpaberite, valuutaturg ja tuletisväärtpaberite turuks 19. Kuidas liigitatakse väärtpaberid, nende selgitused ning alaliigid. Võlakiri on väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi. Võlakiri võib olla kas kupongvõlakiri või diskontovõlakiri. Kupongvõlakirja omanik saab intressi perioodiliste intressimaksete kujul (tavaliselt kaks korda aastas). Diskontovõlakirjalt saab võlausaldaja tulu võlakirja ostuhinna ja nimiväärtuse vahena. Aktsiad on omandiõigust tõendavad väärtpaberiteks. Aktsia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku (aktsionäri)
assigneerimise (kulude kindlaksmääramine teatud otstarbeks) protsess. Eelarve defitsiit summa, mille võrra eelarve kulud ületavad tulusid. Eelarve on defitsiidiga, kui majandus neelab rohkem ressursse kui ta ise toodab või kui säästud on väiksemad kui investeeringud. Eelarve ülejääk tulud ületavad kulusid. 40. Nimetage eelarve võimalikud tasakaalu viimise võtted Kulude vähendamine, maksude suurendamine, riigilaenude võtmine, riigivarade müük. 41. Nimetage riiklikud maksud Eestis, millest laekuvad suurimad tulud eelarvesse Tulumaks 20% (riigieelarvesse läheb ca 45%), käibemaks 20%, aktsiisid, hasartmängumaks, kinke- ja pärandimaks, maamaks, sotsiaalmaks, tollimaks 42. Millised on suuremad tulu- ja kululiigid riigieelarves, osatähtsus eelarves? Leidke kolme suurima kululiigi ja tululiigi protsentuaalsed osatähtsused Eesti riigi eelarvest 2013 aastal! Tulud: sotsiaalmaks 32%, käibemaks 23%, aktsiisid 13%, toetused 17%
Majanduse konspekt Tööturg. Aktiivne ja passiivne tööhõive poliitika; aktiivne ja passiivne elanikond Töötuskindlustus, töötukindlustusmakse, töötutoetus (erinevused, tingimused, summad). Kes on töötu? Riigieelarve. Kuidas tehakse riigieelarvet? Kui suur on Eesti riigieelarve. Kust tulevad riigieelarve tulud? Kuidas koostatakse eelarvet (eelarve defitsiit, tasakaal). Brutopalk, netopalk, tükipalk, ajapalk, avanss, miinimumpalk, keskmine palk, ametiühing, tööjõunõudlus, tööjõu pakkumine, töövõtja, tööandja, Sega-, turu-, käsumajandus. Majandussüsteemi toimimine (loodusressursid, inimressursid, kapital, ettevõtlikkus), Kaudsed ja otsesed maksud, riiklikud ja kohelikud maksud Progressiivne ja proportsionaalne maksusüsteem (plussid ja miinused.)
Euroala tippkohtumised vähemat 2x aastas Riigieelarve koostamine: Põhiseadus paragrahv 115 Iga aasta kohta võtab Riigikogu seadusena vastu riigi kõigi tulude ja kulude eelarve VV esitab riigi eelarve eelnõu Riigikogulse hiljemalt 3 kuud enne eelarveaasta algust Valitsuse ettepanekul võib riigikogu eelarveaasta kestel vastu võtta lisaeelarve. Lisaeelarveid on 2 sorti.1 kus ei muutu midagi ja teine kus tõstab või kahandab riigi eelarvet. Riigieelarve ja VS seos on kirju Keskvalitsus: Riigieelarves sisalduvad kõigi riigiasutuste kõik tulud ja kulud Ülejäänud KV üksuste puhul on riigieelarves reeglina vaid neile riigieelarvest tehtavad eraldised KOV: Riigieelarves on eraldised KOV-le riiklike ja kohalike ülesannete täitmiseks, eelkõige KOV eelarvete tasandusfond Sotsiaalkindlustused: Haigekassa- riigieelarves on sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa ja muud eraldised
juunil.1999 ja jõustunud 01.jaanuaril.2000. Riigieelarve seadus kehtestab eelarveaasta pikkuse ehk aja, samuti eelarve liigenduse. ,, Riigieelarve jaotatakse administratiivselt osadeks lähtuvalt põhiseaduslikest halduskorralduse valdkondadest, jagudeks lähtuvalt funktsionaalsetest tegevusaladest ning peatükkideks riigiasutuste järgi, kes on pädevad tulu koguma, kulu või finantstehingut tegema." (Riigieelarve seadus § 4.2) Tulude alagrupid on: 1. Maksud 2. Kaupade ja teenuste müük, sealhulgas lõivud 3. Materiaalse ja mittemateriaalse vara müük 4. Tulud varadelt 5. Toetused sealhulgas välisabi 6. Muud tulud, sealhulgas trahvid (Riigieelarve seadus § 4.4) Kulude artikligrupid on: 1. Tegevuskulud 2. Eraldised 3. Materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja renoveerimine 4. Muud kulud Majandusministeeriumis valmib igal kevadel majandusprognoos. Nii prognoos kui ka
kasumist. Jagunevad: *lihtaktsiateks omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab aktsionärile hääleõiguse aktsionäride koosolekul ja tulu dividendidest; *eelisaktsiateks omandiõigust tõendav väärtpaber, mis hääleõigust ei anna, kuid talle garanteeritakse dividendid sõltumata ettevõtte tegevustulemustest. Võlakiri väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi. Võlakiri võib olla kas kupongvõlakiri või diskontovõlakiri. Kupongvõlakirja omanik saab intressi perioodiliste intressimaksete kujul (tavaliselt kaks korda aastas). Diskontovõlakirjalt saab võlausaldaja tulu võlakirja ostuhinna ja nimiväärtuse vahena. Jagunevad maksetähtaja järgi: *lühiajalisteks (kuni 1a), *keskmise pikkusega (kuni 7 a); *pikaajalisteks (kuni 30 a).
MKS alusel ei koguta ühtegi maksu, kuid see määrab maksuhalduri ja maksukohustuslase õigused, kohustused ja vastutuse, maksumenetluse korra ning maksuvaidluste lahendamise korra. MKS sätestab maksude kogumise süsteemi. 4. Riiklikud maksud(8).Nimetada.Kes kehtestab,mida seadusega määratakse. Osatähtsus riigi ja KOV eelarves. käibemaks; tulumaks; sotsiaalmaks; maamaks; aktsiisid; hasartmängumaks; tollimaks ja raskeveokimaks. Riiklikud maksud kehtestab riik maksuseadustega. Seaduses määratleb sh: subjekti, objekti ehk maksubaasi, maksumäära, maksusoodustused, maksusumma arvutamise ja tasumise korra ,lisakohustused (nt aruandlus), maksude tasumise tähtajad. 5. Kohalikud maksud(8)(1.jaanuarist 6). Nimetada. Kes kehtestab, mida seadusega määratletakse. müügimaks (kuni 31.12.2011), paadimaks (kuni 31.12.2011), reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise
"Leidke oma erialal maailma parim spetsialist. Makse talle mida iganes vaja, et töötada tema otseses alluvuses ja õppida temalt kõike. Paari aasta pärast olete teie ise uus number üks!" Kuidas saada lahti võlgadest? (Lumepallistrateegia) 1. Reasta kõik oma laenud laenusumma järgi, alustades kõige väiksemast. 2. Maksa kõikide laenude puhul vähemalt igakuine miinimumsumma. 3. Suuna kogu ülejäänud rahaline võimsus kõige väiksema laenu tagasimaksmiseks. 4. Kui väikseim laen on tagasi makstud, siis liigu järgmise laenu kallale. 5. Iga tasutud laenuga läheb tempo kiiremaks, sest lumepall kogub suurust. Võimendus Antud teemal on investorite seal väga palju lahkhelisid. Osad ütlevad, et seda on tark teha, aga teised teevad seda maha. Võimendamine tähendab seda, et investeeringut rahastatakse osaliselt või kogu ulatuses laenukapitaliga. See võimaldab saada küll suuremaid kasumeid,
Riik peab sekkuma ja korraldama avalike kaupade tootmist või nendega varustamist. • Jaotusfunktsioon – Jaotusfunktsiooni raames jaotatakse ümber sissetulekud, peamiselt kodumajapidamiste tulud. Probleem taandub sellele, kui palju ja mis vormis rikkamatelt ära võtta ja vaesematele anda. • Stabiliseerimisfunktsioon – Eelarve- ja maksupoliitika kasutamine kõrge tööhõive, vastuvõetava hinnastabiilsuse ja majanduse arengutempo (sisemajanduse kogutoodangu kasvu) tagamiseks. Madalad maksud suurendavad ostuvõimet ja seega nõudlust, uute töökohtade loomine ja nõudluse kasv toob kaasa toodangu mahu suurendamise, mis elavdab majandust ja suurendab pakkumist. 23. Riigieelarvega seotud mõistete selgitused • Eelarve periood -ajavahemik, mille kestel vastuvõetud riigieelarve kehtib; Eestis 1.01– 31.12 • Menetlus – eelarveeelnõu, koostamise, vastuvõtmise, muutmise, aruande koostamise ja kinnitamise protsess. Menetlus kestab üle kahe aasta. 24
Kordamisküsimused 1. Avaliku sektori ökonoomika aine ja põhimõisted Avaliku sektori ökonoomika (public economics) uurib avaliku sektori kulude, maksustamise ja majandusagentide (kodumajapidamiste, firmade ja valitsuse) vahelisi suhteid. Avalik haldus (public administration) keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile. Riigi rahandus (public finance) on orienteeritud maksudele ja riigi rahavoo (eelarve laekumiste ja kulutuste) juhtimisele. Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse ülekannetega (transactions). Valitsus saab tulu põhiliselt maksudena ja mõjutab majandust oma jooksvate kulude ja investeeringutega. Samuti mõjutab valitsus majandust kontrolli funktsiooni kaudu. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar- ja fiskaalpoliitikaga. Avaliku sektori institutsionaalne aspekt. Avalik sektor niisuguses tähenduses on see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutuse
JUHTIMISARVESTUS TAK0010 1. JUHTIMISARVESTUSE OLEMUS 2 2. KULUDE LIIGITAMINE 6 3. KULUDE KÄITUMINE 13 4. KULU-MAHU-KASUMI ANALÜÜS 19 5. OTSUSTE LANGETAMINE 25 6. EELARVESTAMINE 29 7. RAHAKÄIBE ARUANNE 40 8. KVALITEEDIKULUD 45 9. FINANTSARUANNETE ANALÜÜS 48 10. INVESTEERINGUTE EELARVESTAMINE JA ANALÜÜS 51 11. VASTUTUSKESKUSED 53 12. JUHTIMISARVESTUSSÜSTEEMI LOOMISE ALUSED 56 TESTIKÜSIMUSTE VASTUSED 59 1. JUHTIMISARVESTUSE OLEMUS Juhtimisarvestus peab tagama juhtimisotsuste langetamiseks vajaliku info. --- MÕISTED: kavandamine - firma eesmärkide määratlemine ning nende saavutamiseks vajaliku strateegia väljatöötamine; organ
muutumine ajas, kuna tänapäeva tehingute väärtused on oluliselt suurenenud, inflatsioon on muutlikum ja tehingud võivad olla pikaajalised. Raha loomise protsess Kommertspangad peavad keskpanka panema 10% oma kogurahast iga dekaadi järel, siis keskpank teab kui palju raha saab kommertspank laenata. Dekaad – 10 päeva. Aktiva Passiva ArveldusKonto: 100 Hoius:100 Arvelduskonto: 90 Hoius:100 Laen : 90 H:100 Kohustuslik Reserv : KohustuslikRes. : 10 H:90 10 ArveldusKonto:90 100 100 Laen : 90 H : 100 KohustuslikRes. : 10 Raha loomise protesessi mõjutavad(pidurdavad) tegurid 1
Ehitades kas eraisikule või ühiskonnale, on kogukulud ettevõtmisele alati palju suuremad ehituskuludest, koosnedes kuludest: 1.Krunt 2.Krundi hõivamine ja selle ettevalmistamine 3.Lammutus ja muud tööd krundil 4.Projekteerimis tööd 5.Ehitus tööd 6.Tasud konsultantidele seoses eelloetletud tegevustega 7.Möbleerimine, sisustus, seadmed jne. 8.Ehitise kasutuskõlbulikuks tegemine, et seda müüa või välja üürida 9.Erinevad maksud seoses eelloetletud maksustatavate artiklitega 10.Projekti rahastamine (intressid) 11.Ehitus juhtimine, kasutamine ja säilitamine Ehituskulud on vaid osa kogukulust, mida tellija peab kandma ja nendega arvestama. Seega võib arvata, et paljude maksumusplaanimise ülesannete puhul, on liigselt nähtud vaeva vaid ühe kuluartikliga (ehituskulud), selle asemel, et optimeerida kogukulusid.
KULUDE KONTROLL VASTUTUSKESKUSTE LÕIKES 1) vastutuspõhise kuluarvestuse aruandlus-süsteemi ja seal on kujutatud nelja juhtimisvastutuse taset, alates tegevdirektorist kuni osakonna juhatajani. Sellise aruande eelis on see, et ta võimaldab vastutavatel töötajatel tegutseda kiiresti, vastata kõikidele muutustele oma vastutusvaldkonnas ning vastavalt vajadusele oma tasemel korrigeerida tegevust. Aruanded näitavad nii kuunäitajaid kui ka näitajaid kasvavalt aasta algusest ning võrreldes eelarvega tekkinud vastavaid hälbeid. Ilmselt soovib tegevdirektor vaadata ainult neid hälbeid, mis kujutavad endast silmatorkavaid erinevusi plaanist ja nõuavad seega tema tähelepanu. Teisi hälbeid võivad vajadusel uurida tema alluvad. Seda tuntakse kui juhtimist erandite põhimõttel. Lihtsuse otstarbel on aruandes üksnes need kulud, mille eest iga üksus (tasand) vastutab. Selles näites on ettevõttes
d. Kasum (ettevõtlikkus) e. Info Tulude-kulude ringkäik Kaubaturg (C) ettevõtted (Y) teguriturg (Y) majapidamised (C) kaubaturg Kõik raha, mis siin ringleb, jääb siia süsteemi alles. Valitsuse kulutused · Valitsuse ostud (G -government) riigiaparaadi ja infrastruktuuride ülalpidamine, palgad, ruumide üürid ja rendid, kaitseväe ülalpidamise kulud, koolide ehitus, jne · Toetused ehk tulusiirded (TR - transfers) Valitsuse tulud · Otsesed maksud (To) · Kaudsed maksud (Tk) Majapidamised (To) valitsus ( Tr) majapidamised Valitsus (G) ettevõtted (Tk) valitsus Finantsturg ringkäigumudelis · Säästusd(S) osa sissetulekust, mida ei kulutata kaupade ja teenuste ostmiseks ja mida hoitakse finantsturul kas väärtpaberite või raha näol (tähtajalised- ja säästuhoidused jms) · Säästud peavad olema kättesaadavad nendele, kelle vajadus on suurem. Sukasääres olev raha ei ole siin kontekstis säästud.
3 KOV ülesanded: haridus (alg-, põhi- ja keskkool), kultuur ja sport, tervishoid, sotsiaalhoolekanne, kommunaalteenused ja infrastruktuuri korrashoid, keskkonnakaitse ja jäätmemajandus, planeerimis- ja ehitustegevus, keskkonnakaitse ja päästeteenistus, muud riigifunktsioonid (vastutab omandi- ja maareformis läbiviimise eest). Kohalikud maksud: 1) müügimaks; 2) paadimaks; 3) reklaamimaks; 4) teede ja tänavate sulgemise maks; 5) mootorsõidukimaks; 6) loomapidamismaks; 7) lõbustusmaks; 8) parkimistasu. Omavalitsusliidud: Eestis on 2 üleriigilist ja 15 maakondlikku omavalitsusliitu. Liit esindab sellesse kuuluvaid KOV üksusi kui tervikut suhetes riigiorganite, teiste isikute ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Üleriigiliste omavalitsusliitude eesmärgiks on:
Usaldusväärse strateegia abil on võimalik tarbijat motiveerida, sest igasugune strateegia mõjutab otseselt tarbija ostukäitumist; 3) Korrektne hinnastrateegia aitab vältida olukordi, kus kehtestatud hinnad on vastuolus riiklike õigusaktidega. Hinnakujunduse strateegiat mõjutavad tegurid jagunevad kolme suurde gruppi: · ettevõttesisesed tegurid, näiteks tootmiskulud, turustuskulud, transpordikulud, rentaablus, maksud, ajaühikus toodetava toodangu piiratud hulk, tööjõud, seadmete võimsus, tooraine kättesaadavus, turg jne. Finantsoperatsioone mõjutab see, kas tarnitakse vahetult kliendile või toodetakse lattu; · turutegurid (näiteks konkurents, ostuvõime); · väliskeskkonna tegurid (näiteks seadusandlus, inflatsioon, hinnakontroll, muud regulatsioonid). Neid tegureid peab oskama märgata. Siinjuures tuleb arvestada, et kui hind on
Laenude liigid Eluasemelaen. See on pikaajaline laen, et osta maja või korterit. Tavaliselt annavad eluasemelaenu pangad. Eluasemelaenu makstakse tagasi kuumaksetena kogu laenuperioodi vältel. Autoliisingud. Pankadest ja liisingufirmadest on võimalik saada laene spetsiaalsete ostude jaoks, nagu näiteks auto soetamiseks. Tavaliselt maksavad inimesed selliseid laene võrdsete kuumaksetena. Järelmaksud. Järelmaks võimaldab osta kuni kindla piirini ilma sularaha maksmata. Intressi võetakse kasutatud krediidilimiidilt ( s.o. veel tagastamata järelmaksu summalt). Krediitkaardid. Krediitkaart on järelmaksu liik, mis võimaldab omanikul osta mitmest erinevast kohast. MasterCard ja Visa on meil kõige enam levinud rahvusvahelised krediitkaardid. Krediitkaardiga sooritatud ostude eest tasub kaardiomanik järgneva kuu kindlaks määratud maksepäeval. Riiklik õppelaen. Eestis on õpilasel või üliõpilasel võimalik saada riigitagatisega õppelaenu,
arvamusele, et krooni devalveerimise saab ära teha ühe päevaga. «Sellel ei ole mingit alust,» märkis Ansip. «Kui me enne devalveerimist käpakil ei ole, siis pärast seda on meie majandus kindlasti maoli maas,» ütles Ansip. Laenupuhkus neelab ministripalga 02.02.2009 tarbija24.ee Kaire Uusen Kui tööl käies saab inimene puhkuse eest tasu, siis pangast küsitud maksepuhkus võib suurendada miljonikroonist laenuvõlga isegi ministripalga võrra. Teil on kaelas miljonikroonine laen, igakuine makse röövis pärast palga vähenemist juba üle poole sissetulekust ja nüüd saite tagatipuks koondamisteate. Kas pank annab hädasolijatele maksepuhkust? Rahandusminister Ivari Padar teatas paar nädalat tagasi, et hädalistele tullakse üha enam vastu. «Kohtumistel ütlesid pankade esindajad, et juba praegu pakuvad nad osaliselt laenu maksmise ümberkorraldamist ja mõningatel juhtudel ka ajutist intressipuhkust,» märkis Padar Postimehele.
Kaupade ja teenuste realiseerimise küsimustega tegeleb majandusteaduse haru, mida nimetatakse turunduseks. Riigi seisukohast võttes on oluline, kellele kaupu ja teenuseid toodetakse ja kuidas neid jaotatakse. Kas on vaja ühistransporti või sõidab enamik inimesi oma isiklike autodega? Kas me laseme osal inimestel "karistamatult" ülirikkaks muutuda, nagu see on USA-s, Ladina- Ameerikas, või kehtestame rikastele kõrged maksud, nii nagu see on Põhjamaades? 1.3 Ressursside piiratus ühiskonnas Ükskõik millise hüvise tootmiseks vajatakse erinevaid ressursse. Tootmises kasutatavad ressursid koosnevad inimressurssidest (tööst) ja ainelistest ressurssidest. Töö on inimeste vaimsete ja füüsiliste võimete kogusumma, mida nad rakendavad kaupade tootmisel ja teenuste osutamisel. Kaubad ja teenused kokku moodustavad hüvised. Ainelised ressursid jagunevad omakorda looduslikeks ja mittelooduslikeks ressurssideks
3. Kõik tulude ja kulude prognoosid, koos tegevuskontode ja bilansiga peab esitama igal aastal eelnevalt komisjonile, nõukogule ja üldkogule ülevaatamiseks. • Euroopa Majandusühenduse asutamislepinguga (jõust. 1958) nähti ette ühenduse rahandussätete osas järgmised üldpõhimõtted: 1. Kõik ühenduse tulu- ja kuluartiklid võetakse arvesse igaks eelarveaastaks koostatavates kalkulatsioonides ja näidatakse ära eelarves. 2. Eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus. 3. Eelarvet rahastatakse täielikult omavahenditest, ilma et see piiraks muid tulusid. 4. Eelarves näidatud kulud kinnitatakse üheks eelarveaastaks. 17 5. Kinnitati reegel, kui eelarveaasta alguses eelarvet ei ole veel kinnitatud, siis ei või üheski kuus kulutada suuremat summat kui üks kaheteistkümnendik eelneva eelarveaasta eelarveassigneeringutest. 6. Aruandluskohustus, komisjon esitab igal aastal nõukogule ja Euroopa
Sellise eelarvestamiskorralduse puudused on aga ilmsed. Vajatakse täiendavat aega ja ka kulud on liiga suured selleks, et neid arvutusi teha vaid „heast tahtest“, mistõttu vajatakse ka täiendavat tasu. Samuti 2 peavad joonised olema täielikult lõpetatud ja kogu ehitus läbimõeldud: ka siis, kui ligikaudsed töömahud annavad oluliselt erineva kulude summa võrreldes täpse eelarvega, pole selle vahe kujunemine lihtsalt jälgitav. Pole näha ka seda, kas mõni ehitise osa on projekteeritud liiga ekstravagantselt ja seda ei saa kuidagi tõestada, et maksumust vähendada ökonoomsemaks. Ainus, mida saab teha, on töökirjelduses kõrgekvaliteediliste ja suurte kuludega seotud materjalid asendada madalama kvaliteediga materjalidega, kuigi need lahendused pole samaväärsed. Pealegi on sel etapil arhitekt juba vastu igasugustele suurtele ümberprojekteerimistele.
Joonisel 1 kajastab tulude voogu joonise alumine osa. Tulude voo baasil arvutatakse SKP väärtust kahel erineval meetodil: sissetulekute meetodil ja tootmismeetodil. Kuna SKP mõõdab toodetud toodete ja teenuste turuväärtust, siis üks võimalus selline väärtus leida on liita kokku kõik tootmisprotsessis tekkivad tulud: SKP = palgad + rent + intressid + kasum + amortisatsioon + kaudsed maksud (2) Valemis (2) näidatakse, et suurema osa lisandväärtusest moodustavad kulutused tootmistegurite ostmiseks. Teiselt poolt on need kulud tootmistegurite müüjate jaoks tulud. Seetõttu nimetataksegi seda meetodit tulumeetodiks. Kuid lisaks tuludele on võrrandis (3) ka amortisatsioon ja kaudsed maksud. Miks? SKP arvutamisel on eesmärgiks leida väärtus, mida firmad on toodetud kaupadele ja teenustele lisanud.
Kas aga valitsuse sekkumise määr on liiga suur või liiga väike jäägu lugeja otsustada ja tulevaste õpikute pärusmaaks. Missuguseid kaupu ja teenuseid peaks avalik sektor pakkuma ja missuguses koguses? Kui suures ulatuses peaks valitsus tulusid ümber jaotama? Need probleemid on ka eelarvevaidluste põhiküsimusteks. Nende vaidluste tulemuseks on riigieelarve, mis kujutab endast plaani, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Eelarvesse on kirja pandud kõik riigi tulud ja kulud. Eelarvet koostades tulude tegelikku laekumist veel ei teata. Sellisel juhul tehakse tulevaste kulutuste planeerimisel prognoose majanduse tulevase arengu suhtes. Valitsuse otsust valitsuse kulutuste ja maksutulude kasutamise osas nimetatakse eelarvepoliitikaks. Muutes kulutusi ja maksumäärasid mõjutab valitsus majanduses toimuvaid protsesse. Planeerides kulutusi võib valitsus majanduse arengut nii soodustada kui pidurdada. Näiteks võib ülemäärane kulutamine tuua kaasa majanduskriisi
amortisatsioon + kaudsed maksed Amortisatsioon on teatud osa kaupade tootmiskulust, see on rahasumma , mille võrra tootmisvahendid vananedes oma väärtust kaotavad. Amortisatsioon näitab, kui palju tuleb igal aastal vähemalt uut toodangut juurde toota, et majanduse kapitalikogus jääks endiseks, et ta ei väheneks. Kogust, mille võrra kapitalivaru aasta jooksul väheneb, nimetatakse kapitali tarbimiskuluks ja sellega mõõdetakse amortisatsiooni. Kaudsed maksud sisalduvad kaupade ja teenuste hindades. Eestis on olulisemateks käibe- ja aktsiisimaks. Kaudsed maksud ei kuulu eelnimetatud tulunäitaja koostisse. Nad lisatakse sissetulekutele SKP õige koguväärtuse arvestamise eesmärgil. Samas subsiidiumid lahutatakse, kuna nad on osa sissetulekutest, kuid mitte osa toodangu väärusest. 18 3.3.Tootmismeetod
pood vms). Krundi ehitusväärtus on temal asuva, sinna püstitatava või renoveeritava hoone ehituskulude ja hoonestuse (koos krundiga) turumaksumuse vahe 22. Millised tegurid on tähtsad majanduslikult tasuva ehituse hinna määramisel Nende kasutamisest saadav tulu peab olema suurem kui tehtud kulud. Koostades majanduslikult tasuva (kasumit taotleva) ehitusprojekti (kontorihooned või elamud kas väljaüürimiseks või müügiks) eelarvet, peab see tuginema turumajanduse ökonoomikal: ehitise ainueesmärgiks on kasumi andmine ja see on esmajärgulise tähtsusega. Tellija arvestus peab näitama, kui palju võib ta kulutada "ehituskuludena", et kõiki tegureid arvestades saaks ta projektist kasumit. Sellisel arvestuse on aga ka teatud raamid: mingid eeskirjad võivad määrata kas üüri või müügihindade piirmäärad, samas kui osa tulust sõltub tihti ümbritsevast keskkonnast ja krundi hinnast