Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Edukas valetamine on väga keeruline". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
valetamine, kahtlustatav, petta, objektiivset, rahus, poliitikud, kehakeel, rahulikud, valetaja, mõjumaValetamine Psühholoogia Sinu nimi Sinu klass Sinu õpetaja 2011 Mis on valetamine? Küsimused mitteusaldatavuse kohta tulevad ette paljudes kontekstides - kui lapsevanemad küsivad oma lastelt, kas nad tarvitavad narkootikume oma vabal ajal, kui ülemus küsib töökandidaatidelt põhjuste kohta, miks nad lahkusid oma endistelt töökohtadelt, kui rahvusvahelised juhid võtavad arvesse teineteise ähvardusi ja lubadusi, kui valija väärtustab kanditaatide lubadusi, kui psühhiaater kuulab patsiendi kaebuseid või kui vandekohus hindab tunnistajate tunnistusi
27. Mida tähendab strateegiline tõendusmaterjali kasutamine (SUE) valetamise avastamisel? SUE - strategic use of evidence (tõendite strateegiline kasutamine). Oletus, et valetajad ja tõerääkijad kasutavad eri strateegiaid. Tõendusmaterjali peaks intervjuu käigus kasutama strateegiliselt. Ei tohi fakte avaldada varakult. Ei tohi küsida küsimusi, mis peegeldaksid mida uurija juba teab. 28. Mida mõeldakse selle all, et valetamise avastamisel tuleb küsitleja poolt valetaja ,,kognitiivset laadungit" (cognitive load) suurendada? Valetajatel on vaja rohkem kognitiivseid ressursse kui nendel, kes tõtt räägivad. Seega jääb neil vähem kognitiivseid ressursse üle. Kui kognitiivset nõudlust veelgi suurendada (nt lasta rääkida sündmustest tagurpidi järjekorras, paluda vaadata rääkimise ajal küsitlejale silma), ei pruugi valetajad sellega toime tulla tekib kognitiivne ülekoormus. 29
Vahel tundus, et naiste armastamine ja piinamine üheaegselt pakkusid talle mingit naudingut. Ta andis lubadusi, mida ta ealeski ei täitnud. Seega pani ta tihti naised enese ees väljapääsmatusse olukorda ja oli siis isegi kurb. Kuid kõik see võis olla tingitud sellest, et Nipernaadile meeldis riskeerida ja näha, mis sest kõigest lõpuks välja tuleb. Aga loomulikult läbikukkumise korral...: "Aga kus siis meie kallis sugulane on?" Toomas Nipernaadi oli suurepärane valetaja. Valetamine aga tundub siinkohal liialt karm sõna olema. See, mida ta tegi, on midagi tõe ja vale vahepealset. Võiks öelda, et Nipernaadi ei valetanud meelega. Ta justkui ei teinud seda teadlikult. Esitades oma järjekordset versiooni endast oli ta ise oma jutu tõesuses täiesti kindel. Ta nö uskus oma valesid ja talitas nende järgi. Ta seletas: "Andke andeks! Tõttöelda polegi ma üldse põllumees ega oska hoida üldse atra peos. Olen nimelt rätsep, küla
kangema uimasti otsa. Kui sul on kahtlus, et sinu sõber on liiga palju narkootikume võtnud, siis kutsu kindlasti kiirabi. Siit saad lugeda, kuidas narkouimas inimest aidata. Mida narkootikumid veel halba teevad? Narkootikumide tarvitamine ja uimast taastumine nõuab palju aega ja raha, seepärast hakkavad kannatama töö ja kool. Tekib hulgaliselt probleeme täitmata kohustused, võlad, masendus ja valetamine, sõbrad keeravad selja, sekeldused politseiga. Paljud endised narkosõltlased on hiljem tunnistanud, et kahetsevad väga narkootikumidele raisatud aastaid. Narkootikumide mõju all kaob enesekontroll ja inimese käitumine muutub. Narkouimas on sooritatud võikaid kuritegusid, jäädud ilma oma parimatest sõpradest ja tehtud uskumatuid nõmedusi. Pole ju näiteks kuigi meeldiv teada saada, et kiskusid end peol alasti või seksisid kõigi ettejuhtunud inimestega.
Tänapäevatestid näitavad, et kui populatsiooni keskmiseks IQ-ks (Intelligence Quotient) on 100 punkti, siis delinkventide ja mittedelinkventide võrdlus annab konservatiivselt hinnates vaheks vähemalt 10 punkti esimeste kahjuks. Intelligentsuse ajalugu Intelligentsusest hakati kõnelema XIX sajandi teisel poolel. Üks esimesi, kes hakkas uurima intellektuaalsete võimete jaotumist ja pärandumist ühelt generatsioonilt teisele, oli Francis Galton, kes lootis leida objektiivset inimese tarkust näitavat indeksit tema jõupingutused jäid aga edutuks. Saksa psühholoog Hermann Ebbinghaus (18501909) oli üks nendest, kes pidas intelligentsuse põhikomponendiks meeldejätmise võimet. Kuni XIX sajandi lõpuni jätkati praktikat, mil inimese vaimsete võimete üle otsustati arstide poolt kliinilisel meetodil mõnikord kasutati ka praktiliste ülesannete lahendamist ja mäluteste.
Intelligentsuse ajaloost Intelligentsusest hakati kõnelema XIX sajandi teisel poolel esialgu küll vaid üksikute teadlaste poolt. Üks esimesi, kes hakkas uurima intellektuaalsete võimete jaotumist ja pärandumist ühelt generatsioonilt teisele, oli Francis Galton. F. Galton lootis leida küsimusele vastuse ilmsest seaduspärasusest, mille järgi nii vähene vaimne võimekus kui ka andekus päranduvad sageli vanematelt lastele. Tema jõupingutused leida objektiivset inimese tarkust,arukust näitavat indeksit, jäid aga edutuks. Saksa psühholoog Hermann Ebbinghaus (18501909) oli üks nendest, kes pidasid intelligentsuse põhikomponendiks meeldejätmise võimet. Kuni XIX sajandi lõpuni jätkati praktikat, mil inimese vaimsete võimete üle (näiteks nõrgamõistuslikkuse tuvastamisel) otsustati arstide poolt kliinilisel meetodil (ehk varasemale kogemusele tuginedes), mõnikord kasutati ka praktiliste ülesannete lahendamist ja mäluteste
Kommunikatsiooni liigid Kommunikatsiooni keskseks protsessiks on isiklike arvamuste, tunnete edastamine sümbolites, märkides või sõnades, mida teised vastu võtavad ning millest nad loovad oma ettekujutused ja ideed. Sõnumeid on võimalik edastada nelja kommunikatsiooni süsteemi abil: a) loomulik keel b) tehiskeeled (noodid, matemaatilised tabelid ja arvutused) c) visuaalne kommunikatsioon (pildid, diagrammid) d) mitteverbaalne kommunikatsioon e. kehakeel Mitteverbaalne kommunikatsioon ehk kehakeel hõlmab nii inimese liikumist (hoiak, zestid, naeratus, silmakontakt ja füüsikalise ruumi kasutamine) kui ka mittelingvistilisi keele omadusi (kõne kiirus ning valjus) (Zimbardo: 335). Kehakeele liigitamine Kehakeele teerajajaks peetakse Charles Darwinit, kelle uuringud tõestasid, et erinevate kultuuride esindajad väljendavad oma emotsioone suures osas sarnaselt. (Nierenberg 1997: 22)
reeglite järgi uurimuse teinud, tema tuleb määrata menetleja poolt (tavaliselt kohtueelses menetluses uurija). Asjatundja on ka mitteõiguslik teadmisi omav spetsialist. Asjatundja seletab, kuidas miski näiteks töötab, aga ta ei ole konkreetse asjaga kunagi kokku puutunud ja teaduslikke katseid sellega teinud. Abilised – tehniline personal: - Istungisekretär; - Tõlk – kui istungil osaleb keegi, kes eesti keelt ei räägi, eriti, kui kahtlustatav ei mõista eesti keelt; - Kordnik. Olulised põhimõtted: - Avalik - Võistlev – erapooletu kohus, pooltel kindlad funktsioonid ja võrdsed võimalused - Kaitseõigus - Suuline ärakuulamine ja tõendite vahetu uurimine - Mõistlik aeg ja korraldus Süütuse presumptsioon – in dubio pro reo. Kui süüdistatav otsustab iseseisvalt end kaitsta, siis on tema ülesanne tuua kohtu ette tõendid, et kinnitada, et ta ei teinud seda.
Arvutitehnika areng võimaldab palju paindlikumaid tööharjumusi. Loomulikult muudab see elu mõneti mugavamaks pole ju alati vahet, kus ja millal töökohustusi täidetakse. See on väga mugav lastevanematele, kelle lapsed ei käi lasteaias, koolis või on haiged lapsed. Lapsevanem saab oma tähelepanu pöörata lapsele tehes korraga ka tööd, ilma liigsete raha kuludeta. Samas on sellisel arengusuunal ka puudusi. Tänu arvutite laialdaste kasutusele väheneb töökohas sotsiaalne suhtlus, kehakeel jm mitteverbaalne suhtlus kaotab oma rolli. Iga inimene suhtub kodus töötamise vastu erinevalt. Kui kodus töötamine on kodutingimustes, siis inimese aju ei erista hästi kodu- ja töötingimusi. Mitme aastate pärast sellise inimese jaoks on kodu kui töö ja töö juures ta ei oska õigesti käituda. Ilmselt ka selline asi nagu tööreziim ja distsipliin on talle võõras tegevus. 3 Reklaam kui kohustus
või uute positiivsete faktorite ilmnemisel. Aktsentuant (aktsentueeritus) - isiksuse struktuuri häired pole sellise ulatusega nagu isiksuse häirete puhul, vaid jäävad normi piiridesse. Käitumisprobleemide erinevad liigid: Tänapäeva probleemse käitumisega õpilasi iseloomustavad jooned ja tunnused (Kõiv, 1998) · distsiplineerimisprobleemid · närvilisus · kaklemine · rahutus · valetamine · popitegemine · suitsetamine · laiskus · hulkumine · varastamine · vasturääkimine · endassetõmbumine ja depressioon · reeglite rikkumine · klassikursuse kordamine · alkoholi kuritarvitamine Kõige enam on antisotsiaalse käitumise liike. 5 Distsipliiliprobleemid Disciplina ladina keeles - õpetus, õpetamine, süsteem
teleoloogiline ja deontoloogiline lähenemine (tagajärjepõhine ja reeglieetika). Deontoloogiline eetika (kr k deon, 'kohus, kohustus') Eetikasüsteemid, mille järgi moraalse teo enda teatud tunnusjoontel on seesmine väärtus. Eristub teleoloogilisest eetikast, mille järgi teo moraalsuse lõppkriteeriumiks on mingi teost tulenev mittemoraalne väärtus. Näiteks on deontoloogi jaoks tõe rääkimine õige, isegi kui see võib põhjustada valu või kahju, ja valetamine on väär, isegi kui see võib kaasa tuua häid tagajärgi. Deontoloogiline kaalutlemine; absoluutsetest reeglitest kinnipidamine.(Ei tohi valetada, see on absoluutne reegel Deontoloogilised teooriad :Standard moraalselt õige käitumise jaoks on objektiivne väärtus (moraalne väärtus on tegudes endis) Teleoloogiline eetika teooria, mis keskendub tegevuse eesmärgile või selle tagajärgedele (nt õnn või
Ristatud käed ja/või jalad Raamatute või paberite surumine vastu rinda Roidunud, justkui kokkuvajunud poos Käte ringutamine Jalgadega toksimine Sõrmedega trummeldamine Küünte närimine Ehete või juuste näppimine Rääkimise ajal käega suu katmine Sage sügamine Sage köhatamine Kella või mansetinööpidega mängimine Käed taskus Vastupidine on siis tavaliselt positiivne kehakeel. Võiks ka mõnda asja otse vältida, et mitte välja paista peale tükkiv. Käed elavad sageli suhtlemisel oma elu. Kui meie käed ülemäära liiguvad, siis jätame endast ebakindla inimese mulje, samuti häirib põhjamaist inimest liigne zestikuleerimine. Käte liikumine peaks olema rahulik ja vastavuses meie meeleolu ning suhtlemispartneri liigutustega. Käed rõhutavad, pehmendavad, kutsuvad tegutsema või alandavad
Ta helistab, et hinda küsida ja tekib seotus tunne. Inimene ostab pileti suurema tõenäosusega pärast helistamist sest nad on end avalikult, aktiivselt ja läbi pingutuse sidunud. ,,low ball"madal pallilöök inimesele pakutakse ülisoodsat tehingut, kuid asjal on alati mingi konks küljes. Näiteks automüüja pakub kliendile odavalt autot, kuid pärast vabandab ja ütleb, et auto hind on alghinnast kallim mingite valearvestuste tõttu. Kliendile aga hakkab kohe alateadvuslikult mõjuma järjekindlus ja seotus autofirmaga, mistõttu on ta nõus ka kallimat hinda maksma. Näiteks: Inimene kutsub õpilasi mingile huvitavale katsekursusele ja kui inimesed on nõustunud, lisab, et see toimub kell 7 hommikul. Järjekindluse nipi vastumürk on kuulata oma kõhutunde ja südame häält. Näiteks olukorras, kus aiman, et mulle tahetakse järjekindlusega vahele võtta, küsin endalt ,,Kas ma oleks algse otsuse samamoodi teinud, kui ma oleks teadnud samapalju, kui ma tean praegu.
Suurema osa ajast inimene ei ela. Eksistents enda olemasolust teadvustamine ja selle tahtmine. Kui inimene nii ei mõtle, siis ta ei eksisteeri. Aluseks iseenda elu määratlev eksistents. Akadeemiline filosoofia takistab eksistentsi mõistmist. Suurim paradoks inimese elus on seotud ajaga: Inimene tunnetab end mitte olevikus, vaid minevikus. Samas peab inimene elama ettepoole suunatult, ei saa end olevikus tajuda. Tõde on subjektiivne. Ükski inimene ei ole võimeline tunnetama objektiivset tõde. Objektiivne ebakindlus ongi. Grupp, ühiskond on tugev siis, kui seal on võimalikult palju subjektiivset tõde leidnud inimesi. Selleks, et sinna jõuda, tuleb indiviidil läbida 3 olemise astet: 1.) olemine esteetilisel tasandil sellel tasandil on inimese peamiseks eesmärgiks pigem nauding. Inimene ei mõista, et ta on oma meelte vang. Oma tegutsemistes ajendatud ainult oma tundemaailmast. Ei julge tegelda
1 krm-e lõpetamine välisriigi kodaniku poolt või välisriigis toimepandud kuriteo korral (§ 204) krm-e lõpetamine seoses isikult tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamisel saadud abiga (§ 205) kahtlustatav või süüdistatav on nõus sellisel alusel lõpetamisega kahtlustatav või süüdistatav on oluliselt kaasa aidanud avaliku menetlushuvi seisukohalt tähtsa kuriteo tõendamiseseme asjaolude selgitamisel ja kui ilma selleta oleks selle kuriteo avastamine ja tõendite kogumine olnud välistatud või oluliselt raskendatud.
See on põgenemine ebareaalsusesse. Laps elab oma rolli niitavalt sisse, et teda on mõttetu valetamises süüdistada. Tuleks välja selgitada, milline on tegelikkus, analüüsida ka olukorda lasteaias ja koolis. Kui laps ei saa end teostada ausal teel, kui lapse väärtushinnangud hakkavad kujunema selliseks, et eneseteostamiseks ei piisa oma energia kulutamisest või on selle kasutamist takistatud, tuleb kasvukeskkonnale tõsist tähelepanu pöörata. Vastasel korral muutub valetamine harjumuseks ja täiskasvanuna on seda väga raske välja juurida. *Iseloomu areng on kindlas seoses edu kogemusega. Raskuse ületamiseks koondab kogu oma jõu just see laps, kes on kogenud edust saadud heaolutunnet, on võimeline kontsentreeruma. Eelkooliealise lapse saladus on kontsentratsioonivõime areng. Täiskasvanul tuleb võimaldada lapsel töösse süveneda, mitte last kiita ja keelata. *Montessori õppevahendid jagunevad kolme suurde rühma: 1
. 10 5 KUULAMINE KUI OLULINE SUHTLUSOSKUS................................................................. 12 5.1 KUULAMINE TÖÖL.......................................................................................................................12 5.2 KUULAMINE KODUS.....................................................................................................................13 6 ENESEVÄLJENDUS KUI OLULINE SUHTLUSOSKUS...................................................... 15 7 KEHAKEEL KUI MITTEVERBAALNE SUHTLEMINE..................................................... 17 8 LÄBIRÄÄKIMISED KUI SUHTLEMISE VÄLTIMATU OSA.............................................. 18 9 ERINEVAD SUHTLEJAD - INIMESETUNDMINE............................................................... 19 KOKKUVÕTE.............................................................................................................................. 21 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................
relatiivsed, kehtides iga isiku jaoks eraldi või mingi ühiskonna piires. Eetilise relativismi vormid 1. Individuaalne relativism (subjektivism) 2. Konventsionaalne relativism (konventsionalism, kultuurirelativism). Märkus: Pojman kasutab mõistet `kultuurirelativism' deskriptiivse, mitte metaeetilise seisukoha tähenduses. Relativismi ideesse kätketud väited · Moraalinormid varieeruvad kultuuriti suuresti. · Moraalis ei leidu objektiivset tõde. Õige ja vale kajastab lihtsalt kellegi arvamust. Moraal sõltub kultuurist. · Me ei peaks kritiseerima teisi kultuure ega pidama enda oma ainuõigeks. Deskriptiivne tees Erinevad kultuurid (inimesed) järgivad erinevaid norme. Mida peetakse moraalselt õigeks/vääraks, varieerub ühiskonnati/inimeseti. Pojmanil: kultuurilise mitmekesisuse tees. Metaeetiline tees kõigile kultuuridele (inimestele) kehtivat moraalistandardit ei ole olemas.
Misso Kool Deira Kangur KOOLIKIUSAMINE Uurimistöö 8. klass Juhendaja Kaija Juur Misso 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Mõisted................................................................................................................ 4 2.Koolikiusamine.................................................................................................... 4 3.Kiusamise avaldumine......................................................................................... 6 4.Mis on küberkiusamine?...................................................................................... 8 4.2 Kuidas kiusamine toimub?............................................................................9 5.Kuidas märgata kiusamist ja vajadusel sekkuda?..............................................10 6.Mida võiks ette võtta kool ja koolitö
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
faktiväidetest. Faktiväide – väide mingi fakti kohta maailmas; väärtusväide – väide, mis sisaldab väärtusmõisteid nagu hea; „peaks”-väited. Hume: faktiväideest ei saa tuletada väärtusväidet. 1. J tahab petta, et eksamil läbi saada. 2. Järelikult J peaks petma. Metaeetilised teooriad peaks arvestama moraalifenomenoloogiaga: Moraaliväited ilmnevad harilike kirjeldavate väidetena. Moraaliotsustused motiveerivad meid. Inimeste vahel esineb tõelisi
Aja mahavõtmise meetod. Trahv. Teatud punktide ära võtmine. Kasuta kinnipidamist peale tunde. Suured probleemid. Korduvad rikkumised. Paljude õpilastega. Kogu klass. Räägid individuaalselt igaühega, Lepingu sõlmimine. Pea nõu vanematega. Punktide ülestähendamise süsteem- mille eest saab, mille eest mitte. Kasuta vastustelehte küsimustikku probleem. Küsimuste-vastuste leht. VALETAMINE Tahtlikult öeldud väärinfo andmine eesmärgiga teist inimest petta või eksiteele viia. Erineas eas olevate laste arusaam valest ja sellest, miks ei valetata, on erinev. Alla 3-4 aastane laps. Luisklugu, kus ta käis ja kus oli. See pole vale definitsiooni mõttes. See on fantaasiavale, mis tuleneb selleealise lapse kognitiivsest arengust. Laps täiendab infot, mis tal on, oma mõttes sellega, mida ta tahaks. Ta ei taha sellega mingit süütegu varjata, kedagi petta. Siiski peaks fantaasiavalega tegelema, kui ta seda pidevalt teeb. Kui koguaeg teeb või
................................................................................................................ 4 1 KEHAKEELE TÄHTSUS................................................................................................5 1.1 Kehakeele lugemine................................................................................................... 5 1.2 Kehakeele kasutamine............................................................................................... 6 1.3 Mis on kehakeel ?.......................................................................................................7 2 KEHAKEELE ALUSED..................................................................................................8 2.1 Teod............................................................................................................................. 8 2.1.1 Geneetilised...........................................................................................................8
Karin Fossum “Neljanda novembri öö” Arvustus Karin Fossumi raamat “Neljanda novembri öö” on psühholoogiline ning kriminaalse alatooniga suhteromaan. Autorile on omane hea empaatiavõime ja inimeste mõistmine ning seeläbi on ta kirjutanud täiesti tavalistest inimestest, keda elu paneb proovile kõige keerulisemal moel. Valisin selle raamatu, kuna huvitun samuti inimeste käitumisest, veel on mul minu hea empaatiavõime, et tajuda inimesi ja nende käitumismustreid. Mulle meeldib, kui raamat paneb mind proovile ehk antud teos tekitab palju erinevaid seoseid ja mõttemänge, mis loovad põnevust. Kuna tegemist on osaliselt ka krimiromaaniga, siis sai see minu valikus määravaks. Raamatuga olin rahul ja see ei valmistunud mulle pettumust. Raamat algab tavalisel päeval, kus on kohe fookuses jällegi tavaline pere - isa Jon, ema Megnhild ja 17-aastane tütar Jonna. Ühel õhtul ütleb ta vanematele, et läheb
TALLINNA TEENINDUSKOOL Liis Pibre T11ME KEHAKEEL Referaat Juhendaja: Külliki Türi Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1 KEHAKEEL................................................................................................................ 4 2 ÜHISKONDLIK SEISUND JA ZESTIDE ROHKUS.................................................... 5 3 KEHAKEELE VÕLTSIMINE......................................................................................... 5 4 NÄOILMED.................................................................................................................... 5 5.PILKKONTAKT.............................
ei ela. Eksistents on enda olemasolu teadvustamine ning enda olemasolu tahtmine. Kui inimene nii ei mõtle, siis teda ei eksisteeri. Akadeemiline filosoofia takistab eksistentsi mõistmist. Suurim paradoks inimese elus on seotud ajaga: inimene tunnetab end mitte olevikus, vaid minevikus. Samas peab inimene elama ettepoole suunatult ega tohiks end olevikus tajuda. Tõde on subjektiivne. Ükski inimene ei ole võimeline tunnetama objektiivset tõde. Grupp või ühiskond on tugev siis, kui seal on võimalikult palju subjektiivset tõde leidnud inimesi. Selleks, et subjektiivsuseni jõuda, tuleb indiviidil läbida 3 olemise astet: · esteetiline tasand Sel tasandil olemise peamiseks eesmärgiks on nauding. Inimene tegelikult ei mõista, et ta on oma meelte vang. Oma tegutsemistes saab ta ajendatud ainult oma tundemaailmast. Sel tasandil ei julge
b) moraal c) suhtlemiskogemus d) haritus · Mehe ja naise püühilised ja käitumuslikud erinevused: Mehe ja naise psüühika on erinev ja seetõttu lahkneb nende käitumine. · Lapsed: Ühised lapsed on jõud,mis liidab meest ja naist hetkedel ,kui tahetakse lahku minna. Vastutus ning armastus laste vastu aitavad üle elada abielu kriisiaegu. · Kehakeel tunnete väljendamisel: a) Välimus-annab esmast infot teise inimese tervise,soo,rassi ja kultuuritausta kohta. b) Distants- vahemaa,kui kaugele me kellestki jääme. c) Kehaoiak- kõneleb isiksusest,tunnetest,meeleoludest ja rektsioonidest. d) Silmad ,näoilmed. e) Puudutused-kahesugused: enda puudutused ja teise isiku puudutused. Armastus & Armumine · Sugupooltevaheline armastus koosneb üldjuhul kolmest komponendist: a) hingeline b) kirg
Kuressaare Ametikool Sirje Pree 2001 / 2006 Sisukord Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 2 Sisukord SISUKORD Sisukord ............................................................................................... 3 Sissejuhatus ......................................................................................... 5 Kas suhtlemisoskus on vajalik? ............................................................. 7 Kontakt ............................................................................................... 12 Pertseptsioon ehk isikutaju ................................................................. 15 Välistunnuste taju ........................................................................... 24 Tundeseisundi taju ..............................................
Kanti uus mõistekäsitlus: mõiste kui organiseeriv printsiip andmevoo korrastamiseks. Seni on eeldatud, et teadmised peavad vastama objektidele. Võiks eeldada, et objektid vastavad teadmistele. Sõltuvus vaatevinklist Realist – faktid on vaimust täiesti sõltumatud. Idealist – rõhutab vaimu rolli maailmakontseptsiooni vormimisel. Kas on võimalik midagi ette kujutada sõltumatult vaatevinklist? (peegel) – ei ole. George Edward Moore: püüdis näidata objektiivset ilu (ilus maastik vs prügihunnik). Moore ei märganud, et hindame maailmu oma vaatevinklist. Kuidas vältida mõlemat seisukohta: et kõik on vaataja silmis või seal pole midagi? Võime jagada ja valitseda: sekundaarsed kvaliteedid sõltuvad täielikult vaatlejast, mõistuse kategooriad ei sõltu vaatlejast. Naturalism – võimalik kesktee idealismi ja realismi vahel. me tunnetame maailma enam- vähem nii nagu see on, sest maailm on meid kujundanud seda tunnetama. 4.loeng TÕDE
Kui me uurime mingeid asju, siis me alati uurime erinevusi asjade vahel, tajume erinevuste kaudu, samamoodi seletame inimesi. Suhte (ja ka suhte muutuse) aluseks on erinevus, erinevus loob suhte iseloomu. Inimestevahelisele kommunikatsioonile on omane liiasus ja piiramatus. Igas kontekstis on ette määratud kindlad käitumisviisid. Igaühel on olemas oma teatud piirangud selleks, kuidas käituda teatud suhetes. Need võetakse kaasa igasse konteksti. Need piirangud ei võimalda objektiivset hindamist, sest teise inimese/suhte hindamisel lähtub inimene alati omaenda piirangutest/normidest või „keskmise” järgi. Need perekonnast kaasa antud piirangud võivad tihti olla kohanematuse põhjustajateks, sest teised suhtekontekstid võivad nõuda teistsugust käitumist. Universaalseid piiranguid pole olemas, antud kultuuri piires aga küll (nt 10 käsku), kuid need on sageli ebamäärased ja eksitavad.
Vahendid aitavad kõnelejal oma sõnumit edastada, aga nad võivad ka segadust tekitada, häirida ja rikkuda esinemisest saadud muljet. Kõneleja peab vahendi kasutamisega hästi kursis olema. Kindlasti on oluline, et kasutaja tehnikat oskuslikult käsitseb. Ka selleks tuleb valmis olla, et tehnilise vahendiga võib äpardus juhtuda. Pole mõtet kasutada vahendit ainult sellepärast, et see on muljetavaldav. Kuulde- ja vaatevahendid peavad mõjuma esinemise loomuliku osana. Kasutatav näitematerjal peab olema kvaliteetne ning korrektselt vormistatud: * nõuetekohaselt kujundatud, * loetav, * tasakaalustatud. Visuaalsete vahendite peamine puudus on pildi halb loetavus. Kui visuaalse vahendiga demonstreeritav material on väga erinevalt kujundatud, hakkab see silma häirima: kogu material peaks olema ühtmoodi vormistatud, kasutatud ühtset kirja ja värvivalikut. Visuaalsete materjalide kasutamisel tuleb jääda mõõdukaks
[email protected] sotsiaalpedagoogika I I loeng 12.02.14 Hariduse peamised distsipliinid: pedagoogiline psühholoogia haridssotsioloogia haridusfilosoofia. Kuhu mahub sotsiaalpedagoogika, kas mahub? Pedagoogika teadus inimese kasvatamisest (Hämäläinen). See on ka kasvatamise oskus. Kasvatamine e millegi poole püüdlemine. Pedagoogikat võib seostada sotsialiseerumisega. ,,Inimene võib nimeseks saada vaid kasvate läbi" Immanuel Kant. Sotsialiseerumine protsess, mille käigus õpivad indiviidid oma käitumist reguleerima vastavalt ühiskonnas kehtivatele normidele. (Craig, 2000). Sotsialiseerumist võib pidada sotsiaalse arengu üheks etapiks, teine on individualisatsioon. Sotsiaalpedagoogika defineerimine: Ei ole võimalik? Sõltub kontekstist? Laialivalguv kõik, mis on kasvatus? Intsitutsioonipõhine defineerimine? Palju definitsioone? Ühisosa? Sotsiaalpedagoogika mõistena. - Esmakordselt kasutati sotspedag mõi
tugevam iha, seda suurem väärtus. Subjektivistid: ,,Me ei püüdle, soovi, igatse ega ihalda kunagi midagi sellepärast, et peame seda midagi hüveks; pigem peame seda asja hüveks sellepärast, et me püüdleme, soovime, igatseme või ihaldame seda." (Baruch Spinoza, Ethics) Kas need asjad on väärtuslikud sellepärast, et me neid ihaldame või me ihaldame neid sellepärast, et nad on väärtuslikud? Sünergistlik vaade tunnustab väärtuste juures nii subjektiivset kui objektiivset aspekti. Kui soovidega olendid on olemas, siis teatud asjad tervis, nauding, teadmine jne on juba väärtuslikud iseenesest ja valu, kannatused ,haigus on iseenesest mitteväärtuslikud. 20. Mis vahe on deskriptiivsel ja väärtustaval lausel ? Deskriptiivne lause kirjeldab tükki universumist, ta ei vaja mingit hindamist kõneleja poolt. Ta on kas tõene või väär. Näiteks "Eutanaasia on Hollandis lubatud" . Ütleb, mida peetakse moraalselt õigeks teatud riigis.
annaabi.ee 
